Keelesäuts. Meedia on tagajalgadel, õlletootjad on tagajalgadel, poliitnoored on tagajalgadel. Selle uudise peale tõusid feministid tagajalgadele, kes kõik on pidevalt tagajalgadel. Õieti tähendab, kui öeldakse, et kedagi aetakse tagajalgadele või keegi tõuseb tagajalgadele. Tsiteerin Asta Õimu metafoori valimikku, see tähendab pahameeletormi tekitama, marru ajama, raevu ajama, närvi ajama, närvi mustaks tegema. Sellesama poliitnoorte näite puhul pakub metafoori valimik, teiseks võimaluseks, et poliitnoored on välja vihastatud. Veel võib osutuda sobivaks väljendid ärevusse ja ma või ka hoopis vaimustusse ajama, ekstaasi viima. Väljend tagajalgadele tõusnud poleks pooltki nii hull, kui teda poleks juba nii palju kasutatud. Kujundlik keel on juba kord selline, et kui mõnda väljendit saab väga palju, ei ole enam mõju ega värske. Või kui on mõju, siis ei mõjuda igatahes mitte selles suunas, nagu ütlejan mõelnud, vaid pigem mõjub väsinuna ning jätab mulje, et kirjutaja või ütleja ei valda sõna proovigem, siis elustada kõiki neid võimalusi, mis keeles on jääda kinnistampidesse.