Tervist sel korral ei tungima mitte kellelegi Ohioolt välja ega söö kellelegi külmkapi tühjaks. Võib ma lähen hoopiski Tartus Toomemäele, kus ma saan kokku eemaldaavikuga. Tere, Evald Aavik. Tähistame sinuga siin Toomemäel, aga nüüd, kui me maha istusime, siis ütlesid, et tegelikult sa kahetsed, et sa üldse andsid mulle järgi ja ja olid nõus mulle rääkima, et miks, miks sa kahetsed. Keda siin 73 aastane varanes enam huvitab? See jutt on ainult elada ainult oma mälestustes ja ja see ongi kogu sinu elu. Mind küll huvitab, mind huvitab juba see küsimus, et et kui sa oled 73 aasta vastane, et kuidas siis mõistuse juurde jääda. Ma mõtlen nagu seda, et sa oled näitleja, teatri, näitleja, filminäitleja, väga paljud kuidagi loobuvad mingitest nendest asjadest, mida nad on õppinud või või nad arvavad, et see on nende kutsumus. Et kuidas ta nagu sellistest asjadest nagu kinni hoida ja mitte mitte kibestud käega lüüa ja mitte hulluks minna ja mitte ennast ära tappa. Kibestumine oli ammu tagasi kuskil 94. aastal, miks siis? Aga siis lihtsalt lase teatest lahti riigiteater, loovus, palaviku teenetest ja, ja peale seda ma ei olegi ligi peatas meid enam töötanud üldse. Aga kuidas jääda mõistuse juurde? Ega see ei olene minust endast, hoid? Näitleja amet on selline, pakutakse tööd, aga sul ei ole ju nüüd eriti veel sellises eas, et vot nüüd ma tahan mängida seda ja ma tahan mängida seda ja kuulutan välja, seda ei ole. Kui teater sulle pakub, siis Assis, sa mängid ja siis sa pead olema vormis olema analüüsivõimeline ja see aitabki elus hoida, seni kuni seda tööd on, saab hakkama, sest ega selle 300 euroga eriti ju pensionär ära ei ela. Siis on, nagu öeldakse, lõpp. Kui töö otsa saab. See mõte, et sa hakkasid nagu kahtlema, et ei tea, kas üldse ongi hea mõte, et sinuga juttu räägime, et see saade tuleb, mis praegu sinuga siin salvestama, et et kas sa oled muidu näitlejana inimesena selline kahtleja tüüp, et ma olen vaadanud, et mõned inimesed kohutavalt kahtlevad endas ja mõned inimesed ei kahtle üldse? Ma ei teagi, mis, nagu hea või halb on, aga aga sa oled kahtleja. Milles sa kahtled. Näitleja. Kahelda võib-olla kuskil temaatikat repertuaarist väljas ja siis ilmub mingisuguses ajakirjas artikkel, kus öeldakse, et pole väga vigagi, Sistust alles teada, et et oli asi paigas, eks ole. Noh, aga kogu selle töö ajal sa kahtled. Ma arvan, et ega see ei olegi nii halb. Sa otsid pidevalt tõde ja õiget teed, otsiks terve selle tööprotsessi jooksul rolli mängimise jooksul sa otsid kogu aeg seda kõige õigemat teed avastad seal nii ühte kui teist täiendavad ja rikastavad seda rolli ja minul ei ole nii, et esietendus ja sa pole veel valmis ja siis on tavaliselt kriitik vaatavat, esietendus ära ükskord ära ja kõik, aga tegelikult on ju niimoodi, et paljude näitlejatega linnal on areneb. Ja 10 20 etenduse pärast võib-olla ei ole üldse see, vaid on hoopis teises kvaliteedis palju sügavam seemned, ütleme. Ja võib-olla see on hoopis pärast suur oma rolliga ma mõtlen, et see ahtlemine, see voolab selle ameti ameti juurde, minus ei ole niisugust kindlust, et vana ütlen kohe meedia ei anna ja ei pea olema ja kõik nii palju selles kahtlases siis. Aga see kõlab hästi sümpaatselt Evald Aavik, et see kahtlus, et ma ise olen ka pigem selline kahtleja tüüp, need, kellel on kõik kohe nagu valmis või, või nad teavad väga täpselt, kuidas asjad käivad. Et noh, seal ma arvan, et just nimelt see otsimise moment, et sa nagu otsid midagi veel juurde, et mingisugune asi veel täieneb või et, et seal ei ole nagu täit. Sest tõde, et, et see nende teadete juures on, on kadunud või noh, igatahes väiksem. Nii ta on, ma olen ühele noorele tuntud telenäolija näitlejale ja lavastajale öelnud, et mina üldse ei saa aru, miks sa teatris oled, sul on ju kõik selge, sa tead ju kõiki, absoluutselt. Mina olen. Sinu puhul räägitakse kindlasti ka Kaarel Irdist. Eks ole, sina olid tema õppestuudios, kui sa õppisid nii-öelda näitlejad, noh, tema oli kindlasti selline väga tõe teadjamees. Temaga kahtles tema kahtlused ja ta ütles, et kunagi Tolstoi kirjutas oma Anna Karenina. Ma ei tea, mitu korda ümber et miks ma ei või oma tagahoovis siis 10 korda ümber teha ja ta valmis olevat lavastusse. Pidevalt ta töötas selle kallal, eks ole. Nii et nemad olid ka omad kahtlused, aga mis puutub töösse näitlejaga, siis see oli kardinaalselt erinev. Kellele ta ütles intonatsiooni ette ja kellele ei öelnud, et see oleneb isiklikust sümpaatiast selle näitleja vastu näiteks Hermaküla või Toominga, ta ei olnud kunagi, et teksti toiti tähendab, usaldas, see tähendab, usaldas hakkas, ta usaldas, lasin lihtsalt teha, sest selle etteütlemisega ta tappis palju ära ja näitlejaid ja näiteks Sauli Jaan lähkuskiga üks põhjus just selles ütlemises lahkus omal ajal vanemusest. Ta teeb näitleja, näitleja ei julge enam olla tema ise. Mina olen selliseid tekkisi kõla proovinud, et sprooviskusi ird ütles, et intonatsioonist ja rõhud lauses ja kõikjal. Põrutused meile kunagi mitte midagi öelnud ja oli, tähendab, olenes, kuidas ta suvatses suhtuda näitlejas. Aga miks ta pärssis ära? Eks need hirmud on moshee. Ja nendest võib-olla natukene siin uues teatris olen ma nüüd mingil määral lahti saanud, aga et sa ei julge, sa julged. Ütleb, et keegi sulle midagi ütleb ette, me, keegi juhib sind, eks ole, seal puudub see enesekindlus selline noh, see, see on mulle ikkagi mingil määral ikka jäänud, siis see on nagu noorpõlve trauma. Nii et et sinule ta ikkagi ütles, näid intonatsioon ette ja, ja mul on ainult võib-olla kaks tükirdiga, kus ta ei ütelnud, et aga ülejäänud on kõik, olenes ju tema näitleja segadus. Laatsi ema koraažis ajas segamini. Aga erdil oli Hermaküla ja Tooming vaja, sest see oli tegema visiitkaart ja Järgne Nõukogude Liidu kultuurile tulev kirjutiseta. Ainukese teatel Nõukogude liidus on Vanemuise teatri juhil Kaarel erdil järgused olemas. Tollel ajal suurt probleemi. Sellised säravad kujud nii näitlejate kui lavastajatega, aga, aga vaevalt, et ta neid hindas, selles mõttes, et vajutata nende sellise lavastusega kaasa tuli või. Ja no ma ei tea see ikkagi aru, et see on hea, mis nad teevad või noh, tegelikult kõik nagu oligi väga hea, et see, see on küll kahelda. Mis sina ütled sellega, asi on selles, et ird oli omamoodi vastuollu nähtusi, mis näiteks oli Paul-Eerik Rummo Tuhkatriinumäng, mille lavastas Vanemuise suurel laval Evald Hermaküla. Seal. Keelis paljusid, eriti selliseid vana. Tuhkatriinu nuku põnetele vanemus ees. Ära lase lahti uuest. Sellised hetked olid käega erdiga aga näiteks üks niisugune Osvald Toominga tükk külvikuu, mille lavastas Jaan Tooming, mis lootus külvikuu külvikuu ja külvi kuulata. Võimelisus süsteem füüsiliselt raske, aga väga emotsionaalne Hannes Seenole ja hirv praktilises elas teatris oma kabinetis siis alati poiss tuli sisse. Kasutas neid oma lavastustes natukene varieeris, natuke keeras. Nojah, nendest vargustest ikkagi, mis Euroopast õla võetakse, lavastuse juhed, nendest keegi ei räägi, aga neid on väga palju. Sa ütlesid, et et keegi hõikas selle Tuhkatriinumängu ajal. Häbi, eesti teater. Mingisuguse lavastused vist Oskar Luts on ka hõiganud, et häbi Vanemuine ja lahkus saalist ka tead seda. No siin ei ole laval segatud keegi publiku hulgast seganud. Ausalt öeldes ei ole. Ma tean, et vahepeal olid koolilastel oli selline komme, et nad tegid sellise Kadad ja siis keskuse tra. Ära kadunud, aga keegi minule nüüd oleks lausa vahele hõiganud või? Seda Külvi pluus oli niisugune juhtum mitte minuga, vaid näiteks minu lugupeetud kolleeg Laine loo temale piss käes. Isiklikult mind ei ole keegi noh, tomatiga või mädamunaga loopinud. Et selle koha pealt on mul hästi läinud. Aga. Miks ma olin all orkestriaugus? Henrik Järvi oli lammast? Omade olelusvõitlus Vanemuise teatri ümber kujunes ka oma oma trupi nagu, eks ole, nii nagu Hermakülal. Rail siis hakkas ta kasutama Hermaküla loomingut, eks ole. Ja kergem kujunes ka välja oma tuppa ja seal käis ikka niisugune olelusvõitlus. Mina sellest osa ei võtnud, sest ma ei ole tahtnud niisugusse intriigide Sürdsoni ennas saada ja läheb tahes-tahtmata noh läks nii, et ma olin seal lavaaugus ja ja mul lõõdvandid terveks jäid. Jätkame jutuajamist, eemalda Hovikuga. Aga see on minu jaoks täiesti arusaamatu, et noh, teater, mis võiks ju olla loominguline õhkkond, eks ta on ka, aga et kui seal on mingisugune selline noh, nagu sa kirjeldad, et keegi lükkab su orkestriauku põhimõtteliselt või noh, väga konkreetselt tegelikult siis kuidas sa saad sellises keskkonnas olla loominguliselt vaba? Ja sellepärast ma tulingi Vanemuises täna ja tegin tehnilist tööd Tartu Tartu linnas Tartu sidesõlmes. Kuni siis minu endine kolleeg Vanemuises Väino Uibo kutsus mind Ugalas. Ma olin tegelenud tollel ajal ja Kuressaare teatrit rahastamisega. Ma tegin seda teatripropagandat Kuressaares kõvasti, et teha teha teater, sest ma teadsin, et on ehitamisel on esimene taastamisKuressaare Eesti Seltsi teatrihoone, kuhu pidi minema siis Saaremaa rahvateater, aga ma mõtlesin natukene kaugemale. Võiks olla ikkagi kutseline teater sellel sügaval vene ajal. 86 97 niimoodi. Ja siis ma mõtlesin, et ma lähen Ugalas. Ma lähen väiksemasse teatrisse, et see on väga ilus samm järgmisena Kuressaarde minna. Ma käisin. Seal oli kohal ja siis arutasime seda asja seal ja ja seinad olid, Viktor Kingissepa pilt oli seal kabinetis ja aknad, aga koksidki siis parajasti Viktor Kingissepa monumenti. Seesugune valmimisel niisuguse Elif romaanidest, näituse, sellest see maja Läksin seal natukene vastuollu selle kena raamiga, sealt näitlejate, rahvat, teatri, näitlejate seltskonnast, mõtlesin, et me elasime praegu erinevates teatud, sest et ma räägin praegu kutselisest teatrist. Teie räägite taidlusteadustega. Seal oli üks, ei välista teist, eks ole, aga see ei tähenda, et te peate nüüd oma pillid kotti panema, eks ole. Tuleksin kutsuma teatega. Teeme siis ära. Aga jäätoruvärgile teeme ära ja nii, mis edasi? Edasi? Edasi, see on väga-väga pikk ja lohisev lohisev lukkunud Saaremaa rahvateatri väga suur mõjuvõimu. 60 inimesteks oli kõrgemal kohaliku võimupositsioonil kui teine. Suhtun nendesse inimestesse sugugi halvasti ja me pidasime ühiselt nõu ja mida keegi ei olnud kunagi, ei. Aga see asi kardina taga, see teine mäng ja niimoodi see asi lõppes. Mulle tundub, et meie helitaust samasuguseks läinud nagu, nagu siis, kui sa selle Kuressaares olide Kingissepa kuju tuksite. Võimalik, ja mida nad seal teevad, aga ei tea, mingit kopadandanud müristavad ei tea, kas peaks äkki kuhugi mujale minema. Kõnnime natukene eemale. Nonii nüüd me jõudsime toomkiriku juurde, kus on Peterson ka ohvrikivi mängitud, sai sõda. Teadlik olemine minu poegade Sis Varrese paissoni, minu vaev oli Saisin joostud ja vihmaga mängitud ja aga noh, see toomkirikus mängisime kunagi venna ja vennat mängisime ja päris huvitav lavastus oli. See on teatrit tehtud nii sees kui väljas. Aga ütle, milline praegu sinu meelest üldse, nagu see vaimuseis on, see kõlab, ma saan aru sellise hästi ümmarguse küsimusena. Aga 70 kolmeaastase mehe käest võib seda küsida. Mis te arvate, kui otseliidu esimees kutsub Eesti rahvast üles tarbima? Vanasti öeldi, et noh, näitleja ajastu südametunnistus saab minna vaatama. Näe, juua paljusid paljusid etendusi ja väga valikuliselt vaatan ja kaalun, ma lähen midagi vaatama. Olen laval, ma lähen nüüd reklaamides. Me oleme ärimehed, ei ole näitlejad, vaid on tereärimehed, need asjad sinnapoole liikunud. Selles mõttes on mul hea meel, et ma alles on natukene uues teatris natuke teistmoodi teatrit teha. Olgugi, et seal ju puudub joomatrupp ja seal on ka projektipõhine, teatri tegemine, häda ja seal on ikkagi mingid näitlejad, kes sealt seal korduvad ikkagi lavastusest lavastusse, siin on ka. No ja jah, suhteliselt vähe on, mõni on rohkem olnud, aga ma arvan, et ega siin on vist lõpp päris lähedal. Kummaline seadusepärasus on, mis? Lõppteatritegemise lõpp? Mina küll seda hästi ei usu, sest eestlane on ju nii-öelda teatris käia tõesti hull teatri järele. Müstiline asi või? Ei, ma räägin endast. Ma räägime endast. Vanemuises tulin ära, ma tegin 13 aastat tehnilist tööd. Tahtsin lihtsalt teada, miks ta ei pakkunud mulle rolli rolli peaksid mulle pakkuma kutset. Need on lahke uue teatriprodutsent, kes ta seal on ja kutsub ka mind juba esietendustele. Nii et noh, nüüd on nagu vist asi pool. Niisugused märgid on ja on täiesti tõsiselt peetaval. Aga see aeg ma tean, et sa oled olnud, kas Vanemuise ühiselamu korrapidaja vastab see tõele? Seda ühiselamut enam ei olnud, 93.-st aastast alates. Eesti vabariigi ajal oli selline Ei ole ma kunagi seda olnud, ma olin Vanemuise noh, nagu tööandja eluruumide majandusjuhataja. Kõlab niimoodi. Niimoodi oli see ametikoht minul ja ma olin seal 13 aastat kuni Aivar Mäetulekuni just selle maja maha müüs ja siis tegi külaliskorruse, tegin neljandale korrusele ja siis ma olin veel saab. Sa oled sündinud 41, on õigusega et sa oled näinud seda vene aega erinevaid aegu, eks ole, kujutangi ette, et milles on see see probleem ka, et noh, inimese enda nagu seisukohalt, et mulle tundub, et paljud inimesed noh, näiteks istume praegu sinuga siin Evald Aavik pingi peal ja mõtlema, et majandus justkui nagu õiget juttu. Et noh, meie arvates on see, et me oleme kaks nagu õiget meest või aga ma kujutan ette, et noh, näiteks 60 70 aastat tagasi võib-olla istus siin samas pingi peal mingisugused teised mehed, kes mõtlesid, et Nad on nagu õiged mehed või et olgugi, et nad on võib-olla küüditanud kedagi või kellelegi peale kaevanud või koputanud, et ühesõnaga et me elame kogu aeg nagu niimoodi, nagu, nagu see aeg oleks nagu igavene. Et mitte midagi ei muutu. Aga, aga sina oled ikkagi ju näinud nagu seda, seda muutust või ja sellepärast ma mõtlesin ka, et kui ma alustasin seda, seda meiega vestlust, et, et noh, kuidas jääda nagu, nagu väärikaks või viisakaks või et, et seal ei oleks pärast piinlik, et oi, et ma siiski. Ma siiski tegelikult sellel ajal tegin seda ja seda, seda nii-öelda selline segane jutt, aga mis on, mis sa arvad? Ja mina tulin Tartusse 61? Ma olin 20 aastane ja mina ei ole siin selle aja jooksul 10 aastat, ma olin vahepeal ana viis aastat Ugalas ühistallinnas. Leian rajal. Vabariigist, mida me isa oli mul niisugune. Läksime juhutööle, kellele ema pangaametnik emal-isal gümnaasiumis käinud isa ei olnud ka päris hariduseta ja isa oli metodisti kirikutes, Piiter Kuressaares ja koorijuht. Minu varajane lapsepõlv mööduski kulgema ühes Kuressaares ja kui ilusasti nad rääkisid esimesest vabariigist. Ja nad ei olnud ju mitte mingis muusika internetist või, või rikkureid. Aga need inimsuhted, inimsuhted tundusid, et olid siis puhtamad ilusamalt kui, kui, kui on praegu ma mõtlen praegu, mis nad oleksid praegu mulle öelnud, eks ole, meil oleks olnud võrdlemise moment sees, mulle tundub. Ma arvan, natukene kurjemaks läinud, inimsuhted on läinud. Käib üks suur võitlus ja, ja staarikultus ja omandireform, kui paljud see tegi ju segadust Eesti ühiskonnas, perekonnad elasid aastaid ühes majas koos, siis said päranduse ja siis Belizeptid endale otsima ja kõik niisugused asjad, käsi, mis mõned aastad tagasi Inglismaal vaatasin seal Šotimaa nurgakiviaiad nagu Saaremaal. Seal on tõesti imelik mõtet tulijat, see on ju. Need on eramaad, see on, need on ju mitusada aastat vanad kindad, maaomanikud. Aga meil meil ju kõik ju käis suur võitlus, eks ole? Eraomand nii välja kujunenud, eks ole. Jahumine käib veel siia, see, kes. Arvama, et üks nendest, kes on siit lahkunud et need solvunuid on võib-olla siin ka nende hulgas, kes kellele hammas peale ei hakanud tõugata, eemale Heino. Ikka nagu öeldakse, selle uue Eesti ühiskonna heidikud nagu jutumärkides pandud ka need olla. Kas me oleme õiged mehed, seda elu ja olusid hindama? Enam ju omas ajas? Eks noortel on omad probleemid, vanainimestel on omad probleemid. Aga tegelikult see on ju ka üsna hiline, nagu asi, et sinu lapsed nii-öelda ei pea sind üleval. Sest et noh, kogu aeg on ju niimoodi olnud, et kui sa elad kuskil talus, et kõik võlad elavad koos ja see on loomulik, et, et nii-öelda ühel hetkel muutud sa nii-öelda üleval peetavaks Evald Aavik, kas sinu jaoks on mingisugune konkreetne vahefilmi, kes näitlemisel ja teatrilaval näitlemisega, et isegi sellel ajal, kus sa teatris ei töötanud oled sa ikkagi olnud filmides, mõtlen Sulev Keeduse filmides puul Georg ikka jõulud Vigalas, seal on ikkagi väga mitmeid filmirolle. Vanem mees oli niimoodi, et, Hea kolleeg ütles mulle ei ole ju teatri näitleja ei kõlba ja teadusfilmi ette, aga mis see tähendab? See tähendab seda, et see ei kõlba meie seltskonda? Ega ma tol hetkel ei olnudki, sest et ma ei saanud ju Vanemuises enam teatritööd, kui ma üheksakümnendail igatahes tulin, 94 hakkas juba keelusamal kergika filme tegema. Ma olin niisugune inim Vare, kui ma Tallinnasse tulin, ära siin tartus. Keedus kasutas selle kohe täpselt täna ja oli vaja sellist inimperele, sellist imi. Tal oli juba näitleja kah olemas ja ma ei tea, kas ta sellele metsale kinnitatud trolli peale Riisale näitlejavahetuse ja ma ei tea, kas ta mõtestab. Ta teadis enam mõjuta töö, et ma tegin siin pidanud loominguga, tegin rulli, oldi paludegi. Mõningad niisugused trollid mul olid päris kopsakalt. Ja ega, ega suurt ei saanud midagi, aga see töö seal tööandja ruumides olid õudses olukorras. Ja kui ma sinna läksin, seal asotsiaalidel lasidki eludesse suur viiekorruseline maja Kuperjanovi tänaval. See oli niisuguses olukorras jubedus. Filmis sain filmi, sain tööde filmist kate mind vastu ja, ja. See oli ka pikk-pikk-pikk, tee oli. Vahepeal tuli kuuekuune paus, isegi kui mitte rohkem raha ei olnud ja eks nad ikka on erinevad. Filmis on natukene, noh, kaameratunnetus on juba. Kaameratunnetus oli, tähendab minu hääl, kui ma veel filme tegin, ma enam ei teagi. Miks Enomide Püha Tõnu kiusamise sky oled stsenarist, hiljuti hiljuti Püha Tõnu kiusamine seal, nii et mul oli leping, oli poole suurem. Ootasin, ootasin, ootasin ja lõpuks pool aastat läks mööda seal teda kui esilinastusele ei maksnud sõidupiletit enam välja. Ma ütlesin, et mul on ilus oma filmikarjääri lõpetada kiriku seinale ronimisega. Las ta siis jääb niimoodi. Enam ei ole niisugust intiimset suhet kaameraga. Minu meelest tänapäeval enam ei ole, sa ei tea isegi, mis on filmitud ja sa ei tea, mis plaanis oled sees. Aga näitlejad on see jube teadvus, superrootor ei ütle selle või režissöör ise? Ei noh, ilmselt paljud ei pea seda üldse vajalikuks sky, nad ei peaks seal üldse tähtsaks. Temal oma probleem, et tema peab selle kätte saama ja noh, ma ei tea, need suhtumised ja need on kuidagi, kõik on muutunud neid liivaldavaid. Mul tuli praegu meelde see film Tuulte pesa kus sina mängisid kurtuma ära korranud saksa sõdurit. Ja mäletan, Allavert on rääkinud sellest, et et alguses pidi film olema hoopis teistsugune, et see ei olnud mitte nii-öelda seda eesti talumehe, keda siis etendas Rudolf vabalt film vaid hoopiski nimelt selle ärakaranud sõduri film ja Alaver ütles, et see oli tegelikult sinu idee ja nagu rääkisite kahekesi olla Verdiga siis selle filmi režissöörile Neulandile augu pähe, et teha nii-öelda Eesti Talumehe film, kes siis seisabki nii-öelda kahe tule metsavendade ja siis nii-öelda punase riigivõimu vahel. Ajalugu vaikib selle maha, ma olen härra Lõhmusega sel teemal rääkinud, kui ma sain selle filmi stsenaariumi, selle filmi pealkiri oli võõras. Ja operaator Arvo iho ja režissöör Olav Neuland ütles, et mind välja sel teemal rääkida ja see oli siis. Laua taga ühel pool kahekesi, siis toon oliive, teisel pool. Stsenaarium. Kiipsudega väitud ja jahvatusin jahvatasid vastavalt selles määramine. Stsenaarium oli ju tehtud kahe leedu stsenaristi poolt sama stsenaristid. Niisugune seiklus, aga siis me hakkasime tööle peale seda, kui, kui see film läks. Nii, et me olime öösel rutsiga kella neljani nõudi kukil. Kui vähegi sai paika panna ja need stsenaristid, noh, ma ei tea, nendega vist seal lõpus olid mingid ütlemised ka. Ega neil ei olnud ka see tähtsuski nad oma raha kätte said, eks ole. Arvo iho väsis ära selle vaidluste juures seal ja tegime selle filmi tõsti ringi nii palju, kui teda. Lase film Karlovy vaari filmifestivalil. Ja neuron tuli seal koos Nõukogude Liidu kino, komiteesime perrunniga koos olid ja siis tõstatate küsimused. Et miks ta osaleb debüütfilmide festivalile, et see on niisugune film, oleks pidanud osalema Põhifilmide festivalil debüütfilmide festivalil, Esikoha. Run ütles sellele daamile siia meelitada. Järgmine film tuleb. Järgmine film tuleb põhifestivali elus ei ole mehi kunstilisi oleni, järgmine film oli ebaõnnestumine lõudondil. Ma kujutan ette, et, et noh, kui sa teed, näitleja oled filmirulli peal, kus seal on nii-öelda peaosa siis hakkad rääkima tegelikult ennast taandama, ütlema, et ei tegelikult see, sa näed midagi muud, taandavad ennast. Leian, et see on ikkagi väga suur asi. Ja mul on siinjuures ma olen mitmeid asju niimoodi ära öelnud. Ma olen öelnud ära ka, näiteks oli üks surnud tsoon film ka Lenfilmi 1000 oli, kus mängis Einari Koppel panioonis ja kuulus koosseis oli peetia. Pakuti mulle Ameerika spiooni rolli, aga miks siis selle ütlen kohe, miks Maran ütles Ameerika spiooni sadism avaldus selles, et ta näppis akvaariumis kaladel vuntse ära. Sellele assistendile, kes, kes siin Eestis näited vanemusest valimas, et või noh, seda ei mängi mina leida. Iga kujundi, noh see ei ole ju, see oli jupp shell ju, nii nagu praegu vene televisioon, kuidas ta maalib ameeriklasi, eks ole, ja üldse läänemaailma ja seal, noh Ma olin poisikene, siis ma mõtlesin, kui ma vaatasin, et Vene sõjafilm, et issand, kui lollid on need sakslased. Siis mõtlen, et kui lollpidise venelane oleme, kas. Kolmandas nagu seda seda Ameerika Ameerikas peahoones oli ikka tõsine, tõsine spioonifilm oli. Seda mängis hiljem Einari Koppel, ilusasti mängis näppis neid kalade vuntsid, mitte mingisugust näppimist ei olnud ja vot see ongi ilmselt minu viga, eks ole, ma niisuguste asjade reageerin, eks ole. Viimase küsimusena sinu käest, et ennegi ütlesid, et sa oled ikka enamus elust Tartus elanud Tartus, meil on siin jõgi, aga merd ei ole. Ja sina, kes Saaremaalt pärit, et kas seal mingit sellist tere ihalust ei ole? On ihkama, käisin vanasti rumalaid tütred väitlesid meil esimene ja Saaremaal. Ja seal sain Päll läbi, vaatasin, pääseks merele. Esimesel mäe peal ja vaatasin anne lohale. Vaatasin meri, sellist soo siis ei olnud seal mingit, anna linna. Aga mida kattis udu? See oli täiesti noh, mereillusiooni siis ma ikka mitu korda käisin niimoodi vaatamas, kui vastav ilm oli udune ei üles vahetades, et umbes või see kontsert seal võsakohad umbes ja seda, seda merd nagu see oli minu minu jaoks nagu meri, et kus peri äkki siia on tulnud, eks ole. Tänane ahjualune ajas juttu Evald Aavikuga. Saate panid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi. Suured tänud Ardo Ran Varrese. Küll ta ise teab, mille eest kõike head ja kohtumiseni.