Margus Saare jutusaade Jutusaade. Raadiokuulajad kena pühapäeva 20. märtsi jutusaatekülaliseks on professor Mati Heidmets, Tallinna Ülikooli rektor, psühholoog, tere hommikust. Tere hommikust. Kaks hommikut tagasi, võtsite oma peamajalt maha Tallinna Pedagoogikaülikooli sildi ja nüüd siis ehib maja nimetus Tallinna ülikool. Et nii lihtsalt see siis käibki. Et Tallinna ülikool sai valmis või on tegemist ainult sildivahetusega vä? No sildime vahetasime tõepoolest ära, aga esiteks ei olnud sildi vahetus lihtne selles mõttes, et enne seda käis ju kõva töö, et nime nimi tõepoolest ära vahetada, aga tegelikult ei ole ju kogu selle Tallinna Ülikooli ehitamise ideeks mitte ainult sildi vahetus, vaid kui me vaatame peale hakkas, siis ideeks on olnud ikkagi ressursside koondamine ja selle kaudu siis Eesti noortele inimestele parema ja kvaliteetsema hariduse pakkumine. Ja, ja peale seda reedest sildi vahetust järgnevad kavandatud liitumised ja terve rida samme, mis siis võiks tõesti neid sihte või eesmärke aidata kätte saada, mille me kolm aastat tagasi püstitasime. No minu meelest isegi juba 90.-te aastate lõpul räägiti seda juttu, et Tallinnas võiks üks suur ülikool olla olla konkreetsete tegudega, nii jõudsite tegelikult alles teie järgmisel nädalal saab. Neli aastat sellest, kui teil määrati Tallinna Pedagoogikaülikooli rektoriks, et üks aasta on veel jäänud tegusid teha, aga kui te selle rektori koha kandideerisite siste programmis ilmselt oli ju see ka, et et et Vootki ülikool läheb reorganiseerimisele ja ja ta peab koondama endas rohkem koole, kui see praegune on. Kas teie arvates on Eestis liiga palju kõrgkoole ja? Ja näiteks nagu kokku panema või ma arvan küll kõrgkool kokku on seal üle 50 ülikooli neist 10 ja kui nüüd mõelda Eesti suurust, siis ma ei usu, et noh, näiteks siin natukene miljonilise elanikuga On, aga riigis oleks võimalik, ma ei tea, 10 või kaheksa korraliku ülikooli üles ehitada mõeldes ikkagi sellist kaasaegset ülikooli mitte sellist ühte-kahte õppekava läbi viivat õppeasutust. Sest see Tallinna Ülikoolitöö on siin omamoodi 12 15 aastat juba loksunud ja neid kombinatsioone, mis on välja pakutud, on olnud väga erinevaid. Ja, ja see skeem, mis nüüd tegelikult paistab realism keeruvat, see tegelikult pandi lauale kolm aastat tagasi, kui maikuus 2002 kirjutasid terve rida akadeemilisi asutusi, pluss siis veel Tallinna linn ja haridusministeerium alla sellisele kavatsuste protokollile, kus siis öeldi, et me tõesti tahaksime seda ülikoolimaastikuga koondada rida kokku panna, selle kaudu siis ka ressursse kokku panna ja selle selle abil siis ühelt poolt efektiivsemalt toimetada ja teiselt poolt siis ka tudengitele võib-olla suuremat kindlustunnet luua ja ka rohkem sellist valikuvõimalust luua. Mis on, mis on Viljandi kultuuri, mis ta siis veerand peate akadeemia kultuuriakadeemial kasu sellest, et ta nüüd järsku Tallinna ülikool on esiteks, mis on Viljandil asja Tallinna. Et ta täna veel ei ole, Tallinna ülikool, aga Viljandi akadeemia nõukogu jagu, haridusminister on sellist ettepanekut teinud, soovi väljendanud. Ja praegu käib meil ettevalmistus selleks, et tõesti Viljandi saaks Tallinna Ülikooli lisaks. Tegu oleks siis ülikooli sellise olles õppeasutusega, neid on praegu olemas kõikidel avalikel ülikoolidel. Pärnu kolledž, Narva kolledzis, tehnikaülikool, Kuressaare kolledž. Meil on Haapsalus ja Rakveres oma kolledžid. Ja ma arvan, et see lisaväärtus, mis viljandile võiks tõusta on võib-olla ennekõike seotud sellise avaliku ülikooli staatusega avaliku ülikooli osa staatusega, mis annab mõnevõrra rohkem ehk sellist tegutsemisruumi kui, kui olles riigi rakenduskõrgkool, nagu nad ka praegu on. Ja minu üldine hoiak on selline, et arutletud ka selle üle, et kas üldse võiksid ja peaksid ülikoolidel olemas sellised regionaalsed õppeasutused. Et ühelt poolt võiks nad ju ära lõpetada või teiselt poolt teha hoopis iseseisvateks koolideks. Ma arvan, et selline süsteem, nagu meil täna Eestis on, on mõistlik. Mõistlik selles mõttes, et selline olen hariduskeskus oma sellist tõmbejõudu ja, ja võtab ka sellise mootorina, mis võib-olla ei lase kõikidel kohalikel noortel sealt piirkonnast ära minna. Sest kui me kujutame ette, et kui kõrgharidust või ülikooliharidust on võimalik saada ainult Eestis, Tartus ja Tallinnas, siis need inimesed, noored inimesed, kes tulevad ükskõik Saaremaalt, Pärnust või Viljandist Tartusse Tallinnasse, paljud neist ei lähe pärast enam tagasi, Nad leiavad siin pere ja töökoha ja hakkavad oma elu siin paika panema, nii et selles mõttes sellised regionaalsed õppekeskused või regionaalsed keskused on kindlasti regionaalpoliitiliselt olulised. Ja teiselt poolt ma kardan, et osa neist ilma ülikooli toeta tänase päeva seisuga tõenäoliselt ei saaks hakkama. Meie kolledžite praktika ütleb küll, et on õppejõude, kes sõidavad aeg-ajalt Tallinna ja Rakvere vahet Tallinna-Haapsalu vahet. Kui nüüd minna selle skeemi peale, kus kõik kolledžid muutuvad ülikoolides sõltuvaks sõltumatuteks iseseisvateks pasutud asutusteks, mida on ka pakutud siis ma kardan, et väiksemad surevad välja. Paar-kolm sellist jõulisemat hakkavad ju ennast ülikooliks tekitama või ülikooli poole suunduma, nii et tulemusena võiksime saada veel kolmel ülikooli ehk Eestis juurde piss, mis teiselt poolt jälle nähtavasti ei ole mõistlik arengutee, nii et see praegune ülikoolide kolledžite skeem mulle meeldib. Kas Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanu saab siis nagunii, kuidas öeldakse, kõvemad asjus staadid ka või paberid on siis ka kõvemat lendamist? Paberid on ikka paberid. Ta saab siis Tallinna Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lõpudiplomi. Kas hariduse kvaliteet jääb samaks või? Või hariduse kvaliteet ju peab kogu aeg paranema. Siin ei ole üldse muud võimalust, kui me mõtleme ka sellele, et tegelikult Eesti on ju juba olema juba on ja mida aeg edasi, seda võtame sellise, ühtse Euroopa haridusruumi osa ja selleks, et meie tudengid saaksid hakkama, aga mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas ja saaksid seal töökohti, saaksid edasi õppida. Selles mõttes hariduse kvaliteet peab olema täpselt selline, mis, mis seda võimaldab ja, ja sellest Tallinna Ülikooli projektis on meil sees terve rida selliseid kvaliteete kvaliteedile suunatud meetmeid. Ühtsete kvaliteedinõuete kehtestamine ja kvaliteedijärelevalvesüsteemi sisseviimine, nii et kvaliteedi mõttes. Loodan, et see Tallinna Ülikooli liitunud Tallinna Ülikooli projekt annab tegelikult lisaväärtust kõigile neile osapooltele, kes sinna liituvad. No esimeses ringis on need siis Viljandi kultuuriakadeemia humanitaarinstituudi ajaloo instituut ning senine Pedagoogikaülikool kõik vist läheb enam-vähem hästi, kui seda Tartu ülikooli nüüd ees ei oleks või? Ei, ma ei arva, et Tartu ülikool kuskil ees Tartu ülikool selle protsessi suhtes aeg-ajalt väljendas skeptilisust seisukohta küll, aga ma loodan, et mõne aja jooksul need emotsioonid nagu üle elatud ja me suudame sisulist koostööd teha, sest tegelik koostöö Tartu Ülikooliga paljudes valdkondades käib. Osakondade õppekavade õppejõudude tasemel, nii et ma ei usu, et et sellest Tallinna Ülikooli tekkimisest nüüd liiga suurt ja pikaajalist pahandust eestilikku ruumist Ma ei tea, ma, kui ma vaatan neid reaktsioone, mis ajalehtede artiklitele on siis nagu mingi Tallinna ja Tartu käib ka ja, ja ma saan aru, et nüüd haridusministeerium on ka oma esialgsetest või ma ei tea, kas seda üldse lubanud on, aga vähemalt heast tahtest on nagu loobunud või riikiga Daci finantseeri enam teie uue maja ehitust, on see nii, haridusministeerium ütleb, et nende prioriteedid on üks oli tehnikaülikool oli, teine vist oli Tartu või kuhu ta oma rahasid taha panna, siis see on ka sellest põhjustajad põhjustatud, et haridusministeerium. No mina ei oska põhjuste kohta midagi arvata, aga aga paraku on tõesti majaehitusega seis, nii et see uue maja finantseerimine on olnud kolm aastat järjest riiklik, kus investeeringute programmis mis tähendab, et riik on tõsiselt seda maja võtnud ja, ja juba ka osa raha ülikoolile üle kandnud, ehk siis 20 miljonit. Ja arusaamatutel põhjustel võeti see riiklikust investeeringute programmist maha ja see raha, mida me eeldasime, et ta selle programmi kaudu võiks tulla, see raha ei tulemata. Ülikonda on mõnes mõttes sundseisus, sest et omafinantseeringu katteks me oleme siin paar õppehoonet ära müüdud ja me ei saa kindlasti jätta suurt hulka tudengeid tänavale. Seega me ehitame selle maja kindlasti valmis, maja saab valmis selle aasta oktoobris. Nii et uuest aastast on võimalik tulla vaatama, ma loodan väga vahvat õppehoonet. Te jääte siis suure võlakoormaga või me jääme suhtele. Suhteliselt suure võlakoormaga, mis on ülikooli jaoks kindlasti probleem ja me pingutame, et me selle probleemi saaksime ühiselt näiteks valitsusega ära lahendada. No ma käisin nädala alguses Tartus ja ja ausalt öeldes toetus alma mater veel esmaspäevalgi kuuele sambale. Ma usun kaotlust seal mõni sammas ära tassida või ei ole. Ei usu mina, et need sambad selle pärast nüüd kuskile pudenema hakkavad, et siin, Tallinnas Tallinna ülikool on. Mis see on, kas see on see, et, et Tartu ülikool näeb, et, et konkurent on kasvamas või on seda konkurent paraja vä? Ma arvan, et eks see ole seal olla konkurentsimotiiv kindlasti, et tõenäoliselt Tallinna Ülikool kaubamärgina on kindlasti atraktiivsem kui, kui näiteks pedagoogikaülikool kaubamärgina ja, ja on suuteline tõmbama rohkem, ma ei tea, tudengeid, võib-olla ka õppejõud. Aga sisuliselt minu arvates on võimalik täiesti Eestis kujundada selline mõistlik tööjaotus ka Tartu ja Tallinna vahel, sest et Tartu ülikool on meil ju selline ajalooline, traditsiooniline, selline klassikalist tüüpi ülikool. Ja ühes riigis peab sellisel juhul kindlasti olemas olema. Ja viimasel ajal on nad hakanud ennast defineerime ka rahvusülikoolina, mis ma arvan, on mõistlik. Ja võib-olla tasuks see staatus, rahvus, rahvusülikooli staatus ja seaduses kirja panna. Ja Tallinnas nii Tallinna ülikool kui ka tehnikaülikool näiteks Tallinnas, siin nad on juba ajalooliselt olnud sellised rohkem sellised rakendusliku orientatsiooniga ja, ja võib-olla sellise turule rohkem vaatavad ülikoolid ja arvestades ka seda keskkonda, mis siin Tallinnas on, mis on ju teadagi selline äri ja poliitiline keskus. Tegijate kohta ja Tartu rohkem. Niisugune mõnus akadeemiline maailm, kus siis on teadustööd hästi arendada ja, ja, ja noh, ütleme seda tüüpi mõtteviisi edendada. Ma arvan, et siin mõningate aastate jooksul loksuvad need mured paika ja, ja see tööjaotus Tartu-Tallinna vahel kujuneb ka selliseks, et. Et avalikud nagu ei peaks kaklema? Aga niimoodi selja tagant ta vahel. Ta, kas see, kas seda konkurentsi on siis Eestis vaja või peab Eesti konkureerima maailmaga, kumba pidi? Ma arvan, et mõlemat on vaja. Tähendab kindlasti on Eesti-sisest konkurentsi vaja nendele õppe valt nendes õppevaldkondades jaga uurimisvaldkondades, kus mis tegelevad Eesti Eesti käinud, aga no alagas eesti keelest Eesti ajaloost, eestikult, tuurist ma arvan, ka õpetajakoolituses võiks olla mingit erinevat barkeskust, sest et alati on, et kui, kui on riigis üks keskus, kes deklareerib, et ta võistleb maailmaga siis, siis siis selle keskuse juht on ta dekaan või direktor või kes iganes on, on nagu kõige tähtsam, siis ma ei tea, Eesti ajalooteadja või tund ja me hakkame sealt. Ma kardan saama selliseid noh, selle ühe mehe väga nägu, meenutavaid ajalookäsitlusi või, või keelekäsitlusi või mis iganes. Teiselt poolt on kindlasti õppevaldkondi ja uurimisvaldkondi, kus on suhteliselt mõttetu üles ehitada selliseid paralleelseid struktuure sellises väikeses riigis nagu Eesti. Need on ennekõike selliseid valdkonnad, mis on kallid ja, ja kus on sellist aparatuuri, mahukat tegemist, hästi palju oma, mina olen skeptiline teise arstiteaduskonna ülesehitamise osas Eestis või, või ma ei tea Rubio olmelennukolledži või või, või mingi kosmoseuuringute keskuse tekitamise osas, nii et ma arvan, et seda tuleb vaadata lihtsalt valdkondade kaupa ja, ja mõistlik on see, et nendes valdkondades, mis on Eesti elu edendamise jaoks vajalikud, kus, kus on Eesti elu edendamise jaoks vajalik konkurentsi algase kujundada ja, ja kus tõesti on juba ajalooliselt välja kujunenud üks tugev keskus siis tuleb seda edasi arendada ja paralleelstruktuure juurde luua ei ole nagu mõtet. No vanasti, kui, kui, kui mina veel koolis käisin, oli päris kaua aega tagasi olid nagu sellised arutlused kooli sisseastumiseksamite tegemisel ette, vot kui ülikooli või dipi sisse ei saa, noh siis Pedasi ikka saab. Või et olid olemas Tartu Tallinna tudengid ja siis veel olid Pedakad olemas. Et saate aru, et mingisugune nagu värk on minu meelest aastakümneid juures nagu käinud, et see peda natuke midagi vähemat kui Tartu ülikool või TPI. Mis te arvate, kus, kus te praegu positsioonilt olete? Prestiižne? Neid neid hoiakuid ma mäletan ise, kui ma Tartus õppisin. Ja eks ta selles mõttes on, sellel on ka mingi mingi seljatagune olemas, sest pedagoogikaülikool on ülikoolina toiminud olles 12 13 aastat, alates 1992, nii et tegelikult ülikooli ehitamine algas kuskil peale 90.-te alles et enne seda oli tegemist suhteliselt kitsalt spetsialiseerunud õpetajakoolituse õpetajakoolitusele suunatud õppeasutusega. Ma arvan, et selle viimase 10 15 aasta jooksul on väga ja suur samm sellise tegeliku ülikooli suunas tehtud ja ka populaarsus kasvanud. Kui ma vaatan viima see viie aasta konkursi tulemusi ehk seda, kui palju siis tudengid tahavad tulla ühte või teise kooli, siis pedagoogikaülikool on olnud Eestis kas number üks või number kaks. Nii et nii et selline selline huvi selles koolis õppida on olnud hästi suur ja ma arvan, et see näitab ka, et tegelikult see, mida seal pakutakse, on väärtuslik ja vajalik. Niiet. Kuid mitte ainult see, ta nagu popon, need reklaam, uue aja sünnitis ja popelukutse, et see nagu noh, tartlased on selle peale ka nagu itsitavad, et järgmiseks võtame siis kosmetoloogia osakonna, avame, tulevad ilu, ilueksperdid teile sinna ma ei usu, vähemalt ma ei ole kuulnud, et kosmost tahabki jamada. Aga see Et näiteks reklaami eriala õpetatakse, see on väga paljudes maailma ülikoolides seisu, see ei ole mingi niisugune kohalik väljamõeldis. Nii et ma arvan, et eks iga ülikool ja iga kool on ju oma ajaloo Tulemussünnitis ja, ja see, et sellest nendest hoiakutest, millest juttu oli pedagoogikaülikooli või peda suhtes üle saada, ainuke võimalus on tõesti asju hästi teha ja meie niisugune siiras soov on seda hästi teha. Kas see liitumine, mis nüüd Tallinna ülikoolil veel ees seisab kas teeb kooli sisu tugevamaks, kas need partnerid väärivad? Teineteist, ma arvan küll, ma arvan küll, sest et kui me võtame näiteks ajaloo instituuti, siis on tegemist päeva seisuga Eesti ajaloo uurimise osas, no kõige tugevama keskusega. Võtame humanitaarinstituuti, siis on selgelt tegu kõige tugevama eraülikooliga, kui me vaatame akrediteerimis või evalveerimiste tulemusi. Ja tööandja on ju hästi tugevalt jalgadel seisev seisev selline regionaalne kolledž, nii et ma arvan, et kõik need liitumised annavad sellele koolile kindlasti lisaväärtust juurde ja, ja lükkavad seda Tallinna Ülikoolis siis ka õiges suunas arenema. Jutusaatekülaliseks on Mati Heidmets Tallinna Ülikooli rektor, kell on pool 11 kuulama, vahepeal helgisalat. Jutusaatekülaliseks on täna Mati Heidmets valitud Tallinna Pedagoogikaülikooli rektoriks, täna Tallinna Ülikooli rektor sildid vahetatud. Pedagoogikaülikool on ikka õpetajaid koolitanud. Kui palju siis sellel õpetajate koolitajale endal süüd selles on, et õpetajakutse prestiiži. Madalam ma ei arva, et tema, tänan. Sest et kui me vaatame kas või seda, kui palju on lõpetajaid meie lõpetajaid, kes on õpetajakoolituse läbinud kooli praegu minemas, siis igal aastal see osakaal tõuseb järjest rohkem neid tudengeid, kes on õpetaja kolledzi võtnud, tegelikult ka kooli tööle, lähevad. Ma just tahtsin järgmisena küsida, et miks te koolist tulevad õpetajad, kes kooli ei kipu, et mulle ikka õpetajale direktorid räägivad seda, et ei tulnud ühtegi õpetajat sel aastal värskelt, sealt mulle kooli. Ju siis on neid üldse vähe, aga kui ma vaatan lihtsalt numbreid, siis kui veel kuskil kuus seitse aastat tagasi oli allapoole neid, kes õpetajakoolituse olid võtnud, diplomi saanud ja siis alles siis läksid kooli, siis praegu on see kuskil üle 60 protsendini, et nii et kooli minnakse. Ma arvan, et probleemid on mitte niivõrd õpetajakoolituses, kuivõrd selles, kuidas töö on korraldatud, võib-olla ka sellest, kuidas ta palka saab. Ja palk on üks mõõdupuu järsku ühiskonnas ka või? No ta on, aga kindlasti mitte ainus ja võib-olla ka mitte keskkeskne. Kardan, et see koolielu Meil on natukene läinud selliste noh, mitte kõige läbi mõtlema läbi mõeldud aroomide puntrasse, sest et mida õpetaja tahab, tegelikult ma eeldan, ma arvan, et õpetaja tahab teatud stabiilsust ja kindlustunnet, nagu kõik inimesed ühiskonnas ja ja kui ka meedia krutib üles sellist arusaama, et koolis on asjad pahasti ja õpetajatel on nagu kõik halvast ja ja, ja pidevalt midagi reformida ja uutmoodi teha ja see loob sellise natukene ebastabiilse olukorra ja, ja see võiks olla üheks oluliseks põhjuseks parun täna Eestis, miks, miks selline õpetaja staatuse õpetaja seisund ühiskonnas ei ole võib-olla päris see, mida me tahaksime. Ja kes, kes on teie arvates see, kes eesti kooli sisu või ma ei tea, nii-öelda õpetuse filosoofiat juhib praegu on need tunnustatud pedagoogikateadlased või on haridus? Türmi ametnikud kardan, et ega keegi väga ei juhi. Ja, ja noh, võib-olla ei olegi vaja, et keegi kuskil nagu tsentraalselt juhiks annaks, korraldusin. Aga jutt käib ennekõike õppekavadest ja õppekava arendusest. Selline. Koolide ja, ja ka õppeõpetajate võimalus ise selles protsessis osaleda ja kaasa mängida ja ise võib-olla seal varieerida ja, ja õppekava teha nagu selliseks, nagu tema kõige õigemaks peab. See on, ma arvan, see deegu, mis, mis, mis suunas tegelikult peaks minema? No siin tundub juba kumas ka stiilne tulevaste õpetajate õpetajate juhina on mingi õpetaja ideaalkuju endal silma ees. Kas ta tõesti peab tegelema nagu üldfilosoofiliste küsimustega ka ta tahaks iga päev oma tundi anda ja tal kontrolltööde parandamisega või läheb niigi palju aega, et ta ei jõua väga laialt mõelda oma tööle. Ma arvan, et üks üks hea õpetaja peab olema tugev nii oma erialalised, aga tal võiks olla natuke lisaks ka mingisugust niisugust maailmanägemist ja, ja mingisugust sellist arusaama sellest, mis siin Eestis juhtub ja mis on õige ja vale ja mis, mis suunas üldse peaks nagu, nagu meie liikuma, nii et ma ei usu, et õpetaja peaks olema ainult selline mehhaaniline matemaatika pähe taguja, aga, aga ta peaks andma ka sellist niisugust isiksusliku komponenti oma õppija õppijatele või venelastele, et et nad siis ei oskaks ainult hästi arvutada, vaid ka suudaksid mõne aja pärast väärika kodanikuna siin meil käituda ja õigeid valikuid teha ja nii et ma arvan, et õpetaja peab olema rohkem kui ainult eriala tundja. Ehk siis selle õpetajalt võetakse seitse nahka vä? Ei no ma arvan, et kõik ju me ju tegelikult kõik oleme nii või teisiti sellised isiksused oma oma maailmavaatega ja arusaamadega asjadest ja ja õpetajal on seda eriti vaja, sest et tegelikult paljudele noortele inimestele on õpetaja selline mall, kellest siis nagu võetakse mingisugust nii nagu eeskujuks ja eeskuju ja, ja kui, kui see mall on selline, mis väärib järgimist, ma arvan, siis hakkavad tulema meil ju ka sellised noored, keda me kõik siin ootame Eesti Eesti elu edasi edasi viieteks. Te olete ülikoolijuht, teil on üliõpilasi, kes õpivad nii-öelda riiklikel kohtadel riikliku tellimuse peal ja on ka tasulisi. Et millal see üliõpilane õpib, kui koolis käimiseks peab tööl käima? Et käiakse täna tööl, mitte ainult ei käi tööl, need, kes ise maksavad, vaid juba vanematel aastakäikudel, vanematel kursustel käivad väga paljud tudengid tööl ka need, kes riigi kohta kohtadel õppivad. Ja, ja kui me vaatame maailma trende, siis tegelikult selline õppimise ja töölkäimise ühitamine on ju igal pool kui suhteliselt levinud praktika. Nii et ma arvan, et ma, ma ei näe selles midagi sellist taunimisväärset. Kas õppimisviis siis muutub ka või et ma ei tea, et kuna päeval loengus enam keegi ei ole, siis õpitaksegi nagu mingite tsüklite kaupa vahetult enne eksameid või arvestusi vä? Päris nii ei ole taevas aimus, kedagi ei ole. No millal nad käivad, aga no on võimalik käia kõik õhtul kõrtsu ettekandjaks ei, ei mahu ja on võimalik. Ja tööl käia, nii et sa käid mingisuguse kokku lepitud režiimi järgi, aga tegelikult on ju nii, et paljudes ülikoolides ja ka meil on eraldi õppekavad välja disainitud just sellistele sihtrühmadele, kes käivad tööl ja, ja siis õpivad, aga no nii-öelda avatud magistriõpe, kus tulevad inimesed, kes on võib-olla juba varem Vene ajal näiteks oma õpingud läbinud ja tahaksid nüüd midagi juurde võtta või midagi veel õppida. Ja meil on terve rida õppekavasid sellised, kus õppetöö magistritasemel toimubki selliselt, et toimub näiteks neljapäeva õhtu reede õhtul ja laupäeval ja pühapäeval saavad nad veel oma iseseisvat tööd teha. Nii et arvan, et see, mis on loomulik ja ülikool üritab kohaneda sellele, et järjest suurem osa üliõpilaskonnast tegelikult on sunnitud kombineerima töölkäimist ja õppimist ja, ja ma ei, ma ei näe selles midagi taunimisväärset. Enam, et on tekkinud ja ka terve rida selliseid uuest tehnoloogiast tulenevaid võimalusi, kus sa ei peagi ju alati istuma auditooriumis, vaid võtad interneti kaudu, et seal materjalid ja olid nad läbi ja tuleb pärast lihtsalt seminarile. Ma arvan, et need, need õpetamisviisid ja meetodid muutuvad järjest selliseks paindlikumaks ja ka üliõpilaste huve ja vajadusi arvestav. Hariduse kvaliteet sellega ei langetõbi, et olles tudeng, õppimine ei ole nagu number üks, et sa pead arvestama paljude muude asjadega, ka. Aga see on ju alati nii olnud, et, et elu ei koosne ainult õppimisest või elu nagu ainult tööl käia. Nii te käisite tööl või kui Tartu Ülikoolis õppisite psühholoogiat? Mina muide käisin tööl, jah, ma käisin tööl, tol ajal oli seal üks vahva asutus nimega sotsioloog, laboratoorium ja, ja ma käisin sealt vist kas oli kolmandast kursusest alates ja, ja ei usu, et ma selle võrra nagu rumalamaks olen jäänud. Kas teie tütar, kes arstiks õppis, jõudis veel tööl käia kõrvalt? Ma ei tea Vanemuises pilet iial garderoobis tööd teha või ma ei tea, kus need üliõpilased peavad tähtsaks, et ta ei ole. Ma ei käinud vist, ma arvan, selle põhiõppe ajal väga palju tööl, aga praegu ta õpib doktoriõppes ja, ja käib küll tööl, loeb seal mingit loengutest. Ja see poekes teil haldusjuhtimist õpib, tema käibki tööl vä? Tema seltsimeestel ei käi, eelmisel semestril käis, korraldas mingisugust tööjõu värbamist siin Tallinna linnas õhtuti ebapüsiv töö ja noh, see on nagu projektitöö, ma arvan, et väga paljud tudengid käivad sellise projekti tööl, mitte nii, et nad tõesti istuvad kaheksast viieni kuskil kontoris, aga, aga tehakse mingit projekti tööd. Asi tuleb ära teha ja siis inimene ise vaatab, kas ta saab mõnel päeval pool päeva võtta. Nädalavahetustel tehakse ja ma arvan, et see on see mõistlik, sest et muuhulgas annab see ju ka tudengile teatavat sellist elukogemust. Et see süsteem, mis sellel ajal, kui mina õppisin, veel oli, oli nagu valdav, et õpiti ikkagi see viis aastat ära ja siis mindi nagu ellu tööle ja siis paljude jaoks elu ja töö oli kuidagi ehmatav, et pole nagu enne näinud katsunud, et, et see süsteem, kus elu ja töö on kuidagi nagu ja õppimine kuidagi omavahel kombineeritud, ma arvan, et see on mõistlik ja ja mõnes mõttes paratamatu. Te olete pärit Kohtla-Järvelt, kaevandused teid ei huvitanud? Lähedased ei huvitanud isenesest. Kas Kohtla kaevanduses? Ka film teid ei huvitanud, nagu venda. Tõnu tsenud venna filmihuvi tuli siis, kui minu huvid olid juba paigas, vend on mul nagu noorem ja, ja mina olin juba Tartus ära siis kui tema filme tegema. Miks psühholoogias? Uus asi, astusin 1968, see oli see aasta, kui avad D Eestis esimene psühholoogia eriala. Ja kuna selliseid muid huvisid nagu väga selged ei olnud, et, et noh, kas kaevuriks või, või arstiks või et siis mõtlesin, et seal mingi asi, millest seal väga ei tea, mis asi see on. Läheks vaatama. Ja siis proovisin sisse astuda, sain sisse ja ei kahetse tänaseni. Noh, olete psühholoogiateaduste doktor, eks ju, et kas see annab teile nagu rohkem vabadust või, või piirab täitsa pigem et näete inimeseni kergelt läbi ja siis te olete mis sisemiste valikute ees, et kas ma kasutan oma lahtimuukimise võimet, härra või esiteks ei ole ma psühholoogiateaduste doktor. Malekunstil oled kirjutanud Nõukogude Liidu psühholoogia kandidaat. Pärit Moskvast bioloogia instituudist. Nii et no seal on praegu võrdsustada. Võetakse jah, selle selle doktorikraadiga, aga, aga tegelik niisugune kraadi hankimine käis ikkagi Venemaale vene keeles. Aga see nüüd inimene kuidagi väga lahti on, ma ei usu. Huvid on rohkem olnud võib-olla isegi selle selle sellise sotsiaalpsühholoogilise suunitlusega ehk selle selles suunas, kuidas massikaidule, kuidas ühiskond toimib ja kuidas siin nagu inimeste vahel vahel suhtlevad ja hakkama saavad ja, ja sellist niisugust. No ma tea hinge sisse sügavuti minema, kutt mul ei ole see kunagi ühesõnaga eriti õppinud ja, ja mul ei ole sellega eriti pakkunud mingisugust erilist niisugust huvi. Venelase hinge olete ta eriliselt ikkagi uurinud või vähest venelase hinge Eestis. Ma olen olnud jah mõningates uurimisprojektides, kes on siis käisid, kus on käsitletud tõesti vene vähemuse olukorda Eestis enne ennekõike siis vahetult peale taasiseseisvumist, kus siis vene vähemus sattus nagu noh, natuke teistsugust teistsugust oludesse, kui ta oli vene ajal ja nõukogude ajal. Ja ma arvan, et see on üks omaette huvitav selline sotsiaalne eksperiment vähemuste seisund ja suhtumine vähemustesse nii Eestis kui ka Lätis, Leedus, nii et ehk kui, kui see bürokraatiaaeg, kui need otsa saab, õnnestub selle teema juurde tagasi tulla. Üks vene vähemus Eestis on praegu nagu oma koha leidnud ja ta on õigele väärikal positsioonil. Teie arvates. Ma arvan, et ei ole. Kui me vaatame näiteks kas või sellist lihtsat asja, kui palju tuleb vene koolide lõpetajaid täna Eesti ülikoolidesse õppima siis Tallinnas on vene koolide lõpetajaid kuskil seal 40 natuke üle 40 protsendi kõigist lõpetajatest, siis siis ülikoolidesse jõuab neist seal kuskil 16 18 protsenti, ütleme ülikoolide seltskonnast on kuskil 16 18 protsenti, need, kes on tulnud vene koolide toolidest. Ei, kindlasti ei tähenda see seda, et sealt tuleb nagu kuidagi natuke rumalam kontingent, aga, aga lihtsalt keelebarjäärid ja võib-olla ka mingid muud barjäärid on nagu täna takistuseks ees, et see seltskond ei saa tulla Eesti ülikooli ja sealt siis ka nagu eesti haritlasena pärast lõpetada. Kes need seinad on ehitanud nad ise või, või Eesti ühiskond, eks? Seinad on ehitanud ajalugu, ma arvan, sest, et see, et keeleõpe meil ka vene koolides praegu on sellises noh, mitte niivõrd heal tasemel, kui ta olla võiks. See tuleneb sellest, et me ei ole suutnud seda asja nagu käima panna. Aga, aga mis on minu arust probleem selle juures, probleem on see, et lihtsalt teatav ressurss Eestis läheb kaotsi. Et need, need noored inimesed, kes võiksid tulla ülikooli õppima, hajuvad ära ja mõned lähevad tänavale, mõned lähevad mingisugustesse arusaamatutesse, Pihkva koolide filiaalidesse, kuhu iganes, aga see on tegelikult ju siin paljuski ka siin sündinud ressurss, keda võiks ju tegelikult tõesti arenguks ära kasutada. Praegu räägime sellest, et tuleks sisse tuua uusi immigrante ja, ja vaadata, kuidas, kes siia Eestisse veel võiks tulla, samas see seltskond, kes siin juba olnud ja ja ma arvan, suures osas ära kohanenud on noh, mõningate selliste mõttetute barjääride pärast jäänud nagu kasutamata piisavalt nende nende nende võimed, nende potentsiaal. Ja tundub, et siin on üks, üks selge tegevussuund, kus me peaksime nagu palju aktiivsemalt toimetama meie oma ülikoolis üritama sellest sügisest käivat käivitada eraldi sellise tugi programmi, mis siis aitaks tegelikult nendel vene koolide lõpetajatel tulla Tallinna Ülikooli pima pakkuma esimese aasta jooksul mõningaid sissejuhatavaid kursusi ka vene keeles ja paralleelselt kõrvale siis intensiivselt eesti keele õpet koos siis nagu selliste tuutorite ja ja tugi luinaridega idee on see, et nad teisest ja kolmandast aastast läheksid ikkagi eestirühmaga kokku, suudaksid nagu normaalselt eesti ülikooli lõpetada. Dialoogi pidada. Mati Heidmets, lõppeval nädalal vormistati üks maailmavaate muutusi ja langes moraal Tallinna võimuliidu osalisel Res Publical eks ju. Ja vastastele siltide kleepimist ja piinlikku sõnasõda jätkus ka Toompeale. Vahel öeldakse niimoodi, et sina pead oma hingekese eest ka hoolt kandma. Kas teie psühholoogina seletate, kas siis nende sõprade ja vaenlaste vahetamine poliitiku hingekesele trumeerivalti mõju? Veidi skisofreeniline see asi meil, et et kas, kas need inimesed nagu aru annavad, mida nad teevad, või on sul see psühholoogi? Psühholoogi diagnoosi teema või? No mina ei tahaks kellelegi diagnoose panna. Aga, ja mida ma küll ootaks, ma ootaks võib-olla tõesti sellisest Eesti poliitilisest maastikust maastikul selliste selginemiste, mille aluseks on teatavad sellised maailmavaatelised arusaamad, mitte niivõrd sellised isiklikud sümpaatiad või ebasümpaatiad. Mul oleks märksa lihtsam hääletada, siis ma tean, et see koalitsioon on natukene niisugune vasakpoolsem ja see koalitsioon on rohkem selline konservatiivsem jam. Et ma natuke pelgan selliseid vikerkaare Valitsusi, koalitsioone, kus kõik kõik on koos ja, ja raske on nagu aru saada, mis asjad ajavad, mida, mida sealt oodata ja mida sealt tulla võib. Teiselt poolt on ju paratamatu see, et eesti poliitik ka ju alles nii-öelda professionaliseeruna meeliga professionaalne, ausaid poliitikuid, no ma näen, juba on, aga, aga meil on nagu suurosaga sellist seltskonda, kes on noh, tublid lauljad, tantsijad ja pillimängijad ja siis nagu õhtuti mu muu töö kõrvalt käivadki riiki juhtimas. Et Ma arvan, et mida kiiresti kiiremini me sellest olukorrast nagu üle saama, et meil tekib ikkagi selline professionaalsem riigimeeste ja professionaalsete poliitikute kiht, keda võib ka selles mõttes usaldada, et nad, et mitte mitte ainult ei taha, vaid ka vaid ka teavad ja oskavad ja, ja on ennast nagu selles valdkonnas targaks teinud ja kompetentselt teinud. Kui, kui selline nisukene professionaliseerumine tekib ja kujuneb ja ma noh, on näha, et selles suunas läheb, aga paratamatult võtab aega siis tekib ja ma arvan, valijatel, rahval suurem kindlustunne nende poliitikute suhtes. Sest et mulle tundub, et praegu paljud mured on pärit just sellest, et on mingi niisugune naljakas arusaam, et poliitika on selline tegevusvaldkond, kus iga iga iga mees võib-olla nagu niukene, kõva kõva tegija et seal ei olegi vaja nagu teadmist, oskust, kompetentsi, tarkust. See on vale arusaam minu arvates, ja ma loodan, et me jõuame selles suunas ja et me liigume selles suunas, et tõesti selline poliitika professionaliseerub, mis omakorda tähendab, et inimesed võivad olla nagu kindlad ja, ja ei pea nagu erutama. Selliste asjade peale, mis sealt topelt, te olete ise kuskil öelnud, et eestlase loomuses on see, et eestlane on vähe usaldav. On jah, et sealt tekib see paradoks, et vot seesama usalduskriis, mis praegu koalitsioonis tekkis, see tekkis ju see selle nii-öelda pealtnäha ajendiks oli siis vaidlused korruptsi võitluses korruptsiooniga. Et omas korruptsioon saab tekkida ainult siis, kui inimesed usaldavad teineteist. Ehk Nad on sõbrad või neid ühendab mingisugune noh, just sedasama usaldus. Ehk siis Eestis paradoksaalsel kombel usalduskriis tekkinud sellest, et võideldakse sellega, mis ei saagi vähe usaldatavate inimeste vahel tekkida ehk korruptsioon. Mis, mis te sellest arvate? Ma tõesti kunagi vist ütlesin, et kui me vaatame Eestit igasugustes korruptsiooniedetabeli siis me seisame suhteliselt hästi meie meile antav hinnang korruptsiooni leviku osas, oh, on Euroopas täiesti nii-öelda seal tasemel vähe korrupeerunud riik. Ja Ma arvan, et, et võib-olla tõesti üks põhjus, miks see nii on, on see, et eestlased oma loomu poolest eriti nagu ei usalda 11 ja, ja seetõttu on raske ka nagu kokku leppida. Korruptsioon, see on ju nagu salajane kokku, midagi teha. Nüüd. Kui nüüd mõelda seda, seda konkreetset juhtumit siin, et kas minister korruptsiooniga võideldes sattus raskesse seisu, siis, siis mina neid mõõdikuid nagu kuidagi üle ei tähtsustaks, ma arvan, et kui seesama asi oleks juhtunud aasta tagasi, poleks sellele eriti keegi suurt tähelepanu pööranud, see, see muutus probleemiks seetõttu, et kogu see õhustik oli äärmiselt närviline ja, ja siis oli vaja leida mingisugune piits, millega toimetama hakata. Sest et eks eks neid mõõdikuid ju kasutatakse väga erinevates eluvaldkondades, kui me vaatame rahvaliidu igasuguseid pabereid, siis seal on hästi palju numbreid, kuhu peaks jõudma ja mida peaks tegema. Ja ma arvan, et see, see, et nüüd justiitsminister sattus raskesse olukorda, tuli jällegi sellestsamast, noh võib-olla mittepiisavast professionaalsusest, sest et noh, meister peab mõtlema, mis asjade välja puhub ja missugune võib see reaktsioon tagasi olla. Ja see reaktsioon oli suhteliselt niisugune, karm. Oleks pidanud ette nägema. Nii et. Ma arvan, et poliitika tänases Eestis ka selline selline õppimise valdkond ja, ja, ja kogu sellest Puntratantsust, mis praegu käib, kui sellest tuleb nagu suurem tarkus välja kõikidele osapooltele, siis on sellest kasu olnud ja kui see selliseks puntra tantsuks jääbki, no siis siis, siis on muidugi kurb. No ma ise nimetan seda perekonnavaheliseks, et me iga refrääni ajal vahetame jälle seal partnerit, aga et nagu pulli on palju saanud, eksju, aga kas valija mäletab seda ka poole aasta pärast veel või valija mälu on lühike või? Või kas me saame seda üldse pulliks nimetada? Need oleme meie ise, kes seal tompeli kaklevad. Me oleme ju ise kõik sea selles mõttes. Ütles, et me oleme ise valinud. Ja see mõte, mis siin ka aeg-ajalt on meedia kaudu välja pakutud, et noh, lahend on see, et ärme üldse valima või, või astume sellest mängust kõrvale, ma arvan, see on kõige halvem variant. Ja mulle tundub, et, Mis, mis tänases Eesti poliitikas võib-olla on puudu ja mida kindlasti oleks vaja on natukene pikema aja peale ette vaatamine kui nädal või kuu. Sest et see selline lühiperspektiiviga tegutsemine paratamatult kontsentreerib ka poliitikute mõtted sellele, kellega ma täna käin, kes on partner, kes võiks tulla järgmine kuu, järgmine nädal? Ma arvan, et Eesti on juba piisavalt küps selleks, et kujundada mingisugust natukene pikemat visioon ja aru saama, kuhu me tegelikult üldse läheme ja miks me siin nagu toimetame rabeleme. Ja, ja kui, kui üks partei või või üks koalitsioon selliseid pikema perspektiiviga pilte suudab läbi töötada ja ka välja pakkuda, ma arvan, see annab neile nii eelist kui ka sümpaatiat valik poole pealt, sest et ega, ega valija ei ole ka niivõrd huvitatud sellest nii-öelda noh, igapäevasest näeklemisest, valija on ikkagi ennekõike huvitatud sellest, et mis hakkab juhtuma ja ega's elu läheb paremaks ja, ja mida see tähendab, et elu läheb paremaks ja ja kas on mingisugust sellist stabiilsust ja kindlust oodata, sest et paljude inimeste jaoks on ju tänane seis ikkagi suhteliselt ebastabiilne ja ebakindel, ebakindel inimene on teatavasti selline agressiivne esimesel võimalusel teisele kallale. Nii et, et selliste pikema perspektiiviga ette vaatamist ma ootaks Eesti poliitikalt küll ja ma loodan, et kui selles osas suudavad siin põhiliselt politseijõud kokku leppida, siis siis siis on nagu teatav garantii ka, et sellised puntra tantsud nagu väga enam ei kordu. Mati Heidmets, viimane küsimus, noh, neli aastat viiest rektori aastast on istutud. Õppekavad on peaaegu nagu üle vaadatud seal Tallinna Ülikoolis, uus peahoone saab sügiseks valmis. Organisatsioonina saab kool valmis. Et lähete siis aasta pärast teadvusesse tagasi või või konkureerite veel kord rektoriks. No mis see selgub sügisel siis kui need valimised välja kuulutatakse, uued valimised kulutatakse praeguse plaani järgi välja detsembris. Ja eks siis paistab, ma arvan, et tööta ehk majja. Tallinna Ülikool vajab ka ehitamist. Nagu paljud asjad siin. Aitäh, Mati Heidmets, tulemas täna jutusaatesse, kui on 20. märts on tähtsate otsuste tegemise aeg Eesti poliitilises elus. Loodetavasti said otsustajad vihjeid ka sellest saatest. See on jutusaade, mille kordust kuulata pärast südaööd, muidu kohtumiseni pärast pühi kahe nädala pärast.