Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Kiiruskaameratest on saanud märkimisväärne teenustasu kogumise vahend. Eelmisele Talle koguti Eestis poole aastaga üle 25000 liikluskaameraga määratud hoiatustrahvi kogusummas umbes 460000 eurot. Aasta ulatuses tehakse siis umbes 50000 trahvi kogusummas kusagil miljoni euro juures. Nii suure trahvihulga puhul võib liiklejate seas esineda probleeme preventsiooni aspekti mõistmisega. 50000 kiiruseületamist on ju massiline. Kiiruse ületamine paistab, et kiirusekaamerad ei toimi oodatud moel kiiruse korraldajatena vaid pigem kiirema sõidu eest. Teenustasu mõõdiatena. Kui uskuda USA taas 13. aasta jooksul kogutud andmeid esineb hämmastavalt tugev korrelatsioon omavalitsuse eelarve defitsiidi ja sellele järgnevale aastal määratud liiklustrahvide vahel. Kiiruskaamera sobib taolise majandamise jaoks suurepäraselt. Võimaldab ühe kaugjuhitava parameetri muutmisega. Reguleerida kohalikust teede võrgustikust kogutavaid trahvivoogusid. Meie maanteeameti aastaraamatust selgub, et teedel, seal, kus liikluskaamerad on, toimub liiklusõnnetustest umbes 15 protsenti ja hukkunute kurb osa püsib aastaid kusagil kolmandiku juures. Kiiruskaamerate liiklusohutust suurendava efekti tajumiseks on seega tõenäoliselt. Vaja tõsist pingutust, sest sellel tõestatud efekti ei leia isegi maanteeameti aastaraamatust. Juhul kui kiiruskaamerate paigutamise plaanides mängib liiklusohutuse kõrval ikkagi oma rolli ka raha kogumine riigi või omavalitsuse eelarvesse siis selle strateegia osas võivad ootused peagi enam mitte täituda. Väidetavalt on Google'i poolt USA-s testitud juhita sõiduk läbinud juba üle miljoni kilomeetri ja seda ilma ühegi trahvita. Ühendriikide 300-st miljonist elanikust saab aastas liiklustrahvi 41 miljonit inimest, kes maksavad riigile aastas 6,2 miljardit dollarit. Kuna seal riigis kogub suure osa kiirustrahvidest politseinik siis saab ühe politseiniku tootlikkuseks arvutada 300000 dollarit aastas. Arvestades tema palgakulusid, on tegemist kasumlikud tegevusega. Aga seda seni, kuni teedele ilmuvad pedantset robotsõidukid. Isenesest liiklusohutuse suurenemist pidada ju väga heaks uudiseks. Aga samal ajal ähvardab juhita sõiduk tõsise kriisiga neid. Kes kasutavad liikluses kiiruseületamise trahvirahasid olulise sissetuleku allikana. Näiteks on nii juhtunud USA osariikides, kus hiljuti legaliseeriti Marifhana kasutamine selle joovet põhjustav aine konfiskeerimise teenis riik 10 aasta jooksul trahvidena. Miljard dollarit. Oluline osa sellest rahast läks seaduskaitseorganite töö rahastamiseks. Tänu selle meelemärgile kaliseerimisele on aga juba mõned sealsed kohalikud valitsused vähendanud oluliselt politsei eelarvelt. Juhitav autonoomselt liikleb sõidukeid, vähendaks kiirustrahvide osakaalu eelarvetes. Liiga korralikult, liikleb sõiduk, lõikaks ära aastakümnetega eelarvetes arvestatud mitmeid trahvi kategooriaid kaasa arvatud purjus juhtimise rikkumised. Sest erinevate meelemürkidega Tamine stressirohkes jahedanistlikuks kalduva skulptuuris tõenäoliselt kasvab ja seda populaarsemaks muutuvad siis õhtul peolt inimesi koju toovad. Autonoomsed sõidukid purjus liikleja näol on tegemist vaieldamatult äärmist hukkamõistu vääriva teoga aga samas ei tasu siiski unustada julma tava, mille järgi Mitmeid ühiskondlikke teenuseid majandatakse õiguserikkumistest kogutud trahvidega. Inimestel on piisavalt palju trahvitavaid pahesid, tänu millele see rahavoog on pikkade traditsioonidega eelarvestamise vahend. Arutelu isesõitvate autode kasutuselevõtmisest ja nende mõjust trahvima hoogudele on hetkel vägagi spekulatiivne. Keegi ei tea, millises ulatuses ja millal need autod teedele ilmuvad. Aga päris kindlasti see siiski juhtub. Ja sellega on suuremad autotootjad oma arendustegevuses juba arvestanud. Samuti on teada, et automatiseerimine võtab inimestelt tööd ja sissetulekud. Sellises olukorras kasvavad kogukondade sotsiaalsed pinged mille haldamiseks eksisteerib ju politsei. Aga nende rahastamisega võib tekkida probleeme, kui transpordisektor muutub ohutumaks. Järelikult. Juba täna mõtlema, milliseid inimlikke pahesid võidakse juba lähitulevikus maksustama asuda sest riik vajab püsimiseks uusi maksustatavaid pahesid.