Ka minu Norras. Ja veel üksi mina ostsin. Et. Dünaamin. Ja minu väiColo tookord ei muuda ka oma. Siis. Vaikus. Siin nurin. Vaikusti katsele siirduda rin. Kuuendast kaheksanda novembrini sai teoks Eesti ja Leedu rahvamuusikute ühine ettevõtmine. Mõtte selleks sai alguse läinud suvel folkloorifestivali Baltica päevil ja seda asusid ellu viima Viljandi kultuurikolledži noored Ene Lukka eestvõtmisel. Nii toimuski ühiskontsertturnee mööda Eestimaad, mille käigus koos musitseeriti vahetati mõtteid ning püüti pakkuda eri variatsioone oma muusikast. Algavas saates kuulete helilõikekontserdilt, mis toimus Tallinnas Mustpeade majas. Kaheksandal novembri õhtul. Esinesid väikeste lõõtspillide ühing Pärnust leedu rahvamuusikaansambel, Sutaras ja Viljandi folkgrupp. Alleaa. Laval ongi Marko Matvere, Mati Kiviselg, Raido Koppel ja Katrin Bogdan oma kes kokku moodustavad väikeste lõõtspillide ühingu. Järgmine lugu on pärit Saaremaalt ja kuuldud lauliku käest, kelle hüüdnimeks on kõuelinnud. Ja lugu räägib sellest, kuidas Peeter külasse reisib. Koorti reisis külasse, läks pruuti otsima Enn talle kord Peeter reisil külasse läks pruuti. Kui Aaro tuppa astus, mees kolm neiut seisi vat aias, kui tuppa astus meeskolmney seisime tema. Mina ütlen teil kuus püüli mustkesa Öörlazzaa, minu ma ei oska, mina ütlen, ei kuhugi öösi, must saab minuga oma jõus. Mis pikem on maailma sees, mis öögavam, anname vees, mis kõik on maailma sees, mis Kaavam oleme. Mis hakkas veel teravam. Ütlema, kui ta noorem, vastas korraga, aga ma jäin mõtlema, kui ta noorembascasportraga, et armastus on pikem teest ja porr orgus ka vam, pane vees armastusanne pilke nende ees ja põrus kaablam. Nälg kas veel teravam ja pikne sarvest heledam, nälg hoovakast, välde elavam ja pehme sarvest, tamm, värv, robust rohelisem, veel hurra. Järgmine lugu räägib ka õelast naisest kes õieti võib-olla polegi naine. Ja sealt tuleb välja, mis juhtub, kui liiga kaua jõkke Vanna. Minuteada. Memm. Nii purki aeg temaga. Tema on üks neiud kui taevalik ilma või et tema unistab. Tema laulis kõik maa pääl See pole minu Loore. Sind ootavad teieni jala all templit, särav kristall. Nii onu kuni. Neid kahmaskema kaenlasse viia kadunud voogude ja Järgmine lugu on pärit Kihnu maal ja pealkiri on tal meremehe põli. Ja sinna otsa tulevad kaks polkat mille pealkirjad on siis väga pajupalka ja Enne kui asume kuulama leedu ansamblit Sutaras väike tutvustus jutuajamine ansambli liikmetega. Probleema proskabore kapell asutati 1988. aastal leedu folklooriteatri professionaalsete Bakerdahhto traditsioonilistel rahvapillidele tutvustatakse rahvamuusikat üle Leedu brannaga, mängides antud paikkonnale iseloomulikele pillidele. Laialdane repertuaar. Dub karjaselugudest tantsu, viisideni, muusikat, muusikud ka laulavad, pajatavad lugusid ning tantsivad. Iseloomulik ongi teatraliseeritud, mis on veidi erinev meie folkloorigruppide poolt pakutust. Eestis ei saanud leedu muusikud kahjuks kõiki oma oskusi näidata kuna ei saanud kaasa võtta kõiki instrumente ja kantud programm, mida muidu esitatakse leedu keelsena. Tuli ümber kohandada. Kuid püüti näidata, mida suudeti ja anti ülevaade näidetes kommentaaridega kogu Leedu muusikast. Selgus, et Leedus on väga populaarsed folklooriansamblid, mis tegelevad nii laulu kui tantsuga. Igas kõrgkoolis tehnikumis või keskkoolis on selliseid gruppe. Palju, on ka folklooriüritusi. Näiteks sel aastal on toimunud juba 15 folkloorifestivali muljet, sellelt kontsertturneel on leedu ansamblil head. Võrreldes suvise Baltikaga, mis oli massiüritus, meeldib siinne tundlikum ja rahulikum õhkkond. Ja hoolimata kõigist majandusraskustest, mis on ühtemoodi nii Leedus kui Eestis saavad inimesed kontserdile tulles välja argimuredest ja leiavad uut jõudu. Kuulamegi nüüd Vilniusest pärit rahvamuusikaansamblit, Sutaras. Enne kui asume kuulama Viljandi folkgrupi alleaa palusin juttu ajama selle ettevõtmise korraldajad Ene Lukka, Jants Johansoni ning Raido kivisel ja väikeste lõõtspillide ühingust. Ene Lukalt aga küsisin, kust on pärit mõte korraldada selline ühiskontsert turne. See mõte tekkis täiesti tihised, võib-olla ilusast päikesepaistelisest ilmast keset Eestimaa suve, kui siin oli Baltika ja, ja pallikaga seoses võis näha päris palju noori inimesi Eestist ja ka väljastpoolt, kes tegelesid rahvamuusikaga täis hinge ja südant, siis tekkiski mõte, et võib-olla võiks kokku saada et koos musitseerida, mõtteid vahetada ja, ja koos olla ja koos pakkuda ka just neid otsimise ja leidmise, mida keegi siis on. Rahvaste muusika pinnal põhiliselt küll eesti rahvamuusika pinnal leidnud, on eestlastest. Ja, ja kuna siin parasjagu oliga juhuslikult Baltika ka täiesti juhuslikult tõesti osalemas üks Leedu rahvamuusika tõesti tipppunt suta rase, siis nende muusika oligi nii vaimustav, et ta oli väga tore ka nemad punti kutsuda. Et sisuliselt sai suvel kokku lepitud kõikidega peale vendade roosidega, seal tekkis meil väike segadus, on meie viga oli kokku lepitud juba suvel Baltika aegu, siis Sutter aseansambel selles pliidi, Wining alla niikuinii, kuna me esindame seda siis Indrek Kaldaga, et noh, need on need inimesed, kes taoliselt selle asjaga tegelevad, et teeme ühe niisuguse ühiskontsertturnee räägib lähemalt. Kust need kontserdid toimusid? Esimene kontsert oli Tartus reede õhtul, seitsmenda novembri õhtul Ei, kuuenda, kuuenda novembri õhtul Tartus illegaardis galeriis fotogaleriis ja suli. See oli küll rahvast täis, väike koht ja päris lustlik õhtu oli minu arust. Siis sealt sõideti edasi Viljandisse ja oli järgmine hommik Viljandis kell 12 maakonnavalitsuses saalis oli kontsert, kus oli, oli ka inimesi kuulamas ja Õhtuks, õhtuks läksime Pärnusse. Oli õpilasmajas väike kontsert, tähendab väikses saalis see sama kontsert ja siis täna jõudsime Tallinnasse siia Mustpeade majja. Siis võite kõige paremini kontsert osta. Ei julge küll öelda, et kuskil oleks halvasti võetud vastu et ei oska võrrelda, niimoodi. Igal pool võeti hästi vastu. Kas tekkis nende kontsertide käigus ka uusi ideid, uusi mõtteid? Kontserdid kõik täpselt sarnased eri kohtades ja nad on, nad on, nad olid praktiliselt sama sama kavaga väikeste muutustega, nii nagu keegi tundis, et enam ei taha ühte lugu mitu korda mängida või mitmel kontserdil see mõned lood sai muudetud seal nende muusikute poolt. Aga mõtteid tekkis selles suhtes, et. Et ühtepidi vist aeg ei soosi praegu eriti sellist sellist liikumist ja teine mõte on see, et, et võib-olla on ta kontserdina natuke liiga pretensioonikas, isegi ta peaks olema sellises hubases paigas tantsuõhtune lihtsalt. Noh, kui on näiteks külalisansamblid, siis on raske, näiteks on raske lell tantse lihtsalt tantsida siis tuleb neid õppida, kõigepealt keegi peab õpetama neid ja see on ka omamoodi õhtu sisu, aga kõige parem oleks, kui kui mängib, mängitakse, rin, lendurid, valss labajalavalss pulkasid. Et siis inimesed lihtsalt saaksid seda muusikat nii nagunii ja selle sellena, milleks see muusika mõeldud lihtsalt tantsuks ja siis vahepeal puhkuseks, siis võidakse laulda. Või kuulata laulu. Et, et võib-olla sellise festival lina kontserdi enam ei olegi, ei olegi väga vaja seda muusikat, tal on ka vaja, aga tundub, et et selleks on vaja kõigepealt see muusika niimoodi tantsuga omaseks, võib-olla taas omaseks, nii nagu me oleme selle praegu ära unustanud, lihtsalt mitte 50 aastaga, vaid ma arvan, et umbes 70 80 aastaga lihtsalt ära unustanud. Et nüüd Nüüd tuleb selliselt uuesti inimestele tagasi anda see muusika. Kas see antud kava kandis ka mingit ideed või missiooni? Nea tähendab finantsjuba eelnevalt eelnevalt ütles, et, et nende inimeste poolt, kes selle muusika tegelevad, on ikka see mõte, et, et nonii siiski meile omane ja, ja väga huvitav muusika taas meie kõlapilti tagasi tuua. Ja me arvame, et kui seda tehakse hästi, siis on see võrdväärne ükskõik millise kõige moodsama muusikastiiliga, mis parasjagu maailmas on olemas, et kõrvale pakkuda ka oma muusikapinnalt täiesti erinevaid variatsioone rahvamuusikast ja me arvame, et, et seda võib sel juhul tead teha, kui sellega ollakse kursis ja seda armastatakse, tehakse läbi hinge ja kui see ka hästi välja tuleb ja, ja, ja lihtsalt et rikastada meie muusikapilti Kui küsida nüüd ühe esineja käest väikeste lõõtspillide ühingu esindaja käest kuidas sorri endale kontsertidel esineda? Esineda on alati tore aga minu arvamuskontsertidest. Selgus muidugi, et oodatud folkloorimassiürituse asemel kujunes mõnevõrra nagu rahvamuusikute seminar. Aga oluliselt esinejaid ei kaotanud, võib-olla kaotasid ainult need, kes ei saanud kuulata seda kontserti sellepärast, et ega leedu puntiga iga päev ei kuule kalleaagi iga päev ei käi külas. Et esineja poolelt võib väga rahule jääda sele. Ja võiks ka edaspidi korraldada selliseid ettevõtmisi. Ja me muidugi tahaksime, kuigi praegu on natuke seda kurbust täis, sest sellepärast, et teades isegi, olles kursis Eestimaa folkloorieluga, kui palju on inimesi, kes tahavad abi saada, kuidas õpetada folkloorikoolides ja lasteaedades või muidu ka lihtsalt niisama iseenda jaoks ja tehakse kalleid kursusi poole ja pank pannakse sinna raha kinni. Praegu oli noh, täiesti tasuta võimalus osaleda selles, tuua oma oma lapsi ja oma õpilasi ja, ja, ja keda keda kõike veel. Nendele noh, meie ühiskontsertidel, et koos selle üle mõelda, aga teised teiselt poolt ilmselt on arusaadav, et noh, aeg on ikkagi raske ja, ja mis siis kodu kätte tuuakse. Võib-olla see mõte just, et, et kui kuskile majja toodi kohale kätte kohe või linna ja kui selle linna folkloorihuvilised ei tulnud, siis noh, minul isiklikult on kurb, no mis siis ikka noh, on palju põhjusi, aga aga, aga ikkagi on kurb, on ikka ja teine asi on see, et et raha ei ole. Me oleme tohututes miinustes, selleks et me selle vägeva turneed võitsime, siis muidugi loomulikult tuli Meie sõprade külaliste kulubki kinni maksta. Esialgu me maksime ansambel alleaa rahadest, kui meil oli siin mingi 500 krooni korjatud mingites tühisturneedest, et me saime iga liigutuse kinni maksta, mis ju tuli seda teha, et seda teha. Ja, ja mõtlesime küll, et võib-olla õnnestub ka mingi summa tagasi saada, vähemalt alleaa võlg, aga nüüd selgub, et ei õnnestumist Halle võlgagi tagasi maksta, rääkimata kultuurikolledži suurtest kulutustest sellega seonduvalt. Aga ehk saame ikkagi hakkama? Asja ei tehtud raha pärast ja ja, ja, ja Eestimaal on alati häid inimesi, leidub. Ei, ei ole häda, midagi ei ole, ei ole hädaldada millegi üles, küll see, see rahvamuusika liikumine on niikuinii kas me tahame või ei taha, kas me teeme või ei tee, on ta tõusuteel. Kui me kaasa teeme, siis, siis me aitame ainult teda ülesmäge minna. Ja, ja teine asi on see, et et vedu leedukatele Nende muusika tegemine oli üks kraad teistsugune, kui kui meie siin tegime, tähendab, kuidas, kuidas öelda. Neil oli see sellise valmis programmina koos kommentaaridega ja erinevate näidetega kogu leedu muusikast. Me tegime või eestlased tegid rohkem neid lugusid, mis neile lihtsalt südamelähedased olid ja, ja see on natuke teistmoodi, aga leedukatele tuleb au anda, et, et nad praktiliselt tõesti mitte millegi eest Leedust siia kohale jõudsid. Aga jaa jaa. Ja näiteks lõõtspillid, väikesed lõõtspilli täpselt samamoodi lihtsalt oma raha peal küll Pärnust Tartusse ja, ja Tartust ja Tallinnast Tartusse ja Tartust Viljandisse, Viljandist, Pärnusse ja nii edasi ja nii edasi kohale jõudsid. Et et tasapisi liigutades küll see küll see asi läheb. Seda, seda taassündi ei ole võimalik peatada selle, selle rahvamuusika nii-öelda renessansi Teil esineb Viljandi kultuurikolledži folkgrupp alleaa. Mina tema rin. Lõuna-Rootsis vastav jutland saaks küla mille nimi on segu. Järgmine mass on sealtsamast külast. Kontserdi lõppedes küsisin muljeid folklorist paikes arvelt. Muljed on üllatavalt head. Mida rohkem ma kuulen rahvamuusika kontserte, seda rohkem saan ma aru, kui palju tervet elujõudu neis peitub. Nii publik kui ka esinejad tekitavad omavahel sellise pingelise õhkkonna. See on niisugune tervistav pinge, mille sisse siis lahenevad ära niisuguseid argipäeva mured. Kõige paremini meeldis mulle ehk täna esimene esineja Pärnust tulnud väikeste lõõtspillide ühing. Mõni ütleb, et nad on veelgi paremini esinenud. Võib-olla tõesti mulle neid vähe kuulnud, aga nendest ma tundsin ära selle vana tõelise sündinud muusiku hinge. Need noored mehed, kes lõõtspilli pisikeste lõõtspilli vastu suurt mehe rinda surusid. Nad ei suhelnud mitte niivõrd publikuga, kuivõrd mingi sihukese kaugekutsega kuivõrd mingisuguse ilmutusega muusikute, igavesti muusikute maailmast. Ja kui siis need sõrmed läksid vastu klahve, siis oli selline tunne, et need sõrmed lihtsalt on sunnitud ennast seal liigutama. Sest et muusika kutsub, ei, oli nii võluv, see oli lausa tervistav. Mis puudutab leedulasi, siis neid olen ma ka juba paarkümmend aastat vaadanud-kuulanud jälginud nende rahvamuusikaansamblite liikumist. Ja enamasti need on olnud laval väga palju, neid on laval 20 või 30 sest meiega võrreldes leedulased on suur rahvas ja tugev rahvas ja nende tugevus on õieti nende paljususes. Aga täna oli neid ainult kuus tükki laval kuus noort meest. Ja nende kõige tugevam külg. Minu jaoks oli see kõige vanemkiht leedu rahvamuusikasse polümfooniline kihte, mida nad ise nimetavad seda rahvaluuleliiki suurt artiines sealt ilmselt nad on ka ansambli nime võtnud. Seda nad esitasid nii instrumentaalselt kui vokaalselt. Ja selle niisugune arhailine võlu on eestlasele kuidagi eriti lähedane. Nüüd uuemad laulud, need ilusad mitmehäälsed homofoonilised laulud, need on nagu enam tuttavad, samuti kui pillilood on õieti see niisugune ühine kihvt Baltimaades. Seegi oli niisugune tore ja hoogne, mõnikord isegi natuke ehk liigselt Provuurne. Ja Viljandi alleaa. See on nüüd uus noor hakkaja kollektiiv. Tema kujunemist olema jälginud algusest peale suure tähelepanuga, need on noored inimesed, kes õieti peavad ise endale olles oma maailma looma. See on üleinimlik. Kes on, seda on kaunis raske teha. Aga need on soove täis ja tahtmist ja paistab, et neil on jõudu suudavad endale uue maailma luua. Kohati on tugevam, kohati on see nõrgem, kohati, ta on alles poolik. Aga suund on õige ja hea. Ja selle tunneb vast ära sellest särast nende noorte inimeste silmis ja sellest külast, nende hääles. See on nii meeldiv kuulata, nii meeldiv vaadata. Kuigi niisuguste tehniliste üksikasjade üle võib ju vaielda. Nad on jah, nagu öeldigi sissejuhatuses üliõpilased, peamiselt mõned üksikud, nende hulgas juba lõpetanud. Ja nende noorte inimeste tegevust tahaks edaspidigi suure tähelepanuga jälgida, sest on täitsa selge, et see pole nende viimane sõna.