Novembri viimasel nädalavahetusel peeti Valgamaal sünnipäeva. 20 aastat täitus ansamblil torupill. Torupilli ei saa vaadelda ainult kui rahvamuusikaansamblit, vaid nähtust, kel on kindel koht Eesti kultuuriloos. Hindamatu osa ansambli kujunemisel ja tegevuses on olnud Johannes Taulil tänu kellele on torupill tunnustuse saavutanud nii meil kui mujal. Torupill ja Taulid on lahutamatud mõisted. Johannes Taul kui ansambli juht ja lugude looja ning tema poeg Ants Taul kui mitmepillimängija ja tegija. Torupill on nende aastate jooksul ise tuntuks tuttavaks mänginud ning seetõttu siinkohal pikemat tutvustamist ei vajagi. Algavas saates pakume kõigepealtkuulamiseks helilõikeansambli kontserdilt, mis toimus 28. novembril Tõrva ehituskoondise klubi saalis. Ja neil pole. Pärast seda ta ka ei saa öelda, et oleme kategooriliselt. Vastu tuli ettevõtlusellu. Oleme narka. Ei ta. Ta ta ta, ta laene viisakal naisel, no ei tea välja, kui see ainuke munegi. Mees, kes noomis, proovi, seisame, me oleme pihlakavalvega valveralda. Ei. Ta ole mööda minna ka. Põrgu ja seisame. Aga pea vastu ei tule ja alla ei näinud. Oleme ka ikka? Alla jätta vajutledata. Kontserdi käigus toimus laval ka jutuajamine, milles klubi juhataja Kiira Soovares usutles torupilli mängijaid ja maestro Johannes Tauli. Nii see rahvalugusid ja ja laule on teie repertuaaris kõige rohkem. No muidugi kõige rohkem Eesti lugusid, see on selge. Aga me mängime muidugi ka ikka oma lähimate naabrite lugusid ja võib-olla kõige lähem ja kõige rohkem mõjutusi on neil just Rootsi maaga ja Rootsiga, sest nagu me teame, Rootsi on ju meile nii kultuuriliselt kui ka haridussealt väga suuri teeneid osutanud, nagu me teame ju Tartu Ülikool ja ja kõik meie õpetaja õpetajaskond on saanud alguse õpetusest, just mida hamba nutta paika ja mida on alustanud Rootsi pool ja nii on ka muusikas, kui me kuulame meie tantse ja, ja noh, rohkem võib-olla tants ja siis me näeme, et Rootsi mõjutused on küllaltki suured ja me teile mänginud Rootsi Lukesid praegu küll ühe laulu, kuulame selle ära. Milliselt rahvalt on teil kõige rohkem õppida olnud, ma mõtlen just taru Kili festivalid ja, ja talukihi tehnoloogia osa. Iga eesti rahvas. Aga ma saan aru küll, mis sa silmas pead. Tähendab, sa pead silmas Tšehhoslovakkia? Nojah, et me oleme seda torupilli uurinud, tõesti? Isa käis luurel seal ma ei mäleta, mis aastal saale? 74. Kalmer Tennosaare kaudu ta sai teada, et sinna tasub luurele minna. Ja noh, ma siin nalja, aga peaaegu ta nii välja tuligi paberi peale pani üles, joonistas torupilliasju ja värke. Aga noh, see selleks pill pilliks, muusikamuusikaks, aga selle taga on kõik inimesed teised rahvad koos oma muusika koos oma kommetega mis annab väga palju inimesele tänu pillide kaudu. Me saame seal tuttavaks väga heade sõpradega. Nüüd on nad meile tõelised sõbrad, härra Joosep v. Ja no nüüd nii Imbi virtuaalselt, keda leidis maaga ikka nimesid ei mäletagi, läheb pikale, kui nüüd kõik järgi küsida. Ja siis. Tahtsin lõbu, mängin juba, jah. Oota, aga no ja veel palju kordi. Käisime Valm korda. Me käisime ansambliga Adadalade nõrka olavuslikes parandama, et ta on õige. Ja noh, sellest neljandast korrast seal nende reiside vahel. Sellest võib väga lugupeetud ja austatud Helve Braun kah rääkida ja kaasa rääkida. Et kuidas ma seal ekslesime, kuidas me lõpuks selle rongi üles leidsime, tuli Moskva poole minema ja ega seal tagasi saime. Noh, ühest küljest väga õnnetu Räis. Et isa oli väga haige, juba kodus jäi haigeks, kogu see reis oli seal haige. Ja, aga noh, kui juhtub elus reisidel sellised noh, raskusi ja, ja äpardusi ja kui midagi juhtub, siis on ka midagi meenutada. Mängijatel tshehhi loonud. Igal maal palju palju, aga, aga kus need ikka kõige rohkem, mis te ise arvate? No kahtlematult Austria, seda kaasneb kuskil nelja viima, viimase aasta jooksul oleme tsirka kolmeaastase Austrias ära käinud ja seal ikka ikka hulgem mõõdetud kontserte teinud. Nii et ma kujutan ette, et mõned kontserdid neid kokku lugeda siis tuleb ikka. No ega ikka mitu-mitu, sellist saalitäit rahvast, mitukümmend seks. Ja nagu ma enne kuulsin, on vist plaanis mängida, kui need Austria pulka Palun, kuulame. Milliste kollektiividega? Kui me veel koostööd teinud Armsad kuulajad isegi kuule hobisid näha võisid, oleme koostööd teinud siin valla endise Valga KEKi laiendavatega meesansambliga naisansambliga ja eriti muidugi viimastel aastatel rahvatantsukollektiiviga väga mitmejuhendaja käe all. Ja temaga on isegi väga paljud välisreisid viimasel ajal läbiviidud ja nagu tänagi nad olid meil abiks meie tänast kontserti sisustamas siis olnud mõningane koostöö rasvamuusika ansambliga Linnutaja, siis rahvatantsuansamblile Sõprus, Tallinna, Ja need ongi veelgi. No teatud määral koostöös võib ka nimetada seda, mis on olnud Eesti raadioga. Eriti varematel aegadel on Eesti raadio poolt salvestatud valdav osa meie tollasest repertuaarist. Ja ka meeldiv võimalus oli isegi see Uppsala raadio tundis meie vastu huvi ja salvestas meie palu ja andis välja helikasseti, mida Eestis ei ole tehtud. Ajalooline võiks öelda. Ja eriti tahaks aga meie sõprades esile tõsta Eesti televisiooni režissööri Georgi voorusid, kes on meist neri, tere filmivad. Lisaks sellele veel kaks Ansust ja ühe minust kui pildiehitajatest. Nii et on neid sõpru meil ikka olnud. Ammused sõprussuhted seovad torupilli ja Erni Kasesalu. Järgmine lugu ongi temalt. Tõrva ehituskoondise naisansamblil, keda juhendab Maie Kala on ansambliga Torupill olnud meeldiv koostöö. Järgnevas loos laulab ansambel Erni Kasesalu Kandle saatel. Maha tamme alla Alan rohked, viimane Eesti oli kena Vaitheli neiuke nii-öelda leina lahti neiut kes oli pakkunud Vahelduseks pakume kuulata neid lugusid, mida ansambel torupill on aastate jooksul salvestanud Eesti raadio fonoteeki. Kontserdi lõppedes palusin juttu ajama Valga maavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Helve Brauni. Kuuldud kontserdist jäi väga meeldiv mulje. Siin oli nii palju häid esinejaid ja tundub, et Valgamaal on üldse palju rahvakultuuriga tegelejaid ning head tingimused selleks. Meie oleme tõesti Eestimaal üks väiksemaid maakondi, aga ma ei ütleks, et meil oleks erilisemad tingimused kui eestimaal muudes kohtades. Aga peab ütlema, et tõrvakante ja siia juurde siis Riidaja ja selle tõrva ümbrus. Siin on tõesti palju rahvakultuurikollektiive. Ja tänasel päeval on tore tõdeda, et nad on kõik omaettetasemega ja meeldivat ja nauditavat kuulata ja vaadata. Ansambliga torupill on teil olnud hea koostöö? No ja ansambel torupill on ju omaette nähtus meie Eesti kultuurielus kultuuriloos üldse. Oma 20 aasta jooksul on ta tegevus olnud niivõrd mitmekülgne ja nii mitmes paigas on ennast tuntuks mänginud ja laulnud, nii et torupillist torupilli tutvustada ei olegi enam nagu mõtet. Ma peaks ainult, ütleme nõndaviisi, et ansambli torupilli asutaja hingeks on olnud algusest peale Johannes Taul ja tänu tema heliloomingule ja tema tegevusele üleüldse ongi see torupill nõnda tuntuks saanud. Ja tänu tema niisugusele oskuslikule heale juhtimisele on ka selle ansambli kunstiline tase olnud pidevalt ühesugusel heal järjel. Ja tahangi küsida nüüd ansambli juhi Johannes Tauli käest. Mida tähendab teile torupill nii sellenimeline pill kui sellenimeline ansambel? Omal ajal rida ajas on juba võib-olla möödas, Nadia lõpus olnud niukene intensiivne muusikaline tegevus ja ma mäletan veel aegasid seal 30.-test aastatest ja ja siis järgnes nagu edasi, kus ka palju harrastati. Pildil muusikat, ka laulukoorid on olemas, rida oli omal ajal muusikaseks Vambola, mille juures töötasid sellised kollektiivid nagu näiteringorkester ja, ja siis laulukoor ja mul on eriti meelejanose orkester, ta viskel sümfonietta koosseisuga oli. Ja mina alustasin ka seal oma muusikavälist tegevust selles orkestris mängides isa kõrva kõrval seal kaasa, kuna isa mängis ka selles orkestris. Noh, kui ma juba siis nagu täismeheks jõusid, kasv olin, siis ma üritasin nagu ise organiseerida juba seal muusikat kollektiivisid ja ja siis me võtsime nagu teise suuna, hakkasime rohkem rahvamuusikaga tegelema ja esimene selline ühik võib-olla oli kahemeheline väikene ansamlikene viiul ja, ja siis kannel, millega alustasime, oli 44. aastal käisime Tallinnas ülevaatusel, esinesime isegi raadios ja ja nüüd sellele siis järgmise, terve rida Pavel väga mitmesuguseid rahvamuusikakoosseisu, siis aga siis jah, ja eriti 50. aastate algupoolel õieti seal kuni keskpaigani ja veelgi natuke edasi olid meil tarvis niisugust tugevat vaat rahvapilliorkestrit Riidojas. Uus niisugune etapp algas selle rahvamuusika viljelemisel alates 1972.-st aastast. Teatavasti igal suvel toimusid majandite vahelised võistlused Võrtsjärve mängud, kus siis majandid võistlesid majanduslikus tegevuses ja Kadaimises. No niimoodi see oligi niimoodi, et neljandat eks Võrtsjärve mängud, eks me valmistasime ette siis lähovi nimelise kolhoosi tailiatega kava, kus siis olid sellised ühikud nagu külakapell, siis olid lauluansambli rahvatantsijad olid. Ja nüüd sellise põhimõtteliselt sellise koosseisuga oleme meie pikemat aega nüüd töötanud ja seda aastat me olemegi nii tinglikult. No siis tähendab meie torupilli nagu algusaastaks. Ansamblis mängib palju pille, aga Mikson ansambli nimi torupill. Kas see on teile kõige südamelähedasem? On asi oli selles, et nagu ma mainisin aastatel 1972 jätkame, siis hakkasime tööle selle ansambliga, meil ei olnud veel nimine temana ja oligi küsimused, et mis nime vee valiksime kõikidele ansamblitele olid mingisugused nimed olemas. Nii me endale valiksime, aga siis oli niimoodi, sellised sündmused toimusid meie ansamblis, et tähendab Anss valmistas esimesed torupillid. Me hakkasime neid oma ansamblis kasutama. Ja tol ajal momendil ei kasutatud kusagil toru pildised üheski rahvamuusikaansamblis tol momendil ja mõtlesime, kuna ta sai Meie kollektiiv, nagu firmapilliks võis olla. Et miks mitte võtta selline nimetas nagu torupill, kui raskesti välja. Aga siiski sobiks meil hästi. Tahan siia veel lisada seda, et, et nende ansambli son torupillid nende endi tehtud, aga nemad on valmistanud ka teist teele Eesti torupillimängijatele pillide. Ja ma vist ei eksi, kui ma ütlen Johannes, et et Eesti kõik torupillid on peaaegu teie valmistatud. Johannes on valmistanud ka teisi rahvapille sellele orkestrile, no näiteks mina mäletan Hiiu kannelt siis on veel toredat sarvepillid. Ja siis Antsuga kaasa nagu teinud ja need pildid, aga muidugi torupillid on nii puhtad. Väikest idee on nüüd minul ka teinekord saadud. Mul on hea meel, et torupilliansambli ja Johannes enda algatusel on tänu nende arvukatele reisidele leid leidnud nad väga palju niisugusi muusikamehi väljastpoolt Eestit ja torupilliansambleid. Rahvamuusikaansambleid, milles üheks pilliks on torupill. Ja neid sõpru kogunes juba nõnda palju, et Johannes Taul ükskord tuli välja ettepanekuga korraldada Valgamaal torupillimängijate päevade. Ja noh, kes veidigi asjaga kursis on, teab, et meil on need rahvusvahelised torupillimängijate päevi peetud juba kolm. Ja nüüd järgmise aasta suvel augustis toimuvate neljandate toimub neljas torupillimuusikafestival, nii nagu me neid nimetada võtame. Ja sellega festivaliks eraldas ka nüüd Eesti. Rahvuskultuuri fond meile raha selle läbiviimiseks on siin oodata palju. Külalisi soovijaid oleks küllaldaselt, ei ole igatahes kindlasti võimalik nii palju vastugi võtta, võrustada. Praegused tingimused on eriti ebasoodsad. Soodsad niisugusteks asjadeks. Ilmistel torupillipäevadel võtsid osa külalised seitsmest välisriigist ja üle 100 mängija oli koos. Aga nüüd, seekord me peame veel plaani ja teeme oma valiku, missugused muusikakollektiivid võiksid seekord meie festivalil? Ja muide, torupillimäng on Euroopas väga levinud ja peaaegu peaaegu kõikides riikides mängitakse torupill, on vastavalt Torupilliansamblid loodud ja ja väga vanad, traditsioonilised festivalid toimuvad, aga mitte ilma nagu seal tšehhi mast rakuniitses, kus meiegi pole mitmel puhul käinud. Siis käisime Prantsusmaal kempiiri linnas, jälle oli torupillifestival, siis on, meil on Hispaaniasse kutsutud orase pikk reis, ei ole meil jõukohane olnud sellele Dora jäänud ja, ja väga-väga-väga mitmel pool mujal Jugoslaavias, noh seal on praegu sõda, aga seal on ta väga levinud torupillimuusikaga ja veel teistest Iirimaa niikuinii. Šotimaa. Sakslased on alustanud nüüd torupillidega intensiivset tööd. No selle torupillimuusika Torupillifestivaliga on meil nalja saanud noorem põlvkond nagu arvab, et kui nimetad sõna torupilli, sest see tähendab ainult jõuad. Ja, aga tegelikult on ta noh, rahvamuusikaorkestri koosseisus ikka tore tämbriga pill ja ega siis Torupillifestivalidel ja, ja ka ansambli torupill kontserditel ei ole, ainult ei mängita torupilli vaid on väga mitmekülgne rahvamuusika koos lauluga ja noh, nagu tänagi te nägite ääretult huvitav, igasugustel pillidel näidatakse võimalusi. Eesti Raadio fonoteegis on torupillipoolt sisse mängitud väga palju lugusid. Kust on need lood kõik pärit ja kas võib öelda, et Eesti rahvamuusika on teie poolt juba nii-öelda avastatud läbi mängitud või on kuskil veel uusi tundmatuid lugusid peale tulemas? Meie oleme kogu aeg jälginud seda suunda võimalikult kohalikku materjali kasutada. Sellepärast ongi tulnud lihtsalt silmad kõrvad lahti hoida ja kuulata ja uurida, kas kusagil kellelgi ei ole mõni vana laulik. Kas ei ole mõni vanem inimene, kes oskab vanemaid laulusid ja vot selliseid lausa väikseid ekspeditsioone suviti korraldada siin ümbruskonnas põhiliselt siin Helme kihelkonnas, siis Tarvastu kihelkonnas, Paistu ja Halliste kandis ja, ja peab ütlema, et on valdav osa meie Nendes lauludes ongi kohaliku päritoluga täna kuusidega külakroonika laadis laulu, aga sellised on hästi-hästi hulka ja peab ütlema, et sellist materjali leidub. Imestatakse, tihtipeale kuidamoodi praegustel sellised laulad on ja tihtipeale on niisugune tagasihoidlik inimene, ta ei olegi tuntud, ei laulumehena pillimehena, aga ta teab selliseid vanu laule. Ja on võimalik avastada praegust veel muidugi. Mida aasta edasi, seda, seda vähemalt see võimalus jääb, sest vanemad inimesed sinu ja kaovad areenilt. Ja, ja hea, et Johannes Taul on need üles leidnud ja osanud need seada ja noh, huvitavaks teha ongi alati kontsertidel väga palju huvitavaid seadeid nii meie oma rahvalauludest kui ka teiste rahvaste loomingust. Milline võiks olla ansambli torupill tulevik? Sellega on umbes selline, nagu meie Eestimaa tulevik üldse on. Sest kõik sõltub sellest, kuidas meie, Eestimaa hakkab Arena. Vastavalt sellele ka saame meie rääkida ansambli armust. Kui olud väga väga raskeks lähevad, siis muidugi meie töö ka muutub väga raskeks juba selline asi, näiteks käia proovides on praeguste omaette probleem, meie tuleme riidas seal neli-viisteist kilomeetrit. Mees käib, Valgastuse on kaheksa 30 kilomeetrit. Lihtsalt see asi juba seab asjale piir. Aga mis on teie ansamblit nii kaua koos hoidnud? 20 aastat on ansambli elu jaoks väga pikk iga. Ei saaks aru, et ta nii pikk oleks olnud. Mulle tundub tagantjärele mõelda seda hästi lühike olnud isegi. Ja seda enam, et traditsiooniks on saanud, et iga viie aasta tagant toimub nagu väike ülevaade jälle möödunust ja sellepärast ta tundubki nõndaviisi, et, et noh, nagu tõesti olekski pikka aega kama pean siia lisama, et need see koosseis, kes praegu mängib, on pikemat aega koos mänginud ja ilmselt on need niisugused muusikud, kes lihtsalt tahavad, nad peavad kohe koos käima ja koos musitseerima. Ilmselt ka see on ühe selle ansambli no kooskäimise saladus. Muidugi asi on selles, et paratamatult ansambliga ansambli koosseis muutub aegade jooksul, siis inimesed peavad töökohtasid vahetama, naeda sellega seoses elukohta lähevad ära. Teisalt jälle tulevad teised inimesed asemele ja niimoodi koosseis vahetub. Aga meil on õnn olnud, et, et jah, viimaste aastate jooksul pikka aega meie koosseis on püsinud stabiilsena muidugi ansamblile suureks plussiks, kui tuleb uus ja teatud määral tuleb mõnes osas nagu alustada algusest peale vähemalt repertuaari osas ja ja see paneb asjale ajale piirid. Ja muidugi, eks ole stiimuleid kah olnud, et, et need inimesed tahavad käia ja on niimoodi käinud, sest nagu ennem juttu oli, et meil on võimalus küllaltki palju olnud ilma ringi käia ja ja ilma näha ja eks see ole ka stiimuliks olnud. Millised on olnud viimased ansambli torupill ettevõtmised? Viimased viimane suurem ettevõtmine oli jälle üks Austria reis. Ja siis võeti ka osa straakoliidse Torupillifestivalist tsaari siis mina isiklikult kaasa ei teinud, tervis ei luba mul seda teinekord teha. Ansamblil on loodud palju isiklikke kontakte teiste maade muusikutega. Ja hästi palju, nii et pole probleemi, hobust kusagile maale, kus soovi nagu minna oleks, sõbrad ei kutsuks meid, ei ole nagu Austriasse, meid on pidevalt kutsutud, iga aasta oleme seal käinud ja, ja ja veel, ja veel ja veel isegi isegi mitmel pool on seal veel sõbrad. Ja nii Rootsis sõpru, meedia noh, on juba kutsunud meil tulevaks hooajaks esinema, on juba nagu paika pandud, see aga kaugemad reisi ei saa lihtsalt sellepärast ette võtta. Materiaalsed võimalused ei luba seda. Nendel reisidel on veel üks hea külg see, et ma arvan kindlasti, et Johannes on nende reiside ajal saanud uuridega väga põhjalikult teiste maade torupill ja nad on Antsuga siis ka täiustanud oma Eesti torupilli. Ja kahtlemata sellepärast harilikult teatakse. Noh, osa inimesi teavad, et noh, et Eestis on ainult torupill siis, kes nagu rohkem teavad natukene noa Šotimaal on torupillid ka ja võib-olla isegi põhiliselt seal nagu enne juttu oli, et torupilli tuntakse Euroopa enamikus maades ja igal voolu nad isesugused, isesugused, nii et ongi selline asi. Ühel pool saab torupillide osas pida ühte asja, teiselt poolt teist asja räägiks nagu nägite, osa pill omas seal lõõtsa ja antakse tuus, Lõsage, selle oleme võtnud teiste eeskujul kasutusele, vot selliseid lõõtsa kasutavad näiteks tšehhid, slovakid sakslased kasutavad, poolakad kasvatavad, ungarlased kasutavad siis iirlased kasutavad ja veel mujalgi kasutavad lõõtsa. Lõõts on hästi kerge, käsitatav, muidu suur puudus, ta vajab küllalt palju õhku siiski, ja ta lubab veel mängijal kaasa laulda, ise mängima ja laulma, aga samas ja sellised ja igasugu muid niisugusi, tehnilise nipi siis on olemas, no mida lihtsalt saanud teistelt õppida ja peab ütlema, sellepärast meie praeguse torupillil pole kaugelt mitte nii e täna, mis nad kunagi olid. No siis nad olid üsna primitiivsed, aga, aga praegu on need küllaltki sellised millega võid kindlalt välja minna, jätan hääles ja püsiv ilusas eales. Häälestamise probleem on alati torupilli juures seni põhiline probleem. Väga stabiilsed püsivad läänes. Hinnakus sellest jutust võib järeldada, mul on hea meel, et meil on just niisugune torupilliansambel, kes selle torupilli vana eesti rahvapilliga tegeleb ja täiustab seda ja populariseerib vabariigis ka. Ja ma arvan kindlasti tänu ansamblile klubil on vabariigis ka päris palju juba torupilli mängijaid ja kui siin veel ansamblit kõrvale seada, siis võib-olla rahvas, teab kasutajad naised, kes ka mängivad torupilli. Oma roll on ja kultuuriloos on kindel kindlasti tähtis osa rahvamuusikaansambli torupill.