Keelekõrv 555. saade. Tere lugupeetud kuulajad, siin jälle Mari Tarand, et alustada jutuajamist teiega eesti keelest. Eelmises saates oli kirjavastuseid ja ma tahan siin mõnda asja natukene täiendada. Nimelt sellelt kuulajalt, kes rahalistest vahenditest rääkis, tuli juba uus elektronkiri, kus ta nimetab konkreetset saadet kellaaega koos Eesti raadios vikerraadios, kus tähtis ametimees rääkis terve pika saate jooksul ainult rahalistest vahenditest, rahalistest vahenditest ja etut talispordist, siis peab nüüd tegema kurva kokkuvõtte, et näiteks suusad, uisud, pall, tennisereket ja raha on spordivahendid. Või kuidas kuulajale, kes rääkis liiklusminutite keelest. Tahan öelda. Nii. Olete kindlasti tähele pannud, et see asi on kardinaalselt paranenud. Väga palju on neid hommikuid, kus liiklusteadetes on inimlik ja lihtne keel, kõik need koormavad pikad autode nimetused ja kantsel liiditarindid on ära jäetud, nii et minu meelest siin on edu märgata. Aga viimases saates rääkisime ka meie keele loomise tööst. Nimelt ühest mullusest võlast otsiti nimetust uut tüüpi kelgule ja kui keegi mäletab, siis selles sõna otsimises oli meil tegevkeele kõrva ammune ja hea kaastööline Heido Ots. Sestap kutsusin tema stuudiosse, et me saaksime seda kelgutamise küsimust nüüd edasi arutada, aga palusin otsal pisut kommenteerida ka suhteliselt värsked või viimast. Eesti keele Instituudi väljaannet. Keelenõuanne soovitab, nõnda siis sõna teile neid Heido Ots. Tere päevast. Asi selles, et keelenõuandesoovitustes number kolm möödunud aastast on umbes kolm leheküljetäit mitmesuguseid inglise ja muude võõrkeelsete sõnade vasteid mille, mida siis on andnud korduvate keelenõu küsimuste ja vastuste vahetamise korras. Meie Eesti keele instituut ja loetelu vaadates tekib kõigepealt küsimus, millele peaks ise vastama, et miks me nüüd sellest ühestainsast rõngas kelgust või nimetame teda praegu tinglikult, nii. Juba mitmendat saadet räägime. Kõigepealt peaks ütlema, et meie keelde tuleb ju iga päev päris mitu mõistet sisse. Mõned leiavad sõnadega märkimist, mõned mitte. Mõned jäävad lihtsalt pikalt seletatavaks, mõnedele pannakse võõrkeelsed toored laenud külge värks tubades ja mitme erialasoppides nad ei jõuagi laiema avalikkuse sest nad täna tulevad, homme kaovad, ülehomme asenduvad uutega. Selles sellel kolmel leheküljel on ka hulk niisuguseid asju, igasuguseid case Stalisid ja ja, ja siis võllinguid ja blendereid ja nii edasi. Aga see kelgukene, tema on ilusal talvel nagu praegu on eriti paljudele näha. Ja on tõsine probleem, et noh, mingisugustes nõutšuubingut eesti keelde sisse kududa, sest ta ei anna sinna kuidagi kududa, ta on nii võõras tuubusson küll ladinakeelne üldtuntud tüvi, mis tähendab toru. Aga sellele asjale peale vaadates ei märka seal mingit toru kusagil. Siin on eri keeltel eri lähenemised asjadele, näiteks eestlane rõngasse keeratud toru ei taha eriti toruks tunnistada, kuigi inglastel näiteks on normaalnimetus rehvi sisekummile. Ja sama nimetus on elektronlambil. See on ka väikene toru jupikene, eks ole, nii et toru kuitahes pikk või kuidas keeratud on, neile sagedasti Choub ja nad ei tunne seal mingisugust keelelist hämmingut. Aga meil on tuum ikka täiesti kindlalt ainult niisugune torukujuline asjandus, mille sees on mingi aine. Sirge asi pikk või lühike, hambapastatuub on ju, on ju ka torukujuline asi. Aga tundub jah, niimoodi, aga nüüd panna vägisi toruks või, või tuubiks üks rõngasse keeratud asi. Täia eesti keelele see hästi ei sobi, sest seda pakutud ka on näiteks ühed sellise kelgutus keskuse reklaamijad on hakanud teda nimetama lume tuubiks. Šõu on lumi ja vot Tšuubist ei saa kuidagi lahti seon temalt tuum. Aga sellega ei, ei tahaks kuidagi leppida, sest see ei sobi pildiga. Nüüd see keelenõuandesoovitus number kolm kirjutab Snow truubi taha lumerõngas koma Corp. Snow juubing, lumerõngasõit korbi sõit, mis korpuse veel on, aga Corp on väga huvitava naabri seosega sõnakene mida mina küll ei ei tunne viljaka vastena. Selle tõi nimelt pro Tiiu Erelt oma Peterburi sõidult sest tema sai seal teada ja värskelt pärast sõitu jagas seda teadmist, et vene keeles nimetatakse asjandustavat Ruska mis on vene keelele ümber lülitades väga armas ja kirglik sõna. Ja vot Ruska tähendab tõesti korpi ja ta on ju jumala korpi taoline asi, ta on niisugune ümar ja kõrgendatud äärtega, eks ole. Ja soovid õnne venelastele sellel puhul, et nad niisuguse kena piltliku vaste on leidnud sellele Snowdžuubile. Aga palun väga vabandust, ma ei taha muidugi keelenõuandesoovitustele vastu rääkida. Aga pigem siis juba see lumerõngas, mida nad esikohal soovitavad. Aga ma ei saa öelda, kui, kui rahvale hakkab sööbatruska tõlkes meeldima ja nad oskavad selle prilli läbi asja näha. Why not, ütleme. Aga mina ütlen siiski kogu lugupidamises muidugi keelenõuandjate vastu. Et minule korbi puhul kuidagi kuidagi hakkab, vaat mina olen korbi inimene, olen taustalt mulk ja koerte mulgi korp. On söödav asi söögiasi ja mina tema sisse istuks. Aga muidugi võidakse siin öelda, et mis, te olite pisiasjade kallal, aga me ei nori, vaid me lihtsalt näitame praegu siin arutleme, kui keeruline on uute keelendite loomine ja nende juurutamine ja lõppude lõpuks, kas läheb siis tööle? Või lumerõngas? Miks mitte kaaluda ka nüüd siis jälle meie kirjasaatja. Tema nimi oli sale Janneste, kes pakkus Rõngel. Temal oli muidki pakkumisi, aga meie tookordsele pisikesele sõelale jäi just nimelt Rõngel. Ja kaalutlus oli see, et kui ta nüüd tõesti laialt levib, siis võiks tekkida tahtmine lühemalt väljenduda, on olemas üks, üks niisugune seadus või hüpotees, mis räägib sellest, et mida sagedamas kasutuses sõna on, seda lühemaks ta kulub ja näiteks lumerõngasõitu ja läksin lumerõngasõitu siis tegema või, või kuidas või lumerõngaga sõitma. Kipub natukene lohisema sõitis teinekord lühem kui see nimetus. Et peaks nagu olema võimalus seadverbidule toda ja noh, Rõngeldamine oleks võrdlemisi kenake asi kelgutamise kõrval. Meie ei ole muide need inimesed, kes kellelegi midagi kulbiga pähe panevad, tähendab lihtsalt neid potentsiaal peaks arvestama, et niisugust asja on võimalik teha. Aga selle sõna kas võtavad kasutusse või ei võta, põlgavad ära ikkagi inimesed, kes räägivad nii, et see on täiesti niisugune nõuandetasemel ja kaalutlemise tasemel jutt. Mitte me ei püüa kellelegi ka seda sõna, mida me helistasime ja mille eest proua, seal ei õnnestu, see väike sümboolne preemia eile välja saadetud. Ei hakka seda kellelegi pähe määrima. Lõppude lõpuks muutuvad asjad ja muutub keel. Kui me praegu kelgule üldse mõtleme, siis minu lapsepõlveaegadel oli ta väike jalastega saanikene. Parematel oli tagaseljatugi lihtsamatel lihtsalt jalased ja lauakesed pääl. Siis tulid Salvo kelgud ja Salvo kelk ehk Salvokas tuli selle järgi, et tehas Salvo neid tegi. Ja mäed olid Salvokkaid Salvo kehabki täis ja kui nüüd tahaks päris seda jalastega kelku keeleliselt kujutleda, siis tuleb öelda peaaegu, et sinna täiendusena ette jalas kelk või alastega kelk, eks ole, sest kõigile tuleb esmajoones kelku, nimetades salvukas silma, et see oli nii massiliselt. Jah, nüüd selle uuemale. Ja miks mitte rõngas kelk siis on, siis on kelgud kõik ühes perekonnas kenasti koos. Niisiis, mis on meie väike kokkuvõte? Tervitades seda, et keelenõuandjad soovitavad uudiskelgule nimeks lumerõngas paneme meie siinkõnelejad praegu natukene kahtluse alla Corby. Ja pakume omalt poolt või anname oma hääle meie kirjasaatja pakutud sõnale Rõngel käenduks nagu kringel Rõngli ja sealt saaks edasi arendada Rõngeldamist. Ja vaadake, kuulake, mis asjast välja tuleb. Nii, aga nüüd tahaksime seda väärt raamatut veel natuke sirvida, sest ma ei usu, et kõik keele kõrva, kuulajad ja keelehuvilised on selle endale juba hankinud. Jutt on siis keelenõuanne, soovitab kolmandast vihikust ja heid Ots, äkki te loete tutvustate seal veel pakutud uusi sõnu? Lihtsalt huvi tekitamiseks ja veremaigu suhu andmiseks võtaksin siit neli sõnakest, mis on silma jäänud. Esimene on lustakas, eksitav händler, händ on taga ja keegi siis tegeleb hännaga. Tegelikult tuleb välja, et ei tegele mitte hännaga, vaid hänna küljes oleva koeraga. Ja tegemist on koera esitlejaga. Selle hänna kaudu ta isegi lõimud päris kenasti eesti keelde, aga nii vist ei olnud mõeldud. Siis on paar niisugust gurmaanidele vajalik, kus sõna ma ei tea, kas nad kõik tunnevad asjamehi nimega barrist aias sommeljee? Mina ei tunne igatahes. Jah, sest see itaalia ja prantsuse keele tundmine on meil keskmisedki võrdlemisi nõrk. Asjatundjatel arvatavasti, kes itaalia keelt hästi oskavad on, on barista kohta selgus olemas. Tähendab enamasti kohvi kelnerit, aga miks mitte ka üldiselt seal baari leti tagaseisjat paarimeest või baaridaamid. Ja sommeljee on joogikelner mees, kes tunneb jooke ja oskab soovitada rohkem kui mingi keskmine kelner, eks ilusat lihtsat eestikeelset selgitavad sõnad, aga arvatavasti väga snooblikel ametimeestele hästi istuv suur selgus. Aga kasulik teadlane. Ja siis hakkas mulle silma ka veel see sõna, mida ajakirjanikud armastavad millegipärast sajaprotsendiliselt. Eestikeelse selge sõna veerg asemel avam kaamer, kavam Nad ütlevad kolumn, aga igatahes sellest palju paremaks ei lähe, sest see munn ilma vokaalita vahepeal seal eesti keeles võrdlemisi imelik häälikuühend. Ja miks ei meeldi veerg, miks ei meeldi veerupidaja veeru kirjutaja igapäine veerg, iganädalane veerg? Et igaüks saaks aru, aga mul on kolumni emal, kolumnist võib-olla võib-olla see on jälle niisugune. Ühisnimetaja on seesama edevus, mis ei luba ladina tähti enam eesti keele moodi välja öelda, vaid tuleb spellida ja chi itsitada. Head sõbrad, me vaatasime praegu ainult ühte väikest kirjutist ja näete, kui palju mõtteainet see andis. Aga raamatu keelenõuanne soovitab. Valgete kaante vahele mahub üsna suur annus kasulikke teadmisi kõigile neile, kes tahavad kirjutada ja rääkida head eesti keelt. Just nii on ka raamatu kaanele kirjutatud. See raamat on sündinud eestlaste endi küsimustest, kõhklustest ja kahtlustest. Sest keelenõuandjad Tiiu Erelt, Peeter Päll, Maire Raadik, Argo mund, Tiina Leemets ja Tiina Paet on süstematiseerinud need küsimused, mida keelenõuande telefonil küsitakse ja andnud Selged põhjendatud, arusaadavad ja head vastused nendele. Ja Need asjad on ju kõik need niisugused õrnad ja kriitilised kohad, mis keeles on kas muutumises või mis on alati tee olnud natukene rasked või erandlikud materjal kõik süstematiseeritud raamatu esimeses osas on õige mitu head käsitlust. Kohanimedest ja Need on kõik Peeter Pälli sulest. Peeter Päll on teatavasti meie kohanimede meie nimede õigekeelsuse kõige parem asjatundja praegu. Siin on nii tänavanimedest juttu kui maadenimedest ja muuhulgas antakse ka riikide maade rahaühikute loend. Sõnavara osa me juba puudutasime. See niisugune võõrsõnade eestikeelsete vastsete sõnastik jätkub, seda täiendatakse pidevalt. See on ju ka eelmistes numbrites selles samas väljaandes olnud. Aga siin on veel eraldi väikesed artiklid niisuguste sõnade kohta nagu suht ja suht-koht tegija spaa. Lausestuse peatükis on näiteks niisugune artikkel, ettevaatust Pealkiri ega Pealkiri ei olegi alati nii lihtne panna. Ja kui me veel ortograafia osa vaatame, siis siin on niisugune kirjutis. Austus ei sõltu algustähest. Siin on nüüd need küsimused, et kas president, et minister härra jõulud või jaanipäev tuleb kirjutada suure või väikese algustähega? Lugege seda. Ostke endale see väike väärtuslik raamat kas või emakeelepäeva puhul. Emakeelepäev on teatavasti esmaspäeval, 14. märtsil seda pühitsetakse üle kogu Eesti. On teada nii palju huvitavaid üritusi ja minagi olen saanud kutseid näiteks Viljandisse, saadan siin Tervisi. Kahjuks ei saa ma ise sinna minna, sest otsustasin emakeele seltsi 85. aastapäeva tähistamise kasuks. Mis tuleb Tallinnas. Keelehuvilistele kõigile aga veel üks teadaanne. Keelehuvilisi ootab Eesti ajakirjanike liidu keeletoimkonna koosolek. See on 15. märtsil teisipäeval kell 12 ikka harjunud kohas. Ajakirjanike liidu bürooruumides. Gonsiori tänav 21. Ja teema on, kuidas sünnivad Beuro tõlked eesti õiguskeele keskuse tänane ja homne päev. Sel teemal kõneleb Eesti õiguskeele keskuse tõlke ja toimetuse osakonna juhataja Hille Saluäär. Kõik keelehuvilised on teretulnud. See oli tänane keelekõrv. Külas oli Heido Ots. Toimetas Mari Tarand. Kohtume nädala pärast.