Ei, nüüd ruttu siia, see on Nora Norampari. Tule kuula ja ma ei kahetse. Hey tere õhtust kõigile, see oli siis kompromiss pl ju lauluväljakul kui peeti rock arbitraaži mis jah, pehmelt öeldes läbi kukkus. Aga kompromiss bluu oli siiski mõnus. Palju mõtlemisainet pakkus see üritus siiski nii noortele kui ka vanematele seltsimeestele, härradele ja ametnikele. Eneseteostus, mis on nii, küsisime lauluväljakul nii mitmegi noore käest ja tänases Norras sai see meie saate märksõnaks. Ja täna on stuudios Silvia Karro ja Indrek Treufeldt. Indrik, oled sa käinud Prantsusmaal Pariisis? Seda mitte. Aga kas sulle meeldivad Rudenis? Tuurid ega neid palju näinud ei ole, aga mõtleja meeldib kindlasti. Oled sa mõelnud, mida see mõtleja sinule kui vaatajale öelda tahab? See on nii raske küsimus. Aga tegelikult on vist nii, et kui ma seda kuju vaata pilti sellest kujust siis tekib selline mõte, et et ihkan mõtelda valus, aga teiselt poolt. Valu ei tohi mõtelda. Mõtlen sellele, et mõtlemine on ikkagi sügavtöö. Mul on kaasas siin praegu stuudios raamat Rothanist, tema elust ja mul on välja otsitud see koht, kus ta ise avaldab oma mõtet mõtleja kohta ja seda skulptuuri tehes arvas ta, nii. Mõtlemine tähendab kannatamist, vastuse leidmist küsimusele, kes ma olen, kust olen tulnud, kuhu lähen, milleks elan. No siis ma eriti mööda ei pannudki. Ja tänases saates pöördume meiegi oma jututeemadega kunsti poole ja seda mitmes mõttes. Ja ilmselt on nii, et üsna paljud noored inimesed tunnevad vastupandamatut vajadust kuskile midagi joonistada, midagi teha ja nii edasi ja nii edasi. Ja kes teab, võib-olla järgmine juhtum on päriselt olemas olnud. Siin on külm. Siin on niiske. Siin on küllaltki pime. See on väga ebamugav. Pidevalt tilgub vett krae vahele. Siin töötaks ükski normaalne kunstnik. Siin töötab grafitikunstnik, ta ei lähe ära ka ta on väga julge. Ma pole sellist grafitikunstniku ennem kohanud. Õnn, et me teda kohtasin. Kas ma segan? Ei hein. Kas te ei karda, kust ära jookse? Ei milleks? Aga kas graffitit siis on lubatud niimoodi sendile teha joonistusi seintel ja kas see on lubatud? Ma ei tea, kas lubatud või keelatud. Ma arvan, et selle kohta mingit seadust ei ole, aga. Ma ei tea, mulle lihtsalt meeldib ja ma teen, ma leian eneseteostuse sellest. Ja nii julgelt nii julgelt, mis nüüd tule, mis siin on kaabu-kaabu sinu? Kui natuke taandaksid, tuleks mehe nägu väga ilmeka näoga selline ja tema taha tuleks seda näete hiljem, teos on küllalt põhjalik, kaua sellega nüüd nokitsesin, te olete juba? No mis ta siin on läinud? Kuskil kümme-viisteist minutit praegu ja kaua-kaua olete üldse selle asjaga tegelenud, kas käite ka näiteks kuskil graffitiringis Nõmme pioneeride majas või? Ei, sellist ringi vist ilmselt ei ole, see on puhtalt puhtalt omaalgatus ja no mis ma siin olen teinud, paar parteina olen täis teinud, siin hoovis juba jah, nagu te näha võite. Ma küsisin ühelt inimeselt, et mis te arvate sellest, kui teha Eestis krahvitring. Ma arvasin, et selleks täielik jama rikuks selle kunsti täielikult ära ja paraku ma ise jagan ka seda arvamust, mida arvad oma ühineksid teie arvamusega, et ametlikuks seda ala muuta ei saa lihtsalt niimoodi nagu õpetama hakata, nii tuleb kuidas tuleb. On asju, mis peavad jääma põranda alla. On see nii? Just täpselt, on see grafiti, on küll, mis need põrandale jääma, tema, aitäh. Eelmine aasta ei soovita Vaesunud aadlik ja sünnimaa. Tamme nõukaaasa. Seisan siin Vabaduse Jõe ääres ja hakkan üles minema mööda treppe ja seal Harjumäe üsna kõrgel veerul ootab mind seltsimees Kingissepp ja mul on kokku lepitud kohtumine seal veel ühe inimesega, kes oskab seltsimees Kingissepa praegusest olemusest natuke lähemalt rääkida. Ja siin, Kingissepa kõrval on mul siis määratud kohtumine Silvia õunapuuga kes töötab Tallinna haljastustrustis ja teil on seltsimees Kingissepa mälestusmärgiga omamoodi suhe. Ta seisab siin 1951.-st aastast, kuna noored on arvestanud alati revolutsiooni teha. Nii omal ajal ka Viktor Kingissepp tegi revolutsiooni ja kukutas riiki. Ja tema auks andisi mälestusmärk, skulptor on roos? Jah, arhitekt Kotli, ta peaks olema siis ka kunstiväärtus. Ja ühesõnaga kalmi ilustama või kaunistama meie ajaloolist ja looduskaitsealust Harjuvärava mäeparki haljasalade tõstis, ma olen töötanud 23 aastat, aga sellega üks, 17 aastat on tulnud mul tegeleda just nimelt ka monumentide korrashoiuga see tähendab nende ümbruse hooldamise ja puhastamisega ja igasugusteks sündmusteks tähtpäevadeks valmisolekuga. Ja nii on olnud Viktor Kingissepaga nii mitmeti seiku. Kui tal oli 100 aastani suvel 1000 989. aastal, siis meie tänapäeva noored revolutsionäärid levitasid siin omatehtud kooli õpilasvihikute lendlehti. Siia, Kingissepa manamendile on alati kirjutatud igasuguseid sõnu. Kas viisakamatest on siga, aga väga palju on kirjutatud tsensuseid sõnu ja viimasel ajal eriti sel aastal on ta pidevalt üle valatud punase värviga, nagu te näete teda puhtaks, pole saadudki, küll lahustitega, graniit on juba selle punase laeva värvi endasse tõmmanud. Vaadata siis niisuguseid punaseid laike on siin tema peal üsna kõvasti ja võib-olla natuke sinna teisele poole ka minna, see üsna kõrge koht seal üleval ja sinna oma kolm meetrit meie töölised, kes sellega me püüdsime puhastada, ega see ei olegi nii kerge sinna ronida, esiteks Kingissepp, seal kõigub Pealt, ta võib ühel heal päeval maha kukkuda. Loogiliselt võttes ei tohiks ikka kõikuda tulemusi ja võib-olla momendil selle ausambad. Täna puhub üsna tugev tuul. Ta ei tohiks lõikuda, ei tohiks, kui ta varem tegeles. Kultuurimälestis märkide inspektsioon, monumentide ka, aga nüüd ainult sinna kultuurivalitsus ja ma leian, et linna kultuurivalitsus peaks leidma sellistele revolutsiooni sümbolitele teise koha. Peab mõtlema, et kas ikkagi sobib Kingissepp meie ajaloolisse parki? Ma nimelt just toonitan, et ajalooliste parki, sest see park on rajatud ingeri bastionile. 1000 858. aastal anti Ingeri bastion linna valdusse, kui ta oli minetanud oma sõjalise tähtsuse ja pärast seda rajati siia park, arhitekt, kupp Hardi projekti järele ja kui mõelda selle peale, et siin lähedal on, kuidas öelda noorte hulgas levinud nimetusega niinimetatud Varblase kohvik siis see tähendab, et see park on suhteliselt palju külastatavust noorte poolt ja ta noorte poolt külastatav, aga siin nemad siis leiavad ka erinevaid viise enese teostamise. Alles hiljuti oli mitu nädalat järjest tale kätte pandud, sinna ette sirutatud käte alkoholipudel kahjuks tühi. Ja muidugi teie ikkagi võtate need pudelid sealt ära. Nii kurb, kui see ka on need või kellele need eneseteostuse pööratud, nendeni need tavaliselt ei jõua, sest meie töötajad, meie töölised on juba sunnitud enne korrastamas selle mälestusmärgi, nii et peate varahommikul selle töö ära tegema. Noh, ikka varahommikuti. Ega see tihti ei õnnestu, sest ei ole vahendeid näiteks siin mitte liitritega, vaid sädade liitritega lahustit muretseda ja puhastada, ega see ei ole mänguasi? Jah, nii on need noored tahavad kirjutada, aga mis teie arvate, teil on kindlasti ka oma arvamine selle kirjutamise ja niisuguse kunstiliigi kohta noorte poolt. Ja see ei ole eneseväärikuse näitamine, see on minu meelest enda alandamine, enda harimatuse näitamine. Mis teie arvate, mida teie noorte asemel teeksite? Ma saan aru, et neil jääb energiat üle tantsupeod, neil lõppevad väga vara. Mina olin noor, siis need kestsid hommikuni ja, ja sai oma energiat niiviisi. Võib-olla välja puistata sai tantsitud erinevaid tantse ka 30.-te aastate omi. Aga noh, igaüks peaks ikka leidma midagi endale meelepärast ja huvitavamat, mis toob kasu. Sest me ikkagi inimene on loodud selleks, et ta looks väärtusi, aga miteta lõhuks teiste tööd ja väärtusi. Ja kui ei taha just seda väärtust hinnata, mis siis võiks teha, siis tuleb lihtsalt sellest ükskõikselt mööda. Ütlesite, et neid kohti, kus oma kunsti tahetakse näidata ja seda sõnavararohkust on siin Harjumaal veelgi. Nii et lähme siis, aga sinnapoole kilgi köögipoole vaadates me näeme siin neid lamp, jube, mis ka teile südamevalu on teinud ja me seisame siin komandandi teel. Siin valgustite rida läheb üles Toompeale need praeguseks lõhutud pooled neist siin kohe Karoliina ukse ees, mis on vanaaegne siis edasi. Veel kaks aastat tagasi tikindi kotipoolsel nõlval seisis aiaskulptuur pääsukesed, see on lõhutud. Ühel hommikul lihtsalt tulles oli tema lõhutud või vaatame nüüd siinsamas näoga Karoliina poole. Harjume treppidele, kus on vanaaegsed suured pronksist gaasid. Paar päeva enne laulupäeva, seal on sel aastal suvel, oli kahjuks üks neist järjekordselt lõhutud ja praegu need Ongiks tühi postament selle otsas siis olid, ta lõhuti ära, praegu on ta restaureerimisel, see on väga tülikas, aeganõudev ja raha nõudev töö. Klaasid on tegelikult imeilusad, kui mõelda, et kellegi kuri käsi on läinud tema kallale. See on tõesti lausa Batma ütleks ja ja praegusel ajal, kus noored ikka ise ka on hakanud rohkem nagu oma elu üle mõtlema, võib-olla siis peaks ka nende faaside juures pisut peatuma. Aga seda ei saa nüüd tõesti kohe kõva häälega välja öelda. Seda lauset, mis on siia kirjutanud, nii kahju kui see ka on, see on ikkagi eesti keeles kõigele lisaks, seda ei saa üle värvida, siis on paekiviplaadi sees, siin tuleb ainult paekivist nüüd välja raiuda. Ja lausa välja raiuda, siis jääb sinna auk. Jaa, muidugi, terve see trepp tahab kapitaalremonti, aga muidugi need inetused tuleb täna homme kohese likvideerida. Ja nii teie peate siis, kas varahommikul kõik kohad üle vaatama, Tallinna linn on ju nii suur ja seda teevad meie töölised, meie osakonnajuhatajat. Ühesõnaga, sellega tegelevad väga paljud inimesed. Kui me rääkisime siin Kingissepast, siis see Kingissepp ei ole ainus. Sellise vandalismi ohvriks on tänavu saanud samaks skulptor Roosi teine monument. Igavene tuli Tõnismäe. Ka see on mitmel korral tänavu olnud üle valatud punasel värviga ka varem templi tindiga. Ta on ikkagi langenute mälestuseks. Minu arvates ei ole tähtis, millisel, kelle poolel on inimesed langenud vaid mingil määral meil peaks olema sellist pieteeditunnet ja eriti nende monumenti kattega on siis muret, kui nendel on mingid päevad siis nii enne kui ka jah, põhiliselt enne ei ole olnud meil kerge aastaid, eriti varematel aastatel oli isegi veel raskem. Nii et seda ei saa nüüd öelda, et meie noored ajalugu ei tunne, tunnevad, ei tunnevad ja ega meie noored ei ole. Siiski on ettevõtlikke, on asjalikke noori ka meil endil on ju siin tööl käinud nii õpilasmalevat, et kui ka muidu noori abistamas Janadon väga niiviisi arukad. Ma ütleksin, targad, sest tänapäeva info levib väga kiiresti ja eks igal põlvkonnal on omad arusaamised. Aga ikkagi, eneseteostuseks tuleb leida ikka selline viis, mis säilisiks, mis oleks loo. Astudes kalla Harju mäelt Viktor Kingissepa mälestusmärgi juurest, kus me rääkisime meie noorte inimeste loomingust, sammusin ma siis otsejoones linna peakunstniku Urmas Miku kabinetti ja teile on võib-olla ainult mõned küsimused, et kas te ise olete ka märganud, kas te teate, et meie, noored inimesed niisuguseid asju armastavad linnas teha? Ma olen seda märganud ja olen ka mujal pool maailma märgandeta, kritseldataks majaseintele ja õigemini mujal maailmas veel lastakse väga heade aerosoolvärvidega seal niinimetatud grafitimehed ja et isegi väga kahju, et meie meil niukesi värve saada ei ole väga kadestaks. Aga ma arvan, et, et võib-olla, et see küsimus siin laiem, et kasin monumentidest pihta, siis kalender monumentidele tekkinud praegu linnas väga keeruline olukord, millele nagu praegu ei oskagi ühest lähenemist leida. Ühest küljest monumendid, mille aeg ilmselt on otsa saanud ja On arvamus, et et need tuleks need kiires korras maha võtta, viia kuhugi ühte kohta kokku siin eelkõige revolutsiooni tegelased ja muud riigimehed. Teisest küljest kui rääkida konkreetselt Kingissepa monumendist ja Kalinini monumendist, mis seal tornide väljakul, niisiis nad omamoodi olla kaunis täiuslikult pargi planeerimisse kodeeritud tolle aja põhimõtetega ja samas ka teatud etappe elust ja see on nagu üks selline suund, et, et need tuleks kohe ära viia. Ja teine suund on, et me peaksime nende omaaegseid Eesti vabariigi ja vabadussõjaaegseid mälestusmärke taastama, tekib kaks paralleelselt kampaaniat üks suur mahavõtmine, teine suur üles panema. Ja see võib sellisele kõrvalpilgule hoopis koomiline tunduda, siin tuleks hakata üksikutest konkreetsetest asjadest pihta ja võib-olla et nendele mälestusmärkidele kõige traagilisem on see, kui inimesed nad täiesti ära unustavad ja nad muutud rähmaseks ja tolmavad võib-olla, et see ongi selline filosoofiline tolvumine ja siis noh, teine igasuguste ütleme hoonete sodimisele, mis, mis meid väga kurvastab, isegi meie super graafikaid, mille peale palju energiat raha oleme raisanud. Isegi neid soditakse, võiks võib-olla tõesti leida mingi koha, kus kõik siis võiksid tulla kokku ja ennast väljendada. Kuid ma kardan, et kui, kui ma sellise kompleksi teeksime, et kus tõesti igaüks saaks midagi kritseldada teha, et sinna eriti kokku noor ei tuleks, tundub, et selline olemasolevate ütlevad Super graafikate peale või korda tehtud majafassaadide peale kritseldada või kasvõi nende sama aja ära elanud monumentide peale joonistamine on teatud rotist koos eneseväljendusega, tal on hoopis teine taust, kui oleks selline uus neutraalne koht. Et ma arvan, et see ei ole sugugi nii lihtne. On niisuguse mõtteavalduse tahaks teile veel teha, et kui ma näiteks lähen Piritale mere kaldale Russalka ausamba juurde, siis isiklikult ma tunnen, et ta avaldab mulle mingit emotsionaalset mõju. Ma tunnen, et see on kunstiteos, aga võin, ma tõepoolest seisan näiteks siin Viktor Kingissepa juures või mõne samalaadse monumendi juures, siis mulle isiklikult küll mingisugust emotsionaalset muljet ei jää. Võib-olla, et mul on tekkinud kuskil seal minu sisemuses võib-olla väike tõrge. Sest kui siin vaadata Kalinini ja Kingissepa mälestusmärkide sisu skaalal ühe malli järgi sellist standard, ausambad sinnagu ei olnud eriti oluline, kes see tegelane oli praktiliselt, kui vaadata kas või Eesti linnades, seal olid peaaegu ühesugused ühesugused samba kujundused, ühesugust figuuri lahendused. Kuid konveieri motiiv on see siiski meil kõigil ka ütleme, eluloona läbi elatud. Ja et kunstina vaid muidugi võtta ei saa, selge on see. Ma arvan, et, et siin tekib väga palju eetilisi momente sest ei ole selliseid ausambaid pandud mitte ainult viiekümnendatel aastatel, neid pandi kuni 80.-te aastateni välja. Ja kõige kummalisem on see, et, et needsamad autorid, kes siin neid viimaseid monumente väga agaralt kavandasid, et need on ka esirinnas nüüd vabadussõja monumentide taastamisel ja selliste aatelist asjade tegemisel. Ma arvan, et asi peab olema loomulik ja eks nad unustatakse, võetakse maha, aga tahaks veel kord öelda, et sellist kahte vastastikust kampaaniat küll eriti näha ei tahaks, et siis ei saaks nagu kumbagi poolt tõsiselt võtta. Nii ilus ja nii prantsuskeelne meie elu ei ole. Räägiti siis Anda ground kunstist ja niisama kunstist. Mõnele meeldib laulda, mõnele klaverit mängida, mõnele pannkooke teha, mõnele jahimeest mängida, mõnel autoga sõita ja mõnele võib-olla seinu plätserdada. Läinud kesknädalal sõitsime meie koos Arbiga kahe toreda Slavlasest liikluspolitseinikuga öises Tallinnas. Parasjagu miilitsaauto tagaistmel ja auto seisab, sest siin Vana-Narva maanteel on toimunud just avarii. Istume siin sellepärast, et sõita mööda linna ja vaadata, mis üldse linnas tehakse ning meie lõplik eesmärk muidugi oriet. Saade Jukule mõne mootorratturi metsaauto liikvele ja üldiselt oleme peaaegu terve märja ja libeda Tallinna läbi sõitnud, aga midagi erilist ei ole silma hakanud. Võib-olla ainuke intsident oli selles, et üks koer ei koe meie silmal auto alla ja sai surma. Sõitsime lauluväljakul. Ja läheme Pirita poole v Kose-Lükati poole? Ei tea, täna on niivõrd vilets ilm, on meil õnnestunud mitte ühtegi Moldovat, lihtsalt vennad on näha. Mis juhtus, mis kuskohal siin just praegu? Nende haudu tuli kaugelt melon kiiremiseks, meest läbi ei meeldinud see. Aga mida nad ütlesid peredele, ütlesin kutsun 70 märke. Mis ei ole, ütleme ka selles momendijaotus, nemad ütlesid kohe, et peame kohe, tundsid ära. Mis ta ei ole. Päris ei ole ka, päris ei ole, aga nad arvatavasti vaatasid rohkem selle numbri peale. Kuulge, kust see pärit on? See pea peale siin ilma lubadeta sõidu ainuõige on see sinu enda auto? Päris pähe kohe lava ja minu nimel ei ole, või kelle siis? Aga mõtlesin küsida, kui vana sa oled, mina? Need on tänal, sellele artiklile meeldis, et teed õudsad, libedad tundub normaalne nagu jää peal. Sõita oskab normaalne. Pärast seda kohvilaua palju sa sõidad umbes nädalas oma autoga. Paar tuleb kindlasti paarsada. Sõidu ma tegin viie päevavaras on 2000 bensu kriisay, ei vaeva, ei vaeva. Valan versiilikumaksja, küsin, et tulek ja kuhu minek? Päeva sööma nelja mai tea sööma ja mis väga nähatusse, hamburgeri ka muidu see autodega auto sõitmine on igaõhtune tegevus. Eikesele seinale Haatus, sõja ei ole näkvaarega, see nii avakohtumise kui nelja jõuaks sillaga paremaid kohti kaanla, mõni on ka väikesi. Valasid vaest Vaarne normaalaeg käia, lõbusõite teha, Brad piskol käisime ja midagi midagi muud pole teha, mis tollel ajal oli, see koolitöö telliti ja projektile on poliitikanädalat. Mina olen üksinda koolikoti VK või kes, kes on tööde mina? Räägi, mis sa seal tööde jama töötella. Autoremondiukse valluta. Esimesena keskkooli õpilane, ma ei teagi, mis? 12 klass. Aga täna õhtul enam ei karda, vahele jääda? Ei hakka. Kiirus oli jumala esimene kord, Janks, teine, teine õieti viiega, okei. Nonii, aga ma küsin niimoodi, saa. Ta ütles, et Lõbusõit, mida sa mõtled selle all lõbusaid. Milline lõbusõit. Need lõbusale, kuidas on lõbus sõita, kui hästi ohtlikku, ohutut sõitu, aiale seigelda? Õigus, liiklus ees, silmad läigivad, kas käisseni südame peale see juhtubraatvormaale normaalne arheol kellelegi noh, ära harjunud olla. Aga miks nad siis märjad asjad silmaga ja laulvana kardad, südamed häbe? Esimest korda raadiosse vedas. Mis küll ta magama saab, paljugi ära. Nuhi. Seal kaheksateistaastane 10. Ma vaatan kella kell pool 10 palve mingi poole poole vene mälu raudselt olema. Ma vaatan, et te olete sellised ontlikud vennad, praegu ette ontlikud paljudel lahni põetada. Kui tohib küsida. Midagi igaks juhuks. Kogu aeg, lõbusaid on teil on, teil on selline, võiksin, kui teil on selline hea lõhna. Lima. Kasutage Morris. Dipling seal vaata et igatahes mina pole selliseid marke kuulnud, vahe oleks vaja. Pudelit õlut. Olgu, vastuolud ei ole, temal on Betty kolm tükki, aga midagi midagi Ingal ei ole ja kui sa oled üks tapmine ja kaks vägistamist. Ma küsin teiste käest ka täiesti tõsiselt, südametunnistus on täiesti puhas ja eriti südamel on võimalus välja öelda haat ei ole aga noh, mingil määral mingid katedraal, mida ei ole ja öelda võib-olla oli see koolis, ei käi kõik ankeet puhani. Välismaale lastakse midagi hullemat. Muidugi vale laste, sa lähed koju, sa ilusti õele tunnistad, ületaja kaaslane vahele jääd. Õde ei ela siin. Ei olegi kellelegi tunnistada. Ei olegi kellelegi tunnistada. Harry, ma ei tea, kuidas sa oled olnud, aga need vennad, kellega ma nüüd juttu rääkisime, üks neist oli küll rooli taga kolm tükki istusid ju niisama venover, üpris ontlikud vennad ja ega nad võib-olla olid natuke lõbusad õhtusega struktuuri neil kõigil silmas. Ja kerge tuluke küll ja eks eks kuulaja mõista tuluke tähendab. Ja praegu oleme tööl Pärnu maanteele, kus on kinni peetud üks kaheksateistaastane ilma lubadeta sõita ehk saab temaga ka jutule. Sest ega sinna pikka maad ei ole praegu olema, hotell, olümpia, euros, Kingissepa tänava ja ole hea, ütle, kui vana sa oledki, keda? 17 ja praegu seisame siis komsomoli ja Pärnu maanteeristil. Miskipärast ei saa edasi. Jälle lubasid. Vete kinnine Te olete, tegin, oli see sulle rull üllatus, et, et need sind kinni peeti, eks ikka tuleb seda tihti ette, nii, ilma lubadeta ja ei ole olnud seal esimest korda. Jumala esimest korda. Ma olen siin kaalu. Ja mis arvad, jääb viimaseks kah? Jah, jääb küsimuseks, kindlasti on see sime auto Eisen, ema, autor. No lähed nüüd koju ja tunnistad ilusti emale üle seda, mis juhtus. Eks ta saab ise seda teada rääkimisega viie minuti pärast. Aga tead, sa, mis sinuga nüüd edasi tehakse? Ei oska öelda, lastakse koju, võetakse, pannakse parklasse nagu öeldud. Aus olla, mida sa praegu tunned? On sul midagi hinges sellist, et, et sind piinab ja ja tahaksid tahaksid kuidagi seda seda himu rahuldada, aga sa ei saa. Noh, kasvõi see, et sa tahad autoga sõita, kas lubasid? Ei oska öelda midagi. Aga ometi, ega sa nii heast peast ei sõidaks, sul peab ilmselt olema kõva tahtmine selleks. Mart oleks saanud Naisi taga ajada ikka. Kas auto annab palju juurde? Ikka kisub sinnapoole. Aga see nüüd kohe päris päris päris kohe vajadused peabki sõita saama. Ei vajadus ta nüüd. Aga noh, midagi teha ei ole, siis võib, ei saa lihtsalt teistmoodi peal sõit masinaga. No ma olen juba lapsepõlvest saadik. Nendel paar aastatele vahetame, masinat ei olnud ja ma ei tea, mida soovida, võib olla südamele rahu, eks. Tegelikult oled sa ju patu teinud, on nii, on küll. Indrek sul on muidugi sellest õhtusest pikaste ringisõitmisest liikluskeerises oma mälestuste emotsioon. Aga Villu Vane raudteeinspektsioonist? Teie oskate täpsemalt öelda, kas meil Tallinna linnas on noortel inimestel üldse võimalik kuskil k eriliselt kihutada, arendada suurt kiirust? Ega praegu Tallinna linnas sellist võimalust ei olegi. Ja omal ajal, kui oli juttu uue ringraja rajamisest, siis ma mõtlesin sellest, et see saab olema üks koht, kus saavad noored. Nii need, kes tegelevad autospordiga motospordiga kui ka võib-olla lihtsalt, kes tahavad sõitu harjutada, saaksid sõita, saaksid ohutult proovida kiiresti sõitmist ja, ja võib-olla talvel libedaga sõitmist. Nüüd on kahjuks ringrada läinud sinna, kuhu ta on läinud ja sellist kohta, kus saaks sõitu harjutada, õieti ei olegi. Olid meil kunagi, kui Lasnamäel hakati ehitama, oli selline võimalust, kus said väga hästi sõitu harjutada, oli vana lennuväli. Nüüd on see lennuväli ka majade all ja ka selliseid platse, kus saaks natukenegi sõita, jääb järjest vähemaks. Nii et omamoodi on muidugi noortel inimestel kurb see kas teie teate, ma mõtlen oma ameti tõttu, et kas ikkagi linna ümbruses on mõned teed või niisugused tänavad, kus teie teate kindlasti, et vaat nendes kohtades noored alati üritavad sõita kiiremini, kui tohib. Noh, eks selliseid kohti on kindlasti teada inspektoritel selliseid kõrvalisemateede kõrvalisemad tänavat, kutsikaid kiputakse kiirust proovima. Aga minu meelest üks põhjus, miks noortega nagu rohkem pahandusi on, on võib-olla selles, et kuigi me praegu tegelikult elame halvasti mõnes mõttes natukene, elame paremini sellepärast et autosid on peredes ikkagi märksa rohkem kui siis kui, kui mina koolipoiss oli veel eriti just Tallinna linnas ja eriti võib-olla jah, Tallinna linnas, sest neilt teatavasti käiakse ikka üle lahe ja sellel aastal on sealt toodud meile autosid. Üle 5000. Suurjärk, see on väga suur arv. Ja muide need mehed, kes, kellega me sõitsime, kes oli autos kaks, kaks liikluspolitseinikku nemad teadsid küll üldiselt neid kohti, kus kogunevad noored mootorratturid ja kus on need kihutamise teelõigud ja nad on üldiselt kursis, sest sõidavad iga päev nad on patrullid, teenistuse mehed. Nii et töö tõttu on meil paljud sellised tarkused. Täna me kutsusime nüüd stuudiosse teid mitte lihtsalt liikluse juttu rääkima, vaid ikkagi ühel eesmärgil, sest et juba homme hakkab homoks. Kapp suur üleeuroopaline üritus. Jah, Euroopa majanduskomisjoni liikmesriikides liiklusohutusnädal, mille deviisiks on ohutus liikluses, on elu. Ja seda üritust oleme nüüd ette valmistanud juba juba õige mitu kuud. Ja usun, et kõik läheb kenasti ja et liigelda on kõigil ohutu ja et ei ole mingeid probleeme ka noortele. Aga mis te südamele koputaksite just nimelt noortele, sest et liiklus puudutab ikkagi kõiki inimesi lastest kuni vanakesteni välja, aga mida noored võiksid teha, et tõesti ohutus liikluses säiliks, elu? No noored võiks teinekord natukene oma tormakust talitseda ja mitte iga kord kiirustada, nii palju. Sest liikluses on noh, see on küll üks vana selline raudteelt vist loosungi, et võidad minuti, kaotad elu, aga see minu meelest käib liikluse kohta üleüldse ja igal pool. Ja teine asi veel, tihtipeale on noortega pahandust ka siis. Või selliseid pahandusi, kus on natukene nagu tujutõstmise rohtugi pruugitud selle peaks küll maast madalast selgeks saama, et alkohol ja sõiduki juhtimine, sõiduki rool kokku ei sobi kohe mitte kuidagi, mitte. Ja räägime ilusast tulevikust, võib-olla siiski, ükskord on ka Tallinna linnas see koht, kus noored saavad tõesti kihutada, kui neil on see soov. No selline koht peaks olema ja, ja ta peaks olema eelkõige võib-olla mitte kihutamise jaoks, ta peaks olema kõige rohkem selle tarvis, et saaks harjutada lihtsalt autosõitu saaks harjutada mootorrattaga sõitmist ja minu meelest üldse on kole vähe selliseid kohti, kus noored tehnikahuvilised saaksid, no kas või neid samu mootorrattaid näppida ja neid ehitada ja nendega sõita. Sest see on küll tore, kui tehakse kuskil garaažis, teinekord suisa tänaval. Aga, aga kui siis selle tehtud rattaga hakatakse majade akendal põlistama, siis mis sa ikka teed teinekord hinge täis küll. Kes siis võiks selle asja see asi ära otsustada? Peaks olema tõesti üks ringrada, kus saaks, kus saaks siis sõita, mis ei häiriks kedagi, mis oleks ohutu. Ma lootsin, et te ütlete mulle mõne organisatsiooni või ameti või, või ametkonna, kes võiks selle asja kätte võtta, aga teie räägite täpselt sama asja nagu minagi, et teil on sama mure, aga. No ei oska, ei tähenda sellist ei oska öelda sellist konkreetset ametkonda, noh võib-olla siis haridusministeerium peaks natukene rohkem asjaga tegelema. Ja neid esimesi seni on, ikka tuleks, oleks, peaks, võiks ja nii edasi ikka tingivas kõneviisis. Aga võib-olla noored ise mõtlevad selle välja ja ja sõidavad ühel õhtul näiteks oma Sycledega täpselt selle ametkonna ette või hommikul vara või. Ja ja panevad asjad paika, oleks tore. No me jätamegi selle siis nüüd õhku selle küsimuse Jätame praegu õhku ja, ja ma usun, et aeg annab arutust ja ükskord saab võib-olla siis juba konkreetsemalt rääkida. Aga homsest on ohutu liikluse nädal. Deviisiks on ohutus liikluses on elu. See rõõmus kerglane laul ansamblilt Mentzalasenifing viib jutu Austraaliasse üle mere kaugele. Meie toimetuse noor reporter Aivar Meos valis esimeseks raadiotööks teema Austraalia kunst. Ja natuke tutvustab ta teile ka kuuldud ansamblite tema laule. 26. jaanuaril 1990. aastal möödus 202 aastat inglise koloonia rajamisest Austraaliasse praeguse Sydney kohale. Esimesed andmed on eestlastest sisserändajate kohta aastast 1850. Austraalia kunsti on seega mõjutanud väga paljud rahvused, kes asusid sinna elama. Pärisasukate aborigeenide kunstki on selle pärast kannatada saanud. Ümbruse ning ühiskonna muutumisega kaasneb ka kujutluslaadi muutus. Sall on muidugi kaks austraalia kunstile väga omast joont, elusolendite ning ka muu röntgenilaadne kujutamine ning geomeetriliste ornamentidega kasutamine. Selline ornamentika on kasutusel näiteks ka Austraalias 1988. aastal ilmunud eesti ansambli kirju plaadiümbrisel. Plaadi ümbrise on kujundanud inglitz laamer ning sellel on kujutatud Eesti selge läbi Austraalia ornamentika. Kunstielu on Austraalias väga kirev ning minu arvates on sealsel kunstil suureks plussiks see, et ei minda kaasa kommertsiga. See tähendab, et tegeldakse sellega, mis endale just huvi pakub mitte ka sellega, mis suuri rahasid sisse toob. Enda kunstiliseks arendamiseks ning kunsti arendamiseks tegutseb Austraalias kõikvõimalikke kunstiklubisid ning tihti korraldatakse ka workshop. Kõrgkoole ning tehnikume, kus on võimalik kunsti õppida on Austraalias umbes 30. Neis on esindatud kõik põhikunsti alad moest kuni skulptuuri ini. Järelikult on noorel inimesel siis ka valikuvõimalus, mida ta ja kuhu õppima läheb tunduvalt suurem. Üks asi, mis juba Norre kunstnikke töödes välja lööb, on oskus siduda mitmesuguseid tehnikaid. Tulemus on seega väga huvitav. Väga meeldib ka see, et julgetakse enda ideid teostada ning püüda sellega teisi üllatada. Euroopas hakkab selline asi juba hääbuma, sest püütakse justkui kasvõi natukenegi kedagi matkida. Paljud Austraaliasse elama asunud kunstnikud ammutavad samuti omi ideesid aborigeenide kunstist. See ei ole ka halb, sest selle läbi kandubki õrneb. Ka Austraalias elavad eestlastest kunstnikud on sidunud eesti etnograafilise kunsti austraalia Likuga. Paljudes eestlaste töödes on domineerivaks stiiliks abstraktsionism. Muidugi leidub ka eestlasi, kes enamuses oma töödes ainult Austraaliat ning sellega seonduvat kujutavadki. Eesti päritollu, kunstnik Collin Rosbaakeri õlimaalid on näiteks väga tuntud. Ta kujutab oma maalidel peamiselt Austraalia sisemaad niinimetatud Autbacki. Paljud eestlased on töötanud või siis töötavad ka praegu kunstiõpetajatena näiteks Tiiu Raissa Sifoosti, tehnikakolledži kunstiosakonna juhatajana, Leonard Motkeevits IC tehnikakolledžis graafikaosakonna juhatajana. Nüüd aga tahaks peatuda ühel noorel kunstnike abielupaaril, kes praeguseks juba kolm kuud Eestiga tutvumas olnud. Nende nimed on Ulvi ja Maikel haagensem. Ulvi on sündinud 1964. aastal Sydneys. Ta pärineb kunstnike perekonnast. Tema vanaisa Toomas tava oli tuntud hõbesepp ning ema Vello Pihlak on üks tugevamaid eesti graafikuid Austraalias. Ulvi on tegelenud paljude eri tehnikate ja žanritega nagu graafikamaalija ehistööga õppinud andasidiaat instituudist kujutavat kunstitehnikakolledžis, juveliir disaini. Peale kunstikooli lõpetamist 1986. aastal üürist ateljee Sydney lähedale. Arvan, et tema kunstile on omane mingi seletamatu müstilised. Ulvi teoseid saab liigitada kõige enam vist abstraktsionism suuna alla. Viimasel ajal on Ulvi tundnud huvi skulptuuri joonistuse kokkupuutepunktide vastu. Siingi tuleb välja juba eelpool mainitud soov eksperimenteerida, teha seda, mis endale kõige rohkem meeldib. Praegu peaksid ulja Maikel olema juba teel Soome, sest neid ootab ees huvitav reis sügisesele Inglismaale. Kokkusaamisel Ulvi Mikeliga sai palju kõneldud ka Austraalia muusikast. Eriti huvitav oli aga teada saada ühest Austraalia kunstnike bändist. Aga las sellest räägib juba Maicelise. Nad alustasid esinemist 70.-te alguses ning neil on olnud populaarseid laule igal aastal terve selle 20 aasta jooksul. See on väga huvitav bänd, sest kõik bändiliikmed said kokku kunstikoolis. Nad käisid nimelt ühes Sydney kunstikoolis. Seda ei võtnud nad tõsiselt, vaid olid rohkem huvitatud oma kunstist. Järsku avastasid nad, et on tekkinud bänd ja hakkasid esinema rohkem kui ainult kooliaasta lõpupidudel. Kunstikooli lõpetanud ning kunstnikukarjäärile asunud, alustasid nad ka muusiku karjääri. Kaks liiget tegelevad rohkem muusikaga kui kunstiga. Viimased viis aastat teevad nad enamjaolt popmuusikat ning tegelevad samal ajal ka kunstiga. Aastas annavad nad välja üks kuni kaks albumit. Samal ajal on neil ka kord aastas visuaalse kunstinäitused. Grupis on neil viis liiget, kaks neist on saanud Austraalias päris tuntuks. Kunstnikeks näitustel esinevad nad alati grupina. Plaadi ümbrise kohta ütleb Maikel järgmist. Mida olen käes hoidnud? Plaadi nimi on mentala Senifing, mao, mao ümbrisena süda, mis on jaotatud kaheks näoks, kes räägivad üksteisele suust suhu. Siseümbrisel on 11 erinevat kujundust, sellele plaadile igalt bändi liikmelt umbes kaks. Kõik nad on tehtud erinevates stiilides. Mentalaseni Fink on enamjaolt popbänd ja nad teevad lühikesi poplaule ning siin on üks neist. Mahustumans laulsid siis noored kunstijüngrid Austraaliast vääga kaugelt. See oli nende omamoodi eneseteostus küll õpivad kunsti, aga teevad üsnagi ilusat muusikat. Ja tuleme jutuga taas siia Eestimaale. Mul on siin üks teade luulefännidele, nimelt neljandal oktoobril kell kuus õhtul raamatuühingu saalis Narva maantee viis loeb oma luulet Aarne Ruben. Ta on siis üheksateistaastane, Rapla keskkooli lõpetanud. Luuletaja. Ja ta on kutsunud oma luuleõhtule neid noori inimesi kes armastavat mõtelda. Ja meie järgmine linte on valminud ühest teatris ja selle ongi teinud teatri näitlejad ise. Aga enne veel, kui tuleb see teatrijutte Enne veel üks väike kummardus noorteraadio poolt suure Saksamaa poole. Järgmine laul on meil valitud tavalisem tund, ain, kes süül 1001 tunnet tuleb, kolmas oktoober ja kaks noh, nii-öelda tuleb suur Saksamaa. Saksa rahvas saab endale ühtse riigi ja nüüd siis see laul. Minu naine väidab Nagu lopeedialist viga aju kombinatsioonis alkoholi ei maksa. Väga lahe. Mis sinu puhul eitan, ma kuradi tablette, tere, mehed ja naised ka muidugi. Teeme niimoodi, et unustada hetkeks ära, et mina olen teie kolleeg ja võtate mind kui inimesest. Raadiost mina omalt poolt muidugi püüan teha niimoodi, et ma ei tea teist mitte midagi ja küsin selleks, et teada saada miks siis siin. Ka muidugi. Mis küsimus on, kus me olema peamisi Sid luule raadiomees leidsime sobiva koha keedisega kütta Ehima päevale visiidi varade kohal. Üldiselt on asi selles, et ei ole kuskil kroomi käia, tere ego. Ja mõtlesime siin metsas on nagu puu all päris hea olla ja talve poole võib-olla läheb natuke raskemaks ja niiske. Üldiselt sajab aga, aga meil enam-vähem kõik dokumendid vaetud, kooskõlastatud, ainuke, kes meie vastu veel sõdivad. Lihtsalt, et me ehitaksime metsaonni, kuhu vihmavarju minna või kui lund hakkab äkki sadamani. Toetus on vähe veel, noh, rohelised, meil on need kõige suuremad vastased. Aga näiteks Eesti komitee peakomitee ütles ka Valli essiiva Jaapani mees New Yorgis, et tehke mehe, jah? Jah, Vello. Ja kui siis nüüd veel pisut natukene uudishimutseda, mis tükk praegu käsil on? Eraldi haakli, vägistamine ja keratiin pandeemiaga vägistatud, surnud veel ei ole. On ka viimast loota. Ikka Alexis ka aeg tuttavaks saada lavameestega, kellega praegu juttudega räägitud Zimmerman ja Aivar ikka. Ja mina olen Rein Kirss, mina olen, valgustame lõkete nimede valgusteid. Teatris. Ma usun, et näitlejad ei pane mulle väga pahaks, kui maga, nüüd proovib tõsisemalt katkestan ja administraatori välja tirin selles töömelust pere siis tuntud reklaami ajal. Kas sa võiksid meile rääkida ka mõne sõnaga VAT teatri ajaloost ja ajalugu? On juba kõik. Ausalt öeldes, ma olen nii väsinud, ma olen, ma olen, ma olen kohe väga-väga väsinud, ma olen kolm aastat töötanud 44. aasta, ma olen, ma olen väga väsinud. Tähendab, mida te küsisite ajaloost, jah. Noh, alustasime 1987. aastal tudengiteatrina siis lõpetasime kõik rõõmsameelselt Tallinna Pedagoogilise Instituudi, läksime üle vat tudengiteatri nime alla ja mõtlesime, et noh, kui vaptonees, et siis noh, äkki keegi tunneb ka huvi, et mis või kuidas siis tudengiteatri nime jätsime lõpuks hoopis maha ja läksime lihtsalt VAT teatri nime alla. No mida veel rääkida? Kõik on halliks läinud, kõik on hallitanud, Härmo sarm läks nii halliks, et läks teatrist minema. Ta ei anna, Ahmetov kes nagu tema ülesandeid praegu noh, nii-öelda ka Ateena täidab sellel juba ka pacem pardides on halli märgata, on halli märgata, kuigi ta on suhteliselt noormees, aga, aga juba entusiasm hakkab ära kaduma. Sellel sügisel suunati meile tööle kaks, kaks verivärsket nii-öelda noort spetsialisti ja üks nendest väga tuntud televisiooni hääl ja nägu. Miljon miksi saates tants lusti, tema on meil praegu Soome vabariigis ja, ja tundub, et ei tulegi tagasi, sellepärast et tal on seal väga palju tööd, väga palju pakkumisi, ka Soomes tehakse lastesaateid, neil on seal miljon, miksi on ja, ja tema on praegu selle selle saate peal. No ja ma võiksin siin täienduseks veel lisada, et miljon ja miks see on saames miljon 100 järel populaarsuselt teisel kohal. Aga nüüd vahepeal küsiks administraatorile klassis õige VAT teatris mängivad. Onu, kes meil siin mängivad, no Dajan Ahmetov, Aivar Zimmermann, Ülo lodeson, tädi lodesoniga on natuke praegu probleeme. Tähendab täpselt ei teagi, kas ta on nüüd VAT teatri näitleja mängib tekstis madu või loeb nalju ja siis on meil siin teisi tuntuid. Nägusid. Nüüd on räägitud muredest ja rõõmudest, võib-olla paari sõnaga ka, milliseid etendusi VAT teater praegu mängib, nagu ma asjast aru sain oli tegu siin oodoni, Cheraldi, Impaagli vägistamine, surm proovida, aga kui ma nüüd hästi mäletan ja sorinama ja ajalooteadmistele varasalves, siis mulle meenub, et 70. aastal vist Allan näidend vot Patlas New Yorgi Broadwayl välisnäidendites esikoha saanud, kas tõesti on jõudnud ootanud vaata Battle Sooneid, VAT teatri repertuaari ja võib-olla saab seda isegi tavaline teatrikülastaja kuskil näha? Jah, tundub küll selle hooaja esimene etendus, selle tükiga on meil 14. oktoobril Sütiste 21 on siis majandusjuhtide instituut. Ja etenduse algus on kell 19 järgmine etendus sellega peaks olema 21. oktoobril ja mõlematele etendustele müüakse pileteid vanalinnakassas. Siis etendustes veel üldse hooaega. Alustame Me 11. oktoobril sõidame välja paidesse ja sealt edasi kohe Pärnusse, Paides ja Pärnus näitame Serald, Darrell, minu pere ja muud loomad. Biden. Pärnu publik on selles mõttes õnnelikud, et nad näevad selle etenduse veel ära, kuna oktoobri lõpus me kanname selle etenduse maha. Ja 13. oktoobril on tades roševitši veider vanake. Vene tänav 17, see on linnamuuseumisaali. Etenduse algus on 19, null null. Kõikide Tallinnas toimuvate etenduste kohta informatsiooniks veel nii palju, et pileteid müüakse vanalinnakassas ja vanalinnakassas. Sellega oli number 44 25 25. Nii et võite sinna helistada ja küsida, kas VAT teatriga saab ka pileteid? No väga meeldiv ja nüüd mehed, oleks mul ka teile üks väike küsimus. Teatavasti on meie tänase naera, saate teemaks noorte enese teostas. Öelge mehed, aga ausalt kuidas teostab? Ma ütlen kahe sõnaga, Eesti vabaks, Eesti vabaks. No mis midagi tahaks, väga tahaks, aga ei saa, mida, mida, mida, mida, mida sa ei teadnud, mina näe 100-ga, kõik jalad alla. Aitäh, aitäh, aitäh, mehed ja naised muidugi ka. Ja head, proovi hindu teile ja meeldivaid kohtumisi edaspidiseks. Nägemist. On vähemalt hea seegi, et järvemetsa kõrval asub meile kõigile hästi tuntud ja hubane pisikene paar ehitaja. Ja oma üllatuseks leian paarist. VAT teatri esimestest naisnäitlejatest Kaia Kapsta kuulaga ja teised sinu kolleegid teevad praegu metsas proovi, miks sina siin istutud? Siis need paremad järele ja oma aja. Siis praegu ei ole sinu meelest küllalt hea ja kas tööd on sulle vähe? Võiks selle rohkem võiks, see läheb paremaid mängida maailmaklassikat, ema, kurra, Mary, Poppins, hipi, piks. Ja mis siis muud, kui jääme lootma, et lõpuks ometi joob VAT teater üks kord pudrumäele, mille otsast maailma klassika suurteoseid esitada. Tere päevast, kallis eesti rahvas. Alustame oma pessimistliku partei info minust. Kitega kõigepealt päevakorras kõige tulisemad punktid. 22. septembril toimus kurikuulus jalgpallimatš Eesti raadio ja televisioon stars võistkondade vahel. Ja kuigi visuaalselt tuli võitjaks diili stars võistkond tulemusega viis, kaks, võitis poliitilises pildis siiski Eesti Raadio tulemusega viis. Kaks, mis sisendab meile kindlus, tuleb pessimistliku partei elujõus. Ja nüüd, võrreldes 10 aastat tagasi toimunud sündmustega oli tervitatav ka pealtvaatajate sügav pessimism sest rahutusi ei järgnenud ja tore on. Järgmine info, mis asub pessimistliku partei info minutite pingereas teisel kohal, tuleb Lähis-Idast. Nimelt teatas meile Saddam Hussein, et tema on optimist ja hoolimata tema kavatsustest pikaajaliseks sõjaks lubas ta kõigile Eestist tulevatel Vabatahtlikel, kes tema poole üle tulevad, kõhud täis sööta ja jõuluks koju saata. Ja ikkagi on vaieldamatult üks tulisemaid päevakorrapunkte pessimistliku partei eri leerida liidrite vaheline võistlus, kes kukutab praeguse presidendi ja ülekanne meie parteiviolett vaidluste toa eri nurkadest kommenteerivat meie partei vaatlejat. Hallo, olete kuuldel? Ja ja siin veoletse toa vaatlejad pessimistliku partei pessimistliku leeri liider saatis toa vastasnurgas asuvale oponendile kaheksa nooti, seega terve helistiku. Oponent hüüetades neetud, saatis pessimistidelleeri poole terve rea setu vanasõnu, millest viimase tooks siin kohe ära meest sõnast, härga, sarvest, Ühed, lollid mõlemad. Siirduksime nüüd meie Violet see vaidlustoa kolmandasse nurka ja kuulaksime, mida oleks öelda kolmanda nurga presidendikandidaadil. Toetudes iseenda sügavale pessimismi-le, teeksin ma ettepaneku võtta partei põhikirja veel üks punkt. Ja see punkt oleks selline. Partei püstitab endale ülesande kasvatada kõiki kõhklejaid pessimismi vaimus taotledes et inimesed sügavalt mõistaksid maailma arenemise käiku ja perspektiive õigesti, orienteerusin meie maal ja rahvusvahelisel areenil toimuvates sündmustes ning elaksid pessimistlikult. Igas inimeses peavad pessimistlikud ideed ühinema pessimistlikke tegudega. Miks ma siis ikkagi olen pessimist aga sellepärast, et esiteks pessimistid arv terves maailmas ja ühes sellega ka meil kasvab pidevalt ja see annab alust sügavaks pessimismiks. Aga miks pessimistid arv kasvab? Ma arvan, võtaksime kõigepealt ajaloolise momendi, on fakte, pessimistid arvamused olevikust ja tulevikust. Ja miks mitte ka minevikust on alati olnud tõesemad. Kui optimistidel selle asemel pessimistidega rahulikkus ja teineteistmõistvad õhkkonnas koos eksisteerida on optimistid alati oma võimeid üle hinnanud ja teinud tükke, mis lõppkokkuvõttes kogu ühiskonnale kahjuks on tulnud. Ja seega otsustas täielikult parteidevahelise võistlusel võitjaks tuli siis pessimistliku partei liider tähendab pessimistliku leeri liider ja tulevane presidendikandidaat ongi tema, aga kuna meil ei ole õnnestunud leida pessimistlikumad, ei endist presidenti, teda ei ole viimasel ajal keegi kuu aega enam näinud, siis lükkub kukutamine määramatuks ajaks edasi. Pessimistliku partei reklaamiminutid. Täna hommikul leitud tundmatu mehel 40 aastane vaid nii et üksik mees, kes sa otsid taga oma vaipa, pöörduge meie poole. Hey, meeldiva välimusega väliseestlane ootan sinult panderoli kood 27 b3 nõudmiseni. Ja nüüd jahutage veidike kirgesid. Võtkem kätte oma pissimismuse, lauluraamatut ja kõik koos laulgem pessimismused, kolmandat. Laulu mis vaevab sinu süda, on nii see nõuadza. Kui nõuad liiga kaua, siis kõik jääb saamata. Jeemen. Tänaseks kõik stuudios istusid pessimistliku partei vaatlejad, Pamor ja Sven, head nägemist ja kuulmist. Ikka rõõmsalt edasi koos pessinistide parteiga noorteraadio Annappessimistide parteile taas sõna. Kuu ajalehest, meie eneseteostus tänaseks otsas. Seekordse saate valmimisel osalesid Lilian Veldermann, Mart Aas, Kalle Pruuden, Aivar Meos, Andri Luup, Riho Västrik, Sven Guntu, Andres varustin. Stuudios olid Silvia Karro ja Indrek Treufeldt. Kõike head teile kõigile. Kuulmiseni nädala pärast.