Margus Saare jutusaade Jutusaade. Kevadisel pühapäeva hommikul, 10. aprillil, nii on jutusaate otse-eetris Lagle Parek, tere hommikust. Tere hommikut. Teie elust leiab nii palju tiitleid, täheühendeid, ametikohti ja kutsumusi ja saatuslike ja vastuolulisi. Olete hüvitatu, dissident, poliitvang, siis on teie eluloos MRP-AEG. Olete ERSP looja ja juht, Eesti komitee liige, endine siseminister ja praegune heategevusorganisatsiooni karitus, juht ja, ja tagatipuks pirita nunnade sõber. Ilmselt neid tiitleid leiab sealt eluloost veelgi, aga kuna te olete Pirita kloostri nunnade sõber, siis küsin kõigepealt võib-olla, kuidas teie pühapäev algas? Kell kuus kell kuus hommikul või mis keelsel nunnad ärkvel? Nunnad muidugi ärkavad kell kuus, aga kuna mina ei ole null, siis siis ma tavaliselt ärkan varem. Sest ma, ma olen hommikune inimene hommikul töötleda ja iga tund, mis hommikust võtan, see on tulus tund ja iga tund, mis jääb õhtu peale, see on niisugune. Noh, niru päeva lõpp, eks ole, aga söövad ikka kell kuus. Kuus, 20 on juba kabelis palvetavad eks nende On ju palvetamine ja töö, mis peab olema tasakaalus. Aga kindel on see, et teie ei ole nunnu. See on täiesti kindel. Tegelikult on see, et selle nädala argitoimetuste kõrval on meile kõigile vähemal või suuremal määral reaalkorda läinud uudis katoliku kiriku pea Rooma paavsti, Johannes Paulus teise surmast. Kas viimane nädal teie seal kloostris on olnud teistsugune kui, kui tavaliselt? Ja kindlasti sellepärast, et no nendele inimestele, kes on ennast nii-öelda pühendanud jumalale jäänud igavesed tõotused, meie õed on kõik igavesti taotustega õed juba meil ei ole neid pooles vinnas õdesid, ütleme nende jaoks on see nüüd ütleme ei olegi õige kurb sündmus vaid see on üheaja lõpp ja uue ootus ja nemad elavad seda tõenäoliselt hoopis teistmoodi läbi kui meie. Nüüd niisugused, mitte religioosne ei ole õige öelda, võib ka religioosne, mitte nunn või munk olla. Aga noh, mina isiklikult noh, elan seda teistmoodi üle, mina nagu analüüsin. Mis tähtsus oli sellel paavstil maailmale, minule, Eestile, niiviisi, Nende jaoks on see teistsugune elamus, mida ma ei oska kirjeldada, aga nad veedavad tavalisest rohkem aega palvetades. Ja seejuures kõik vaba enamasti televisiooni ees ja vaatavad, mis toimub Itaalias. Ja Itaalia saated on nende jaoks väga huvitav, seal palju religioosseid saateid, palju intervjuusid noh, mina peaaegu et ei näegi õdesid, see nädal. Matusetseremoonia ajal isa Philip siin Eestis matuseid kommenteerides ütles ka, et Paavst kinkis tegelikult inimestele selle viimase ühise rõõmsa koosolemise või et, et et oli põhjust koos tuletada ja tegelikult rõõmus olla ja selle perioodi tõesti siis lõpetada nii-öelda pidulikult. Tegelikult on nüüd see, et te olete isiklikult ka rooma paavstiga kohtunud. Mina olen teda, see on, kohtumine on niukene. Ma ei oska isegi öelda, aga ütleme nii. Ja eks ole, kõik on kohtunud ja aga no ütleme, ma olen kätt surunud, tema sõrmus suudelnud ja, ja seda päris mitu korda. Aga nii seda imetlemist niisugune seos paavstiga nagu huvitav, et esimene noh, oli see suur rõõm omal ajal, kui poola paavst valiti. Sest tol ajal oli minu sidentlik tegevusperiood ja Poola oli ju selles sotsialismileeris või kuidas me ükskõik, kuidas me seda nimetame üks neid maid, mis oli väga leppimatu, sest iga natukese aja tagant tekkisid seal rahutused. Ja ja noh, ta oli nagu toeks kõigile teistele, kes lihtsalt pole suur tissid, ütlusi vaid jah, absoluutselt ja ikkagi kui 40 miljonit avaldab oma pahameelt, selle mõju vist suurem kui meie siin alla miljoni. Tahame öelda, et me ei ole rahul sellega, mis toimub ja kui me võtame ka Poola ajaloos traditsioon olid venevastased, mässud lõpmatu, eks ole, nendel nendel on see verega siis antud ja nemad ja nende vabadusvõitlus mõjutas kindlasti kõikide Nõukogude leer Nõukogude Liidu leeri rahvaid ja nende Nende vabadusvõitlusi. Ja kui nüüd sai pahast poolakas uskumatu lugu, seejuures suhteliselt noor, tegus, nägus, selge ütlemisega, selge mõtlemisega. See oli väga suur asi. Ma nii mäletan me kõik, kust need tulid, kesse tähendab, praegu oskab kindlaks teha, aga me kõik hankisime endale paavsti pildid näiteks. Ja ja kui minu sõpruskond ja mind arreteeriti 83 siis lusika konfiskeerimisele. Ja nüüd, kui hiljem tuli välja, et higi, ahuneni niisugune pilt on säilunud, siis oli täiesti omaette väärtus, eks ole, ja me panime ta veel karitusesse ülesse niukene. Läänam tänapäevani sile, uhke raam või niisugune vaid lihtsalt paberiga kinni kleebitud häireid ja niuke vahva. Ja ta oli nagu ta sai nagu niukse vaba mõtlemise sümboliks, tegelikult katoliku kirik ju kandis tegelikult seda vastupanu mõtet väga tugevalt kaleeduks, eks ole, ta oli palju tugevam, kui meil tähendab palju massilisi, mis tänu katoliku kirikule suure Poola vaheaegsel läheme lähemale Leetu ja, ja kuna Polnud seda ühendavat jõudu, siis noh, eks me olime natuke kadedad. See kohtumine paavstiga jaoks on selles mõttes nagu suursündmus või on lihast ja luust või on ta midagi muud? No esimene kord nii kätt surusin ma siis paavstil, kui passaat saabus Eestisse. Valitsus oli üles rivistatud lennujaamas, mina vastutasin paavsti julgeoleku eest, Lähen, noh ja uudishimu ja kõik üheskoos. Ja siis ta oli ju väga suhteliselt hea tervise juures oli küll toimunud ju juba vaatendaatia kõike, aga ta oli väga mõjus. Ja meie niuksed puritaarlikud, külmad inimesed ja kui tuleb ikka paast lennutas talle, suudleb maad see on ikke selge, teine tunne. Kas sõrmuse suudlemine on, on suur pingutus eestlase jaoks väga. Ega tähendab, kuna, Mul on üldse raskusi kõikide vormide pidamisega, mis on kohustuslikud siis kui see oli aastal 2000, kui ma paavstiga oli niisugusele audientsile väga väikene ring inimesi ja ja kõik suudlevad ja ega minulgi ei jää midagi muud üle ja ma kogu aeg noh, minnes sellele vahetule kontaktile, ma on mures, et kuidas ma sellega hakkama sain, aga ma sain. No reaalselt ma sain keldrisse. Ei olnud ei olnud konti kõhus ja ei olnud. Paraku juba ütlesite siin paari sõnaga seda kaanu paavst otseselt Eesti-suunalist poliitikat ka tegid. Kas see oli nagu üldine tegevus, mis vastupanuliikumisele või kuidas öelda distidentidele siin tuge pakkuse? No kas otseselt ma arvan, et, et mitte, aga tema isik, noh, niisugune eriliselt julge isik mõjutas paratamatult kõik kõiki, kes olid rahulolematud käsitseda oma julguse tuge nii-öelda ja ma tegelikult me ju kõik mõtleme paavstist praegu palju rohkem. Aastakümneid oleme mõelnud, sest on olnud niisugune imetlesid aga nüüd koos surmaga tulevad need analüüsiajad, eks ole, ja mõtled, millisesse suurus oli ja ja kui ma mõtlen seda, mida tema kõike rääkis, mis siis sobinud rahvale ta igal pool ütles seda, mida ta mõtles. Ja ma viimane üks meie ekspresidendi Lennart Meri intervjuus, kui ta, kui ta oli öelnud Galen merele, et sa oled ebakindel. Aga huvitav ütlus. Te olete ise rääkinud, eks ole ja, ja tähendab kõik näost näkku kohtumised, kus sul tekkisid vestlused, arvatavasti ta ütles. Fidel Castro oli, mis ta arvas. Kui ta käis Iisraelis pitamas, arvatavasti ütles igaühele, mis ta arvas, ta ütles tervele maailmale, et ta on abordi vastu, mis ju tegelikult maailmas ei ole hästi vastu võetud. Temal oli see sisemine julgus ja veendumus. Et et Sul on õigus ja mul on julgust öelda, mis ma mõtlen. See on väga suur asi, kui me analüüsime ennast, kui palju me suudame öelda elus? Päris tõsiselt ikka seda, mis me mõtleme. Lagle Parek, teil on endal olnud ka julgust minna oma teed. Öelge, kas te lähete oma teedia ristiga eteiraja vä? Tal oli, tähendab, ta on, ma võin öelda, et ma tean, kui arg ma olen, eks ole, mul on lihtsalt elu andnud mänginud ette situatsioonid ette, tundub, et ma olen väga, ei julge, aga mina pean julgusiks seda, kui sa suudad. No igal juhul oma mõõdupuu julguseks, minu mõõdupuu on see, et kui kõik ümberringi on sinu vastu ja, ja sa julged öelda, mis sa mõtled, see on minu jaoks mõõdupuu ja ma ei julge seda alati. Aga teine koht jälle, kui on väga eriline situatsioon, ütleme, nõu koguda algu, arreteeriti kohus, vot siis oli see surve nii suur. Ja sa tundsid nii suurelt oma õigust, eks ole, et ilmeksimatult seal seisavad õige asja eest ja kurja asja vastu, aga siis oli jälle julgust. Aga julgus tuli suurem kui orgus. Jah, ilmselt ilmselt oligi, aga vaata pisi elus. Kõigepealt on vaja julgust öelda, tihti halvasti kellelegi või isegi mitte halvasti, vaid sa ütled, mis sa mõtled. Vot sellest julgusest jääb minu puud. Vot see ütlete kuidagi pahasti. No kuulge, kui te ei oleks olnud siseminister 1990 293, kas te siis poleks ka praegu seotud Püha Birgitta orduga vä? Tõenäoliselt mitte sellepärast, et ma sain tuttavaks ju ordu ülem, aga just läbi selle, et ma olin minister ja võtsin tema vastu. See oli nüüd nüüd kus oli ees kunsti või? Ei, aga ma arvan seda, et see oli nagu kompensatsioon selle ministriastest. Mis, mis teie nunnade sõbraks olemine siis on, mida te ütlete, et te seal olete? No see on, no tegelikult on ju vahva teha tööd kus sa oled väga vaba selles mõttes, et mida välja mõtlen, seda pakkuma, eks ole. Ja kui ühed üks organisatsioon tuleb Eestisse läänest või idast, ükskõik kust ja siin hakkab ennast sisse seadma, siis sõnagi raske, kui kedagi ei olegi, see aitab. Ja selles mõttes ma olen nüüd 10 aastat juba aidanud õdesid noh, alguses ehitamisega rahade otsimisega lihtsalt kohanemisega ja sisseseadmisega. Aga nüüd juba noh, on nüüd on nagu see sõprus rohkem seotud piiritega pirita kui asukohaga kohaga, millel on huvitav ajalugu, Pirita klooster, mis tegelikult on ju küll, et varemed on uuritud, aga kloostri tegevus on täiesti uurimata. Ma tahaks igatipidi kaasa aidata, et tekiks, tekkisid võimalused uurida pildujat ajalugu tõsiselt, mitte ainult kive. Pirita kloostri varemetes oleks palju kontserte, tegevust see on põhiline minu kohustus ja ka sotsiaaltööd teha. No siin on mul see ühendav lüli ka sedapidi, et kuna Eestiga rikas on katoliku kiriku juures tegutsev heategevusorganisatsioon siis selle kaudu katoliku kiriku osa on ka prygi Kinde ordu siis seda sotsiaaltööd nagu siduda, ühendada ja kõige optima reaalsemalt kõige suurema kasu ka teha. See on see mõte ja see ongi see minu sõprus. Aga mulle meeldib lihtsalt sõna sõber Me hakkame. Tähendab, see hakkab nagu kaduma kuidagi me enam räägime vähem sõpru, sest meil on kõik müüme, ostame-vahetame PEAB efektiivne olema. Aga elu on ju meile kõigile väga tähtis, tähtis sõbrad. Kust nad pärit on? Mitu Eestist pärit? Praegusel momendil meil ei ole ühtegi, meil nunnad liiguvad, praegu on meil Mehhikost ja Indiast, aga mis toimub kevadel, tuleb meil liigutamine jälle siis võib koos siis noh, meil tuleb juurde kindlasti. Meil on praegu üheksa nunna, minu, meil kindlasti tuleb juurde. Kas sõnad oskavad eesti keelt ka vaikselt Eesti ühiskonnaga või kuidas nad nagu nende inimestega, kes neil külas käivad, suhtlevad? See on range kohustus kohalikku keelt osata. Muidugi see ei ole kerge, sellepärast et eesti keel ei kuulu nende kõrgete keelte hulka. Aga noh, niisuguse elemente baarse suhtlemisega saavad kõik nunnad ütleme teisel aastal hakkama, kui nad siia tulevad, aga meil on praegu siin mitu õde, kes on algusest saadik nii, et nemad saavad hästi hakkama selle asjaga, siis on mõned, kes on väga andekad keelte peale, kes nagu õhust võtavad, nii et meie majas sa saad hakkama. No kes ütleme, kes vähem, aga ikka range kord on see, et mis seal toimuvad, eesti keeles suhtlemine noh, väljapoole toimub ikkagi eesti keeles on siin ei ole mingit pääsu neil. Kas sellist ohtu nagu ei ole, et nad on nii suletud seltskond, et nende olemasolu Eestis sellel ei ole mingit mõju Eestile? Vot see. Ütleme vanasti, siis olid vanasti see prygi kini ordu b, kes elas siin Pirita kloostri varemetes, olid lausuurorduvus üldse väljusi käidud ja noh, need eesmärk on siiski põhiline eesmärk on palvetamine. Nüüd on meie haru on niisugune mitte väga kontemplatiivne, meie õed käivad väljas noh, neid ju vahel võib kohata kontserditel ja, ja igal pool väljas, niiet et noh, mingi sedapidi nad suhtlevad siis noh, ja tegevus, mis nad teevad. Hotell, mida nad teavad, mis on nende sissetuleku allikas, millest nad elavad kaudu toimub ka suhtlemine inimestega ja meie kloostri ümber on noh, igasuguseid inimesigi, kes me teeme, korraldame loenguid ja meil on niukseid üritusi ja Nad ei ole suletud, nad ei ole suletud. Aga ega see võõral maal hakkama saamine võib, see, selle mõistmine võtab aega. Ja ka meil nende mõistmine võtab aega. Alguses me rääkisime seda, et nad vaatavad palju Itaalia televisiooni. Kas nad eesti televisiooni kavatavaidiks sellist filmi nagu viimne reliikvia? Seda tutvustati neile kohe. Teevad itsitavad või või kurjad instaterad. Aga nad vaatavad esitelevisiooni küll päevauudiseid ja niiviisi, kui on mingi saade ja niuke, aga Itaalia televisiooni nad vaatavad lihtsalt sellepärast, et seal tuleb palju religioosseid saadi, mida meil ei ole ju tegelikult. Sealsamas selles Viimse reliikvia filmis ikkagi siit küsis ka seal ju üks Siimoida inilist nunna käest, et mis sa siin kloostris teed pattude pärast vanemad saatsid. Miks sa, nunnad tänapäeval kloostrist kloostrisse läinud? No ja kui vanasti noh, ütleme kloostrite arv oli suur ja situatsiooni üldse maailmas teistsugune, eks ole, siis võib-olla tõesti vahel vanemad panid pattude pärast või lihtsalt polnudki panna, ütleme aga tänapäeval enam säärast situatsiooni asetust ei saa olla, sest nii kui ta tahab, saab ju ära minna. Sellega politsei taga ei hakka ajama. Tal on ju võimalus ära minna, tänapäeval on see kutsumus ja ega sellepärast ongi maailmas kloostrid kokku kuivanud, et ega seda kutsumust ei saa ka palju olla ja ei tohigi olla. Sest et tege inimene on ikkagi loodud selleks, et tal on lapsed ja pere ja nii edasi ja nii nagu alati, igal pool on erandid, erandlik, kutsumus, kutsumus. Noh, kellel on see religioossus vajadus hoopis suurem ja ilma kutsus, et ta ei pea üldse praegu vastu, sest ei ole ju seda piiravat noh, mingeid piiranguid ei ole nagu täis saab, siis ütlen head aega ja, ja klooster kaitseb ennast selle eest selle pika teega nunnaks Saatse päris täieõiguslikuks nunnaks saamiseks kulub noh, ütleme 70 10 aastat, laega on tagasi ka ikka no tähendab, see toimub väga kiiresti väga kiust. Kas teil on seda ebamugavusi ka olnud või kas inimesed väljastpoolt kloostrit mõistvalt teile? Eesti on üks huvitav asi, üks huvitav nähtus iseenesest ma palju selle peale mõelnud, sest Eestis üldiselt on ju praegu küllaltki noh, mis me räägime, religioonisõbralikkusest esineb küllaltki vaenulikkus, noh, meil muidugi ei lähe naginaks, eks ole, aga aga noh, sisemiselt küllaltki palju inimesi, kes ei ei mõista religiooni ja ei saa aru tema vajadustest. Aga see on täiesti müstiline, kui hästi õdesid vastu võetud. V Priidini õdedele naeratatakse, üldiselt sõidavad ju trammis, bussis, laeval sihukesed kõmaalides, kus just jah ja tähendab tekitabki niisuguse tunded, nemad naeratavad, nendele naeratatakse, nendel ei ole. Meil ei ole ühtegi sissi olnud niisugust, et tuleksid, et, et kujutad ette, mulle tehti noh, keegi ütles pahasti või, või vaatas kurja pilguga, ei ole. Aga see oleneb väga palju Nende naeratusest, Salon, armsad. No 1436. aastal valminud Pirita kloostri kirik tähistab siis tuleval aastal 500 seitsmekümnendat sünnipäeva ja siis juba koos munkadega. Praegu on ka tähendab vahepeal nii palavalt esile, ehkki nii-öelda noh, temaatika on niisugune õhku visatud natukene mull, eks ole, ka. Ei ole plaanis ei praegu noh, see kutsumuse küsimus ega munkurchia nullus on ikka väga palju. Kutsumuse küsimus. Kuulame vahepeal ühe laulu eestlaste lemmik silmist. Meie viimne reliikvia me käes on viimne reliikvia. Õhtu jõuab. Aga meil on viimne reliikvia ootus, laatus, armastus, kääre. Seab vabadus. Kes seal viimne reliikvia, kelle käes on viimne reliikvia? Jõua? Aga meil on viimne reliikvia. Lähme eetrisse Lagle Parek on tänase jutusaate külaline. Lagede elate kloostris ja nagu ei ela ka siis vä? Tähendab no tähendab, ütleme nii, et Pirita klooster ei koosne ainult klausuurist, kus elavad õed. Eks ole, vaid Pirita, kloostris on on klooster kinnideks elavad õed on hotell, mis peab üleval, seda asja on sotsiaaltheroomid, Jon kabel ja mina elan selles hotelli poolel. Kas see on nii, et müüsite oma maise vara maha ja ja läksite kaks kätt taskus, põhimõtteliselt? Tähendab kui ja mul oli väga vähemaiseid vara üldse, eks ole, mida müüa. Oma mingid asjad muidugi viisin mööbli ja ma ju elan nagu inimene edasi, lihtsalt ühest ruumist läksin teise ruumi, ütleme niiviisi. Kloostrisse okei, ütleme, et siis tööle minek on natuke seda ka, et väsisid ära ja klooster Natuke paos olla ei ole nii palju tööd. Et seda nüüd ei ole, et seal oleks Mul niukene niuke mõnus äraelamine. Ma loodan, et mul ikka üks, üks kümmekond aastat seda müttamist. Eesti mittetulundusmaastikul seisab veel ees, sest see on nii lõpmata palju huvitavaid väljakutseid pakkuv ala. Et et ma ei näe lõppu sugugi. Viimased aastad juba üsna tükk aega, tegelikult olete te perekonnaseisult üksi. Lesk, kas aitab üksi olemisega ka paremini hakkama saada? Et ma olen üksi suhteliselt niisugune inimene, kes saab üldse üksi päris hästi hakkama ja ma vajan lausa üksi olemist. Ma iga aasta sõidan puhkama kuskile, kus ma olen üksinda. Et et natuke vähem rääkida. Siis, kuidas on see tarkvarapuhastus ja failide ära pakkimine ja prügi välja viska minema? Tähendab, ma ei oska seda nii-öelda, aga mina niiviisi vajan seda. Mul on see väga hea. Isegi vanglas näiteks minu jaoks olid kõige paremad päevad, kui ma olin üksika. Siis sain aru, et siis, kui te olite mitmekesi kambris, siis olid seal need viru lindudega koos ja siis nende jutuvada. Teid väsitas. Seega hea üldse, no pärastpoole juba, kui oli eeluurimine läbi, ootasin kohut, siis ei olnud nii hull, siis oli päris kenasid inimesi. Aeg oli antropovi aeg, kui majanduskuriteod olid väga aktuaalsed ja oli inimesi, kes majandus tähendab pseudoprotsessi oli tol ajal majanduses palju. Aga, aga ikkagi ma vajan nagu seda üksinduse vabat ruumi hirmsasti vaja. Et isegi vanglas on, on keeruline ju ju üksildast leida. Kohutavalt raske see, see on üks hullemaid asju tegelikult siis noh nagu meie ennast, Johan, kas 11 inimest ühes toas magab? Väiksemas toas sööb veel väiksemas toas? Õmbleb kindaid ikka. Nii et kogu aeg ikka niiviisi väga tihedalt ja see kurnab tegelikult. Kas see töö, kiriku heaks sidumine nüüd end kiriku ja kloostrikandeid millestki piirangud ka või? Et olema nüüd korralikum? Ma arvan, et mitte, mitte see piir lihtsalt koos vanusega tulevad ju natukene, elu muutub paratamatult, sinu soovid on teistsugused. Ja inimesed on teistsugused, pilgud jahe. Sest klooster mind tegelikult mitte milleski ei piira. Mulle vutitaskust tulen, millal tahan, lähen, millal tahan. Mõtlen, mida tahan, ma olen ikkagi vaba inimene. Mõeldes tagasi teie. Vanglaaastatele ja nendel jubedad tal ülekuulamisele siis ilmselt sealt on pärit teie sõnadeta. Rasked päevad väärtustavad elu. Jah, kindlasti. Mida teevad meiega õnnelikud päevad? Õnnelikud need hakkavad särama. Väärtustatud? Ei? Ei? Kahtlemata, aga. Vot kui on väga palju õnnelikke päi, siis sa ei eralda õnnelikke päevi. Siis on, Ta on väiksem kui üksikutel õnnelikele. Sa ei märkagi enam seda märki kena. See teejuhita nüüd heategevusorganisatsiooni karitas mis on katoliku kirikuorganisatsioon, mille suhtes, eks ju, et see nüüd on hingele vä. Jah, ja, ja on väga huvitav ja on ühe organisatsiooni ülesehitamise olnud ülesehitamine olnud ja, ja mul on tunne, et minule on igaüks on niuke, iga iga inimene on oma tegemistest tegemistes erinev ja minu jaoks on arvatavasti see ülesehitamise perioodil ott sobivaima. Ma alati toon näiteid selle kohta, kui ma räägin sellest enda sobimatusest, tasakad tasand, kaalukat normis elu elada, et valesti, kui noh, Nõukogude praegu oli, olime abikaasaga ja sõpradega taolisi üürisime ühte talu, kus me siis suvel kõik vabad päevad leidsime. Siis ma suure huviga alati toppisin seemneid kevadel mulda. Ja siis oli päris huvitav, kuidas sealt välja tulid. Nii, ja siis minul kadus huvi asja vastu. Ja, ja selles on mingisugune niisugune iseloomujoon, et mulle meeldib alustada. Mulle meeldib käivitada asju. Arvasin, et teile meeldib lammutada ja lõhkuda. Õõnestada. Ei tähendab eriti praeguses küpsus, ütleme niiviisi. Ma tean, kui kerge on lammutada ja kui raske on üles ehitada. Ja neid. Ja ma väga loodan, et ma olen siiski üles ehitab. Siseministri periood selle kohta te olete tegelikult öelnud, et te olete noh siis oli ju vana süsteemi lammutamine ja uue loomine küll ka, et pigem olite te siis, et, et, et sellel uuel ajal, kui oli vaja hakata süsteemi nagu üleval hoidma, et siis ei teil tarkusest ja oskusest puudu. Jah, kindlasti jäi niisugused absoluutselt mitte mingisugust. No sedalaadi kogemust ei olnud, aga ma ei olnud väga lammutajaga siseministeeriumis, sellepärast et seal oli see aasta oli selles mõttes väga raske, et n Elvi, minister Närska, kellest noh, suhteliselt vähe räägitakse, kuid kes tegelikult lõi Eesti politsei teeb noh, tema ajal loodi Eesti politsei toimunud väga tõsine puhastus. Eks ole, ja nüüd, kui mina võtsin selle üle, siis tegelikult kõigil oli nii suur hirm, kukun lammutama, just politsei, politsei kõige rohkem tundis noh, muud ei olnud seal nihukest vana traditsiooniga äsja et nad kujutasid kette õud muserdatud. Et veel veel hullemaks asja, eks ole, et laseb nad kõik lahti ja ja kõik kujuti väga palju oli vintsid miilitsaid, eks ole. Eriti viimasel aastal enne Nõukogude liidul ütleme 88 mind hirmus, tihti võeti kinni tund kaheks hulk miilitsaid ja nad kõik kujutasid ette, et ma mäletan neid. Aga ma ei mäleta neid. Ja, ja mul ei olnud üldse isiklikku viha kellegi vastu, sest see oli süsteem, mida ma nüüd rea Miltsa peale pahane ole, see on absurd. Ja. Siis tuli hiljem ütlema ka hilisem politseinik, et me oleme koos kongis sõitnud. Ei, ei, seda lausa ei olnud, aga noh, oli niukseid väga selgeid näiteid, kus ei ole vaja rääkida näiteks Tallinn-Tartu prefekt Uibo. Lõpmatult vestlused, kui on mind kinni võetud ega midagi teha, nii oli elu ja, ja tehke, mis, mul on alati tunne, et kõik kujutasid ette, et ja selle miilitsa lõid laiali, aga tegelikult kõik Närska teinud juba ja ta oli põhiliselt ära puhastanud. Aga nüüd oli ja seda ma sain väga hästi aru, et on vaja stabiilsust, aga poliitiline õhustik oli sarnane, et nõuti ikka ja ikka veel puhastamist, aga ma sain ju juba suhteliselt kiiresti aru sellest, et eriti ütleme, mitte-eestlased, miilitsat, kelle me lahti laseme keeleoskusi, selle esile mitteoskamise pärast. Need on potentsiaalsed kurjategijad vastutöötajaid ja ka tulla seal oli ju see kuritegevus täiesti eriline ja kõik see metalliäri ja sellega kaasnevad kuriteod ja nii edasi, see tähendab professionaalne kurjategija, et igaühe keeles lahti lase, see on ju see probleem. Ja väga vähe lasin lahti, eks minu hääl puhastust tegelikult ei olnud, olgugi et kõigil on sarnane mälestus ja see ajab päris naerma. Teie olete, ei ole iga kord lammutaja olnud. See aga tuleme selle heategevusorganisatsiooni karituse juurde, mis häid tegusid te siis teete, eks see on suunatud Eesti poole või, või välismaale. Tahaks väga välismaale, Adam tahaks olla nii küps, et töötada juba juba mujal, kus on häda suurem kui meil, aga me ei ole seda rohkem suutnud kui paar korda proovinud, noh, ei ole võhma. Aga meie päris alguses, kui 96. aastal karitse lõime ja siis mõtlesime, et mis on meie valikud kõiki töid teha, me oleme jäänud töös, meie töötame lastega ja võiks öelda ka noortega, siis selle 10 aastaga on meie esimesed alusid saanud päris suureks juba. Aga me tahaksime hoida neil kogu aeg silma peal, et olla toeks, niikaua kui me oleme veendunud, et nad on, saavad hakkama ja muidugi kõigile ei suuda, aga nii palju, kui suudad, oleks tore. Ja, ja nii nagu eesti sots igal töö iseenesest ju vabariigi algus üks, no praktiliselt ei olnudki mingit sotsiaaltööd. Oli keelatud olla, saamatu, oli keelatud olla, töötud läksid kinnikuse, töötu olid tulijad vanglasse ja kõige halvem kaaslane vanglas, ütleksin, kommenteeriksin mina. Ja nüüd on meil ju ikkagi päris hästi funktsioneeriv sotsiaalsüsteem võimendada, kritiseerida, aga ta on olemas, eks ole. Ja nüüd see kärites on tüüpiline näide sellest arengust, täpselt samuti algasime laste toitmisega. Ja, ja nüüd on meie nägemus, et kõige tähtsam on viia noored inimesed ja lapsed teadmise juurde, et elus on töö väga tähtis, töö toidab, töö annab rahulduse. Ja Meie areng ka olnud, eks ole, me enam ei olgugi et kahjuks peab ütlema, et toiduprobleem on jäänud, ei ole niiviisi, et nüüd seepeale riik on saanud nii palju edasi arenenud, et, et nälga ei ole ja võib-olla isegi nälga ei ole, aga kerge alatoitlus on täiesti olemas ja see probleem, mis tõstetakse, et koolis peaks olema tasuta koolisöök. Siis minu unistus on see, et koolis on tasuta koolisöök. Aga meie hästi elavad pered saavad aru. Ja et, et pruugi kasutada tasuta toitu ja annetavad selle raha, kasvõi sellesama koolitoidu, maksavad oli ka vabatahtlikult raha ulatus. Täpselt. Kui me jõuame sinna, siis on, siis me oleme kuhugi jõudnud. Sellepärast et Tallinnas üldse Eestis on ju teada seda, et käiakse abirahasid Mercedesega kauplemas noh, tekitavad niisuguseid väga ebaterveid meeleolusid sotsiaaltöötajate hulgas, aga vot kui me oleme nii, et rikas, teab Edda. Ta ei vaja abi. Ta loobub sellest abist, kui teda talle antakse. Ja, ja ta kannab kogu ühiskonna arengu eest vastutust, kui tal on juba suuremad vahendid ja see on juba olemas, tegelikult on juba need olemas edukad inimesed, kes täiesti tajuvad oma sotsiaalset vastutust ja see iga päevaga. Päevaga on palju öeldud muidugi, aga see kogu aeg areneb. Ja, ja see on see rõõm tegelikult. Ja nii meiegi töötame, me oleme alustanud laste algusest lihtsalt toitmisega, siis laste päevakeskused, keeleõppelaagrid. Nüüd on meil juba kuriteoennetuskeskus perekeskus, professionaliseerume kogu aeg. Ja nüüd juba noh, see nagu alguses, kui Eesti sai iseseisvaks, me tahtsime kõik ise teha. See on see niuke tüüpiline niuke. Mina olen kõva tegija, nüüd me teame, et see jõud on tegelikult koostegemises, et võimalikult palju asju tuleb koos teha. Areng on viimaste aastatega väga tugev olnud. No näiteks üks näide meil on et kui kolm organisatsiooni, Eesti looduse fon, sihtasutus heade kui Eesti kärites lõid uue organisatsiooni, Me oleme asutajad, eks ole. MTÜ Taaskasutus, kuhu me kõik viime oma kompetentsi oma oskused ja saamegi endale väga huvitava uue väljakutse. Mispärast mulle meeldibki töötada mittetulundus sektoris? Et sa näed probleemi? See on väljakutse, sa otsid lahendust ja hakkadki lahendama ja see on sinu valik. See on niuke, kui ei ole rahamees läind riigitööle, sul on kõik raamid ja vabad. Ja arendusühing, see on seesama kolmas sektor, mida tambitakse, et rahvas, võtke initsiatiivi, see taaskasutuskeskus, mis nüüd siis aasta otsa on tegutsenud ja kus teiega tegev olete. Nagu selle tarbimishulluse vastu ka vä? Puhtalt tähtis, kui me jõuaksime hakata mõjutama seda, ärge ostke tarbetuid asju. Et tarbige targalt. Et kui me sinna jõuame, siis me võime juba niiviisi nurru lüüa natukene praegusel momendil me kõva häälega ütleme välja, et et tooge teile mittevajalikud asjad meie taaskasutuskeskusesse, kus me müüme nad odava rahaga ära inimestele, kes neid näevad, või kes otsivad unikaalseid asju, mida võiks sealt ka leida. Ja soovime kõikidele asjadele, mida müüa, ei saa, leida uus otstarve ja sellepärast me lõimegi noh, töökoja ja käsitöökojad, kus me pakume nii-öelda tööõpet või tööharjumust lastele igasugustele tähendab lastele, kellel noh, kellel on ajasest palju kodusid, kus ei osata õpetada lapsele elamist ja tegemisi ja need tulevad nendesse töökodadesse tegema nendest vanadest asjadest uusi asju. Noh, see on niukene. Nihukest huvitavate lahenduste otsimiseks koht ja see taaskasutuskeskus Tallinnas, mis on Paide tänav üheksa, näeb välja vana raha, eks ole, mida lükka õlaga ümber, aga kus on väga palju huvitavaid asju, kui sa vahel otsid ideesid ja kus me teeme, korraldame tihti laupäeviti mõttetalguid, mida teha millestki? Väga huvitav mõte ja lihtsalt tavalisem asi, teeme neid, kaltsuvaipasid lapitekke, seda lappi tehnoloogiat, sellest saab igasuguseid asju teha ja lõputul hulgal mänguasju lihtsalt teha. Nii et aga noh, mida ma kõigile tahaksin öelda, et tooge meile asju. Aga tooge neid asju, mida te ei vaja. Aga ärge tooge neid asju, mis teile ei kõlba. Vaat kui tark ütlus Lagle Parek Pärast te saate 64 halvaldas juba väärikas iga, eks ju seda pole mõtet siin peita. Öelge, kas seikleval priiuserüütlile piss tuleb veel ka veel või poliitikas on kõik või? Teete oma rõõmuks ainult mittetulundusühingutele. Noh, millal on see hetk, kui te võiksite? No ma ei tea presidendivalimistel osaleda. Kuule, minu niisugune poliitiline ambitsioon on väga minimaalne. Olen Pirita halduskogu liige ja see piirita mängu ma mulle väga meeldib. Ja kaugemale noh mul ei ole lihtsalt ei huvi, ei, mitte mingisugust ja siis see mind rahuldab, aga see Pirita halduskogu koht mulle väga meeldib. No vabadusvõitlejate küsitakse ikka jälle ja see jääb niikauaks, kuni teid on. Et kas sellist Eestit tahtsitegi. Kas selline nagu Eesti on praegu aastal 2005? Oled seda nagu rahunenud revolutsionäär. Ja kas olete rahul? Tähendab, rahunenud muidugi mitte kunagi, sest see on edasiviiv jõud, et sa tahad kogu aeg, et asi oleks varem. Kui me olime nii-öelda revolutsionäärid, siis me üldse ei sõnastanud, missugune see riik peaks olema. Aga aga minul on see riik tunud see Eesti vabariik, lõpmatut, palju rõõmu. Muud ei ole sugugi niiviisi, et noh, tähendab ma lähen raamatupoodi. Ma ei jõua neid oste, hea, et ma ei jõua osta, milleks ma peaksin kõiki raamatuid saab osta. Mulle siisugune nauding, kui ma võtan idast mullast lõputul hulgal igasugust kirjandust. Täielik kaif. Kui ma tahan kuhugi sõita, ma saan sõita. Sest muidugi on inimesi, kes ei saa kuskile sõita, on niimoodi, et mina ei ole nii vaene, ma suudan selle raha kokku korjata, et sõita, ütleme ma ei suuda sõita nendesse uhketesse kuurortkohtadesse. Aga, ja ma ei tahtnud sõita, vaid see, mis mind huvitab, sinna ma saan sõita. Ma saan kohutavalt nauditud sellest, et ma võin koostada endale sõidumarsruute, ma võin mängida läbi mõttes kõik, mida on võimalik vaadata ja huvitav, see on, miski mind ei takista seda tegevust, olgu mind kahtlemata jätku igale poole. Aga see, see vabadus on nii suur ja nii nauditav, et mina olen. Ma olen väga õnnelik, et see nii on, praeguse Eesti riik ja me kõik unustame ära teelt, ka majanduslikud pooled ei mäleta, kui halvasti me elasime. Lagle Parek, kes on, kuidas te olete täpselt on Püha Birgitta ordu õdede kus need õed on vaadanud filmi viimne reliikvia ja, ja itsitavad. Lagle Parek kas teie eri liiki ja siis on nüüd vabadus või, või kõndida? Tähendab tegelikult vabadus seada endale väljakutseid, püüda neid lahendada. See on väga suur võit. Ja mitte kaotada uudis. Aitäh Lagle Parek tulemast täna jutusaatesse sellel olulisel nädalal, kui räägiti palju paavstist inimestest tema ümber ja tema tähtsusest ja inimestest, kes kellele on paavst elu mõtet juurde lisanud. Lagle Parek oli tänases jutusaatesse minu nime Margus Saar. Selle saate kordus on täna pärast südaööd või nädala jagu internetis. Kohtumiseni.