Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Luurekultuuris on vist kohane rääkida epohhi enne Edward Snowdeni diaajastust, mis algas pärast tema pil avalikustatud USA luurematerjale. Ühtlasi võiks mõnd nähtust üllatuse asemel vaadata kui oodatud sündmust. Nagu näiteks käimasolevat USA ja Hiina vahelist dispuuti keskeda luuramas käib, käivad ju mõlemad ja seda keegi ei püüagi ilmselt varjata. Ajatu ja varjatud tegevuse vabaks muutumise põhjus on ilmselt hoopiski vajaduses enne uut mängu vana lihtsalt ära lõpetada. See tähendab, et käes on aeg, kui efektiivsuse kaotanud protsessid tuleb maha jätta ja mõned ideed ümber vaadata ning siis alustada uue ning senisest leidlikuma üritusega. Umbes nagu pärast peitusemängu, kui enamus on üles leidnud, siis tulevad või siis kutsutakse ka teised enne uuringut jalgust peidupaigast välja ning nad mõtlevad ka siis minna vanasse kohta tagasi või olla endisest kavalam. Nüüd, kui tänu Snowdenile on USA-poolset Kabalused välja räägitud, ajavad Ameerika, kas need hiinlased lihtsalt valguse kätte, et olukorda võrdsustada. Kes mäletab, siis eelmisel aastal hakati avalikult rääkima ühest kaheteistkorruselisest hoonest kusagil tongi tänaval Shanghai äärelinnas mis kuulub kohaliku sõjaväeüksusele number kuus üks kolm üheksa kaheksa. Väidetavalt töötab nimetatud paigas umbes 2000 peamiselt küberg luurespetsialisti. Oli isegi teada, et kirjeldatud üksus värbab tööjõudu peaasjalikult kahest ülikoolist. Harbini tehnoloogiainstituudist ja sõitjangi Ülikooli arvutiteaduste ja tehnoloogia instituudist. Vane allub Hiina rahvavabastusarmee üldstaabi kolmanda osakonna alla. See on osakond, mis tegeleb riigisaladustega. Nüüd siis paistab, et hoones tegeleti peamiselt USA riigisaladustega. Ilmselt hiinlased ei hoolinud ameeriklaste koostatud kuuekümneleheküljelises paljastavast raportist ja püüdsid endiselt jätta muljet. Peitusemäng käib edasi ja nemad otsija provokatsioonidele reageerides oma peidupaika ei reeda. Aga ameeriklastel olid tõsi taga ning nüüd nad siis püüavad peitjaid jõuga päevavalgele tirida, esitades viie isiku vastu kohtuliku süüdistuse. Esmapilgul võiks tunduda totrana, kui ameeriklased käsivad viiel väidetavalt Hiina sõjaväe luurel ilmuda Pennsylvania kohtusse. Miks peaks Hiina riik oma luured välja andma? Seda lihtsalt ei juhtu, sest tegemist oleks omade reetmise, võimalik, et ka kohalike seaduste rikkumisega ja lõbuks ka luuramise ülestunnistamisega. Pigem võibki olukorda vaadata kui USA-poolset avalikku demonstratsiooni. Mida nemad hiinlaste kohta teavad, et sel teel kirjeldatud tegevust ära rikkuda ja luurekas uutel võimalikel võrdsetel tingimustel siis taaskäivituda. Osaliselt on probleem ka traditsioonilise ning kirjutamata reeglitega spioneerimise kõrval uuemat tüüpi infotehnoloogilise luuramise osas arengutempude pärssimis vajaduses et see liiga metsikuks ja suurriikidele kahjulikuks muutuks. Taoline reset tekitaks olukorra, milles suured riigid suudavad kardetavalt siis küllaltki kiiresti luua juba uue metoodilise baasi jättes aga väiksemad ning võib-olla agressiivsemad riigid ressursi nappudes nende vanade ja kergelt tuvastatavate luuretööriistade juurde. Igal juhul on kohtule esitatud süüdistus väärt lugemismaterjal igale ühele keda huvitab kaasaegne luuramine. Materjal algabki viitega juba 2006. aastal, kui Hiina riik sobingussis oma riigi sõjaväega otsustasid häkkida Pennsylvania, Lääne ringkonna ja muude USA ettevõtete arvutisüsteemidesse. Loetletakse süüdistatavate nimesid, millede hulka kuuluvast meeste häkkerikultuuris kehtinud nimed, nagu näiteks Pinetu gorilla, puin x, y põikandi kuu Hiinast tulevaid pahasid, reaktsiooni võiks siis ka vaadata kui tusa. Et seekordne peitusemäng hakkab otsa saama ja kõike tulebki uuesti alustada. Võimalik, et nad nüüd lisavad midagi veel omalt poolt ning kutsuvad vastusammuna näiteks kedagi ameeriklastest oma kohtusse kasvõi näiteks Edward Snowdeni. Ja nüüd siis ei teagi, kas peaks rõõmustama, et varsti algab uus luurekas. Võib-olla võetakse mänguga uusi liikmeid?