Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. On riikide või kogukondade vaheline organiseeritud ning vägivaldne konflikt. Mõned sõjateoreetikud peavad sõjapidamist inimloomuse universaalseks omaduseks ja selle vorm ning ulatus sõltuvalt siis konfliktse kogukonna olemusest. Erinevalt varasematest igatahes Kuim sõjalises konfliktis olid pigem riigid rahvuslikult või poliitiliselt end määratlenud kogukonnad siis hilisemal seal on sündinud nendes kogukondades või riikides midagi, mis ei mahu enam sellesse keskkonda ära. Jutt käib suurtest rahvusvahelise haardega firmadest ja sellest tulenevalt hakkas levima lootus, et suurfirmade majanduslikud huvid ja majanduslik-poliitilised hoovad hoiavad ürgse mad emotsioonid aisades ja aitavad siis järgmist suurt sõda vältida. Juhul kui sõjaka inimloomuse teooria peab paika, siis ei tohiks ju end lasteaiad taolisest sõjavaba majanduskorra kuvandist uinutada sest toosama inimene leiab lihtsalt sõdimise vajaduse rahuldamiseks mõne uue viisi. Kusjuures veel nii palju, et sõda kui nähtust iseloomustavad äärmine vägivald ja sotsiaalse ning majandusliku korra lõhn. Komine peites Vägivaldse komponendi hetkeks no näiteks mõnda muusse püssirohu lõhnatusse vormi siis jäävad alles sotsiaalse ning majandusliku korra lõhkumine. Kas pole üllatav, et neid kahte asja põhjustavad tänapäeval erakordse eduga? Suured tehnoloogiafirmad? Nüüd siis jääb vaid alles uurida, kas keegi tehnoloog riigiettevõtete juhtidest kasutab oma firma tegevuse juhtimisel sõja tafoori. Ta ju maksis sõja kui reaalse paratamatuse olemasolu. Otsima ei pea ju kaua. Apple'i juht Steve Jobs kuulutas umbes aasta enne siit ilmast lahkumist pelm Sacrumite pühas teise suurettevõtte Google'i vastu. Õigemini siis kõigi vastu, kes või mis? Kuulutavad vale usku. Ajalooliselt ongi pühad sõjad käivitunud tänu religioossetele lahkarvamustele. Steve Jobsi jaoks oli piisavaks pühaduseteotuseks mobiiltelefonide keeramine androidi usku. Ja seda uut sõda peetakse näiliselt küll ainult kohtusaalis, aga meil ei tasu lasta end petta tagajärgede pärast. Ka selle sõja põhjustatud majanduslikud ning sotsiaalsed tagajärjed tuleb üle elada kogu elanikkonnal. Samas saame tänu just kohtus toimuvatele lahingutele teada palju huvitavat. Jobsi püha sõjakuulutus selguski samuti kohtuistungiks käigus, kui õiguse mõistet tutvustati aastal 2010 Apple'i 100 juhtivtöötajaga korraldatud kokkusaamise põhjuseid. Sealses teatas divisjon lapsed. Selle koosoleku kokkukutsumise põhjuseks on aastal 2011 algavalt. Püha sõda Google'i vastu. Kevadel 2011 algas pealetung ja seda oligi esialgu väga edukas. Kui. Androidi telefone valmistab Samsung sunniti tasuma Apple'il umbes miljard dollarit. Kuigi Samsung tegi ka kaitsma. PRIA kaebas otsuse edasi, jätkas Apple'i survet ning nõudis uues ringis juba vähemalt kahe miljardi tasumist. Lahingtegevusest jänes mitmele rindele ja 2012. aasta lõpuks oli maailma eripaikades avatud üle 50 kohtujuhtumi. Milledega nõuti vastastikku mitmetesse miljarditesse ulatuvaid kahjutasu nõudeid. Ja Samsung oli siin vaid üks lahingute osapool, sest androidi usku sõdades pliga osalesid veel näiteks. See mootorola loomulikult Google ja nii edasi. Ja see kolm aastat kestnud seda hakkab nüüd ilmutama esimesi väsimuse märke. Mai algul otsustas kohtunik kahe miljardi asemel Samsungil tasuda Appleile natukene peale 100 miljoni dollari. Hinnanguliselt teenis Apple kahjutasu tänasega. Sama palju, kui oli kulutanud advokaatide palkamisele. Sega omamoodi null ring mõnedel arvamustel isegi. Bürose võit ehk võitjale liiga kulukas, kuid pole teada, kuidas suhtuks olukorda Steve Jobs aga lõppenud nädala reedeõhtustel tundidel sõlmisid Apple ja Google. Rahulepingufirmad kutsuvad sõdurid ehk advokaadid kohtumaadest tagasi. Esita teineteisele patendiõiguste rikkumise teemalisi kohtukutseid. Ühtlasi lubasid nad teha koostööd. Patendireformi suhtes, mis on seni soodustanud spontaanset lahingute sündi. Paljud vaatlejad helistavadki juhtunud, nagu oleks lõppenud reaalne maailmasõda. Ja neil võib olla õigus.