Ära teha jõudsin päris palju asju, mis olid tehtavad kahe aastaga. Haridus on suu suhteliselt suve inertsiga süsteem, väga palju osapooli on siin erinevate huvidega ja selle tõttu on päris selge, et mitmed asjad ei ole kahe aastaga tehtavad. Noh, kui hakata otsast vaatama, siis kindlasti on mul hea meel selle üle et teadusesse on lahkuv valitsus pannud rohkem vahendeid kui ükski valitsus. Ennem see teadmine, see usk, et teadmistepõhise ühiskonna aluseks on teadus ja innovatsioon ja selle jaoks raha eraldamine kahe aastaga tõstsime teaduseelarvet 46 protsenti. See on päris palju, aga kui me peame siin silmas osalemist Euroopa liidus Lissaboni eesmärkide täitmises, siis seda tempot tuleb täiesti selgelt ka edaspidi hoida. Muidugi Meil ka sellest, et õppurid õppetoetustega sai, sai päris tublisti edasi mindud. Õppetoetused on palju suuremad. Eriti hea meel on sellest, et doktorandid kõik saavad 6000 krooni maksuvaba stipendiumi mis võimaldab neil pühenduda oma tööle ja nad ei pea otsima teisest ja kolmandast kohast teenimisvõimalusi. Selle tõttu ma usun ka, et selline uute noorte torite tulemine Eestis muutub kiiremaks ja nad suudavad seal läbida mõistliku ajaga. Samuti õppetoetused kutseõppesse. Ma arvan, et kutseõppeteema on meil päris hästi strateegia tasemel läbi töötatud, nüüd seisab ees selle realiseerimine. Ma usun, et uus valitsus ei saa selles probleemis kuidagi mööda, et kutsehariduse olukord on Meil unarusse jäänud. Aga me suutsime hakata maksma dusi nii keskkoolijärgsetele kutse õppijatele, kui sellest sügisest hakkab ka raha olemas põhikoolijärgsetele kutse õppijatele. Nii et need on sellised päris head asjad, mis on tehtud, palju on suvendatud, ütleme ministeeriumi enda sellist analüütilist potentsiaali, ma ütleksin mina oma inimeste koosseisu ja oma oma inimeste oskuste poolest on haridus teadusministeerium väga tubli, väga tubli koosseisuga. Ja me oleme saanud hulga inimesi, kes on tulnud ja pühendunud riigi teenimisele riigiametnikuna. Aga me oleme ka mitmeid selliseid olulisi asju käivitanud, siin ma nimetaksin ära näiteks Eesti hariduse infosüsteemi, kust on tõesti võimalik saada kaasaegseid andmeid, mismoodi see patsient, keda me uurime, püüame aidata, mismoodi siis tegelikult tema, tema funktsioneerib, mismoodi tema elutähtsad parameetrid välja näevad. No näiteks kuni selle aasta jaanuarikuuni, kus me startisime täismahus Eesti hariduse infosüsteemi ei suutnud keegi isegi öelda, mitu õpetajat Eestis olla pakuti kõikvõimalik arve kuskilt 14-st poolest 1000-st 18 19. 1000-ni. Pange tähele, milline tegelikult su kõikumine siis on ja sedagi öeldi, et see on üle-eelmise aasta andmed, sest statistikaamet on, on bot, viimased andmed on üle-eelmisest aastast. Nüüd me teame üsna täpselt kõiki andmeid õpetajate kohta, nende vanuse kohta, nende prognoosi, tulevikuvajaduse prognoos ja selliseid asju. Ma arvan, et, et sellised töövahendid on hädavajalikud selleks, et ühte sellist suurt süsteemi nagu haridussüsteem on seda juhtida mõistusega. Kumb arv siis on õpetajate puhul 14000 või 18000? Meil oli jaanuaris 15600 õpetajat umbes ja nad töötavad keskmiselt 0,9 koormusega ehk siis neid õpetajakohti on on alla 15000. Kui rääkida nüüd üldhariduskoolist, siis võib-olla just see valdkond tekitas kõige rohkem vastukajasid, poleemikat, vaidluseid, artikleid, saateid ja võib-olla just selles vallas saite te noh, kõige rohkem tahtnud öelda, riielda. Et mida te jõudsite nüüd seal ära teha. Tänases lehes keegi kirjutab, et maimets jätab endast maha suure segaduse hariduses pidades üldharidus siis veel eelkõige ilmselt silmas ja see on õige, see on õige, aga see ei tähenda seda, et mainet selle segaduse tekitas. Maimisest tõi selle segaduse avalikuks rahva ette. Haridus muutus kahe aastaga ajalehtede viienda, kuuenda lehekülje teemast esilehekülje teemaks. Ma arvan, et see on väga oluline, ilma sellise üldise diskussioonita ei, ei saa me sammugi edasi. Objektiivselt see segadus on üldhariduses väga suur, ma ei hakka siin kõiki neid probleeme üles lugema, aga me teame väga hästi ise milline on, kas finantseerimises, segadus, õpetata, sisu, kvaliteet veidi ebaühtlust, noh kõik need probleemid. Ja need lihtsalt tuli avalikkuse ette välja tuua, selleks, et initsieerida diskussiooni, alustasime töögruppidega 21. sajandi haridusprogrammi, kus oli üle 300 inimese kaasa haaratud. Seda oli mõeldamatu teha kuidagi niimoodi vaikselt ja ministeeriumi kusjuures vaikselt mingisuguseid plaane, sest huvilisi pooli, neid, kellel on sõna öelda tarka sõna öelda, neid oli nii palju. Ja eks sellest siis ka diskussioonis olla alati ühes servas ja teises servas ja selliseid keskmisi, kes ütlevad, et katsume ikka nüüd kuidagi keskkoha leida ja sellest need diskussioonid väga aktiivsed olid, minul on selle üle ainult väga hea meel. Ma arvan, et üldhariduses teeb ära tegelikult olulised muudatused ja selle segaduse korrastab ära valitsus, kes on neli aastat võimul. Paratamatult esimene aasta läheb väljatöötamiseks, teine aasta läheb selleks, et sind sõimatakse. Kolmas aasta hakatakse liitlasi leidma ja 400 aasta tehakse asjad ära. Need protsessid lihtsalt on paratamatud, nii pikad. Need, need huvigrupid on nii suured. See sõnum levib piisavalt aeglaselt, nii et jah, selles mõttes on teil õigus, et kuna kaks aastat sai läbi, siis sõimamise aeg hakkab nagu läbi saama. Mis saab nüüd edasi, te tegelikult alustasite muutuseid või vähemalt teadvustasid muudatuste vajalikkust sellistes kohtades koolielus, mis on tegelikult väga valusad ja sellest tõenäoliselt ka see suur kära kõige selle asja ümber. Aga kui nüüd jälle kõik see asi ära vajub, siis läheb jälle kõik vana rada mööda edasi. Ei mingeid muutusi. Eks siin ole järgmisel ministri pea ja järgmistel ministritel, eks, eks ikka tuleb veel järgmisi ka, tõenäoliselt olegi tegelikult ju valida kahe asja vahel kas teha mitte midagi. Või siiski püüda asja parandada. Esimesel puhul saab niimoodi küllap tükk aega rahulikult rahulikult olla, aga probleemid lähevad üha teravamaks, iseeneslikult probleemid lähevad järjest teravamaks. Laste arv väheneb, õpetajate koormus väheneb, koolivõrk muutub üha üha kulukamaks ja nii edasi. See ajaga tuleb. Teine võimalus on siis midagi teha. Nüüd, kui midagi tegema hakata, siis minul on tunne, et väga palju teistsuguseid häid mõtteid kui see töö, töögrupp, kes koosnes 300-st inimesest ja 16. septembril Tartus, pidasime konverentsi, kus oli kus oli veel rohkem osavõtjaid, vabariigi president taustas austas oma oma avasõnaga seda konverentsi. Nii et mina väidan küll, et need mõtted, mis meil on 21. sajandi hariduse programmile kokku pandud need ei ole maimetsa mõtted, need ei ole Res Publica mõtted. Need on tegelikult inimeste mõtted, kes iga päev selles haridusprotsessis osalejad, õpetajad, koolijuhid, omavalitsus, inimesed, tööandjad, kõik teised. Nii et minul on tunne küll, et asjata see töö tehtud ei ole. Ja siit kohapealt on võimalik edasi minna ka järgmistel ministritel. No olulised seaduseelnõud on samuti riigikogus ju menetlemisel, mis nüüd nendest edasi saab, pannakse kalevi alla või arvatakse menetlusest välja või mis te arvate, mis saatus edasi on? Mul on väga raske öelda, eks see sõltub nüüd uuest valitsusest. Kas valitsus, valitsusel on voli võtta valitsuse esitatud eelnõusid riigikogust igal ajahetkel tagasi? Esimese lugemise on need kaks olulist eelnõu praegu läbinud, kas nad otsustavad need tagasi võtta või mitte? Ma tõepoolest ei pea. Eriti, kui kui silmas pidada seda hariduse järelevalvet reguleerivate eelnõu siis ma peaksin võrdlemisi ebaloogiliseks tegelikult selle, kui ta tagasi võetakse, noh, võib-olla ainult niimoodi jonni pärast, et see oli paha valitsuse esitatud, sest küsimus on, milles täna on meil hariduse kvaliteedijärelevalve siseministeeriumi haldusalas. Me oleme selles mõttes täiesti unikaalne riik. Et Haridus-Teadusministeerium, kes peaks vastutama hariduse kvaliteedi eest ei halda hariduse järelevalvet, sest see on maavalitsustes ja maavalitsused on siseministeeriumi haldusalas. Ma arvan küll, et selle muutmisega, et tuua tagasi haridusministeeriumi haldusalasse hariduse kvaliteedijärelevalve see korrastada, teha selliseks väljundipõhiseks, nagu kogu Euroopa liigub selles suunas, ma arvan, et need on nii tähtsad, et ma oleksin mõneti imestunud, kui, kui see tagasi võetakse, sellega enam ei tegeletaks. Aga vähemalt see probleem on nüüd lahendatud, et see 600 miljonit riigi kinnisvara aktsiaseltsi käes ja koolidel on see üks võimalus, mismoodi koolihooned korda saada ja ja majandus või ütleme, need remondi muret direktori õlult maha saada. See on olemas, see on kindel, seda enam tagasi pöörata ei saa. No eks seadusena tugevad asjad, aga eks ole ka seadusi võimalik muuta ja neid tagasi pöörata. Aga ometigi kümned ja kümned lepingud on juba sõlmitud. Uued on, on protsessis ja tegelikult väga palju kooliomanikud oma omavalitsused on tõepoolest selle mehhanismi peale läinud. Nad teavad ja usuvad sellesse, et nad suudavad kiiresti saada oma koolimajad korda. Nii et ma tahaksin südamest loota täiesti tõepoolest, et siin väga suure jõuga tagasi pöörama ajalugu ei hakata. Olgu valimiste künnisel mis tahes suured kiusatused jälle kellelegi mingisuguseid kingitusi teha. Iga riigimees, kes vaatab pikas plaanis, saab aru, et seda ei ole mõtet teha. Ja kaks kiiret meenutust kõige meeldivam hetk teie ministri aja jooksul oli. Minul on alati olnud hästi meeldivad hetked, õpilastega kokkusaamised, ka lasteaia lastega. Kõige ilusamad hetked on tavaliselt need, kus ma võtan, teen vastuvõtu näiteks rahvusvaheliste olümpiaadide konkursside võitjatele. Seal ei ole mitte ainult füüsikud ja matemaatikud koos, vaid seal on ka näiteks kutseõpe, meistrit. Metsamehed, kes tulevad kokku, räägivad, millega nad on, on hakkama saanud, kus nad on käinud, mida on teinud ja ma näen tervet saalitäit säravate silmadega noori inimesi. Ja siis ma vaatan, et on vaeva kisa palju, aga selle nimel on mõtet seda tööd teha. Ja kõige raskem ja kriitilisem hetk oli. Ma ei suuda sellist raskete kriitilist hetke välja tuua, eks aeg-ajalt on ikka niimoodi, et oled teinud maksimumi tõepoolest oma oma teadmiste võimete ja, ja aja aja piires. Ja, ja sa näed, et, et sinu mõte ei jõua kohale inimestele, tal, seal sa näed, et sa ei ole suutnud inimestele selgelt ja arusaadavalt väljendada, miks sa just selliseid asja tahad teha. Ja sa saad selle tõttu sellise sellise mõistmatu vastuse siis on, siis mõtlen nagu, et käed rüppe langemise tunne on. Aga ma tavaliselt ei süüdista teisi inimesi nii-öelda suurtes hädades ja asjades ja siis ma mõtlen hommikul järele mida saaks teha teistmoodi, et mu mõte jõuaks mõtteid, sõnum, sõnum jõuaks kohale. Jaa, jaa, teine edasi. Mis neist edasi saab, Toivo Maimets. Täna hommikul oli mul magistandidega seminar. 27 magistrandi oli mul kohal. Seda tööd ma tegin ka ministri ajal ajal, tegelikult näed maid, hoidsin selle ukse kogu aeg lahti. Nii et eks ma haridusse ja teadusesse jään tegijana ikkagi alles ja väga pikaks ajaks. Aitäh teile intervjuu eest ja soovin teile tulevikukski, tugevat närvi ja kõike head. Aitäh teile.