Tere Eesti loos, seekord sellest, kuidas ajaarvamisest võib tüli tõusta. Kui Rooma paavst Gregorius Kolmeteistkümnes kehtestas uue ajaarvamissüsteemi siis otsustas Poola kuningas Stefan patori 1584. aastal ka Liivimaal Gregoriuse kalendri kehtestada. Riias kutsus see esile rahvarahutused nii nimetada Kalendri rahutused. Eesti pool Liivimaal läks rahulikumalt, aga 16. sajand oli keeruline aeg ka ajaarvamise jaoks siiski katoliiklik luterlik rahvapärane ajaarvamine, kuidas need on omavahel ja vastastikku 11 mõjutanud, räägib ajaloodoktor Lauri Vahtre. Jah, aga seda ei saa tõepoolest niimoodi lihtsustada, et oli üks ürgne ugrimugri värk ja siis tuli nüüd see ristiusu mõju peale, et esiteks nagu siin juba korduvalt läbi on jooksnud, see, mis enne oli, oli nagunii tugevasti mõjustatud nendest aspektidest mida me seostame nagu ristiusuga või mis on koos ristiusuga kandunud laiali ja on ise vanemad, et see on just teine asi, et see kalender, mis tuli kristlik, see sisaldas endas väga palju eelkristliku või mittekristlane, kui mitte selles mõttes, et antikristliku, vaid, vaid sellist, mis nagu kristlus see eriti puutugi, aga mis, mis sulas sinna lihtsalt sisse. No väga hea näide on see, mis meil on hingedeaeg sügisel jällegi nagu hästi eesti või ugrimugri asi, aga ei, ta ole midagi, on nagu kõik rahvad muuseas, nagu kivide, pühade hiite, pühade allikate olemasolu või see ei olnud ka mingisugune Eesti eripära, seda kõik, kõik rahvad, kogu kristliku Euroopa rahvad on, on käinud sellistel objektidel isegi Itaalias, muuseas. Aga nüüd selle hingedeaja puhul jah, et ka see on väga, on rahvusvaheline uskumus mis oli nii tugev. Kristlik kirik lihtsalt lõi käega ja võttis selle oma kalendrisse, see liiv kuulus Vernaarcler voost. Ristisõdade ideoloogia, üks üleüldse üks tolleaegse 12. sajandi Euroopa juhtivaid vaime temaliselt seadustas need kahepäevana. Esimene ja teine november. Üks on siis Omnium animaarum ehk kõikide puhastustules viibivate hingedepüha ja teine on Omnium sanktoorum, tähendab esimene november on omniva sanatoorium kõikide pühakute päev ja ja omi omanimaarum. Siis teine november, kõikide hingedepäev. Muuseas, selle tõttu loetakse reformatsiooni algust ka 31.-st oktoobrist suurte pühade ootuses oli rahvast palju kogunenud linna ja siis siis väidetavasti naelutas Luther oma mateesid. Kuigi teine teooria ütleb, et ta ei naelutanud neid kuskile, vaid saatis erakirjas, aga jäägu see kõrvale. Igatahes oli tegemist nagu tüüpilise võttega, kuidas integreeriti siis olemasolev uskumustele kobar kristlikku õpetusse. Et jah, rahvat on, on arvanud, et lahkunute hinged käivad kodus kodus laarselt külas ja nii ka Eestis ja seda ei õnnestunud välja juurida ja siis järelikult tuli sellele andele kristlik seletus. Ja selliseid ütleme, et see tuli siis noh, umbes sel ajal, kui meid risti usustati ja tegelikult kogu pühakutekultus oli noor ja ka rahva survel lihtrahva survel kiriklikku õpetusse nagu vastu võetud, aga see siin on täiesti selge seos nende noh, nii-öelda lokkama, reaalsete jumaluste ka mis on kristluse algmeid, on ikka see, et kaotada kõik need vähemalt jõud ja ja teemani ja jagada maailmselgelt kaheks jumala ja saatana riigiks ja, ja otsida abi ainult sellelt sellelt, samalt ainujumalalt mitte mingisugustel ja vaimudelt või, või kolde haldjatelt, aga näed, nad tulid tagaukse kaudu ikkagi sisse, inimene kuidagi on selline, et ta ei, ta ei lähe kõrgema ülemused tahavad, otsib vahemeest ja siis ta pöördub selle selle pühaku poole, et see siis tema eest kostaks seal kõrgemal pool ja nii need pühakud, et siis võeti kristlik kui praktikasse nagu tagasi ja ja nende päevad. Nii et noh, juba see iseenesest on, on selline noh, on kristlik, ei ole kristlik, et et nagu raske on jagada, et mis siis on, no ütleme, et see on kristlik kalender, seal pühakute kalender ja selles mõttes ta tuli nagu oma vormistatud kujul küll meheni, siis nagu võõrmõjuna. Aga, ja ütleme, et nagu selline põhimõtteline alus või arusaam pidi siin ka enne olemas olema, et nad ei olnud nagu nii nagu teineteist välistavad või siin ma usun, et sellist nagu konflikti ei tekkinud tulid vallutajad, nad tõid kaasa oma kalendri, nad hakkasid tähistama teatud päevi. Ja teatud päevi pidasid ka need kohalikud rahvad ja nüüd siis olenevalt sellest, kuidas klapp piss mõned võeti üle, mõned jäeti võtmata, mõned kristlikus kalendris justkui väga tähtsad pühad on Eesti rahvakalendris marginaalsed, teised jälle on, on väga tähtsaks saanud no täpselt nagu jüripäev või mihklipäev. Mis siis sobisid hästi hooaja alguseks ja lõpetuseks ja noh, neid on, neid on siis veel palju, mis meile kindlasti ja kenasti üle tulid, aga just sellepärast, et nad siia sobisid. 16-st sajand oli keeruline sajand, reformatsioon ja sõda ja mitmed riigid käisid üle Liivimaa. Kuidas see mõjutas aja arvestamist? Jah, see, see lõi asjad sassi. Tolleaegsed kirjeldused näitavad, et talupojad olid juba harjunud sellises praktilises kuidas öelda nüüd aastasiseses ajajaotussüsteemides toetuma kirikule ja see seostus ka isiklike kaitsehaldjate ja nimede omaksvõtuga, mis toimus ka umbes samal ajal et kristlik nimi oli ühtlasi nagu kaitsehaldjas näiteks talupoeg tuli preestri juurde, kui kalendri segadus oli alanud ja ütles, et et tema tahab teada, millal pühitseda lauritsapäeva. Sest et tema, temal on antud kaitse Aldjaks, Laurits. No ta oli siis ilmselt minu nimekaim, aga Lauri, aga tema siis käsitles seda ka ühtlasi oma kaitse haldjana, mida sai muuseas ka edasi anda. Kui kui poeg hakkas surema, siis ta ütles, et tema andis oma haldja pojale, et ta sureks. Nüüd palun uut. Et vaadake, kui kummaline arusaam, et andis oma nagu nime ära ja ühes sellega kaitse all nüüd palus uut. Ja väga oluline oli siis selliste uskumuste taustal ka see vastava pühaku päev mida Kuusalus tänase päevani väga hästi mäletatakse, peetakse. Tal on Püha Laurentsiuse kirik. Aga kui nüüd kalendrireform tekitas, mis ta tol ajal oli Kümnepäevase visti 11 päevase vahe siis oli loomulikult väga-väga suur häda käes. Et kuna kuna kuna ta siis nüüd on, et miks, miks see kalendrireform tuli, kalendrireform on põhjustatud sellest, et kalender hakkas triivima. Neljandal sajandil otsustati ära, et kevadine pööripäeva, 25. märts. Aga see oli Juliuse kalendriaegu, mis ei ole päris täpne ja mis tähendas seda, et kevadine pööripäev hakkas hilinema läks 1000 aastat mööda ja ta oli juba astronoomilist kevadisest pööripäevast õige kõvasti maas. Astronoomilist kevadist pööripäev oli tolleaegsed tähetargad oskasid väga kergesti kindlaks teha, oli näha, et see, see kalender, Juliuse kalender, ei ole päris täpne. Ja nüüd tekkis see oht, et kui niimoodi jätkata, siis sõidab täiesti paigast ära kõik muu ja iseäranis veel ülestõusmispühad mis sõltuvad kevadisest pööripäevast. Ja aga kuna ülestõusmispühad peavad ikka olema nagu suve hakul kevadel siis ei saanud lubada seda, et nad kunagi tulevikus hakkavad toimuma sügisel või talvel. Teatavasti ülestõusmispühad arvatakse nii et kevadine pööripäev, sellele järgnev täiskuu ja sellele järgneb pühapäev et kui, kui kinnistada kevadine pööripäev ühe kalendrikuupäeva külge, siis ta triivib, muutub valeks. Ja seetõttu tuli minna tagasi selle juurde, et kevadine pööripäev ei ole kuupäevaliselt fikseeritud, vaid et ta on siis, kui ta on, noh, ta, nagu ta praegugi on, ta ei ole alati ühel kindlal kuupäeval, vahel vahel on 22. vahel 21. märtsil vist kui 20. mõnikord ja, ja sealt edasi siis rehkendada, aga nüüd juba tekkinud viga oli tarvis ära õiendada ja selle tõttu siis pandi piltlikult öeldes 10.-le kuupäevale järgnema. Kohe 21. vahepealsed päevad jäid lihtsalt tähistamata ja olemata. Kalender hüppas ja sellega sai siis nagu korda selleks hetkeks, aga ta tulevikus väga ära ei läheks, selleks tehti siis kui kalendrisse üks täpsustus, et kui Juliuse kalendris on lihtsalt iga neljas aasta on liigaasta siis sätestati nüüd sellele uuele Gregoriuse kalendrile selline erand ja erandile omakorda erand. Et liigaasta jääb ära sajandi viimasel aastal, see ühesõnaga see on siis nullidega lõppeval aastal välja arvatud juhtumil, kui mängijate arv jagub neljaga. Tähendab siis 400 aasta kohta kolm lisapäeva jääb ära. Ja siit on siis kerge näha, et vana ja uue kalendri erinevus vana kalendrit siiamaani Vene õigeusu kirik kasutab, suureneb siis iga 400 aastaga kolm päeva. Aga see vahe ei suurenenud viimasel sajandivahetusel, kuna liik päev siiski lisati. Kuna sajandite arv jagus neljaga. Kuigi 16. sajandil inimesed ei pidanud selle kõigega tegelema, oli neil ikkagi raske seda uuendust vastu võtta. Sellest, et kaks kalendrit tegelikult rohkem uus ja vana, aga siis oli meil siin ju võitlejate hulgas ka Rootsi kes otsustas kaval olla ja minna uuele kalendrile üle järk-järgult. Siis päev sajandis, mis tähendas seda, et Rootsi kasutas vana kalendrit, mis erines vanast kalendrist päeva võrra. Meil oli siis veel kolmas kalender ja, ja poolakad katoliiklastel kasutasid siis nüüd uut kalendrit Gregoriuse oma. Venelastel oli vana kalendri, rootslastel oli siis jah, mingisugune hübriid, mis on küll täitsa uskumatu, kuidas nad, nii võisid arutleda, et selline jupphaaval saba raiumine siis nüüd paremal sellest plaanist muide ka loobuti mõni aeg hiljem ja, ja mindi üle ikka lihtsalt uuele kalendrile, aga aga tol ajal see tähendas jah, seda, et oli kolm kuupäevaliselt erinevat kalendrit, mis tekitas niisuguse veidraid olukordi. Näiteks Tartu piiramisel. Piira jagad, piiratavad, ühed pidasid jõule, aga teistel oli argipäev ja ja noh, kas on viisakas pommitada on küll justkui pühad, aga nagu meie kalendri järgi nagu ei ole ka vaid, vaid neil hoopis et arusaadav, et oli suur segadus ja talupojad tulid lõpuks nõutult küsima, et mis siis nüüd on, see olukord lahendati, olukord lahendati nagu ajaloos sageli lihtsalt lihtsalt jõuga see, kes lõpuks peale jäi, kehtestas oma kalendri ja ja nii oligi, ainult rahvakalendrisse jäi sisse. Palju, nüüd jälgi sellest vanast-vanast kalendrist, nagu me teame, Poola võim püsima jäänud. Rootsi võim kasutas veel Rootsi ajal põhiliselt vana kalendrilähedast kalendrit, et siis tuli juba Vene võim, mis oli ikkagi vana kalendri juures kuni 18. aastani. Et me jäime vana kalendri külge kinni ja see kalender siis kogu aeg triivis. Mille tõttu siis, kui mingisuguse tähtpäeva juures on näiteks kirjas, et et see oli aastal kõige pikem. Luutsina päev näiteks lootsin päev ei ole ju, aga vana kalendri järgi ka ei ole vaid, vaid nüüd võime hakata arutama, et oot-oot, aga lootsin, päev oli kõige pikem või kõige lühem päev. Vot sellele sellel sajandil, et see uskumus võis tekkida tol ajal ja kanduda nüüd visalt edasi, isegi kui ta enam tõele ei vastanud, ikka öeldi, et Pluutsina päeval või noh, et siis on lõõtsinna päeva aegu on öö nii pikk, et kotkas kukub puuoksalt alla. Selline selline ütlemine, et see on nüüd nagu peenmehaanika, ega need rahvauskumused nüüd nii väga tunde ja minuteid rehkendanud, see oli ikka rohkem nii, enam-vähem. Ta oli üldiselt nagu kõige pimedam aeg, mis päeva peale rehvas, aga kui ikkagi ta on selgelt ühelt teisel kuupäeval ja mitte mitte jüripäeva kuupäeval, noh, mis on kuskil 20 kaks-kolm siis on sellel oma põhjus jah, siis peab olema tekkinud sel ajal, kui kalender oli nihkes ja talvine pööripäev ei olnud jõulude ajal, vaid oli jõulud olid ära läinud seal. Korraks ainult lähemasse ajalukku 1918, siis kui Gregoriuse kalender lõpuks kehtestati Eestis, see oli väga segane aeg niikuinii, aga siis kalendrirahutusi ikkagi tekkinud. Ei tekkinud ja üks põhjus võib olla see, et ega keiserlik Venemaa ei olnud selle kalendriasjades üldsegi väiklane. Juba päris pikka aega trükiti ära ajalehtede puhul mõlemad kuupäevad ja mida rohkem läbikäimine läänega tihenes, seda rohkem oli nagu see kõigile teada. Et neil seal on, on teine. Nii et pigem ei olnud ju tegu, et üleminekuga millelegi enneolematule vait oma kalendri ühtlustamisega läänepoolsete rahvastega, et see selleks võib jah, isegi vaadata omaaegsete ajalehtede tiitel lehti, et sealt sageli leiab. Ja noh, loomulikult kõige suurem vastuseis tuli tuli hoopis teisel alusel, see, see oli kirik, mis keeldus omaks võtmast õigeusu kirik. Ja tänase päevani ajab oma jonni ja mis on minu meelest küll võrdlemisi veider, et siin ei, siin ei ole ju mingisugust õelust, keegi ei ja kellelegi jalgealust õõnestada, vaid põhjus on ikka väga selge see kalender triivib. Aga, aga ei, jonnakalt ollakse vastu, sest see algatus tuleb Roomast. Rooma on, on noh, tänapäeva Venemaad ju näeme. Milliseid kompleksi ja hirme seal tuntakse, kuidas nähakse vaenlast kelles tahes ja nii on siis gaase uus kalender justkui vaenulik olnud, nii et see sellest on kahju, sest et ka Eesti õigeusklikele valmistab tõsiseid probleeme. Eesti õigeusu kirik, see oli nüüd 200 vahelda, kasutas uut kalendrit koos Soome Soome õigeusu kirikuga ja nüüd on nii ja naa, mis, mis on eriti halb, siin on otsitud, tehtud igasugust kompromissi otsida Need pühad, mis on kinnispühad kuupäevaliselt. Et need neid tähistada siis uue kalendri järgi ja liikuvaid pühi ikkagi vana kalendri järgi, see tähendab koos teiste õigeusklikega. Aga samas siis saajale ei pühitsenud neid koos naabritega, sest noh, ikkagi enamik inimesi, kes, kes üleüldse neid tähistavad, tähistavad uue kalendri järgi ja kohe tuleb kuuajane vahe sisse. Siis see ei ole hea siis ühine püha pühade mõte on ju inimesi ühendada see seal üldse kogu kalendri mõte, et korraks nagu kella seademe. Et lepime kokku, vaat nüüd on jõulud, me võtame kõik aja maha ja siis me olemegi ühiskond. Et kui iga mees võtab siis või ühiskond jaganud 10-ks segmendiks, kes kõik oma pühi ise ajal pesitsevad, siis ei olegi. Veel kord kalendrirahutustest, mida on oma Liivimaa kroonikas kirjeldanud seitsmeteistkümnenda sajandi katoliku vaimulik, Poola-aegses Viljandis tegutsenud Dioneesius fabriidsus. Kroonika on kirjutanud nii aastal 1586, kolmandal jaanuaril tõuseb Riias suur rahutus muudetud kalendri pärast mille kuningas oma korraldusega oli käskinud Riia lastel täielikult vastu võtta. Ülevaate sellest oleme otsustanud siinkohal vahele asetada. Pärast seda nii siis, kui kuningas Stefani korraldus muudetud kalendri vastuvõtmise kohta on riialastele kätte toimetatud, käsib Riia raad kuningliku korralduse avaldada ja kinnitab sellega oma määrusega, et keegi kodanikest teisiti jäi. Talitaks ka pastoritele tehakse kohustuseks sealt peale kõiki pühasid uue stiili järgi välja kuulutada ja pühitseda. See sündis 1585. aasta lõpu paiku. Niisiis on issanda sündimise päev esimene püha, mida riialased nii kuninga kui ka oma raemääruse kohaselt uue kalendri järgi pühitsema peavad. Ka jutlustajad kirid kuis kuulavad sõna ning käsi ütlevad pühadele sobivaid evangeeliumi. See kestab mõne päeva kuni kolmanda jaanuarini, millele langeb issanda sündimise päev vana kalendri järgi. Riia kooli rektor nimega Johan Möller käsib oma õpilastel koguneda ning peab oma õpilastele ja mõnedele harimatutele lihtrahva hulgast jutluse issanda sündimise päevast kuid küllaltki kohatult ja halva õnnega. Selles jutluses ründab ta teravalt Riia raadi, kes tahtvat sisse tuua paavstlusest, nagu nad seda nimetasid, sest käsib avaliku määrusega järgida paavsti poolt muudetud kalendri millest 10 päeva on välja heidetud ja nii täituvad Kristuse ettekuulutuspäevade lühendamisest Matteuse 20 410. Neid sõnu oma arvamuse toetuseks väänates õhutab ta oma õpilasi ja neid, kes lihtrahva hulgast juures olid, et nad vanast kombest ei loobuks. Õpilased ja paljud teised, kes olid jutlusele olnud, õhutavad linnas ringi käies kõiki vihale. Raad aimates ette, et on tulemas midagi halba, kutsub kooli rektori raekotta ning käsib teda seal kinni hoida. Õhtul tõuseb rahutus, liht rahvas lööb tänavail trumme, et rahvast üles õhutada. Peagi kogunetakse turuväljakule lihtrahva juhid, Kiise ja prinken, kes õigupoolest pidanuks rahutust vaigistama, õhutavad rahvast veelgi enam. Nad tungivad kõigepealt linnuse krahh, palavus Eke majja ning nõuavad linnuse krahvi Edda vangistada. Seejärel ründavad nad raekoda, kus rektorit kinni hoiti, lõhuvad uksed maha ja vabastavad rektori. Nii murravad nad sisse ka raehärra ja arsti Vellingi majja võtavate vangi ning röövivad raha ja hõbenõud. Sama teevad nad foogt tastiusega ja võtnud vangi, käsivad kolm päeva hiljem teda ja Vellingid surmanuhtlusega karistada. Kui see on tehtud, tungivad nad isegi ühingu kolleegiumisse. Kiriku uksed lõhutakse maha, trid aetakse välja, kõik kirikus rüvetatakse püha sakramendi, viskavad ant maha, altarile hardas austuses ma siiski räägin, sellest kirjutati ionisus, fabriidsus. Altarile istuvad nad paljaste tagumiku tega. Baptisteeriumi teevad nad sõnnikut. Püha vee valavad rentslisse ühingu paatrid, teotavad nad paljude solvangutega ning ajavad nad linnast välja. Kiriku, mille kuningas Stefan noile andis, võtavad nad jälle endale. Linnusekrahv Eke koos teiste raeliikmetega, kes end ära olid peitnud, toimetatakse naisterõivais salaja linnast välja. Selles rahutuses ei halastanud nad isegi oma evangeeliumi teenritele ja ühel neist, kes muudetud kalendri järgi jõulupühal oli jutlustanud rebis keegi rahvahulgast piigiga tüki pea laelt kuni luuni ära. Nii sündis ühe vastu puskija lobamokad, et pühaduse trüvetati ja ilmalik võim jäeti austusest ilma. Kui need riialaste teod on kuningas Stefanile ette kantud, ähvardab vaga kuningas innuka usu kaitsjana riialastele selle häbematuse ja sõnakuulmatuse eest kätte maksta. Kuningat kartma saadavad riialased oma saadikud, et need kuningad kuningriigi senaatorite kaudu lepitaksid. Saates palju kingitusi neile, kes kuninga õukonda kuulusid kuningas, aga tahtmata mitte mingil viisil leppida, kavatseb riialased sisse piirata. Ta käsib ehitada Kuramaa rannikule siiapoole väinad kindlustuse, et riialaste laevasõitu takistada. Kuid tabatuna enneaegsest surmast vabastas kuningas Stefan riialased ohust ja ühtlasi ka hirmust. Ja nagu mõned kinnitavad, pead kahtlustama, kas mitte kuninga arstid riialaste rahadega ära ostetud polnud. Et nad, kuningas Stefani, keda Poola kuningriik nii väga vajas enneaegu kõrvaldaksid. Selle intrigeeriva ülestähenduse juurest fabritsiuse katoliikluse kroonikast. Läheme tasakaaluks kristlikule ajaarvamisele ja selle probleemidele ka rahvakalendri juurde. Rahvakalendri tähtpäevade juurde. Eestis on neil pühadel, mis praegu aprilli lõpus 2014. aastal peal on palju nimesid. Lihavõttepühad ehk lihavõtte, et kevadpühad, munapühad, kiigepühad, ülestõusmispühad. Nende pühadetraditsioonid on enamasti teada-tuntud. Aga nädal varem, nädal enne munapühi, oli urbe päev. See on liikuv püha, mille juures levinuim tava on paju urbadega Urbimine. Urbe päeva kommetest päris toredatest on rääkinud Vikerraadios folklorist Mall Hiiemäe saates esivanemate vaimuvara. Ehk urbe püha ehk kurde päeva ehk kurvapüha laupäev. Ja kogu maal on seda tähistatud vähemalt nii, et pajuoksjon tuppa vaasi toodud. Seda mäletatakse praegu ja tehakse ka veel praegugi, nimetatakse neid siis kas tibud või tutud või pässid või, või kassid, kuidas kuskil on ja mida see motootki, kui muud kevadel veel tärkavate ei ole. Ja turul tädid ka müüvad muidugi vanasti rohkem näiteks Mustvee linnas on olnud nii, et Peipsi-äärsetest Pajustikudest toodi kas või hobusekoormaga. Tore komme iseendast ainuke. Meie püüame ikka võtta need oksad sealt, kust kõige hõlpsamini kätte saab. Ja sellepärast, kui linnast välja jalutada, siis vahest need pajupõõsad on küll hästi räsitud. Muidugi loodus kaitsesin, vahele ei astu, sest ega paju ei ole looduslik puu. Aga eks meie ilumeelel hakkab teinekord vastu küll. Nii et kui Nurbi murrame, siis püüame võtta nii, et see paju põõsas liiga räsitud ei oleks, see hea oleks, kui kaasas on nuga. Sest et kes pajuorgi murdnud on, teab kui raske neid sealt kätte saada, sest Paiwansidki painduv. Muidugi on toodud Sanapud või lepa ka nemad on ju palju murduvamad aga neid vähem. Ja kui lihavõtted on varast nagu tänavu, siis ei õitse veel ka ei sinililledega elased. Lõuna-Eestis toodi paju, tutvusid ka sellepärast, öeldakse, et nii suured ja pehmeid kui paju pässid on siis nii suured, tulevad ka talled lammastel. Eriti idapoolses Eestis ja Lõuna-Eestis ka on Urbimise komme. Mismoodi see siis käis? Üldiselt on see oma kodudes kauem püsinud, see komme oma pärjati vara magamast üles. Ja täiskasvanud Urbisid lapsi, vanaisa või vanaema tõi kurvad ja eks need tulnudki siis eelmisel päeval juba ära tuua, sest et hommikuks selleks enam mahti olnud just magamast pidi üles ajama kurbadega, siis püsid sa kogu aasta virge, püsid terve. Ja oma peres on Urbinud, et ka lapsed teisi lapsi või isegi vanu. Aga natuke varem on olnud komme laiem, neid külapoisid. Noormehed käisid siis perest, Peeessurbimiseerid, Tüdrukuid urkimas. See, kui me võiks küll tänapäeval ka house'is olla, eriti nendes piirkondades idapoolses ja lõunapoolses eestigantis, kus enne võiks jah, võib-olla tõesti rääkige lastele, milles asi seisab, sest muidu eriti kui veel laps koolis ei käi, alles pisikene hommiku vara orgima tullakse, vaatab, et milles asi tegelikult on, lüüakse teki peale, no vahest poisid tõmbasid teki ära ka, aga see ei olnud valus löömine, haiget ei tehtud. Ainult üks teade on, et kibuvits oli hulgas olnud poisi turgima, tulid, aga põhimõte on siin sama, mis suvistel jaanikaskede toomisel ikka seda elavad The haljast elamu juurde tubadesse tuua, et sellest Lootuse haigusest ja elujõust omale elujõudu saada. See on teiste rahvaste samuti ja läänemeresoome rahvastel muidugi Karjala ingerisoome on üsna palju ja sinna juurde käivad niisugused sõnad siis ikka terveks, terveks või nagu on nüüd? No küllap need sõnad on arusaadavad karjala või ingerisoome, virv, arvan tooreks terveks lubatko, munandai hauka Viebkaanan, kas lubad mulle muna või Kulvipsuga naera. Pirpol Varboy vitsad kärbet tulevaks voodeks siis tulevaks aastaks tooreks terveks siule vitsad minule palka annad, kui munad ma ikka annan. Või näiteks ka muna Neest Muxutele rahanist, rapsutele? Eestlastel on enamasti need salmikesed lühemad, aga see terveks terveks tooreks, terveks on ikka sinule litsalt minule muna toores sõna on muidugi kahe tähendusega ka siin tähendab umbes nagu haljas oks ikka elujõulist värsket. See esivanemate vaimuvara on muidu ingerisoomlastel tänapäeval ka kasutasin neid, salmid olid 1989 kogutud ja Eestis on ingerisoomlastel. Me oleme nende traditsiooni kogunud. Need turvad on teise peresse jäetud kimbuna ja kimbu küljes on veel riideribadest lipsukesed, näiteks punased või roosad või oranžid, hästi eredad. Ja sigi pannakse siis faasi ja seal tema seisabki. Eestlastel päris niisugust kommet ei ole, lihtsalt tuuakse oksad vaasi. Ja see, et küsitakse vastu palka, annad muna või kana. See kana on nüüd siin liialdusega, munad tuli muidugi lihavõttepühade ajal anda, aga siis on samuti küsitud ka, kui antud ka jaa, raha, samuti need kopikas raha siis metallraha anti, see on umbes niimoodi nagu mardi-kadriandide andmisega. Kui vaadata põhjanaabrit, siis Soomeski on hea lambaõnn, kui tuuakse Urbi ja faasist võetud urbadega on löödud ka, kui sarja esimest korda välja lastakse, siis on löödud lambaid. Aga noh, näiteks see komme on ka olnud, et kaseoksi tuleb ette panna ja mitme päevaga lehte lähevad miimika. Mõne nädala pärast lähevad siis metsas lehetiire kõrvule kaskedel. Meil on Kagu-Eestis huvitav komme seal aialatil kiikumine, töötamine, täpsedaatjust kiikuma aeti, on natuke palju öeldud, eks nad tahtsid ise ka minna. Aga üldiselt on sellel kunagi olnud viljakas, maagiline tähendus on siis niisugused kiiged nagu praegu me näeme lasteaedades mänguväljakutel või suurte soovides kus nad veel ei ole ära lõhutud, paraku linnades. Aga muidugi võiks niisuguseid kiikumis võimalused olla kodudes. Kui suured väikestele niisuguse kiige teevad, just sellel päeval lähevad siis kiikuma vein, nagu Kagu-Eestis on öeldud, süütama, seal on omad nii siukseid, lauludki ja üks lihtsamaid, mis üle Eesti on tuntud, on seesama sõitseid sõsele, millel on seal natuke teistsugused sõnad alguses sööd, sööd, sööd selle üle oja onule läbilane lennile toa taha tädile. Siis on praegu rohkem laste seebikas laul. Aga sellest hästi tutta. Mall Hiiemäed saab pikemalt kuulata vikerveebist, aga 20. sajandi tuntuim Setu laulik Anne Vabarna seletas rahva usukombeid ja teiste seas ka urbe päeva kombeid Eesti raadios 1959. aastal. Rääkis ja laulis Anne Vabarna ja nädala pärast räägib ajaloodoktor Lauri Vahtre Eesti rahvapärase ajaarvamise ühikut, sest nädalapäevadest, kalendrikuust ja muust sellisest huvitavast. Lõpetuseks aga üks infokild elektroonilisest eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasist Bertast. See puudutab lihavõtte teid ja meie huviorbiidis olevat aega kuueteistkümnendat sajandit. Nimelt. Esimene teade lihavõttejänese toodud munadest pärineb 1572.-st aastast Saksamaalt. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head ilusathomset.