Lühikese tagasivaate Põltsamaa segakoori ajaloole annab koorivanem Harri sakkias. Lugupeetud daamid ja härrad. Malgan sellest, mis ütles Jacob Hurte kuuenda üldlaulupeol 1296. aastal oma peokõnes. Ta ütles, Eesti rahvas on igal ajal üks laulja rahvas olnud. Kõige varasematest aegadest saadik on eestlased oma terve elu käkist hauani lauludega ehtinud, lauldi, rõõmus, lauldi, kurbuses, laulsivad noored, laulsid vanad Nende sõnade õigsust tõestasid lauljad kõnel järgnevalt samal laulupeol. Seega ikka Põldsama segakoori kohta, kes neljades üles oma suurt huvi hoolast tööd ja sügavat armastust koorilaulu vastu saavutas selle laulupeo võistulaulmisel. Sega kordest esimese koha. Sügavat armastust laulu vastu on põltsamaalaste südametes jätkuvad tänaseni, mil tähistame Põltsamaa kultuurimaja segakoori Heli 100 viiekümnendat aastapäeva. Meie kuuri 125. aastapäeval kirjutas professor Tuudur Vettik. See poorne pidupäev meie laulukooride ajaloos ei ole kuigi palju neid laulukoore Kessiva n nimelt üldlaulupidu laulsid ja eesti rahvuse sündi kaasa elasid. Veel vähem on neid, kes veel täna siin edasi laulavad. Üks selline õnnelik on Põldsema juubilar laulus 125 aastat Auseerimata, see tähendab, ta on pidevalt tegutsenud. See on erakordne nähtus. Tänaseks on Põltsamaa segakoor laulud 150 aastat. Karl August Hermann kirjutas oma laulu ja mängu lehes. Põltsamaa kihelkond, Yalevike on eesti laulu edendamises esimeste kohtade sekka lugeda. Põltsamaal oli aga see koht, kus õige vara kindel risti laulukoor. Sellele kindel. Eesti laulukoorile pani aluse üheksateistaastane Põltsamaa kihelkonnakooli õpetaja Martin Andreas Wilberg. Kur loomise kohta on kirjutatud Herman algasse õpetus 10. päeval jaanuarikuul 1840. Juba kahe kuuga. 10. märtsil oli koolikatsumine. Our Wilberg oli selle lühikese aja sees. Kui lapsed laulmised nii kaugele viinud Ethan oskasivad koolikatsumise, mõned koraalid ja vastulaugud nelja häälega laulda. Kuuli katsuda sellest laulust otse vaimustatud ja kiitsid lauluõpetajat ja lapsi meelega. Neid kahte 1240. aasta kuupäeva peamegi Põltsamaa segakoori ja Põltsamaalt kuuldavale viljelemisel sünnipäevadeks. Samal aastal laulis kooriva kaheksahäälselt. Martin Vildegi poolt külvatud seeme langes Põltsamaal heasse mulda. Seda eriti selle poolest, et tolleaegne Põldsam, koguduse õpetaja ja kihelkonna hariduse juht Emil Ferfelmann oli oma järeltulija õpetaja Karl Mauri maur ahi iseloomustuse järgi muusik, muusika, suure andrine, omapärane eestlaste, väga armastatud helilooja, sügavatundeline luuletaja, ka tubli jutlustaja, eesti keeles seejuures suurepärane kooli mees, kes terve kihelkonna rahvakoolid tõstab mitme astme võrra kõrgemale. Herman on kirjutanud kahe niisuguse tubli andeka muusikalise jõu südil koostööl kui olid Wilbergi hõrselmann võltsama laulu kord pidi kiiresti edelema ja tõusnud tolle aja kohta haruldasele tasemele. Nende kahe mehe ühise töö tulemusena tuleb Põltsamaa kooli Edurika TÖÖ arvele panna veel üks eriline moment meie muusikaajaloos esimeste eestikeelsele sõnadele loodud laule. Sündimine. Ersemani lauljaid on tähelepanuväärseim 1205-le kolmandal aastal loodud päevadel nädalat, mille laulmisega avati muide 1906. aastal Vanemuise teatrimaja avapidustused. Ja milline väärib esimese Eesti koju loominguna jäädvustamist coilo laulu ajaloos laulu kuulata ka täna. Wilbergi hõlmanni ühise töö tulemusena toimus 1241. aasta jõululaupäeval Põltsamaa kirikus esimene jumalateenistus kaastegevusel kaks aastat hiljem, 1203. aastal. Jõululaupäeval toimus aga samas kirikus esimene eestikeelne avalik orelikontserte liturgiline jumalateenistusele. Siitpeale on koorilaul Põltsamaal au sees olnud ja kord kõlavamalt, kord tagasihoidlikumalt, nii koduski kodust kaugele kõlanud. Oma elutöö oli Martin Wilbelt pühendanud Põltsamaa segakoori kunstilisele väljakujundamisele. Muusikateadlane Karl Leister on tol ajal repertuaari kohta öelnud. On teada Etiva 1857. aastal esines see koor kavaga, mis sisaldas Eckardi, Bratooriuse, Palestiina ja Henri laule. Martin Wilberg suutis juba koori algusaastatest peale äratada ümbruskonna laulu huvilistes püsiva armastuse koorilaulu vastu. Seda takistada pikad vahemaad. Herman on meenutanud oma kooris laulmise aega. Kui Karl August Hermann 1864 Põltsamaa segakoori liikmesalti lauljana sai siis laulsid pea kõik needsamad mehed alles ligi keska kooli algusest 1840, iva ühes olivad laulnud Herma jätkatel. Kui ka peaaegu kõikidel kauge tee oli kihelkonna kooli määrse Põltsamaale tulla, tulivad nad siiski nädalas korra kokku ja laul läks hästi küllalt. Ajaloost teame, et siis laulsid koolis kooris Adavere, Kamari, Umbusi, Nõmavere kalana, Pajusi Kaave, Adavere ja Annikvere. Külakoolide õpetajad. Kestev laulu armastus pole ka tänase Põltuma segakoorilauljad maha jätnud. Hals Kimmel ja Leo mällu lällo alustasid, kui meie koolis laulmist juba 1940. Olga Liivia Paul ult tulid kooli 1949. Aleksei katma pidevalt laugud alates 1942.-st aastast kuid esimest korda oli katma Põltumisega korist 1934 35. Koori praegusest koosseis on terve rida lauljat, kes on laulnud kaasa rohkem kui 30 aastat. Martin Wilder juhatas koorile 40 aasta tema järveksai Juhan Mei. Juhan meni tulekuga korjuli kohale algas kooris uus tõusuperiood. Korraldati rohkesti üksik- ja ühiskontserte kohalikke laulupäevi ja võeti osa üldlaulupidudest. Seda kõike tõendavad arvukad sõnumeid. Ajakirjandus. Mõned näited sellest. Valgusnumber 35891. Põltsamaal oli neljandal augustil kaks kontserti, kell neli peale lõunat luteruse kirikus vaimulik ja kell üheksa õhtu kontsert ühendkooride poolt põllumehe seltsi suvekorteris. Mõlemad kontorid läksivad väga heasse korda. Kooris oli 10 lauljat umbes 150. Niisugust suurt lauljate hulka ega laulu kõla ei ole Põltsamaal istiti enne olnud. Olevik number 9895. Põltsamaal saab hääl laulu sagedaste kuulda, kuiva kuuluva suudab minna. Oli meil 19. küünlapäeval jälle üks õhtu, kus imeilusasse kauri laulu kuulda sai. Kontsert anti härra koolmeister Juhan miinijuhatusele siinse sega kuri poolt. Teataja number 142902. Kontserdi kohta Põltsamaal. Kõik segakoorilaulud kanti väga rahulolevalt ette. Oli näha, nagu oleksivad laulud lauljate luukse lihaks saanud ja mis südamest üteldakse tulema pidaja südamesse mõjuma oli ka siin ettekandes märgata. Laul rõõmustas ja süttides kuulajaid. Põltsamaa segatori edukat tegevust on soodustanud ka asjaolu, et koor laulis ühe ja sama juhi taktikepi all väga pikka aega. Kolm esimest koorijuhti, Martin Wilberg Juhannein Jaan Peterson Põldra juhatasid koori kokku 100 aastat. Kolmas periood põtradega kori ajaloos algas ja lõppes Jaan Peterson Põldre dirigeerimisel aastatel 1000 912940. Kuritegevus jätkus ka siis, kui koorivad kutsuti esimesse maailmasõtta, geisid kaitsma. Need asendas sel ajal kohalik postkontori ülem Aleksander Laasi. Peterson põld algatusel korraldati 11-l juunil 1922. Esimene Põltsamaa laulupäev, mis siitpeale sa igavesti traditsiooniks suurimaks kohapealseks ürituseks kujunes Põltsamaa segakoori eestvedamisel. Korraldatud ligi 1000 osavõtjaga Põhja-Viljandimaa laulupäev 10. juunil 1934. Oma tervituslaulupäevale saatis ka tol ajal 70 aastane helilooja Miina Härma kes oli 40 aastat varem. See on 1894. aastal lahked, abistavad Juhan meilikoori ettevalmistamisel osavadus piirad üldlaulupeost. Kuriarhiivis on säilinud Miina härma. Tervitus sellele Põhja-Viljandimaa laulupäeval. Ma loeksin teile ette Põhja-Viljandimaa laulupäevale. Põltsamaapõues on salapärast jõudu, mis Eesti laulule korta oma anni on andnud. Tohuga seal laulupäeval puudepühad, kohinat, rohkelt kinki kokku kogunenud laulja perele. Selle südamesäde jaga süttidega kuulajaskonda rõõmule ja armastusele meie isamaa vastu. Vana südamesoe tervitus lauljatele ja kuulajatele. Miina Hermann. 1940. aastal möödus 100 aastat Põltamisegavale allutamisest. Selle puhul kirjutas Eesti lauljate liidu muusika leetu. Vanimad konkreetide, dokumentaalselt andmed mitmehäälse koorilaulmise alguse ja süstemaatilise edasiarenemise üle käivad Põltsamaa laulukoori kohta ja pärinevad 1840-st aastast. Samas jõudsasti areneva koori kuulsus levis kiiresti kaugele üle oma kihelkonnapiiride ning ergutas ka teisi kihelkondi laulukooride alutamisele ja kooli laulu harrastamisele. Koori selliselt suurt osatähtsus suur osatähtsus meie muusikakultuuri aluste rajamisel ongi põhjuseks, et selle koorid tegevusele on pühendatud rohkem tähelepanu ning et meie kuritegelik algust on hakatud arvama just selle kooritegevuse algusest. 1940. aasta sügisel suskori juhtima Põldsam, algkooli õpetaja, erismeister, kes oma mälestused meenutada. Kohalik korjude korraldati ümber senise kahe iseseisvalt tegutsevad segakoori, Põltsamaa segakoori ja leelokoori asemel organiseeriti vastloodud Põltsamaarahva juurde üks segakoor. Kuuriga oli tööd palju. Mais 1009 41 jõudsime iseseisva kontserdiga kuid järgmisel kuul tõmbasid sõjasündmused sellest tööst kriipsu läbi. Kuid mitte kauaks. Säilinud laululehe järgi otsustades on Põltsamaalaulud 12. oktoobril 1941 Põltsamaa kirikus kevaditi. Kul tegevus jätkus, kuid tunda andis lauljate nappus. Pärast sõjavankri teise kontsert Põltsamaalt ülereerimist alustas iri meistri esialgu ainult naishäältega. Peagi tulid laulukooriga mehed ja Viljandimaa laulupäevast. 1009 46 võeti osa segakoorile. 1948 erimeister represseeriti tema kohale kurijuhina asus vana lauluveteran ja endine Põltsamaa meeskoori dirigent Villem Alari. 1950 tõi Ville Malawi kooli koori ette. Heli Martini. Heli Martin juhtimisel hakkas, kuidas tõusma. Paljud esinemised, kontserdid ja laulupeod, milles Põltsamaa osa võttis, viisid selleni, et juba kuue-seitsme aasta pärast hakati Põltsamaal rääkima kahest Ruustrus juhist. 22 aastase staažiga Voldemar lemmikust ja noores keskkooliõpetajast heli Martinist. Tehtule tunnustuseks anti 1958. aastal Põltsamaa kultuurimeeskonnale nimeks Heli. Nüüd oli heli ja helijutumärkides, mida võis elada ainult kirjapildis. Tegelikult oli see üks ja see sama. Oma elude teostas Heli Martin Põltsamaa keskkooli muusikaõpetajana. Ta pani poisid laulma lastekooris muuseas segakoori, juhendab paljusid ansambleid ning andis esimesed teadmised muusikast tuhandetele lastele. Oma viimase lõpetaja aastal suutis ta üksinda viie vabariiklik koolinoorte laulupeole. Põltsamaa keskkoolis kolm kooli kollektiiv Heli Martin ja kõrvuti on koori juhatanud veel lühemat või pikemat aega helgi põdel oja Sirje Georg Ratasepp Tiinas, Elke Sammel, Ülle Ernits ja Liivia Võsul ning alates 1000 üheksasaja-kahesaja teisest aastad Hille Mart. Tänane Põltsamaa kultuurisegakoor Heli oma dirigentide, heli Martini ja Hille Martin juhatamisel jätkab 150 aastat tagasi Martin Wilbergi poolt alustatut ja tõestab veelkordselt hurda sõnade õigsust. Et eesti rahvas on igal ajal üks laulja rahvas olnud. Saan tekst, kask, muu rannikmaa. Minu esimene vestluskaaslane, narrarry sakkias. No kas te võiksite pisut jutustada sellest, kuidas teist sai koorikroonik, mis ajendas muusikovi ühitama kodulu harrastusega? Koorikrooniks sai minust juhuse tõttu, kuna endine kroonik Johannes Kont pidi oma tegevuse katkestama kohalike rajooni partei võimule algatusel ja vaheajal lihtsalt pidi keegi sellega tegelema. Ma kogusin materjale, kuid niikaua, kui tema laulis kooris mina kroonikat ei koostanud. Surmaga seoses ma hakkasin süstematiseerime ja koguma materjale veel tihedamalt mis puudub kohaliku kodu lohuvis siis Põltsamaakoor oma ajalooliste tulemustega on seda innustama mitte minul, vaid paljudes teisteski ja Põltsamaa koori ajalugu on nii pikk ja kuna ma ise ei ole sünnipärand põltsamaalane, siis seda enam ma tahan tunda huvi tema algusaastate kohta ja see ongi selleks põhjuseks olnud. Ja kuidas kooli kroonika üldse välja näeb kui mahukas raamat, see on mitu lehekülge pikk? See kroonika, mis kirjeldab teda ja mis praegu ikkagi on olemas, see on 150 lehe käsikirjas Johannes kondi poolt kirjutatud. See kroonika, mida kirjutan, mina hakkan kirjutama, ei ole veel kaante vahel. On ainult mitmekümnesse kiir köitjas aastate viisi materjali süstematiseeritud. Kui tuleb aeg, küllap ehk joonis kroonika kirjaga panna raamatule. No kui täpselt seal kroonikas koori lugu üldse kirjas on kas ka iga proov või iga vahejuhtum, näiteks kooriliikme sünnipäev on seal sees. Nii täpseks minna me arvasime, et ei ole otstarbekas. Kuna aastaid on nii palju siis igal aastal on sünnipäevi palju. Aga me oleme püüdnud kõik need sündmused ära registreerida, kus me esineme, millise kavaga, kes dirigeerib, kellega me koos laulame, nii ühiskontsertitel, laulupidudel, igasuguste, kus me käime, kõikuri, puuduvad tõsisemad sündmused, seal tuleb ikkagi kirja panna. Ja ongi lõbusaid seike, kui vaja, mis nii meelde jääb? Teie olete kirjamees, aga kas koolil on ka oma fotomees, kes teeb pilte, et sõna kroonika on küll, aga on tarvis fotokroonikat? No häda sunnil ma olen ka sellega tegelenud mõned aastad ja neid pilte kogunenud ka üksjagu. Aga on ka teisi patrulle, kes meid on aidanud ja aitavad ka edaspidi. Muidugi mis puutub kroonikas üldse, siis huvitavam pool on see, mida me enam taastada peaaegu võimalik ei ole. Kuna viimases sõjatules hävis meie koori arhiiv täielikult ja sellest tingituna see kroonika kogumine puudutab ikkagi rohkem ajaloolist tausta kui praegu praegu. Me fikseerime statistikat. Herman tekst kalevipojast, Isamaa mälestus. Ja nüüd on mikrofoni ees koori dirigent Heli Martin ja alustame ühest huvitavast kokku sattumusestkoor ja dirigent on sama nimega segakoor. Elit juhatab siis dirigent Heli Martin. Kuidas kaks helid teineteise leidsid. See leidmine sündis minu selja taga ühel proovil. Ükskord oli koorilised. Selle algatuse võttis enda peale tolleaegne kultuuriosakonna juhataja Ellen hoolde, keda me võime ristiemaks pidada. Ja ta tuli koori ette ja ütles, et nüüdsest on koori nimi heli, kõik olid sellega nõus. Ja nii ta jäigi. Mis aastal see oli? 50958? Kooriloome aastatel ikestas Eestimaad keiserlik Venemaa teiega saite dirigendiks stalinliku diktatuuri kõrgpunktis. Mõlemal perioodil oli äärmiselt raske kuid hästi oluline säilitada rahvuskultuuri. Mismoodi seda tehnile, seda tehti 40.-te aastate lõpul 50.-te algul. Saatus tõi mind Põltsamaale õpetajaks ja tol ajal koor eksisteeris väikselt, nii et ma käisin seal laulmas. Koori juhatas härra Villem Alari aastates väga lugupeetud mees. Tal oli tervis kaunis raske ja siis ta tihtipeale palus mind, et ma aitaksin teda hääli õpetada. Vahel ta isegi tervise pärast läks ära ja jäi koor nagu minuga, aitäh. Ja nii ajapikku. Ükskord, kui ta enam ei tulnudki, patsutas mulle õlale, ütles Essdeeli, nüüd hakkad sina tegema ja nii ta jäigi. Vint hoidis koos see, et tarvis oli, et meie rahvustunne ei kustuks meie lauljad. Teil oli igal südameis helkimas lootus Eesti ilusale tulevikule ja lihtsalt sellele, et meie rahvus ei hävineks. Ja kahtlemata see oli kõige suuremaks ajendiks. No küllap püüab iga laulukoor millegiga teistest erineda. Mis muudab omapäraseks, sega Coreli, milles seisneb helivaim? Võib-olla armastuse oma kodu. Koha vastu ja järjepidevus, et koor, mis juba on kaua aega eksisteerinud, et see ikka edasi kestaks. Kindlasti oli see üks, üks mõte sellel, et koor edasi läheks ja lauljad kokku tuleks. Ja muidugi igal koolil tekivad siis ka omad traditsioonid just oma kõigepealt seda oma kodukohta hoida ja siin laulda. Ja nii tehti saama niisuguseid lõbusaid laulukesi, mis meie nägu kolka trioote hoiab koos ja need on kõik meie hingele vajalikud, näiteks mõni lõbusam laul ja meie üks lugupeetud tenori laulja Aleksei katma on teinud mitu niisugust toredat toredat lõbusat Põldsema laulukest, mida me ikka oma bussisõitudel ja nii laulame. On teil oma koorium? Kooli hümni ei ole, küll on, aga me ei koori moto. Täname seda kontserdil ei laula, kui nad on üles ehitatud teisiti. Selle sõnad kirjutas meie laulja, aita kuivits ja muusika, kirjutas kadunud Arvo Ratassepp. Ja teie moto, milline? Ma loeksin teksti. Palun, hakkame, hakkame, laulame, laulame südamed süttima, silmadki särama, hääledki elama hakkame, hakkame laulma. Sherman autori tekst, päevad ja nädalad. Ja kui suur on teie repertuaar üldse ja kuidas seda repertuaari valitakse? Võib-olla teevad oma ettepanekuid ka koorilauljad ise. Koorilauljate poolt on ettepanekuid aga suhteliselt vähem võib-olla viimasel ajal eriti vähemaks jäänud varematel aegadel oli seda nagu rohkem. Ja neid oleme ikkagi püüdnud arvestada. Aga ega meie neid vaba valiku laul ja väga palju ei jäägi, sest iga aasta on omad laulud, peod, heliaadid, kus on kõik repertuaar juba ette kirjutatud ja vahel oleme isegi nukrad, et me ei saa omatahtsi juurde panna. Aga no ikka otsime. See ongi võib-olla just, et ettekirjutusi on väga palju. On teil laul, mida eriti tahtsite dirigeerinud oma lemmiklaul täieliku dirigendile. Minu lemmiklaulud on kindlasti mõned vetiku laulud, kes oli meie koorile pühendanud laule ja, ja meie koorist väga huvitatud meie hea käigu käekäigule aitas kaasa alati. Siis need vetiku laulud on mulle väga lähedased olnud koorile siis on kindlasti Miina härma näiteks Tuljak, näiteks veel kaitse kange Kalev. Ja nyyd laule on palju. Aga võib-olla need nimetaksin kõigepealt. Te mainisite Miina Härmat. Kas Miina härma on olnud ka sidemed selle Põltsamaa rahvakooriga? Vatarrisaatjas ütleb selle kohta, täpsemalt siis parunerazakias. Minu andmete esimesed sidemed Miina härma all olid Põltsamaa ka siis, kui ta noore konservatooriumi üliõpilasena käis Põltsamaa kirikus orelikontserte andmas. Ja täpsemad sidemed on tead ajaloos 1894 Ta suvitas Põltsamaa lähedal ei aitas tolleaegsel kurje juhil Juhan miinil Põltsamaa koori ette valmistada üldlaulupeoks ja selle võistulaulmiseks. Et asi õnnestus ja tema tööst vilja kandis, oli see tollel viiendal laulupeol. Põltsamaa segakoor saavutas kooride hulgast teise auhinna ja koorijuhti premeeriti hõbedase taktikepiga. Jeli Martin, kuidas on erikoori koostöö praeguste Eestimaa tuntumate koorijuhtidega? No meil on kooril sõpru palju ja meil on sidemeid olnud mitmete eesti kooridega, näiteks Tartu kannel, Tartu, Vanemuine, siis ka meie Jõgevakoorid. Edasi võiksime nimetada kõiki neid helinimelisi koore ja kui ei ole laulupeo aasta, siis on üks eli head ja kordamööda need helinimelised koorid siis korraldavad neid, need on rahvast ja lauljaid väga haaravad ja me kindlasti on inimesed huvitatud ülikooli üldse on Eestimaal puhtaid. Koore on kuus aga helikoolide nii-öelda nimekaim helin ja helina ja helitron ja helikun ja neid kokku oli viimati 15 kes koos käisid seoses laulupeo aastaga tänavu aasta hiliaadi ei toimu ja loodetavasti on see järgmisel aastal. Ja ainult õli siis Jõgevamaal on Põltsamaal ja siin rohkem ei ole. Sõnad Karlson Kalev ja Linda. Dirigent Eri Martin, te olete siis 40 aastat juhatanud heli koorina, mis põhjusel on üldse siia laulma tuldud? No ikka selleks, et Põltsamaa laulutraditsiooni hoida. Et inimene, kes laulab selle hing on noorem, see ei vanane, ta on rõõmsam, ta on parem. Ja eks see vist ole kõige rohkem missida laulu laulu juures on inimesi hoidnud ja mind ka. Kas koori on ka konkurss? Koori pääsemiseks? Ei ole. Me oleme õnnelikud, kui keegi aga tahab tulla ja kui tal häält on. See on juba vist väga väikestel, väga väikse arvulistel kooridel, kuhu konkursiga laulma saab. Meil seda ei ole. No kes on praeguses koosseisus kõige staažikam laulja Harrizaklas? Selles koosseisus on kaks meest, kes tulid koori laulma 1940. Need on kauaaegne koorivanem endine kuuri vanem Leo Mällo. Tenori laulja Hans Kimmel. Praegusest koosseisust on laulavad 49.-st aastast Paul Pulp Olga Liiv. Aleksei katma laulis esimest korda koordist 1934 35. Ta tuli uuesti laulma, laulab pidevalt 42.-st aastast, need on mõlemad. Aga neid, kelle staaž on üle 30 aasta, on ridamisi. Heli Martin, palju on praegu noori kooris nooremaid inimesi. Noh, 10 ringis kahjuks vähe ikka me iga aastaga tuleb aastate koorem juurde. Kuna Põltsamaal on ka noortekoor, siis kahtlemata meie kooris. Voolavus jääb vähemaks. Aga sellest on natukene kahju. Aga muidugi on jälle kena, et noorte kooruneks ei hoia Põltsamaa laulu edasi. Küll aga on segaCorelil noor dirigent. Tema nimi on samuti Martin. Hilja, Martin. Kuidas algasid üldse sidemed, segakoor õliga? Millal te esimest korda üldse sellest koorist kuulsite? Kas te olete näiteks Põltsamaalt pärit? Ma olen Tallinna inimene ja suunati mind pärast konservatooriumi lõpetamist siia keskkooli tööle. Ja väga meeldiv oli, et Heli Martin kutsus mind endale abidirigendiks. Ja praktiliselt siis ma kohtusin esmakordselt selle kooriga 82. aastal. Omavahel sugulased, olete hea, oleme küll kaugel. Aga kindlasti oleme. Teie suguvõsa juured ulatuvad vist mõlemal. Pilistverre, mis on väga oluline koht, võiks olulisemaid kohti Eesti kultuuriloos. No kuidas koor noore dirigendi üldse vastu võttis, kas koorilauljad alati jäävad, tiriti noore dirigendi soovidega rahule või vahel vaidlevad vastu ka. Vaidlevad ikka vastu ja mõnikord teeb natukene pahaseks, et miks nad vaidlevad, aga koju lähen peeglis uuesti dirigeerima hakkan, siis saan aru küll, et ei näidanud nii täpselt kui vaja. Miks vaieldakse siis? Ma ikka ebatäpsused, mina, nad ei saa minu nõuetest aru, võib-olla ma ei väljenda ennast nii täpselt. Räägime juubelijuttu, aga milline on koori argipäev, näiteks, kui tihti on proovid proove, teeme esmaspäev ja kolmapäev kaks tundi mõlemad korrad. Eli koorile. Ühel praegu 85. kuidas käib ettevalmistus järgmiseks laulupeoks, eks? See ettevalmistus on juba peaaegu selja taha saamas, enamus laulud on ikka selged. Siis on põhjust küsida, et kuidas käis ettevalmistus? Nii nagu ta ikka meil käib. Tuleme kokku ja harjutame ja algul teeme nagu eraldi häältega, siis proovime kokku laulda. Millises seal rühm on üldse kõige raskem saada lauljaid? No meie koori puhul on probleemiks praegu pass. Teiste häälterühmadega ei ole suurt probleemi. Kumbaid on kooris rohkem mehi või naisi. No ikka naisi, kõigega mehi ka väga vähe ei ole sellise väikese linnakoori kohta. Kumba don saad, raskem? Ikka mehi. Ja küllap sõltub ka muusikovi sellest, kuidas suhtuvad muusikasse lapsed. Te olete Põltsamaa keskkooli muusikaõpetaja, mida arvate, kas erikoor võib pidada ka oma kahesajandat juubelit ja mida tuleks just noorte muusikahuvi tõstmiseks selle heaks teha? No koolis on meil kolm koorilastekoor, poistekoor ja segakoor. Ja ma arvan, et sinna lauljate saamisega küll raskusi ei ole, sest nad on päris suurearvulised. Jaa, põltsamaalasi võib küll nimetada lauljateks ikka laulutraditsioonid on siin väga sügavad ja mingit väga suurt raskust küll ei ole, et lapsi laulma panna. Võib-olla lõpetuseks igale ühele üks kokkuvõttev küsimus ja võib-olla palukski kokku võtta need tänase päeva juubelipäeva meeleolud. Millest täna mõtlete? Alustame Eli Martinist. Kõikidelt enne kontserti loomulikult, et kontsert hästi läheks, et meie kuulajaskond ei oleks pettunud meis ja õnn saadaks meid ikka edaspidi. Hilja, Martin. No võib-olla tänane kontsert on ka väikeseks krooniks ikkagi tehtud tööle. Ja koori kroonika Risakkias. Mõtlen seda, et 150 aastat on laulnud, ei laula see kindlasti edasi. Põltsamaal hakkab laul uuesti hoogu võtma. On teised koorid, on meil elu sisse tulnud ja loodame, et nii läheb veel palju-palju aastaid. Aitäh kõigile. Selle lauluga mälestab Põltsamaa segakoor kõiki lahkunud endisi lauljaid ja dirigente.