Tänases saates on käsitletav Eesti televisioonis sporditoimetuses 25 aastat töötanud Marko Kaljuveer. Tere. See 25 aastat on olnud, ma arvan, sul niisugune tihe elamine, et üks koosolek teist taga, üks väliskavandeering spordivõistluste reportaaž, üks töö ajab teist taga, nii et pole õigesti saanud hingegi tagasi tõmmata. Ja nüüd pärast seda, kui, et olla täpne, ma vaatan. Sinu tööleping on lõpetatud. Põhjustatud kolmanda teisikute usaldamatuse pärast tööandja suhtes. Sul on olnud kuu aega vaba aega. Kas oled mõelnud minna purjekaga ümber maailma, reisile Maroko kõrbemaratonile, teha midagi ekstreemset ehk sellist, mida sa ei ole saanud 25 aasta jooksul teha? Ei, ma arvan, ma sõidan juba, käin hoopis Muhu saarel hoopis lähemal ja puhkan seal ja valmistun jalgpalli maailmameistrivõistluste stuudio osaks, sest jalgpalli maailmameistrivõistlused Brasiilias algavad 12. juunil ja kestavad kuu aega. Finaal on 13. juulil ja neid stuudio osasid siis mina vean kuu aega, et ma tegelikult valmistun selleks praegu natukene puhkan, aga ma teen ühe täpsustuse, et lõppkokkuvõttes siis. Me läksime. Eesti rahvusringhäälingus lahkub poolte kokkuleppel, et et kisma oli kõva siin rohkem kui, kui kaks-kolm kuud, õigemini algas juba detsembri algusest või isegi novembri keskpaigast ja ja kulmineerus ta siis 21. aprilliga. Aga minu jaoks Need on kõik, minu jaoks on see minevik ja ma suudan hoopis pilgud tuleviku poole ja ja otsin uusi väljakutseid ning, ning absoluutselt Eesti rahvusringhääling, Eesti televisioon on mul ikkagi südames ja seda organisatsiooni ma armastan, nagu ma olen siin ligi 25 aastat intervjuud, siis, siis ma isegi ei oska praegu nõela selles võtmes, et ma ei olegi siin tööle ikkagi oma kolleegidega, räägin siis meie meie ja ja nii ta ongi, et see on ikkagi praktiliselt oma töömehe eluolud ühes asutuses, mis on ka väga arenenud ja Eesti televisioonist ju kasvas välja lõpuks või ühineti Eesti raadioga siis Eesti rahvusringhäälinguks ja, ja ma olen 14 aastat Eesti rahvusringhäälingu sporditoimetuse juht olnud, mis on selline väga kõva Kärmas, mis on väga huvitav. Tõepoolest, sa mainisid ka, et üks koosolek ajab teist taga? Jah, on olnud ka nii, üks lähetus ajab teist taga, see on olnud ka tõesti nii. Aga see kõik on täiendanute teineteist ja ja see töö on olnud hästi huvitav, hästi ka stressirohke. Sest inimestega suhtlemine on hästi, meeldib mulle, see pakub väga suurt pinget ja, ja suuri väljakutseid. Ja see ei ole alati kerge, sest Eesti rahvusringhäälingus töötavad inimesed on kõik kõrge enesehinnanguga ja ajakirjanikud seda enam ja spordireportereid kommentaatorid, kes on üle Eesti tuntud, et nendega tuleb osata nii-öelda läbi käia, suhelda, neid mõjutada, neid panna ühise eesmärgi nimel tööle. See asi on hästi põnev olnud ja ja ma olen nautinud ausalt öeldes igat minutit siin, selles organisatsioonis, selles organisatsioonis ma olen olnud õnnelik, on olnud ka väga õnnetu, sest sest üks töö, pakubki kõiki asju, ta ei ole ju niimoodi pidev õnn ja pidev rahulolu kogu aeg, et et see on käinud Ameerika mägedel üles-alla ja inimene tegelikult oma vigadest ja ebaõnnestumistest palju rohkem kui, kui suurtest õnnestumistest vist öeldakse ka teles vähemalt öeldakse nii et sa oled täpselt nii hea, kui oli su viimane töö, ma arvan, see raadiost täpselt sama asi on, et see on võrdne ja ja see ongi nii, et noh, eks ma olengi loomult juba juba selline ajakirjanik ja ja, ja ma mäletan, et kui ma olin õpi lugema, siis, siis seal süda tänava ja Liivalaia praeguse tänava nurgal oli ajalehekioski ja ja ma käisin alati ostmas seal esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti siis kolme lehte, et õhtuleht, mis ilmus pärast lõunat, siis siis säde ja spordileht, need olid siis sellised minu nagu nagu tüürib ja ma väga väga uurisin ja puurisin ja ja ma olen ju ka tegelikult, et noorte lastefilmis mänginud, kus olime partneriteks Salme Reek ja Helgi Sallo ja ja Endel Pärn ja väga kuulsad täited Liis Lindau ja, ja Sulev Nõmmik oli siis selle režissöör ja, ja, ja sealt ma sain sellise esinemise pisiku, ma arvan ja ja, ja, ja sellise olemise ja ja lõpuks siis Salme Reek kutsus mind veel siia Eesti raadiosse, nii et minu esimene töökoht oligi siis filmiroll. Jaan Rannapi raamatu alusel tehtud filmist jefreitor jõmm, mis lõpuks see kandis nime jõmm ja ja siis kreek mängis seal, nagu ütlesin, siis ta kutsus mind hiljem oma kuuldemängudes. Ei, ma ei tea, ma olen vist üle 10 või 15 kuuldemängu teinud siin Eesti raadios, nii et need on minu esimesed töökohad olnud ja alati, kui ma tulen siia raadio poole peale, ma tahan ikkagi öelda Eesti raadio, Ahto, minu jaoks ikka eesti raadio. Tulen siia, siis ma tunnen kuidagi sellist koduselt ennast kuidagi tõepoolest, et et kui ma ikkagi seal, kus oli teine või kolmas korrus, kus praegu neljaruumides oli, siis oli siis radiaator, siis nagu ja seal siis tehti neid kuuldemänge ja muid asju saab reegiga, mul sellised kogemused ja, ja Eesti Raadio see spordipisik, see nakatas sind juba lapsepõlves ja ma ise tegin, loomulikult väiksed poisid jooksevad ringi, mängivad korvpalli, ajavad palli tagahoovides ja kergejõustikud ja muude asja, et see on mulle alati huvi pakkunud ja ja tippsportlase ameti peale ma ei ole kunagi mõelnud, küll aga spordireporter ja spordiajakirjanik alati peale. Et pärast sõjaväge siis ja vot siis on ka oma kohta elus ja, ja, ja lõpuks majandus on Eesti televisiooni oli siin Eesti Raadio Noorte reporterite klubis, mida vedasid Gunnar Hololei, aariumatskin ja, ja siis ma läksin kohe telepoole peale ja läksime siis Toomas Uba ja Raul Rebasega alla kohvikusse ja tegid kohvi ja jäätist välja ja siis. Ma vaatasin, mida see noormees endast kujutab. Ja arvatavasti jäid rahule ja, ja siis ma nagu seal 1009 89.-st aastast olengi siin siin tele telepoole peale või 2007 Eesti Raadio, Eesti Televisioon ühinesid, siis on Eesti rahvusringhääling, jah, ja niimoodi seda tööd aetud ja kohe ekraanile spordiuudiseid lugema ja ma lugesin esimese spordiuudise esimesel juunil, sest Raul Rebane ütles, et seal on lastekaitsepäev ja toimetuse kõige noorem läheb loeb tol päeval uudiseid ja ja see oli siis aastal 990, et nii, nii on meelde jäänud. Millal sa lakkasid ekraanil uudiseid lugema? Siis, kui ma hakkasin vedama sporditoimetust, sest see koormuseks juba nii suureks sest Toomas Uba aastal 2000 kevadel aprillis jäi haigeks ja, ja helistas mulle üks päev enne Ankoloogiasse minekut, et selline asi on. Minuga, on, on nagu lood halvad ja, ja ma väga soovin esse, hakkaks toimetust juhtima ja ja mõtlesin tegelikult, et ühe ööpäeva või õigemini ühe öö, et ei öelnud talle kohe jah-sõna, sest minu jaoks oli see täiesti ootamatu. Ma ei mõelnud isegi oma suuremat sulenägudes, et minust võiks saada toimetuse juht sest ikkagi Toomas Uba. On legend Eesti spordiajakirjanduses siiamaani. Ja tema jalajälgedesse astumine oli ikkagi selline suur ettevõtmine. Aga järgmisel hommikul kell üheksa ta helistas mulle ja ma ütlesin talle jah, aga ma ütlesin talle, et ma sooviksingi ajutiselt olla, et sa kiirelt terveks saaks ja tuleks tagasi, sest aastal 2000 oli ju jalgpalli Euroopa meistrivõistluste aasta ja Sydney olümpia-aasta. Toomas Uba käissis Sydneys olümpial ära ja sinnad oma jõu tegelikult jättis, aga, aga ma arvan, et see oli väärikas lahkumine, et vanameister sa ikkagi teha lõpuks oma oma seda viimast rolli olümpiamängudel. Ja ja kajastada Erki Noole olümpiavõitu sinised, selles mõttes oli tal ilus väärikas lõpp, ma arvan, tema tema 40 aastasele spordireporteri karjäärile ja, ja siis, kui ma seda tööd hakkasin vedama, siis ma lihtsalt enam ei jõudnud spordiuudiseid lugeda, sest Dorats juhti peale spordiuudiseid lugema. Et see ei olnud lihtsalt mõeldav, sest pidada läbirääkimisi Ebuga ja mitmete teiste organisatsioonidega teleõiguste vallas ja juhtida seda pettuse bürokraatia poolt, et see võttis oma energia oma aja, ma pidin ka alles õppima ja avastama iseenda jaoks, aga aga, aga ma avastasin ka iseenda jaoks selle, et meeldib sellega hakkama. See oli minu jaoks täiesti uus uus kogemus, uus üllatus. Aga siis suutsin kokku panna või panin kokku, üritasin panna kokku need kahte asja. Et ikkagi vihaga loomingulist tööd, sest sest täiesti nagu kuhjuda nende paberite alla ja olla ninapidi ainult arvutis ja vaadata seal kulusid ja tulusid ja, ja muid numbreid ja vaadata, kuidas sul seal eelarve seis on, et selle nii-öelda loominguline töö pakkus head vaheldust ja ja niimoodi ma siis tegutsesin. Mida sa toimetuse töös muutsid, kui sinust sai toimetuse juht? Kõigepealt tegime toimetuses kuule, suured remondid ära, sest meil oli väga vana olemine seal ja, ja siis sai tehtud ka nii-öelda sellised lahendused. Et suutsime, siis ostan endale ka uue mööbli ja uued arvutid ja, ja teha siis euroopalik remont ära, terve telemaja käis vaatamas, kui ilus ja hea nägi välja sporditoimetuse. Noh, ega ma ikkagi püüdsin ikkagi hoida neid suuri, traditsioonilisi asju, mis meil, mis meil, et ikkagi näidata suuri tiitlivõistlusi, kus kus eestlased, punkt üks, punkt kaks, mis on ikkagi meile nagu kohustusliku, täidab ta olümpiamängud, ülekandeid, näidata jalgpalli tiitlivõistlusi, näidata suusatamise maailmameistrivõistlusi, kergejõustiku maailma ja Euroopa meistrivõistlusi ja siis hoida silma peal ka nendel aladel, kus eestlased õnnestuvad. No näiteks, võtame siis viimasel ajal see Tour de France, mis lõpuks ka hästi palju tekitas furoori ja ja suurt vastukaja, aga, aga Tour de France on hetkel minu meelest täitsa kohustuslik seepärast, et meil on kaks väga head jalgratturid, Rein Taaramäe ja Tanel Kangert. Ja meil on siis teine aasta lepingus käsil ja ja, ja kui siin aasta lõpus käisid jutud ja algas võitlus pihta, et jalgpalli maailmameistrivõistlusi ei näita ja Tour de France ammugi mitte, siis, siis läks täpselt nii nagu ma ütlesin, et me näitame häid asju ja ja me leiame need rahad ja me peame oma lepingut punkt üks täitma EBU silmis ja tema partnerite silmis ja punkt kaks on, peame ikkagi oma rahvast teenima ja näitama neid alasid, mis rahvale korda lähevad. Aga see kõik maksis sulle töökoha ja see maksis mulle lõpuks. Aga ausalt öeldes ma ei oleks ette kujutanud, kuidas ma käiksin linna peal ringi kui ka Eesti rahvusringhääling ei näitaks jalgpalli maailmameistrivõistlusi, mis on tõeline juveelikroon igale telejaamale ja kui rääkida, et Eestis juhtus meil selline asi, et spordivad juhataja kaotas, aeti sellepärast ta võitis jalgpalli maailmameistrivõistlustele õiguse eest ja võitles selle eest, et täita lepingut EBU suunas, siis ma arvan, et vaadatakse üsna mõistmatu sulle otsa, et mis mõttes, sest igale telejaamale Euroopas maailmas on jalgpalli MM, noh see on, see on, see on võistluste võistlus ja kõrval tuleb oleval olümpiamängud, need on kaks sellist suurt juveelikrooni, mida tuleb hoida, hambad ristis. Ja kui saadakse need õigused kätte täiesti normaalse raha eest, Eesti täiesti väga hea raha eest siis tuleb neid näidata. Sest suvi on see aeg, kus rahvas tegelikult puhkab käekast ja rannas ja, ja puhkuste aeg ja aga õhtul ikkagi tahavad vaadata ja kaasa elada siis jalgpalli MM on see võistlus, mis alati kutsutud telekat, et hästi palju vaatajaid siis on suursündmus ja ja jalgpalli areng Eestis on olnud ka väga kiire, nii et ma võrdleks hoopis sellega, et ega Eesti jalgpalli arengut ei saa takistada, nii nagu ei saa takistada maailmas interneti arengut. Nii see on. Aga loomulikult ma hoian kõikidele. Erialaliitudele pöialt ja, ja loomulikult on meie põhieesmärk see, et Eesti sportlased ükskõik mis alal maailmas õnnestuks, ei tea, me saaksime telekaamerate ette ja, ja tänapäeval on lihtsam, et sa ei saa telekas näidata, vaid saad ka mobiilis ja internetis. Noh, sa rääkisid sellest, et kõnnid mööda tänavat, kas sa tajud ka selgelt, Marko, et sa oled peaaegu et igas perekonnas niisugune sõber kõigi nende 25 aasta jooksul, mis sa oled teinud kõikvõimalikke spordiülekandeid. Sa oled saanud meie kodudes sõbraks oma inimeseks, mis aga tähendab seda, et sulle astutakse tänaval ligi iga inimene ju teab missugustelt, spordivõistlustelt tuleb ülekannet teha ja kuidas neid võistlusi tuleb kommenteerida, kuidas sa saad hakkama selle selle kiitmise ja laitusega, mida sa paratamatult pead kogema, ükskõik kuhu sa lähed, kus sind ära tuntakse? Jah, ühest küljest on see normaalne ja teisest küljest ega eesti inimene on selline tagasihoidlik, ega ta väga ei kipu sulle juurde tulema ja patsutama, aga on ka olukordi, kus tõesti tullakse juurde ja ja kui näiteks nüüd see minuga siis viimane asi juhtus, siis ma nägin, kuidas inimesed muigasin, mõni näiteks, mõni näitas näpiste, okei, pane ja nii edasi, et see nagu see nagu andis mõnikord jõudu ja aga, aga seal see kuulub asja juurde, et sind teatakse ja ja sa pead ikkagi väga mõtlema, kuidas, kuidas olla, mida öelda. Aga teisest küljest ole sa ise, kes sa oled ja, ja, ja siis on kõik korras, et iseendaks tuleb jääda, sest eelkõige on inimene ikkagi tähtis ja ja, ja sa oled ikkagi selles mõttes, et ma kordan ka seda väljendit, et Rahva teener, et sa, sa oledki inimeste teenistuses ja pakud oma oma energiat, oma oma olekut nagu nagu publikust kuule ja üritad vahendada noh, rääkida kuidas nagu võistlusi vahendada, et, et see on ka selline oskusi, mis tuleb kogemustega ja ja ühe reportaaži või ühe hea võistluse võib reporter väga heaks teha, aga ikkagi põhiline on see sündmus ise, kui sündmus on hea. Sa annad parajalt seda emotsiooni, seda kirjeldus, seda seletust, seda selgitust juurde sa tohi sellega üle pakkuda, et noh, kui on olnud ka võistluseks ettevalmistusest, siis siis ütleme jalgpalli või, või mingi mingi muu suusavõistluse laskesuusatamise võistlus, siis oled ette valmistanud nagu paberid hästi palju, et et võib juhtuda olukordi, kus, kus võistlus olnud, noh, ütleme nii, et igav ja, ja ei toimu midagi, et sa pead siis kõiki natuke juurde panema ja, ja selgitama ja meenutama siin mingi teise olukordi, mis on analoogsed olnud, et niimoodi nagu neid aeg-ajalt sellist infot juurde panna, aga põhiline on ikkagi see sündmus ja kui see võistlus on nii huvitav, et lood ka olukordi, kus mul jäävad märkmepaberid täitsa laua peale pole vaadanudki reetsest, siis see võistlus on niivõrd haarav seal nimelt paljudel maatikad, seal on niivõrd palju olukordi, mis, mis haaravad sind ja su abikommentaatoritest. Sest kui sa küsisid, et mis, mis me oleme tegelikult, mis mina juurde toonud, siis, siis ma ütleksin, et just abikommentaatorite kasutamine on olnud see, mis, mis on rikastanud ülekannet. Sest inimene, kes on selle spordialaga tegelenud, annab oma emotsioon rooli, oma kogemuse, oma selgituse juurde ja sina, kui siis saatejuht või, või reporter, kes seda võistlus, seda üritust ja reportaaže veab, teeb seda emotsiooni kontrollija ja sellest nagu nagu annab, nagu teatud sammhaaval neid infokilde edasi ja, ja, ja, ja spetsialist selgitab, aitab tõlkida. Sinu esimesed olümpiamängud, kus sa olid spordikommentaatori Naulid mis. Atlanta üheksa, 96, täielik ebaõnnestumine minu õde võtta kuidagi oli esimene olümpia, ameeriklased ka said siis oli siis 100 aastat moodsatest olümpiamängudest ja teenasime, sai, sai Atlanta ja ma arvan, et see oli vale otsus, sest tegelikult see, need olümpiamängud, ma olen paljude oma kolleegidega rääkinud nii kirjutavast ajakirjandusest kui ka meediast rääkivast, et et kõik meenutavad kuidagi väga halvasti seda, seda olümpiat ja ja mul ise ka, noh, ma ei tunne ennast hästi kuidagi esmane kogemus ja, ja ma arvan, et naissportlastel ka ei läinud kõige paremini. Parim koht oli Erki Noole kuues koht, aga aga üldiselt me lootsime seal palju palju paremat esitust ja, ja isegi medaleid, aga noh, ei tulnud ja tavaliselt ikkagi hinnatakse sinu tööd ka selle järgi, kui hästi läheb sportlastele sportlastel läheb hästi, võidetakse, tullakse koju kuuldudega meenutame Torino olümpiat, kus, kus väike Eesti võitis kolm medalit ja kõik medalid olid kuldsed. Kolm kulda. Noh, see oli täielik hitt, et spordiajakirjanike seas Torinos, Itaalias, et noh küll ikka kõvasti panete. Et siis on nagu sinu töö ka nagu saanud sellise hinnangu midagi noh, see nii on, kahjuks või õnneks, aga, aga teisest küljest, kui me võtame seda viimast Sotši olümpiat, siis loogiliselt ja tehniliselt oli see meil väga õnnestunud olümpia, et ma selle kohe teha nii-öelda, miks soonist, neid otseintervjuusid sportlastega suusastaadionilt, mis oli meil nagu selline uus sõna ja mis muidugi läks maksma palju. Aga noh, see on tänapäeva nõue, et sa võid jagada ülekande mitmeks, et üks on selline, kus jälgid võistlust, kes juhib suusatamisest, kes juhib vahepunktis, kes on selle esimehe, kes on teine, kes lõpuks finišis seal olümpiavõitja. Ja siis sa tahad kohe saada kiiret kommentaari sportlaselt kassale oma sportlane või on ta võitja või on ta seal välismaalane? Vahet ei ole. Petter Northugi, ma tegin kogu aeg intervjuusid, sest kui tavaliselt ma olen kuulade tortuks, selline uhke poiss, Norra kuulsused, igalühel intervjuud ei anna, siis kui ma mikrofoni panin talle nina alla ütles, et olen Eestis, siis väga rahulikult andis intervjuus, et kuigi tema parim kohtist mäletakse 17 18 ja tema jaoks igal juhul ebaõnnestumine. Aga, aga noh, nii nii et tööd on käinud. Ja sellest 96. aasta Atlantast kõik suve ja kõik taliolümpiamängud oled sa olnud kohal ja mis aastast piim liidrina? No see on niimoodi, et 98 laganus ma ei käinud pärast Atlanta olümpia taga alates 2000 Sydney olümpiast tõesti, kõikide olümpia oleks kokku üheksal olümpiamängul olümpiamängudel olnud, neist seitse olen olnud tiimliider ja asja organiseerinud, et see on tõesti väga suurt suured rahad on mängus olnud suur ettevalmistusfaas on olnud suhtlemiste olümpiamängude telepilditootjatega nendele miitingutel käinud, seal inimestega tuttavaks saanud ja samas, kui nüüd meenutada, siis ikkagi nelja jalgpalli maailmameistrivõistluste tiimliider ja organiseerija aga lamp ja veel ka neli Euroopa jalgpalli meistrivõistluste omad, aga noh, rääkimata veel kergejõustiku maailmameistrivõistlustest, laskesuusatamise maailmameistrivõistlustest ja suusatamise maailmameistrivõistlustest need võistlused, võistlus on tõesti olnud hästi-hästi palju, aga see on hästi põnev, et kui paned kokkumas Ivitsvat, kas tõesti olen see mina, kes on käinud siin ja seal aga aga nii saanud, aga teisest küljest aga ka sporditoimetus ikkagi fantastiliselt tugev, et tegelikult noh kui ma hakkan meenutama, siis ma võin öelda, et ma olen ju uba kooli mees, et et Toomas Ubaga kõrvuti töötanud ja Tiit rääkija, Tõnu Tammaru ja Aare Eller ja Tarvo villamaal, nii et noh, need nimed, keda võib-olla tänapäeva noored ei teagi, aga ma olin nendega nendega õlg õla kõrval koos ja õppisin nende käest ja ja rääkimata siis tänapäeva inimestest, kes praegu töötavad toimetuses Lembitu Kuuse ja Helar, Osila ja Kristjan Kalkun, Tarmo Tiisler, kõik fantastilised inimesed ja, ja paljud inimesed jäävad ekraani taha, režissööride Ago Lõbu ja kelle ma nüüd olles tööle võtsin, Eha Väin, seal on tõeline meie legend spordirežissööride maailmas, et et hetkel on arhiivirežissöör, noh, selles mõttes, et tõesti see seltskond on, on väga hea ja ma ütleksin, et sporditoimetus on kas paremate arveteselts Eesti rahvusringhäälingus, et hästi kokkuhoidev ja ja sõbralik ja loomulikult meil on toimunud ka hästi palju vaidlusi, sest sinusse normaalne, et me arutame, me räägime, noh, Anu Säärits on selline väga tugev persoon, kes, kellel on oma arvamus ja ja kes on ikkagi üks liidritest meile, nii et, et selles mõttes on hästi põnev olnud töötada ja, ja mon õppinud oma kolleegidelt hästi-hästi palju ja ma arvan, et ka mina olen oma kolleege mõjutanud ja ja nii see vastastikuse töö käib. Sa oled öelnud, et sulle meeldib vaielda ja sulle meeldib, kui selle vastu vaielda. Absoluutselt no aga ma arvan, et see ongi normaalne, kui, kui, kui me arutleme, vaata ma olen hästi temperamentne, keevaline ja, ja energiline ja kirglik, et, et mõni isegi võib ära ehmatada sellises kirjutatud, kus sellised, aga no ütleme siis aktiivsest elust tead, kust, aga, aga tegelikult see ei ole nii hull üldse, et inimesed juba teavad või lähedased inimesed teavad, et, et kuidas ja, ja mida, et selles mõttes ei ole midagi hullu. Ma võin ka hästi emotsionaalseks minna ja öelda, mis ma arvan asjadest otse, aga seda hinda, seda, seda enam ma hinna kui, kui, kui minuga samamoodi käitutakse, et, et see on normaalne, et ei tohi endale jätta väga, ei tohi jätta endale kuskile kuskil hingesoppi mingisugust probleemi, siis hakkad kerima kerima kerima, et, et on normaalne, kui räägitakse kohe asjadest otse ja lahendatakse olukorda ära, et ei oleks sellist selja taga kruttimiste, see mulle ei meeldi ja, ja ma ise ka üritan, et kohe neid olukordi lahendada, mõnikord jah kuule, liiga otse jäänud, lähen koju ja hakkab probleem hakkab vaevama, et juuvis säiliga otse öeldud Jewish sai liiga liiga rangelt öeldud, et, et siis siis nagu üritad seda asja nagu lahendada, võtad kõne või saad kokku ja räägime kaasa nagu sirgeks, et ei oleks sellist. Noh, ei oleks see siis nagu probleemi vinduma jäämist, see on kõige raskem. Ma arvan, et see ei ole õige ja mul on selline lahendus, probleemide lahendaja tüüp, et ma tahan koheselt ära teha. Sa rääkisid oma eeskuju, teist, kes siin Eestis sul on, aga kas sul on ka mujal maailmas spordikommentaatorite vallas eeskujusid, et kui sa käid nii palju olümpiamängudel ja tiitlivõistlustel, kas sa jälgid, kuidas teised kommentaatorid kõrvaltööd teevad ja kas sul on eeskujusid? Väga palju ei ole jõudnud jälgida, sellepärast et sa oled nii hõivatud iseendaga, aga sa näed, kuidas keegi teevad ettevalmistustööd ja, ja, ja kuidas andro merda rannast räägitakse palju Soome Soome elav legend kommentaatorite maailmas, ma arvan, et see stiil mulle ka sobiks, et see oleks nagu selline, mida mulle meeldib kuulata ja mida meeldib ka nagu, nagu vahendada, et, et see on nagu okei. Et on ka inglasi olnud selliseid populaarseid reportereid, et ma ikka jälgin ikka, vaatan ikka püüan õppida Igalühel midagi, et see on, see on normaalne, sa peadki jälgima teisi ülekanded ka, öeldakse ka, et tegelikult esimene asi, mis kuulaja nagu, nagu palun Lähen on sinu hääletämber. Isegi hääletämbri järgi pannakse paika, kes sulle meeldib, kes ei meeldi, et see, see reporter võib-olla ma ja imeline vend on ju, kui ta võib rääkida, aga kui tema hääled, tämber sulle vastuvõtmatu, siis, siis on kohe esimene selline vastureaktsioon. Siis ma olen seda ka lugenud ja kuulnud. Aga son, mozzonaunik, selline inglaste jalgpallikommentaator, kes mulle on meeldinud, aga, aga üldiselt ma arvan, teistkümnes palju. Tegelikult vaata siit, vaatad sealt, kuulad nimesid ja kõike nii, aga, aga ah, tema mulle meeldib. Aga see normaalne. Kirjelda palun spordireportaaži, mida sina hea meelega televiisorist vaatad, mismoodi see peab olema kommenteerinud. Noh, ütleme nii, et kõige alus on ikka sündmus ise, ta on selline oma hea rahuliku valgusega nagu teatrietendust algab, seal on, sul on seal sissejuhatus, proloog sulle seal ettevalmistus selleks nii-öelda põhikulminatsiooniks, siis on kulminatsiooni seal lõpplahenduse ja ja siis on juba väike järelsõna, et noh, eks ta nii olegi, et sama on samasele võistluse ülekandmisega ka, et ega kohe ei tormata ja seal on ju võetakse asja lugudes rahulikult ja ja, ja noh, jalgpallimängus on ka, et, et võib hakata kohe lugu prioga Brause mäng pihta, kohe-kohe kolmandal minutil löödi värav ja siis läks mänguks lahti. See on kõige huvitavam. Et korvpallis ka üks paneb, teine paneb ja, ja nii see nagu käib lahendust ootavad ootavad siis kõik, kui, kui lõpuks kohtunike helistada, aga, aga see on selline. Noh, teatrietendus ja spordireportaaž on väga ligilähedased. Ainult selle vahega, et spordireportaaži seal spordivõistlused meie lõpptulemust ei tea ette. Aga kui sa oled teatri etendust lugenud näiteks Henrik Ibseni, sa tead täpselt, millega, millega nukumaja lõpeb, on ju ja, ja, ja siis on sul nagu selgem, kui loed jällegi üle ja jällegi tuletad meelde ja muuseas praegu lon hipsterid hästi palju mulle meeldib Henrik Ibseni norra klassik, arvasin, et sa ei loe mitte midagi peale Spartingiste. No vot nii, vot ei ole, praegu hakkasin ka lugema veel. See oli siis Orhan, Pamuki raamat, lumi, Nobeli preemia laureaat, kes siis 2006. aastal sai Nobeli preemia. Hakkasin seda raamatut ka lugema, et see on ka selline türgi elust ja poliitilisest elust ja ja sündmustest huvitav. Lisaks väärtkirjandusele on olemas ka niisugune kirjandusžanr, vaata kirjad ja tuletame siinkohal meelde siis, et 14. spordialaliidu juhid ja nendega liitunud Eesti olümpiakomitee saatsid aprillis rahvusringhäälingule kaebekirja, et kõik alaliitude võistlused ei pääse võrdselt ekraanile. Mitte nüüd, et see järjekordne kaebekiri rahvusringhäälingusse oleks midagi iseäralikku, aga aga see andis hagu kõikidele nendele jõududele, kes tahtsid sinust sporditoimetuse juhi kohalt lahti saada. Et mis siis oli, oli siis niimoodi, et Marko Kaljuveeri suur armastus jalgpall ainult pääses ekraanile ja teised ootasid alandlikult ukse taha. No päris nii ei olnud, aga Meil on loomulikult väga suur ala ja jalgpall on praegu Eesti rahvusringhäälinguekraanil ja on olnud ka aegade hämarusest saadik. Oleme näidanud jalgpalli maailmameistrivõistlusi, Euroopa meistrivõistlusi näitame ka tulevikus jalgpalli tiitlivõistlusi siin. On tähtis võistlus, nagu ma ütlesin ka seal kroonijuveel. Aga sellised kaebekirjad, noh, eks me ise mainisid ka, et neid tuleb hästi palju. Aga selle kirja valmistas ette Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles ja ma arvan, et noh, las see, jäägu see tema enda südametunnistusele tagasi, oli see kokkumäng ikkagi meie juhatuse esimehega ja, ja ma arvan, et Eesti rahvusringhääling on sõltumatu ja me teeme ikkagi valikuid oma programmist lähtuvalt ja ja me näitame, noh, keegi ei meenuta ma neid näiteks eelmisel aastal ju Eesti korvpalli koondise mänge, kus Eesti korvpallikoondis, õppus, kvalifitseerus Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile näitasime kõiki kodumänge ja ka välismänge, kus pilti toodeti. Nii et laskesuusatamise maailmameistrivõist, suusatamise maailmameistrivõistlused, käsipalli, valikmängude võrkpallivalikmängud kõik oleme teinud vastavalt oma finantsvõimalustele rahalistele võimalustele ja me peame arvestama, et spordiala, see eelarve on kogu aeg vähenenud ja vähenenud, et ega seal midagi suuremaks ei ole läinud. Ning noh, eks alati saab ette heita ja, ja, ja, ja tegelikult on alaliitudel song alaliitude juhtide töö käia nii-öelda meile ka peale ja anda endast märku, aga alaliidud peavad sellega arvestama. Programm, meil on oma programm, saade konkreetselt, mis koosneb saadetes siis ja olen ka sellest lähtuma, et mis on meie programmile vajalik ja tähtis, eks me oleme kõiki asju teinud, et me võtame näiteks märtsikuu uudised, siis meil oli 36-st alast erinevast alast uudised, kõige suurema väljundi said korvpallurid. Nii, nii see käib, vaatab oma mätta otsast ja ja, ja ühest küljest võib-olla see ongi normaalne, et inimesed annavad märku ja las siis kirjutavad, kui nad soovivad, aga igal juhul me oleme enne ka arvestanud ja me oleme toimetuses kõiki asju rääkinud. Ja teinud oma pingerea, et mida, mida me peaksime näitama, eks me näitame selle järgi, kus Eesti sportlased on, on ikkagi noh, kas tipule lähedal maailmas või on täielikult tipus, Anier teisest küljest valitseb ka telemaastikul väga suur konkurents, et kõik õigusi sa jõuagi osta. Ja teisest küljest on ka alaliiduta, kui nad näevad, et ETV-l või, või Eesti rahvusringhäälingul raha ei ole, siis on ka nõus ise panustama, kui, kui, kui see võimalik on, aga tahavad ikkagi vastu saada meie käest ka sponsorreklaamteavet, mida näiteks Eesti meistrivõistluste juurde, las ta ei saa küla koondise juurde, kui ringhääl nõu seda lubab, nii et selles mõttes me oleme käsist-jalust seotud. Et ühest küljest alaliidud, kes, kes sõltuvad sponsorsponsorit, abista, sponsorrahadest tahavad meiega saada oma sponsorteavet, siis seda ei lubata, siis noh, mul ei ole siin midagi teha. Ja, ja Eesti rahvusringhäälingule, see on rohkem nagu juhatuse esimehe tööpõld, kus ta peaks töötama, et tegelikult kaks aastat tagasi tehti rahvusringhäälingu nõukogu poolt otsused üldse mitte mingisugust reklaami ja sponsorteavet spordiülekannete juures, mida, mida on kogu aeg olnud. Ja siis tegin ma sellise asja, et kohtusin kaheksast liikmest viiega ja, ja kui enne oli, et mitte midagi võeti ära, siis, siis pärast kompromissi leidsime, et sponsorteave oleks võimalik ja vastu tulles just alaliitudele ning selle teema tegin taas kord ära ja pidin seda tegema, sest see oli alaliitude enda huvides. Aga ega siis nüüd kõike. Ja mis ei peagi alaliidud ja lai avalikkus teadma, et see ongi mu töö, millest ma palka saan ja teise töö mulle meeldib inimestega nii-öelda noh, rääkimine ja, ja, ja, ja spordivaldkonna seismine Seni ongi, kas rahapuudus, pidev rahapuudus, rahvusringhäälingus oligi põhjus, miks sinu suhted äkitselt siis alates novembrist-detsembrist juhatuse esimehega halvenesid ja, ja põhjus oli siis ikkagi see, et kas on raha palli MM näitamiseks või ei ole, tähendab, rahapuudus on rahvusringhäälingu põhiprobleem. Ma arvan, et see sai saatuslikuks küll, sest tegelikult, ega mul enne seda ei olnudki mingeid probleeme juhatuse esimehega, aga kui võeti vastu otsus, et jalgpalli maailmameistrivõistlusi me ei näita oma lepingud, Mebuga ei täidab siis ma arvasin, et see on piir. Et jalgpalli MM-i peame näitama. Ja kui r kirjutas kirja EBU-le, et me siis finantsolukorra tõttu mehitame renoveerima siin uut raadiomaja ja hakkame kohe ka vana raadiomaja kallal tööd tegema ehitustegevusega, et raha läheb ka sinna, mis muidugi ei vasta tõele, sest see raha tuleb Eesti CO2 rahadest. Aga, aga ebola selline kiri läks teele ja ebule väga siiralt üllatunud, et me ei taha üldse näidata jalgpalli maailmameistrivõistlusi ja EBU peadirektor inglitele dren kirjutas siis kirja, et kui tõesti kavatsema lepingut täita, siis see võib tekitada probleeme mitte ainult Eestile, vaid tere, Baltikumi, ehk siis Läti ja Leedu. Aga kui me tahame järgmistel tiitlivõistlustel nii-öelda teleõigusi omandada, et kui me praegu lepingust taganema ja lepingut rikkuma, siis, siis me ei pruugi tulevikus saada ja ja, ja õigused võidakse hakata pakkuma esmajärjekorras Viasati kontsernile MTÜ grupile. Et selline päris karmis toonis kiri tuli, et ma arvasin, et see oli ka üks üks nagu näitajad ikkagi leping on leping ja leping, allkirjad allakirjastanud ja ja siis tuleb see näitus on üks asi, aga teine asi ma ütlen, et ta on ikka tõesti suur suur programmiline osa ja sealt sealt see tegelikult see olukord algas. Mispeale sa võtsid telefoni, helistasid tollasele peaministrile Andrus Ansipile ja said sealt tema toetuse sellele, et saada rahad rahvusringhäälingule maailmameistrivõistluste jalgpalli. No tegelikult on niimoodi, et meil oli oktoobri keskpaigas kolme juhatuse liik, ütleme ka koosolek, kus oli veel lisaks ETV peatoimetaja Heidi Pruuli ja tema asetäitja äigi sepp, kus, kus Margus Allikmaa ütles, et ainult sina, Marko, saad seda teha, et võtta ühendust Aivar Pohlakuga ja ja jalgpalliarmastavate poliitikutega rääkida, kuidas saada lisarahastuste Eesti rahvusringhäälingule juurde? Tegelikult laias laastus seda ma tegingi ainult selle vahega, et, et ma lihtsalt ei võtnud kokku poliitikute ühe laua taha, sest mida on võimatu saada tänapäeva kiires elus, vaid tõesti konsulteerisin telefoni teel Andrus Ansipiga ja ja rääkisin olukorrast ja järgmisel päeval võttis muga ühendust Jürgen Ligi rahandusminister ja eks ta nagu niimoodi käisime, aga ma arvan, et tegelikult selle tee oleks pidanud ära tegema juhatuse esimees. Aga ma tegin selle töö ära ja lõpuks raha tuli ja lõpuks on see 300000 täna Eesti rahvusringhäälingubaaseelarvesse, nii et raha on meil juures. Mis on hea asi, et MM tuleb ja minu meelest on täiesti normaalne ja nii peabki olema. Ühesõnaga, sa ei ole rikkunud mitte ühtegi juhatuses kokku lepitud kokkulepet, sa ei ole rikkunud rahvusringhäälingu arengukava, sa oled rahvusringhäälingule 0,3 miljonit eurot raha juurde toonud. Sa oled oma sporditoimetuse eelarve alati tasakaalus hoidnud. Ja tasuks on siis siit, sa oled pidanud lahkuma, armastad oma ametit? Kohal ja aga ma väga ei meenuta enam seda, sest minu jaoks on see minevik. Et minu jaoks on, on tõesti minevik, et jah, ma tegin oma tööd kirglikkusega, ma teen tulevikus ka oma tööd sama kirega ja lähen oma eluga edasi. Aga, aga teisest küljest on ju tähtis, et RR näitab ühte suurt asja ja me käisime sel aastal Sotši olümpiamänge, näitame jalgpalli maailmameistrivõistlusi. Noh jah, et minu asemel on nüüd uus inimene, Rivo Saarna ja ma arvan, ta saab oma tööga hästi hakkama. Ma tulen kaarivat hästi ja, ja selles mõttes on tal kergelt, et meil on paljud tiitlivõistluste telelitsentsid juba olemas, näiteks jalgpalli MM-i õiguse melon aastaste aastani 2022 ehk siis 2014 on see aasta 2018 2022 ja, ja mõned noh, rääkimata siis suusatamise tiitlivõistluste õigustest ja laskesuusatamise tiitlivõistluste õigused. Korvpalli Euroopa meistrivõistluste ja maailmameistrivõistluste teleõigused Viasati kontserni MTV-MTV Grupi käes. Et nii, nii see on, et kõiki asju ei jõua teha kuigi raadioõigused saamaks saaksime meie meid lõpunessaena. Maailmas käib väga tugev konkurents teleõiguste koha pealt ja, ja need õigused, mis täna Eesti rahvusringhäälingul on, nendega võib olla väga uhke. Et need suured asjad on kõik nagu meie käes, et et kergejõustiku maailmameistrivõi seesamamoodi aga meenutaksin veel, et olümpiamängude teleõigused ei ole enam üksi ETV käes ja ERR-i käes vaid, vaid ka Viasatile on oma õigused peldi tasulise TV käes ja internet, õigused on ka nende käes, nii et nii et see maailmale palju avatumaks hinna hinnad on tõusnud kõrgemaks ja kõiki asju ei jõua lihtsalt omandada ja osta, et ega, ega tegelikult, kui vaadata nüüd päris ausalt, siis ega selle juhatusel ka kerge ei ole, et kõik kulud kasvavad ja, ja, ja meie tulubaas on, on kogu aeg jäänud selliseks nagu, nagu samaks tõusnud, tegelikult päris aus olla. Aga minu meelest tuleks hoopis arutada küsimust, et kuidas üldse tulevikus tulevikus lahendada eelarveprobleemid Eesti rahvusringhäälingule. Muuseas, need probleemid kogu aeg olnud, need on, me räägime nendest hämarusest saadik, aga ikkagi tuleb nüüd mõelda, et kas loamaks või mingi protsenti eelarvest nagu näiteks üle saadi, oleksin üle võtta aluseks BBC loamaksusüsteem. Et nendel küsimustel tegelikult peaks peatuma, et ma arvan, et see oleks õige ja rahvusringhäälingu nõukogude ka mõtlema, kuidas paremini teenindada Eesti rahvusringhäälingut. Mitte seal ainult. Ma ei tea kättuste kogu aeg, vaid tegelikult me peaksime need sisulisi küsimusi arutama, sest sest kui on finantsolukord kaetud, nii enam-vähem siis saavad raadio kui telepooliaga uue meedia pool oma tööd korralikult teha. Loomulikult võib ressursse ümber jaotada ja, ja, ja mõelda, kuidas teha veel ökonoomsemalt ja, ja täismahus seda tööd saavad inimeste juures, aga kuskil on ka piir ees, et ajakirjanik ja saarlaste joosta segaseks ühe võistluse pealt teise lõbuks taastumist ja, ja ettevalmistust oma järgmiseks tööks. Et nii lihtne, lihtne see ongi, et, et tuleb mõelda inimeste peale tervikuna. Räägime sinu enda tulevikust, sa ütled, et sa ei taha olla minevikus kinni ja ma täiesti mõistan sind, me kõik saame sellest aru, kuidas oma tulevikku näed? Maren oma tuleviku täiesti normaalsetes helgetes toonides, et töötame, kindlasti ei jää, see ei ole üldse probleem, on omad mõtted praegu, mida ma ei saa siin kahjuks avaldada või õnneks. Et ma liigun teatud eesmärgi suunas ja üks on selgelt rahvusringhäälingus ja ma tulen tagasi kunagi veel, et see on selge, see on minu elus, on minu armastus, see on kõik kokku, ma olen siin nagu kala vees, ma väga armastatud organisatsiooni, mul on suurepärased kolleegid. Et ma olen praegu, nagu öeldakse, vaikselt, komandeeringus, ütleme nii, et ma olen lihtsalt väljaspool, aga aga ma arvan ikkagi ikkagi selga ei pööra kindlasti, sest ma olen siin tere ja kena maastikul olnud nii kaua aega ja, ja rahvusringspurdi menetlus ei koosne ainult ju televisioonist, meil on ka raadio ja, ja väga tugev raadiotoimetus, et tegelikult oleks kõik koos olema ja tegelikult peaks koos olema ka veel uue meedia olukorraga tuuri jaotatud, lahku löödud. See ei ole tänapäeval normaalne. Ma arvan. Aga, aga tegelikult. Eks vaatame, mis tulevik toob, praegu on, nagu ma ütlesin, ma valmistun jalgpalli maailmameistrivõistlusteks, tegelikult ma puhkan ka, et see puhkus kulub ka ära sportlasele, kui sportlane teeb kõvasti trenni, siis tema trenni üks osa on ka puhkus. Sest sa ei saa minna väsinud peast oma tiitlivõistlusele ebaõnnestud, sa võid vigastada ennast, väsimusmurrud, mis iganes kõik tulevad, et see, see, see mõistus välja puhanud olek ja vea annavad reporterile kommentaatorile ajakirjanikule suure suurepärase nagu, nagu lisaenergia jõu, et see, see puhkus kuulub asja juurde ja ütlesin, ma saangi praegu puhata. Ma läksin sena muhusse tuvastada, kus ma tulen seitsme viiendal aastal filmis mängisin et 2006 ostsin väikese krundi ja ehitasin, eks siis aida ja sauna sinna peale ja seal ma siis puhkan ja lähen ka kohe pärast saadet sinna mõne nädalavahetust ja, ja tule siis nädalal järgmise nädala alguses tagasi linnusest. Palli MM-i tegemised on ukse ees ja neid tuleb ette valmistada. Nii et noh, vaatame. Ma arvan, et midagi hullu ei ole. Kas sa ise ehitad? Ei ma mulgi ehitaja ema või teha abitöid? Iga teed? Jah, ma mulle meeldib hästi palju ratast sõita, aga kogu aeg ei sõida ratast ja, ja mul meil kui golfi mängida, mida ma ka ei ole, aga tegelikult tegin Helmedal mängisime ja, ja maname natuke ennast, liigutan küll jah. Ja talvel noh, minu täielik armastuse suusatamine, oi kuidas mulle meeldib suusatada ja ma olin nii kurb, et sel aastal talv jäi sisuliselt vahele ja siis, kui väike lumi tuli, siis ma olin sotsisel omakorda mõis käisin, mäletas 10 korda sel aastal suusatamas, et ma rohkem lihtsalt ei jõudnud, kuna, kuna ei olnud olusid. Aga kuskil Põhja-Norras või Lapimaal või Alpidesse. Ei, ma olen käinud. Ma olen mäesuusatamisest sõitnud Itaalias ja Austrias ja Šveitsis ja olen seal käinud ja Soomes ka. Aga mulle see murdmaasuusataja meeldib rohkem, et see on usa töö, kuigi mõlemad on omapärased. Aga, aga murdma on minu kirg, see mulle meeldib. See on eesti sport, vot see on eestlaste tõeline, tõeline sportlase, tuleb ta digivaeva nägema, higistama sõitma ja läbi raskuste tähtede poole, et mulle meeldib madin Pirital suusatamas, ses mõttes ideaalsete valgustatud rajad ja ja maraton 2010. Kui tegime iluuisutamise Euroopa meistrivõistlusi siin Tallinnas jaanuaris päeval on hästi pikad. Ma lõpetasin kella üheksa paiku need ettevalmistus tööd ära, enne kui üldse said võistluse algama, siis mäletan, et läksin kaheksa-üheksa paiku suusatama, et ma nautisin täiega muusikat, on seal ka ehk aega kuulata. Kas su lemmikud on? No muse diapasoon on hästi lai, et ma kuule, hästi palju head muusikat, aga aga üks suuremaid lemmikuid kindlasti Queeni ja Freddie Mercury, et tema kirglikkus mulle nagu väga meeldib ja, ja Fredi Mercury lavalised esinemised on tõelised, et noh, ma saan tunni etendusse, on see on ja milline hääl ja milline hääleulatuse tämber ja fantastiline, et Freddie Mercury mulle väga meeldib ja ja viimasel ajal ma Pole väga kuulama ka imivainhausi stiil mulle hästi meeldib ja ja paneb mõtlema ja siia sõites kuulasin Jaan Tätte, tema lood on ka sellised mõnusad ja, ja väga sellised mõtlema vanemad ja kuidagi annavad energiat juurde, et noh, ma arvan, et ma kuulan hästi palju, et hea muusika, noh see see juba juba lööbinud käima. Sa kohe saad motivatsiooni, energiat juurde ja ja, ja noh, seda on vaja lihtsalt, et mõnikord ka ennast rahustada teatud asjade pooleta muusikal fantastiline. Me kuulame siin sinu valikus ühte lugu ansamblilt Queen aga enne kui see kõlama hakkab. Ma tänan sind pika intervjuu eest. Ja soovin ükskõik kus elu sind järgmistel aastatel ei leia ja kuhu ta sind ei vii, et sul läheks hästi, sa oled selle ära teinud. Tänases tegija saates rääkis spordiajakirjanik Marko Kaljuveer, küsis Kaja Kärner.