Kui me nüüd alguses küsin niisuguseid viktoriiniküsimuse, et mis on ühist leskakti nimelisel kehakultuuriinstituudil ja tõlkimisel prantsuse keelest siis teie olete nähtavasti ainus inimene, kes oskab sellele täpselt vastata. Nojah, nii vastuseks võiksin ma tuua ühe niisuguse momendi oma mälust, sellest on kümmekond aastat tagasi. Mu esimene lapselaps, pojapoeg oli kaheaastane. Siis ma vaatasin poisikest ja, ja küsisin, et ei tea, millega sina küll võiksid elus tegelema hakata. Ta ja minu poeg vastas selle peale, mis ta muud tegelikult kui hakkab ujuma ja prantsuse keelt õppima. Nojah, noh ju siis oli sellega antud iseloomustus minu elule ja minu tegevusele ja nii ta on kippunud ka välja kukkuma. Nimelt pärast keskkooli lõpetamist läksime kolme ujujaga õppima Leningradi ja varsti pärast seda ujumistreeneriks. Rein, te olite koolasuslescaski nimelise kehakultuuri instituudi juures? Kaks aastat õppisin, siis sealt sain ma ujumistreeneri diplomi. Aasta töötasin treenerina. Aga kuna võõrkeelepisik oli mul lapsest peast nii sees, Ta on nii, kiskus enda poole ja ma tahtsin sellega tegeleda. Viidi mind kõigepealt väikse lapsena saksa lasteaeda, hiljem läksin lenduri gümnaasiumisse, kus sain kolm aastat õppida, seal õppisin kohe esimeses klassis prantsuse keelt, hiljem tuli keskkoolis juba inglise keel ja vene keel juurde. Ja mul on lihtsalt meeldinud keeltega tegeleda, siis ma ei saanud vastu panna ja kuna mul Leningradi tee oli juba selge läksin tagasi ja läksin võõrkeelte instituuti, seal oli isegi juba eksamid avanud, aga nad said uue hoone, teine võõrkeelte instituuti ja oli täiendav vastuvõtt. Ja see tegin ma nii üleöö. Ja ma sain sinna sisse ja minust sai prantsuse filoloog, vahepeal ma õppisin siiski veel üks aasta kahes Instituudis korraga kehakultuuri instituudis ja ja võrgelt instituudis, aga siiski keeled, siis võtsid oma osa ja ja ma selle kehakultuuri jätsin ainult et ega ta pole päris minust maha jäänud. Ma olen temaga siiamaani tegelenud, käin ujumas, ma võtan osa seenioride ujumisvõistlustest ja olen kohtunik olnud nii, et ikka ikka tõsine kontiga nüüd teed, nagu öeldakse, ja see on mul hinge jäänud. Ja noh, jaga võõrkeeltega, olen ma siis ikka hakanud leiba teenima. Aga palun. Kõige veel natukene sellest õppimisest seal põrgeldin. Õigemini läksin ma tagasi ka mitte üksnes sellepärast, et ma tahtsin neid keeli õppida, vaid Leningradi pidin Valga tagasi minema, sellepärast et sel aastal ei olnud Tartus vastuvõtu ja Tartus oleks mul õppimine keeruline olnud, poliitilistel põhjustel. Aga Leningradis neid põhjusi ju ei olnud ja meid oli tol ajal palju Leningradis ja see õppimine oli väga meeldiv, ma ütleksin. Ja, ja suurlinn ja suured kultuurivõimalused, mis meile avanesid, mida siin Eestis ei olnud ja ka meie õppejõud olid paljud need, kes olid veel Sorbanis õppinud, vanad daamid, aga selge on see, et tol ajal ju kontakte selle maaga mitte mingisuguseid ei oldud, aga kõnekeel oli teil ikka käes, kuidas ütelda, käes ei ole, too siiamaani lausa aga mina olin kange iseloomuga ja kuna vene keel oli minul ka võõras keel siis mina hakkasin oma keele õpetajatega kohe rääkima prantsuskeelt, ükskõik kui hästi ta mul välja ei tulnud, ma rääkisin nendega ainult selles keeles. Nii, ja siis pärast kooli lõpetamist olin ma Tallinnasse, astusin siis mööda seda suurt kuulsat kirjastuse maja treppi üles. Läksin viimasele korrusele, keerasin vasakut kätt ja läksime ilukirjanduse toimetuse juhile ta juurde. Ja see oli Vladimir Beekman, tema võttis mind kenasti vastu ja, ja, ja siis ma sain sealt oma töökoha, mida siis ma hoidsin kuni pensionile minekuni, nii et selles suhtes mu elulugu on küll väga ebahuvitav. Ja Vladimir Beekmanni ka on mul hiljem olnud ka väga palju kokkupuudet, tema nimelt tõlkis palju ja mina olen tema toimet Ta ei olnud ja meie töö on alati väga meeldiv ja hästi laabunud. Ja niimoodi ma siis kirjastus töötasin üle 30 aasta. Muidugi toimetaja töö on, nagu öeldakse, Limiteerivate ajaga sa tegid seda kodus rohkem kui, kui seal selles majas. Ja, ja tõlkimiseks ei jäänud väga palju aega, niiet tõlkimise osa natukene siiski väiksem kui toimetaja osa, minu vastutada oli siis prantsuse keelne kirjandus, tõlkekirjandus ma töötasin veel lastekirjanduse toimetuses, et mida seal siis kaasaegsest kirjandusest võtta ja mida klassi kast klassika on teada kuulsas sarjas Seiklusjutte maalt ja merelt läksid ju mitmed Verne'i teosed sisse triloogia ja siis tümaa musketärid ja siis enne minu äratulekut, siis suutsin ka veel välja anda. Krahv Monte Cristo, mida ma olin punnitanud aastaid teha. Ja tõlkijateks oli mul kaasaegses kirjanduses Silvia Kadarik, kes on nüüd juba aastaid mulla all ja siis klassikat aitasid tõlkida siin hallapja, rajandi ja ojamaa, nii et väga nimekad tõlkijad ja mul on nendega olnud ka väga meeldiv koostööd teha. Kaasaegsest kirjandusest otsustasin mina jumala üksinda kõike, mida panna, sellepärast et lugesin ja otsustasin ja andsin tõlkida ja suure osa tõlkisin ka ise. Aga kust te need raamatut saite? Noh, see on jah, jälle pikem lugu, selle juurduva põlen võib-olla natukese hiljem. Aga ikkagi pääs nagu sinna lääne poole oli läbi Moskva Leningradi sellepärast et seal liikus rohkem raamatuid, seal olid suuremad kirjastused, ma mõtlen moskva kirjastustes käliteratuura kelle toimetajate kaudu ma siis need raamatut küsin, kuna meil ei olnud mingisugust võimalust, et Eestis neid leida, seal olid ka suured raamatukogud, kus tellitud ja, ja seal olid juba inimestel, tol ajal olid juba kontaktid mida meil siit Eestist nagu ei olnud võimalik pidada. Ma ütleksin, et, et päris toredat raamatut tol ajal ilmusid, kuigi see tuli ka omamoodi vaevaga, sellepärast mingi vastuseis oli juba kuuekümnendatel aastatel ikkagi Läänekirjandusel väga vabalt me seda teha ei saanud, daaliga kuidagi limiteeritud ja neid tuli natukene läbi pressida, nii et neid raamatuid oleks võinud ka palju rohkem olla. Ilmus küllalt palju oli just neid huvitavaid. Ja, ja see oli õnnelik aeg. See oli õnnelik aeg ja õnnelik aeg olid, aga selles mõttes, et meie Eesti lastekirjandus oli tol ajal väga tugev ja suure osa minu tööst võin kanda ka Eesti lastekirjanduse väljaandmisel, selleks on toimetasin ka originaalkirjandust ja tuli nisukene põlvkond lastekirjanikke nii palju ja nii tugevalt, kui me nüüd räägime maailmahindadest ja tasemest, siis vot need olid tõesti maailmatasemel kirjanikud. Ja kuidas neid nii palju tuli, see on nüüd niisugune asi, mida tasuks kohe uurida ja ja, ja sellele mõtelda, kust nad korraga tulid, nii väiksel rahval niisugused kirjanikud nagu Ellen Niit ja Eno raud, Jaan Rannap, Heino Väli, hiljem Harri Jõgisalu, Iko Maran, Heljo Mänd ja nii edasi ja nii edasi, need olid kõik suured kirjanikud, see oli kõik seal naksitrallid ja sipsik ja ja, ja, ja neid tuli väga palju ja mul on nii hea meel, et ma olen saanud nende kirjanikud koos töötada näiteks Ellen Niidu ka väga palju ja ja Harri Jõgisalu on täiesti minu toimetatud autor nii-öelda. Aga see muidugi ei tähenda, et meil enam ei peaks neid raamatuid tulema. Praegu on ikka tohutu põud. Nad ju selliseid trükikojas ju nüüd viimasel ajal. Ja need seisavad praegu meie eesti lastekirjanike teosed seisavad ikka praegu trükikodades ja, ja ei ole veel näha, et nad sealt liikuma hakkaks, hakkaksid. Aga minu lõpuperioodil kaheksakümnendatel aastatel, aga ka nüüd muidugi varem on tulnud meil teha ka väga palju lollus, meil on tulnud välja anda raamatuid, mida meil ei oleks hoopiski vajanud ja mida võib lausa kahjulikuks nimetada. Ja kui mina oma. Ma mõtlen siin kõiki neid vennasrahvaid ja, ja neid tohutu seda tohutut hulka vene keelest tõlgitud raamatute näol ja, ja mis raamatulettidel seisid ja mis hiljem maha kanti ja kuigi nad olid väikesi Doraasiga ja nad ei olnud suuremahulised, võib-olla ka ometi sinna läks ju inimeste töö sisse sinelis tõlk, kijate, kunstnike töö, sinna läks trükikodade töö sisse, paberit võib-olla natukene vähem ja siis oli kõik eesti rahva raha ja seda tehti Eesti laste arvel. Ja kui mina oma lahtise suuvärgiga sellest igal pool rääkisin, jaga meie juhtkonnast, siis vastati mulle, aga Need on ju kõik ühes. Me oleme Moskvale aru koos ilukirjandusega ja protsendid on olulised ja, ja ilukirjandus sablaste kirjanduse arvel vabamalt tegutseda. Ja, ja, ja pingutati ka, näiteks mina olen toimetanud nisukest tippu negatiivses mõttes nagu Tšažinski kirjad vanglast. Seda pold raamatuna kuskil välja antud ja see oli vene ajakirjas ilmunud, aga meil ta pidi raamatuna välja tulema. Pingutamist oli rohkem kui tarvis prantsuse kirjanduse juurde tagasi tulles küsisite, kus neid raamatuid saadi ja mil moel. Kõigepealt esimene käik oli mul Moskva lastekirjanduse toimetusse ja seal oli üks väga kena proua proua Lavrova, kes mind aitas ja kellega ma jäin väga heaks perekonna tuttavaks, kuni tema surmani kolm aastat tagasi. Intelligentne, haruldaselt laia silmaringiga inimene. Ja tema seltskonnas oli mulle meeldiv alati olla ja tema viis mind kokku Leningradi prouaga provoshiberiga, kes nagu tolleaegses Nõukogude liidus kõige suurem Symenoloog tema aastakümneid pidas, väga tihedat kontakti sime, nõunik on üle 10 korra tema juures viibinud, temast kaks monograafiat kirjutanud, kes toimetab ja koostab üle terve nõukogude liidu Symenooni väljaandeid. Ja tema siis andis mulle kõik raamatut, ma olen ja kaks esimene oli kogumiku andnud meie toimetuses välja ja tema käest olen ma saanud siis juhtnööre, jaga originaale. Ja esimese raamatu Megreebiitma saatsin Symenoonilejas, andsime nonii, kena kirja, kus ta tänas ja ütleb, et et ma tean teie väiksest põhjarahvast ja teist kuulnud ja tean, tegi ajalugu ja soovin teile kõike head ja täna tõlkest on kahju, et mida ta nii vähe välja natuke, see migreebilpadi esimene ja siis hiljem andsin veel teise kogumikku neegree vihastab, aga need olid meie toimetuse raamides tehtud. Ja tuli muidugi arvestada ka siis lugejaskonda ja seal on siis nagu noorematest inimestest ja lastest ka juttu. Vastav valik on ka siis tehtud. Aga vähe on meil tõlgitud, ma ei tea, kas meie ei ole tahtnud sedalaadi või, aga see esimene oli laad, näiteks minule väga meeldib, mina ei ole suur kriminaalide lugeja, veelvähem, manitseja, rahulik lähenemine asjadele, nii nagu see Megree käib priske härrasmees, kaabu ja piibuga. Ja nii nagu tema neid asju näeb ja lahendab. See lähenemine mulle meeldib, praegu on suur krimi nullide-buum ja ma ei võrdleks neid süvenooniga, nad on palju pinnapealsemad. Seal on siis väga mindud välja pinnapealsete sündmuste arengule ja nende sõlmitusele akkasime no on vastupidi, temal on aega, temal on aega välja joonistada oma oma tegelaskonda, tema paneb oma tegelased teatud kindlasse sotsiaalsesse ümbrusesse ja ta kirjeldab ka sotsiaalset ümbrust ja tema jõuab tulemuseni ikka inimeste kaudu ja olude kaudu, mis neid ümbritsevad, need on ikka psühholoogilised kirjatükid, kuigi tema kirjutab ju kiiresti tema paar kuud käis ringi ja mõtles oma romaani välja ja istus laua taha. Päeva kirjutas valmis, siis paratamatult tuleb ka kordusi talle ette, näiteks üks, üks niisugune tema lemmikväljendus on, et kui ta läheb kuskil sündmuspaigale, kus on kuriteo toimepandud siis ta läheb sinna tuppa ja nagu käsk imeb kõike seda, mis teda ümbritseb endasse. See on üks tema lemmikväljendeid. Ja teine on armastatule lähemalt kirjeldada kevadist Pariisi kuidas siis sealt oma politseiprefektuurist välja tuleksid, tee saarel kohtupalees on siis üks tiib on, siis kulub politseile tuleb sealt sellest tohutust majade kompleksist välja, siis tunnetas seda esimest kevadist soojust, kuidas päike edela siis niimoodi vastu paistab ja kuidas tal mantlihõlmad lööb lahti, võtab mantli käe peale ja siis kõnnib ja siis kuidas tal need kevadlillede lõhn ninas tuleb. Aga noh, sealsamas on ka lilleturg, mis ta ei oleks võinud ka lõhna tunda. Selle no selles mõttes on ka väga meeldiv kirjanik, et ta tuleb ka nendele õnnetutele kaasa, kes on sattunud niisugustesse keerdkäikudesse, et nad on Ja ta mõistab, ta mõistab neid, ta mõistab neid ja just see ongi psühholoogiline liin, mis temal on väga tugev. Ta tunneb kõikidele kaasaid, oskab kõike seletada, ta ei mõista hukka. Ja näiteks tal on üks väga ilus, väga ilus teos, mis, mis ei olegi kriminaalromaan. Pealkirjaks on tal võetud üks värsirida lastelaulus til, Ilbleelplööber, see sajab, sajab karjane, kus on läbi lapse silmade vaadatud seda Väikelinnamiljööd ja seda poliitilist võitlust ja seal on muidugi kriminaalne element ka sees, milles ta päris lahti ei ütle kunagi väga ilusasti kirjutatud, nii et me elasime, no on ikkagi täiesti veel avastamata, ütleme nii. Ja, ja provoshiber viis mind kokku ka tema oli Leningradi Ülikooli dotsent prantsuse kirjanduse ja keelealal ja tema viis mind ühe perekonnaga, kes olid ühed esimesed, kes tuli Leningradi võtame, sellest on mitukümmend aastat 20 aastat tagasi perekond pollandid, proua härra ja nemad õpetasid Leningradi ülikoolis sihvka prantsuse keelt ja kirjandust ja nemad on mitu korda Tallinnas käinud. Ja nemad olid mul siis esimesed elusad prantslased, kellega ma siis kontakti astusin. Ja kes mind ka siis hiljem nüüd juba 15 aastat tagasi kutsusid Prantsusmaale külla ja see käik minu elus suudleks murrangaks. Ja kui ma siis kirjastusest ühel õhtul koju tulin ja mul on kodus suur söögituba ja suurt tammepuust söögilaud ja ma leidsin selle laua otsa pealt suure raamat. Siiralt formaadis suurt, aga ta oli paks raamat. Ja see oli title harus väike tarus entsüklopeedia. Ja ma ei uskunud oma silmi, kui ma seda vaatasin ja ma julenud teda puudutada, mul on niisugune tunne, et ta võib haihtuda. Ja see tõesti oli mulle saadetud ja need olid perekond, ballaad olid mulle selle saatnud. Ja teine analoogiline mälestus minu elust on, mis mälestusse oli alles hiljaaegu aastaid neli, viis tagasi, kui ma olin Pariisis ja olin Roberlafoonid kirjastuses. Ja mul oli õnn natukene tagant aidata ja võib-olla isegi alustada Jaan Krossi tõlkimis prantsuse keelt. Ja viisin kokku, ühesõnaga, toimetaja, tõlkija ja olin kirjavahetaja nende vahel ja viidi mind alla nende raamatukauplusesse ja öeldi mulle, et ma võin sealt valida raamatuid, missuguseid ma tahan. Ja, ja see pani meid suurde hämmingusse, ma ei osanud ju seal orienteeruda, äsja on umbes nii nagu et kui lähed üksikule saarele kolm raamatut kaasa, ütleme sa võtad niukesed klassikalause ka annab võrrelda seda olukorda. Ja ma ütlesin, et teeme siiski niimoodi, et andke mulle mõned prospektid, et ma tutvun ja kui mind asi huvitab, et ma kirjutan teile, siis saatke mulle olge nii kenad. Ja kui me hiljem toimestuses kohvi jõime, nägin ma riiulil jälle suht raamatut ja see lüps, Tirober, väike Robee seletav sõnaraamat, mida mul ka ei olnud. Ma võtsin südame rindu, hoidsin, aga nüüd ma näen ühte raamatut, mida ma väga isal eksin. Ja ma ütlesin selle neile, väljatoimetaja läks toast välja, tuli paari minuti pärast tagasi, pani mulle ette lauale jumala uue plastika pakendis Robert ja see on nüüd minu töölaual ja suur sõber. Ma räägin sellest pikemalt, et iga tõlkija teab, mis tähendavad abivahendid ja kui raske neid on saada. Ja mis siin nendele niisugused olid siis need kontaktid, minul siis Prantsusmaaga, mida ma olen senini püüdnud hoida ja ka isegi laiendada. Siis olen mina tõlkinud ka seiklusjutte, kuna ma olen neid ka palju toimetanud. Aga siin ma ütleksin ühe niisuguse kirjaniku nime välja nagu kamara. Ja tema on kirjutanud loo pealkirjaga sulgedega maa saladus. Sündmustik toimub Püreneedes kamara ise sündinud tulu siis mis Pürenee tee jalamil ja, ja kahtlemata seal mägedes palju viibinud. Ja teine on Andrei mas, teine kirjanik ja tema on kirjutanud lastele loo karude koobas ja sündmustik toimub jällegi Pürenee mägedes. Ja tol ajal, kui ma neid tõlkisin ja seal on 10 aastat on nendel vahet või natuke vähem siiski nendel raamatutel siis ma ei võinud ette kujutada, et ma kunagi esimesed mäed, mida ma üldse elus näen ja kus huma oma jalaga astronoomias Pürenee mäed. Ja tänu oma tuttavatele sellest on nüüd ka jälle kümmekond aastat tagasi, kui ma siis esimest Ta sattusin Duluusi linna, kus ma olen palju kordi olnud ja oma tuttavatega jaga Pürenee mägedesse välja jõudnud. Ja, ja tol ajal ma muidugi ei osanud ette kujutada, et kui oluline on tõlkijale oma silmaga näha seda kant, millest sa tõlgid. Kas ka 100. lundki arenedes, nagu selles raamatus? Kordusmotiiv kogu see lumesadu ja lumesadu on ilus, seal lõunamaa ja lund sajab seal harva aga mägedes on teda siiski rohkem, seal on ka kasuwellunud kõrgemates tippudes, aga need ei ole kõrged mäed, ma olin seal suvel ja sügise poole suvel. Ma ei ole kunagi olnud, ma ei ole ka kevadel Pariisis olnud sinnamaale ka tahtnud saada just kevadel teinekord. Aga ma olen ikka suveti suveti olnud ja muuseas Berga vara, kes ka Tallinnas ja rääkisime sellest raamatust ja ja, ja ta, ma olen, olin ka temale sele saatnud ja ta mäletas seda raamatut. Raamat on eesti keelde tõlgitud. Minu viimane seiklusjutt on võitlus, tule pärast. Ja hiidlõvi, mis on siis sarjast põnevik, ilmunud seal siis belgia kirjanik, see on belgia kirjanik ja roni vanem, need oli kaks venda alguses kirjutasid koos ja pärast siis üksinda. Ja raamat on kirjutatud ühe 1000 911. aastal, nii et seal väga ammu. Aga ta on kujunenudki klassikaks, väga palju on teda tõlgitud ja temast on film tehtud ja temast koomiksit tehtud ja nii edasi ja nii edasi. Teda on kasutatud väga paljudes žanrites. See on põnev selles mõttes, et Ta on ikka niisugune esimesi teaduslik fantastika valdkonda kuuluvaid teoseid. Ja kuna tol ajal oli väga ähmane ettekujutus või mis ähmane, mis ta praegugi parem on, kuidas see maailm võis näha välja 100000 või 15000 või 30000 aastat tagasi, seal ei ole täpselt öeldud, millal see tegelased siis maa peal olid, aga noh, kuskil võib arvata, et nad niimoodi Kromaniooni inimeste lähedal kuskil olid. Ja mida siis inimesed mõtlesid ja kuidas nad elasid, nii et selles mõttes on ta huvitav raamat ja ta on väga loetav raamat. Kui raamatukogu tegi paar aastat tagasi küsitluse oma lugejate hulgas, et missuguseid raamatuid nad helistavad, siis see raamat oli esimese kolme raamatu hulgas veel üks liik, milles ma olen ka väga, väga kiindunud olnud. Pikki aastaid on muinasjutud kirjanduslik ja esimene muinasjuturaamat, mida ma tõlkisin prantsuse keelest, oli JA metsa valitsejad ja teisi loomamuinasjutt, aitäh. Aga varsti pärast seda tuli minu ellu üks suur ja nimetamisväärne raamatute sari, 100 rahva lood. Täpselt veebruarikuus sai 20 aastat esimese raamatu ilmumisest. Ei, see oli Bulgaaria muinasjutt ja kui palju neid on nüüd ilmunud, minu teada on neid ilmunud 45 või 46 aga trükikojas on neid veel neli-viis raamatut. Ja selle sarja ristiisaks oli Aksel Tamme tolleaegne pea toime ja, ja tema ettepanekul pandiga siis kaane siseküljele kaart. Ja, ja see oli üks väga tore töö selles mõttes, et tuli otsida neid maid ja rahvaid ja kuidagi neid ikka kogunes, tuli ärgitada inimesi otsima ja, ja mina ise olen viis raamatut sinna tõlkinud. Ja, ja nii see on nüüd niisugune sari, mis kõigile silma torkas kõikidele meie väliskülalistele, kõik hakkasid kohe lehitseda seda sarja ja leidsid, et see on üks väga hea mõte ja ma usun, et ega ei oleks võimatu veel viitekümmend edasi anda, aga no meie olud on nii, nagu nad on, nii et me ei tea, mis sellest asjast edasi saab. Aga ma nimetaksin, et ta on meil. Kui esimesele kohale paneksin lastekirjanduses ja noorsookirjanduses seiklusjutte maalt ja merelt siis kindlasti teisel kohal on see 100 rahva lugude sari. Seal on väga suur osaga illustratsioonid Jah, ja kui palju meil seal kunstnikke on kasutatud ja nad on väga erinevad olnud ja igalühel on olnud teatud vabadus ikkagi vahetult kujundada, nii nagu tema on siis seda õigeks pidanud. Nii et see on väga-väga mitmekülgne sari, ma tahaks, et edaspidi see materjal oleks ka kasutatav, kas ka mingisugustes kogumikes, kui meie paranevad sellepärast et see on väga suur töö mida oleks vaja talletada ka järgnevatele põlvkondadele, sest et neid raamatuid ju need väiksed vihikukesed pehme kaanega, neid ju ei kesta kaua. Aga meil on siin laua peal üks imeilus raamat prantsuse muinas. Ja noh ja selle järjeks võin ma rääkida, siis on mul üks viimaseid raamatuid, mis kirjas Eesti raamatus on ilmunud saladuste puu mis on tõesti ilus raamat, selles mõttes, et ta on kiletatud kaanega ja tal on väga ilusad pildid teinud. Piret Niinepuu, raamatu Palmimine võttis ligi kaheksa aastat aega, kuni ma Moskvast need originaalid nägin, Moskva tegi parajasti ka endale valik prantsuse muinasjuttudest. Ja ma siis sain need originaalid endale kasutamiseks ja Prantsusmaalt tellisin juurde, nii et siin on mul käigus olnud üks kümmekond raamatut. Ja valiku tegin ma nii, et seal oleksid kõik siis liigid esindatud, imemuinasjutud oma kuningannat ja kuningate ja printsesside kaija ja loomamuinasjutud, ikka kavalate rebaste kurjade huntidega ja tihtipeale, kui on loomadest, Tonga muinasjutud kanadest millegipärast kalasid, peetakse väga tarkadeks lindudeks ja nendest on olnud alati huvid, aitab rääkida. Ja siis. Ja kelmilood on, need on ka väga toredad, need prantslased oskavad enda üle väga naerda ja enese üle ja ja, ja neid lõbusaid lugusid jätkub ka ja lõpuks siis on legendid või seesama perekond, polaan saatis ühe väga ilusa kogumikku kus olid suured kirjanikud, olid töödelnud ümber muinasjutte, prantsuse muinasjutt oli, tantsis, grupeerinud ja ja kokku kuidagi sulatanud. Ja, ja nendest pikkadest muinasjuttudest leidsin ma lühemad lood, kus olid tervikuna üks muinasjutt veel sees, muinasjutt muinasjutus ja näiteks siin on kaks lugu, mis on Sossandi poolt ümber kirjutatud. Ja nendest sain ma niuksed, legendid siia sisse. Jäägolm, legendi, neitsi, soo, virvatuled ja ussikuningas, need on need legendid, mis seal võetud osa suurest muinasjutust, mis on kirjanikud ümber jutustanud ja lõpulugu, on mardi. Ja, ja see sai kui parima tõlkeauhinna pioneeri toimetusest. Pioneeri toimetus andis üks aasta välja niisuguseid auhinnad ja need jutud, paljud avaldati ka Pioneeris. Ja terve raamat, et sai parima lasteraamatu auhinna Eesti raamatu poolt ilmumise aastal. Nii et teda on ka niimoodi ära märgitud, seda kaunist raamat. Nii aga lõpus, Me jõuame teie võib-olla kõige parema tõlkeraamatu juurde seal morist, rõhuni, distu, roheliste sõrmedega, poiss, see on ju ka muinasjutt. Jah, see raamat on, ma võiksin ütelda, et see on täiesti, pääses maailma lastekirjanduses ja olen õnnelik, et ma olen ta tõlkinud tõesti haruldane. Ja see on niisugune raamat, mis peaks olema läbi aegade lastel käes. Ta on nii nagu autor ise ütleb, et ta kirjutas täiskasvanutest muinasjutud lastele ja lastest muinasjutud, täiskasvanud. Ta on kõikidele lugemiseks paslik. Ja ma kõrvutaksin teda niukse raamatuga nagu väike prints. Ja ta on nii kontsentreeritud, seal on nii palju sisse pandud elutarkusi, nii palju headust ja inimlikku soojust. Ja mõlemad on ikka suure meistri kirjutatud. Ja minu meelest see distu raamat on selles mõttes veel eriti armas ja, ja lähedane kõigile et ta nii lüüriliselt kirjutatud ja mitte läbi lillede, vaid lillede abil kogu elu on näidatud ikkagi viidud seoses loodusega ja lilledega. Ja läbi selle väikse poisi näidatakse maailma kurjust ja maailma headust, mis on siin väga tugevasti vastandatud. Ja ka maailma mõttetust täiskasvanute maailma käibetõdesid ja kuidas see väike poistanud näeb kõik läbi? Jah, sellepärast et noh, elu ja sõda, seal on ju sõjaprobleem, seal mõttetus on nii ilmekalt välja toodud ja see on kadestamisväärne, kuivõrd väheste vahenditega võib suured elutõed välja ütelda. Geniaalselt kirjutatud ja hea on ka tegelikult see, et kirjas on jätnud needsamad illustratsioonid, mis olid prantsuse väljaandele. Ja kunstniku nimiosa klindi jään ja ma olen näinud tema mitmeid illustratsioone. Ja nad on ka kõik väga soojad ja inimlikud ja lüürilised ja, ja prantsuse lastekirjanduses on üldse see joon küllaltki domineeriv. Prantslased armastavad oma lapsi kasvatada ka raamatute läbi, nemad ei karda seda sõna didaktika. Aga nad oskavad seda väga peenes teha, nii nagu nemad oskavad oma väga peenelt oma lapsi ka kasvatada. Ja see on nende tõsine probleem ja lapsed kasvavad peredes väga tervetena. Üldiselt vähemasti minu tuttavate juures on see niimoodi olnud. Ja, ja see raamat on üks näide sellest, kuidas tuleb lapsi kasvatada ja kuidas tuleb lapsi õpetada. Õpetusiva on kõikidest prantsuse lasteraamatutest kindlasti sees, noh, ma jätan kõrval võib olla väga odavad, seiklusjutud mis seal ka muidugi ette tuleb. Ja, ja selle dist tuuga veel oli siis üks niisugune väikene lugu ka, mis meil kirjastuses olid, ju, olid tol ajal loomulikud. Nimelt siin on üks lause välja jäetud lõpus distuubuda, ronib oma kasvatatud redelit pidi kaks puud, mis on siis seal Levate taimedega kuhu seotud, kui redel? Kasvanud, õigemini kui ta läheb taevasse ja ja, ja kui ta läheb ja kui siis taevas järjest heledamaks muutub ja need pilved seal tema silme ees läbi nagu ujuvad ja läheb nende pilvede vahel. Kes teda seal enda poole kutsub ja ta vastu võtab ja see on ju vanajumal ise, me peatoimetaja võttis selle lause välja. Annika, kristlik propaganda, mida me ikka teha ei tohi, aga raamat sellele vaatamata tuli. Ja noh, see oli väike kaotus, meil on lasteraamatuid ja teisedki raamatut palju rohkemat kaotanud, kus üks lause.