Keelekõrv 560-st saade, siin märid, ärand, armsad kuulajad. Kes te mu viimases saates kuulsite, lubadust järgmises saates tähendab täna teie kirju sirvida ja praeguse keele head ja vead käsile võtta. Ärge pange muudatust pahaks, sest ma otsustasin täna teiega jagada hoopis muljet, mis on veel värske ja elav. Nimelt olin teisipäeval Tartus, kus peeti järjekordne emakeele seltsi koosolek. Olen seltsi liige ja teema oli ka erakordselt huvitav. Parem ja sügavam kui vahest mõni üksiku keeleküsimuse detailne käsitlus. Tegemist oli vaatega ajalukku ja aegade sidemega ühe imelise kuldse lõngaga, mis katkeda ei tohi. See koosolek oli ka võimalus ära märkida kaht tähtpäeva. Hiljuti möödus 90 aastat meie ühe vägeva ja võimsa murdekoguja hella keema sünnist. Ja 85 aasta sünnipäeva tähistas meie murdeooria Salmeni kool. Väga hästi sobis sellega kokku mahuka Võru murdetekstide raamatu ilmumine, esitlemine. See koosolek peeti nagu ikka ka ülikooli peahoones armsas Veski auditooriumis. Just selles samas ruumis, kus kord istusin tudengi hakatisena oma elu esimesel emakeele seltsi koosolekul. Nimelt öeldi meile tookord aastal 1958, et teie, eesti filoloogia üliõpilased peate tingimata minema emakeele seltsi koosolekule. Ja see oli üks väike tõrvatilk meepotis nüüd teisipäeval. Et Ma ei näinud koosolekul noori tudengeid, kes siis jätkavad seda kuldset kudet, mille verekene praegu meieni ulatub. Te saate aru, millest ma räägin? Meie ees kõnelesid 85 aastane Salme Nigol ja selle aastanumbri sees sama tähiseni jõudev Marimust. Nende naiste pilte ei trükita suurte ajalehtede esiküljel. Aga need on väga ilusad naised oma suure elutarkuse ja elutöö tõttu. Ja nad on väga väärikad ja sirge seljaga ja ilusa eesti keelega. Ja neil on, millest rääkida. Hellageem oli sümboolselt meie keskel. Aga mitte ainult uues Võru murdetekstide raamatus on ka hella keema õeanni keema kogutud materjalid ja veel enam Anni tütar. Hinge käsi, kes juba lapsest peale oma tädi hella õhutusel ja innustusel murret koguma hakkas esines teisipäevasel koosolekul ettekandega murdesõnaraamatu valmimise küsimuses. Rasketel pöördelistes aastatel, kui Eestit valdas horror ja terror, sõda ja okupatsiooni. Vaat neil aegadel ehitas Ella keem emakeele seltsi murdekorrespondentide võrku. Korraldas murde ainestiku kogumise võistlusi, innustas ja õpetas neid vaatelisi taluinimesi või koolinoori koguma ja saatma murde ainestiku. Me saime ka oma käega katsuda ja oma silmaga vaadata. Üht osakest sellest tööst. Käsitsi kirjutatud ja joonistustega kaunistatud täiendatud murdetekstid on köidetud peenikesse eesti linasesse kangasse kaaned. Ja need kaaned on veel ilustatud sinipunase käsitsi tehtud tikandiga. Niisuguseid köiteid on meie murdearhiivis terve hulk, aga üks oli siis rahvale näha toodud. Just sellesama pildi järgi on kujundatud see uus raamat kasutatud kaanekujunduses neid samu motiive. Võru murdetekstide kogu on selles murdetekstide väljaandmise eest sarjas või töös. Kuues köide. Ja pealkirjaks on kuis Vanal, Võromaal, Eleti. Raamatu on toimetanud Helju Kaal, Mari Must ja Evi Ross. Seda raamatut loeme veel sel kevadel keele kõrvas. Ja kuuleme ka Eevi Rossilt. Mida huvid tavat Talle emakeele seltsi arhiivides silma puutus. See on omaette põnev lugu. Nüüd aga kuulame. Salme niga oli lugu. Või vähemalt killukesi tema loost. Tema tööd vaagis teisipäevasel koosolekul Karl Pajusalu üks meie tõsisemaid keeleteadlasi praegu Lõuna-Eesti murrete tundja, kuid sellel alal väidab ta ise end Salme Nigali õpilaseks. Sünnipäeva kõnes käsitles Karl Pajusalu Salme Nigoli käike eesti keelesaar. Teleneed on teatavasti lutsi ja leibu keelesaared. Salme nii, koolitöö kujunes seal väga viljakaks, kuna ta oskas hästi võru keelt, eriti Hargla murrakut. 1954. aasta novembris koos Karl kondiga leebude juurde minnes ta mainibki, et selle sarnasus arglaga oli nii suur Hargla murdepruugiga, et sageli leibu keele vanad kõnelejad ei märganudki, et Salmeligoli poolt räägitud Hargla murre oleks teine keel olnud. See, et mindi tookord novembris, iseloomustab Salme Nigolit, nagu ta selles ekspeditsiooni ülevaates ka kirjutab, et ei ole mõtet minna heinaajal keset suve, nii nagu tavaliselt paljud keeleteadlased ja murdepraktikandid vaat et sügisel, hilissügisel oli maainimestel rahulikum aeg ja siis on neil rohkem võimalust ka keele uurijatega suhelda. Salme Nigol iseloomustab väga huvitavalt ja isiklikult viimaseid leibu keele rääkijaid aga ta kirjutab ka huvitavat leibu keeles, tuues esile neid jooni, mida varem ei ole käsitletud. Mitmeid seoses lähedusega läänepoolsetele võru murrakutele. Kullake mälestusi 1954.-st aastast, mil Karl Kont ja Salme Nigol esmakordselt lõivude maale saan, siis Läti alal Põhja-Lätis keele ekspeditsioonile läksid ja esimesel korral ei olnud neil isegi magnetofoni ainsaks töövahendiks. Paber ja pliiats. Ja nii me siis läksime jalgsi muidugi. Ja jõudsime öö maga, magasime Adami mull šašühe eestlase juures ja siis läksime edasi see 30 kilomeetrit, mitte üksi, see aga ka Mõnistest sinna piiri äärde või sinna hapa linna, sind sinna on ka ikka võib olla ligi 10 kilo, et ringmaad. Et Me Mõnistes Ariste sugulaste juures peatusime ja jätsime oma mantlid sinna maha. Et oli veel nagu niisugune sulailm ja et mis nüüd nendest talvemantlitest vedada sinna? Pärast läks külmaks küll. No ja siis muudkui läksime, läksime ja, ja siis jõudsime esimeste Leibudeni, need esimesed lõigud olid hästi vanad mutikesed. Ja me küsisime, kas nad leibu keelt räägivad ja nii et rääkige meiega ka midagi ja nemad ütlesid, et kas sul raha on raad ja. R vaat meil küll ei ole ja et no siis ei saa, et soomlased on nende juures käinud. Ja soomlased on kõik maksnud, mis, mis nemad on soovinud. Ja, ja meie lahkusime neisse, läksime edasi. Seal oli keskel üks niisugune pere, kes oli uurijate heaks väga palju teinud. See oli Artur Petersoni vanemad, juba nende juures olid peatunud kõik eelmised murjad. No mina ei ole nimeta, tahad nimetada ennast uurijaks, mina olin ainult ikka koguja. Aga vaadakil lõivude maal oli ikka tõeline uurija Valter Niilus, emakeele seltsi sekretär. Tema on andnud väljaleibu murdetekstid ja minu arust küll tõesti väga hästi kirja pandud. Ja siis on tema kirjutanud ka Leivo keelealast ja, ja nendest inimestest suure pika ja ilusa ülevaate eesti kirjanduses. Nii umbes 1935 kuni 37, seal ühes on see ja see Valter Niilus oli seal siis väga mitmel korral ei, ja peatus ka siis Artur Petersoni vanemate juures ja kasutas tema emakeelejuhina. Aga siis oli muidugi neid keelejuhte veel laialt valida. A, need olid nüüdseks peaaegu kõik juba ära surnud. See aeg oli nagu Leivo murde nagu viimane hingus, millele meie kaasa pidime elama ja see oli no ütlemata kurb, tegelikult. Seal oli tookord veel, kui me esimest korda käisime, seal oli üks Jakob Older või Jekab, mis selle keele järgi Jegaapolders jaa jaa. Et ta oli nii vana, vana vana ja natukene kassegivist oli ja temaga ega muidu rääkida ei saanud ja tema juurde ei lastudki, muidu. Aga kui meie jänes Artur Peterson läks teletütre juurde ja rääkis, et vaat, et, et meie tahame sinna tulla ja tütar pööras selle isa siis leibu murde peale. Ja kui ta siis seda murret hakkas rääkima. Me olime esimesi päevi seal. Mitte aru ka ei saanud mitte aruga sugugi. Ja ta rääkis pool päeva ja meie istume sealjuures, meil ei ole midagi, kuhu teda üles võtta või, ja kirja panna ei oska ja jätkuda ka. Kurb oli siis. Ja kui me järgmisel korral tagasi läksime, siis oli ta surnud. Aga peale selle olid veel niisugused keelejuhid nagu Peeter Melets. See Leibude ala on niisugune huvitav ala. Ta nirtsade keskel väikeste külade rühm, kõik üheskoos, ainult Kaarglute on vist üks, kaheksa või üheksa kilomeetrit kaugemal. Ja seal elas Anton Pokk, kes oli viimane Leivo, Peeter Melets elas seal paikna küla lähedal kohe. Need olid väikesed külakesed, kõik ja ümberringi nagu paistis olevat üks metsade vöönd, seda on kirjutatud ka. Et 30 kilomeetrit Eesti piirist juba Hupel olevat seda kirjutanud ja siis pärast veel söögren. Ja et see see oli, et nagu mingi eestlaste vöönd ulatus sealt leidude maalt välja kuni peaaegu Valgani. Et niisugune mingi nagu mingi eesti koridor, vaat soomeugrilased on harjunud küsima teise keele kaudu. No nemad küsisid seal Venemaal seal, kus need soome-ugri hõimud on, küsisid vene keele kaudu. Aga no ega meie eesti keeleuurijad seda polegi vist väga heaks tahtnud kiita, seda teist keelt kasutades küsitlemisel. Ja mina istun seal ja mõtlen ja Karl Kont küsib nüüd läti keele abil. Aga ma ei tea, kas Peeter nägi ära või et kas mina siis niiviisi nagu väga ükskõikseks muutusid. Ja siis tema küsib minu käest kassa läti juttu müssalt. Ma ütlesin, et ei imesta. No kuule siis ütleta kondile. Kuule Sa ei tohi kõnelda seda läti keelt, tema ju mõista ju? Jaa, Sa pead kõnelema nii keelt, aga no Karl Kont ei osanud seda võru murret küsida. No no siis siis hakkasin mina küsima. Ja siis oli see Peeter Melex lasknud oma tütrepojale kirjutada professor Aristele kirja. Et siin meie juures on üks tüdruk, teie tüdruk, kes oskab kõnelda nii nagu meiegi. Ma olin küll loksutatud, aga, aga siis pärast oli ta juurde lisanud, et aga ega dub perismi, kiil kah ei ole. Peale Peeter Meledzi oli seal siis aidamees ja temal ei olnud kunagi aega, ta sõitis ühe aida juurest teise juurde, et noh kolhoosil suurt aita ei olnud, väikesed aidad olid siis talusid mööda laiali. Ja tema nimi oli Karl Puumann. No see oli niisugunemeelset, temal oli selle leivakeel nii suus, ta ise rääkis, et ta on 10. eluaastani ainult leibu murret kõnelnud, et ta on vanaema juures kasvanud, et no teised olid tööl tavaliselt ja tema mitte ühte sõna tema läti keelt ei mõistnud. Ja siis, kui kooliminek tuli, ta läks kooli ja ta mitte midagi mõistnud, et küll ta oli siis hädas. Ja sellepärast, tema oskas tänase päevani vabalt vabalt täiesti vabalt seda murret kõnelda ja et küll oleks teda veel vaja olnud, lindistada ja mida kõike teha, meie võimalused olid ju nii viletsad, ääretult viletsad, kui melist, esiteks läksime, kas siis tohtis ühte keelejuhti lindist? Ta oli niisugune seadus, ükskord 15 minutit vist tohtis ühte keelejuhti ainult lindistada. Meie ei küsinud sellest küll, meie võtsime nii palju, kui meil linti anti, aga seda linki oli nii vähe. Ja siis juhtus veel üks kord õnnetus, kui me viisime. Me kasutasime seda võtet, et me võtsime ühe keelejuhi, Prits Peterson. Võtsime selle pritsu kaasa sinna Puumani juurde ja, ja see pritsis, küsitles puugodi kõik, kuidas vai-vai sul ubine astega kasus. Et karkass, kartulid hästi kasvavad. Küsitles niimoodi toredasti, Abu man, lõi käega, digikuidas jutuhoogu, sattus, lõi selle nööri katki, siis läks palju aega, enne kui see terveks tehti. Ja siis veel jäi auto sinna mäda maa sisse kinni ja siis noh, ikka nagu neid hädasid reiside pääl on palju. Ja siis meil oli kaaslaseid magnetofonid pärast üks noormees. Ja me olime kolmeks päevaks oli meile antud see auto ja tema sundis meid tagasi tulema, esimene päev kulus sõidu peale ära teise päeva õhtul, ta sundis meid tagasi tulema. Siis ma nii palju, ainult sained, ma. Leivus muide on ainult mehed keelejuhid ja on kasutatud ainult mehi, rohkem naisi ei näinud seal, kui, kui ette ukis. Ja tema oskas ka päris hästi, et ütles siis selle, me rääkisime, et Puumanni ei ole aega meiega kõnelda, et tema on aidamees. Ja siis ütles niiviisi, et istuda tege vastu Eiri püünud vai. Et kas ta hiiri püüab seal aidas. Ja Leivo oli mulle nii lähedane, just et ma seal Hargla murrakuga toime tulin ja kõik, nii. Ja ainult, et selle IBU keelise on ulmis. Kui seal on nagu mingisse äraanumasse, paned need foneetilised keele foneetik lihtsalt seigad sisse ja segad neid hästi, mis, mis sealt siis välja tuleb. Et niisugune oli näiteks kõikumine ees ja taga vokaalsuse vahel. Kord olid need Eesokaalsed sõnad tagavokaalsed siis jälle ees vokaalselt ja keelekõikumine oli nii tohutu, et seda ei jõua ära rääkida. Kohe. Mul on veel meeles selle Peeter Melexi viimane vestlus, Artur Petersoni laps, nelja aastane Baiba põletas enda põleva pliidi juurest sööki tähtis võtta sealt pliidi pealt ja tuli hakkas tema siis riiete külge ja põletas tal suure osa kehapinnast ära. Ja siis ta suri ära ja siis olid matused ja need matused olid sealsamas. Öö oli see surnuaed ja, ja matusesöömine korraldati noores männikus nii. Natukene kõrgem koht oli see laotati linad maa peale maha ja, ja seal siis rahvas istusid ja kõik nad olid Leibud ja no siis oli levinud see jutt, et eestlased on ja siis nad tahtsid meiega muidugi tutvust teha ja tulid oma viinapitsiga meie juurde ja muudkui tõstsid ja ütlesid Tehrudele tehkrudele. Ja siis läksime pärast seda matust Peeter melatsi juurde hüvasti jätma ja tema ütleb, et noh, ei tea, kas mind enam on, kui te tulevasta tulete. Ja meie ütleme, võib-olla neid ei ole, sest surm võtab ju ikka siit ja sealt, ega tema ühest kohast ei võta. Ja tema ütles siis niisuguse väga ilusa lause, mis, mida ma vist ei olegi seda kuskile kirja pannud. Et kuulmin, kuulmin Amransust lävimist, kannegemin, kuulmin Omrašükst õpin ka maha min? Jah, et enne, kui sa sured, sa pead ikka halbu päevi nägema laulmine, Laulmist, nägemine ja ja et, et õpinga magamin, et sa pead haige olema voodis haige olema ja kuulmin Amransust lävimist kannegemin kuul min õpin ka maha, müün. Ja et see oli nii väga ilus ja tõesti, kui me järgmine kord läksime, teda enam ei olnud. Kõneles Salme Nigol. Värske mahuka murdekogumiku juurde tuleme järgmistes keele korra saadetes Kuulmiseni nädala pärast.