Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head inimesed ja kaunist päeva kõigile. Kutsun teid kuulama kolmveerand tunni jagu jutusaadet ja mul on hea meel, et ma kutsun vastuvõtt, on mees, kelle toimetamisi on avalikus saanud jälgida kahe pärineva nõukogu esimehena. Pikaaegne Hansapanga nõukogu esimees ja seejärel ja siiani Rocca al Mare kooli nõukogu esimees Andres Tammjärv. Tere hommikust. No me oleme lõpetanud mõlemad ühe sama erialad Tallinna Tehnikaülikoolis ja seepärast ka sina peal. Aga kõigepealt ma mäletan sind. Statistika kursuse õppejõuna professor Uno Mereste ümbrina luges toona 80.-te aastate teisel poolel mingi noor kutt praktika loenguid statistikast. Ja sellepärast ma ei imesta ka, et noor majandusteadlane käis ise praktilises äris, tegi kaasvõitlejatega eduka panga, müüs jupi sellest Rootsi ära ja nüüdseks on sinna läinud kõik. Aga ise siis asutas erakooli ja see on nüüd jõudnud neljanda kevadeni. Selle pikale sissejuhatuse järel küsin ma kooli papalt. Mis teemal oleksid ise eile kestvus kirjandi kirjutanud? Eks ta mõtlema natukene panis, eilne hommik jah, et muidugi üritasin ühelt ja teiselt siin, kuulsin, kuulsin ka vikerraadio abil, et ühelt ja teiselt küsiti, et mis kirjandi, mis teemal kirjutasid kunagi. Aga mina näiteks ei suutnud küll seda seda kuidagi meenutada. Aga neid teemasid vaadates viimasel ajal, vahel mulle tundub, et ei ole nagu valimisi põhjendamisele peale üleliia palju aega mõtet kulutada, et ma vaatasin, et esimene teema oli täitsa tore, oleks sellel kirjutanud midagi otsimist. Võtsid isend tahan siit sellest maast. Ellen Niidu moodi. Eesti on sulle südamelähedane. Aina rohkem jah. Kunagi maininud ja me kujutame seda ette ka, et panga juht käis kord nädalas vähemalt kuskil lennuki lennureisil lennujaamast lennujaama ja nõukogude nõupidamisele. Millal see aeg tuli, kui sa jõudsid ka ringi vaadata, missugune maailm tegelikult tegelikult välja näeb? Paigad ja ja looduskaunid, kohad ja inimesed seal sees, mitte need lipsustatud ärimehed, aga. See seejuures ei ole päris tõsi, et panga juhataja saab reisima ja, ja arvatakse, et peab lõunasöökidel õhtusöökidel käima. Siis meil kõigil ole oma väikseid kapriiside olnud, minul näiteks on kogu aeg olnud see kapriis, et ma ei kannata lipsus, õhtusööke ja neid ma. Ma enam ei mäleta täpselt, aga ma lugesin kokku, kui palju Hansapanga ajal neid tegin ja üle 10 neid kogu selle 10 aasta jooksul ei tulnud. Aga reisidel tuli muidugi. On tõsi, et siis siis maailma vaadata polnud aega. Eks ta pärast pärast Hansapangast tulemist 99.-st aastast aeg tõesti natuke rahulikumalt maailma peale vaadata. Taipasin, see algas siis. Mitte et ma oleks reisima hakanud rohkem seda, seda ma veel pole hakanud ootama, millal see reisidest taastub. Lõppenud nädal on paljud inimesed pannud mõtlema rahale ja mitte seepärast, et siin, Tallinnas ja küllap mujal suuremates linnadeski on ostuhullud saavad vaid ikka seepärast, et esmaspäeval said paljud kimbatuses inimesed sunnitult oma pangakontole Hansapanga aktsiate eest raha ja, ja mõned kodanikud arvavad, et nüüd peaks üldse Hansapangateenustest loobuma ja, ja rootslaste panga alt ära tulema. Kas sinu kui Hansapanga asutaja viimaste nädalate emotsioonide hulgas on ka kurbust? On kurbust, aga mitte Hansapanga pärast. See tänast tänast hetke ja Hansapanga tänaseid sündmusi kuidagi selgelt kiputakse üle tähtsustama peaaegu et üledramatiseerima. No tundide kaupa on lõppeval nädalal meedias arutatud Hansapanga tähtsusest ja ja mida küll selle rahaga peale peaks hakkama ja kui hästi riigikassa järgmisel aastal elab, sest et ootamatult riigikassasse tulemas tulumaksu palju. See on võib-olla pisut tõsi, kuigi tulumaksu väga palju juurde ilmselt ei tule, kuna Eestis ettevõtete tulumaksutulumaksu maksma ei pea, siis eraisikute tulusid nii väga palju seal muidugi pole. Aga. Need sündmused, et nüüd Hansapank läks rootslaste kätte, need sündmused toimusid ju kõik 98. aastal, siis siis ka pisut regati, aga, aga nüüd ei mingisugust suurt kõmu, sellest ei olnud täna muidugi tasuta ja rääkida ja ongi kenasti fookuses, on kaks noort meest kes seni Hansapanka juhtinud ja teine, kes, kes tavapärast juhtima hakkab mõlemat säravat äärt, noored mehed, nendest tasub ikka rääkida. Aga muust probleemist või mina ei, väga hästi aru ei saa ausalt öelda. Muidugi on see Eesti nii-öelda eesti investeeri keerimis pangandusele on see üks selline mõnus mõnus tõusulaine hetkel. Et Lõhmus, Haavel viisemann ja, ja nende nende kolleegid kõik otsivad, kuhu raha paigutada. Muidugi muidugi. Aga kujutad. Et kui palju on, ma ei tea tavalisi kontoriametnikke võib-olla isegi poes müüjaid, bussijuhte, taksojuhte, kellel on kodus mis kodus pangaarvel olid ka selles aktsiaarvel mõningat Hansapanga vaktsiad ja nad on ootamatult saanud 70 või 100000 krooni võrra rikkamaks ja vot nende ettevalmistuses küll ei ole seda, et et mida selle rahaga peale hakata. Ja, ja nad tõepoolest peavad sealt 24 protsenti riigile ära maksma ja järsku nad see muu summa, mis arvati, et jääb pensionipõlve toeks see lihtsalt libiseb sõrmede vahelt uue diivani peale või, või pesumasina ostmiseks. Vähe sellest, et jah, neid, kelle kontole 100000 on laekunud tegelikult giga keegi ütles seda numbritega ma enam ei mäleta, aga ka nende inimeste arv, kelle kontole laekus miljon krooni ja rohkem neid on ikka sadu ja sadu. Palju, sadu inimesi. Ma loodan, et sa minu käest ei küsinud, nüüd soovitust, mida teha tulumaksust üle jääva 700000-ga igal juhul, kui sa küsiksid, siis muud ma ei ütleks, et ärge kiirustage, see on see küll on kindel. No ma lihtsalt kujutan ette, et, et paljude jaoks on Lõhmus viisemann tüüpi firmadesse minek lihtsalt iseenda ületamine, et, et et inimesed lihtsalt on kimbatuses ja, ja, ja nad ei tea, kelle poole pöörduda ja ja nad ei saa aru nendest juttudest, mis neil seal teiselt balletiga sööginõustajad räägiksid. Noh, kui kui see, kui see lõpebki sellega, et kardetakse ja, ja kodus kardetakse, siis on muidugi pisut rumal, et et kõik need jutud, mis üle leti räägitakse, on tasuta ja tasuks proovida ja ja vähemalt vähemalt kahel inimesel lasta seda nõuannet endale endale kirjeldada, et selles midagi üle mõistuse keerulist ei ole. Kas rahal on siis rahvus või ei ole seda? No kust otsast me vaatame, hakkame, sõltub sellest pigem kui sa annad, ainult jah või ei vastuseid, mina ütlen jah. Sest raha iseenesest ei, ei otsusta, ei liigu, ei tegutse. Need on eranditult inimesed, kes seda teevad. Ja inimese tunnuste hulka kuulub ka rahvus ei ole kõige olulisem, aga noh, palju olulisemad on selle päeva emotsioonid ja igal juhul selles mõttes raha juhivad lihast ja verest tegelased, kellel on ka rahvus. Seda raha hakkavad nüüd siis liigutama rootsi poisid. Pangandusega on nii, et ei nüüd panga ammugi panga omanikud ei liiguta mingeid rahasid. Ma ei tea paragrahv teisiti. Alustasid sellest, et me oleme ühe sama eriala. Ma lähen peagi kaugele sellest järsku jäänud. Seal panka on ikka seesama pank, et isegi sõltumata tema nimest, mis on juba märksa emotsionaalsem teema, loomulikult aga aga ei, ei kliendirahade liikumine tänasel päeval küll ammu ei sõltu panga omanikest kuidagi. Igatahes selle oma arvamuse juurde, et et Hansapanga pühendatud tähelepanu on, on üleliiast viimastel nädalatel, et see sündmus ei ole nii tähtis, kui palju sellest on räägitud. No nagu sa küsisid, kas kurbust on kurbus sellel teemal on üleliiast, tähelepanu on kena. Küllap küllap saavad kogu aeg asjad selgemaks, mida rohkem räägitakse seal tor. Nendele lõpukirjanditeemade hulgas oli muuseas selline pealkiri ka või teema, et mõttest sünnib tegu, tegudest saatus. Hansapank ei ole sinu saatus. See oleks sinu lõpukirjanditeema olnud ja sa oled hansapangaga südames juba hüvasti jätma sammu. Et iga iga vähegi veel Hansapangalt tähtsus ka minu jaoks on üleliia suur. Arvan, et igal päeval meie elus on ühtemoodi ühesugune tähtsus, aga selles mõttes muidugi hansapank on osa minust, sest mõistagi või siis ma siis ma enne seda küll mõtlesin sellest, või mis ma täna mõtlesin, see, see on iseasi, aga, aga igal juhul jah, selge, et, et ma ei tunne mingisugust. Selles mõttes seotust, et ma oleks ketiga seal küljes. Minu jaoks oli hästi mõnus illustratsioon, kui ma oli see, siis nüüd 99. aasta kevadel kui ma oma 12. kontori 12. korruse kontori loomikul tühjaks tegin ja välja astusin ja hakkasin. Rocca al Mare kool oli siis juba asutamisel korterite vahe. Uue Rocca al Mare kooli kontor oli keset linna vahel Eesti väike ja mõtlesin, et küllap ma nüüd igal hommikul sõidad juba enam-vähem rutiinis, peaaegu pooled lihtsalt silmad kinni. Et küllap ma sõidan kõigepealt Hansapanga juurde ja sealt siis, kuigi mul oli kaks kvartalit enne seda oli tarvis vasakule pöörata. Aga ma olin hästi rõõmus, et mitte ühte ainust korda ei juhtunud. Seda, et ma oleks sellest vasakule pöördest mööda läinud. Et mu vaim vabanes päevapealt. Sa teadsid, kuhu sa pead minema. Vahel imestad ka, et kust Lõhmuse mõisa ja saame Meerits ojasilmu karp perega, selle julguse ja jultumuse ja tarkuse võltsitud teha ERA pank. Seda ei imesta sest. Täiesti kindla peale minek see ei olnud nagu nagu noh, mõnes mõttes nagu avantüür ei olnud. Täpselt vastupidi, mingit kindla peale minekut ei olnud ega saanudki olla ja õnneks ei tulnud pähegi. Sest seal, kus on ikka pigem see, et igalühel olid omad plaanid ja ja ja, ja meil Andresson, Omega oli olnud aasta jooksul noh, selline ettevõte või isegi paar tükki, kus meil oli, ütleme, vähemalt 30 alustatud projekti mitte aasta jooksul, aga viimase paari aasta jooksul ja keegi neid alustades ei isegi ei mõelnud selle peale, et nad ilmtingimata Kindla peale peaksite edukad olema pangaga tegelikult samamoodi. Kuidas see oli samasugune proovimine, kui et järsku tuleb Eesti Ekspress välja, järskude lõpuks pank välja. Võib-olla pole viisakas täna nii-öelda, aga loomulikult nii see täpselt oli ja eks me ikka taipasime, et see asja asja iga pigem iga järgmise asja, mis me ette võtsime, selline sisuline tähtsus või, või ütleme, suurus vähemasti vähemalt vormiline suurus oli muidugi jah, kasvas. Ja seetõttu noh, selle selle vastutuse suurus ka kasvasega. Aga mis seal siis sellel, mitte nüüd, sellele 90. 91.-le 92. aastal oli Eestis ju 42 panka. Vaevalt, et kõik arvasid, et see väga kindla peale minek teise on ikka tuleb tänulik olla saatusele, et see just meile sellised võimalused et anti ja et me siis muidugi oskasime neid kasutada. Mingit imet siin ei ole. Aga ometi teete nagu püsima, kas see oli see, et olite õppimisvõimelised või, või oli see inimeste punt piisavalt eriline ja igalühel oma erioskused vä? Ei, seda teist kui kolmandat, neljandat noh õnneks me ei saa seda vastust sajaprotsendiliselt kunagi teada, parem ongi. Olgem õnnelikud, et see nii on, aga üks asi, et me, et need neli juhatuse liiget kes alustasid Hansapanga loomist kui kuid, et keegi tahaks nüüd Lõhmuse, Meerits ja mõisa ja tammjärve sarnasusi otsida. No jääks väga hätta, ausalt öeldes erinevusi on oluliselt rohkem. Käime igal juhul kui sarnasusi. Kindlasti see on alati minu arusaamist mööda seal meeskonna alati üks tugevusi kui selline meeskond. Ta suudab suhtlemisülesandeid lahendada ja, ja koos küsida ühte asja ajada, siis see on juba väga, väga kõva eeldus. Aga lihtsalt lisaks sellele üks sarnasus meil ilmselt oli, üritasime kogu aeg keerulised asjad hästi lihtsaks mõelda, öelda teha, et Veib ei hakanud mingit kosmoseteadust ajama. Ülekanded peavad toimima nii, nagu lubasite ühe päevaga tee ühe päevaga teeming. Midagi asja müstifitseerida, mis panganduses on olnud ja, ja üldse tihtipeale on, on tendents täpselt vastupidine. Et see, mida tehakse, seda üritatakse võimalikult keerulise ja just sellise müstilise nagu ujutada. Ja siis arst ei saa isegi aru, mis teeb. Millal oli see hetk, kui te saite, arvate, et mitte nüüd on, nüüd on nagu asi tegelikult sündinud ja nüüd tuleb ainult edasi minna, et noh, et see ei ole nagu proovimise värk, et, et see tuligi nüüd välja ja mis, mis sündmus selleks seal Eesti majanduses mingi sündmuse või, või oli see panga sees mingisugune asi kui otsustasite, et, et, et, et pank on valmis ja nüüd ainult edasi, et see ei ole see ebaõnnestunud projektide riiulisse pandav üritus? Mulle tundub, et minu jaoks toimusse, kus kuskil väga-väga varakult juba sest siis tõesti jah, ütleme esimesed paar kuud, kui see panga mõtte sündinud oli, siis, siis ma ühtlasi mõttes tegutsesin veel 10 asjaga. Aga see pühendumine ainult sellele, ma arvan, et see toimus kolmandal kuul võib-olla vä? Oh küll, siis olime hansapangas veel alles, näiteks 10 töötajat võib-olla, ja sularaha hoiti tagaruumis. Vineer ukse taga. Ja mehed käisid valuutat vahetamas Soomes tavalise laeva ja tavalise kohvriga. Kalev Keskküla on kunagi sisu kohta kirjutanud, et peaksin valima, keda Eesti rikkuritest üksikule saarele kaasa võtta, siis võtaksin tõenäoliselt tammjärve, sest küllap on temaga mõndagi rääkida ja ta ei tundu nii ohtlik kui need teised. Mis sa arvad, miks üks kultuuriajakirjanik tavalisi rikkureid ohtlikuks peab? Kalev Kesküla. Kuna see jutt järgnes ka ühele ühele koosveedetud kolmele tunnile tema kirjutatud intervjuu sündis, siis ma arvan, et ta sai lihtsalt jälle ühest väiksest eelarvamusest üle, et ega, ega, ja ma arvan, et Kalev Keskküla on küll. Selleks mõnusalt tark ja positiivne inimene, tühja ta tühjade lab kedagi, isegi need neid, keda ta lahterdab rikkuriteks, mis iganes loom see nüüd on. Ometi ta on arvamuse ära tabanud. Ja muidugi ma arvangi, et ta, need sõnad on kirjutatud Eesti Ekspressi kus ta on tabanud pigem natukene lugeja eelarvamust. Et mina küll. Võib-olla ma ei kõla siis nii väga objektiivselt et ma näen enda ümber inimesi neid tunnuseid, et mis ta, mis värvi ta on, mis ta, mis ta pangaarvel on, seal seljas, on igal juhul, mida aeg edasi, seda vähem me seda tähele paneb. Et ei ole neid nii väga mõtet karta. Ma arvan, et neid, keda karta küünla pikale, täpsemalt ta mõtleb seda, et kelle, kellega on ebameeldiv koos olla. Mida kaugemale me varakapitalistlikus Eestist läheme, seda vähem ohtlikud. Tundub, et ka või? Ikka jah, noh, eks ikka iga inimese loomus paistab aina rohkem ja rohkem välja, et ega siis noh ütleme, et muidu võib-olla loovus paistab rohkem ja rahakott paistab vähem välja. Nojah, seda varakapitalistlikku Eestit on ärimeestel Eesti ärimeestele ikka heidetakse ette, et kõik on nõus rääkima, kuidas nende kari laieneb, aga keegi ei tihka avaldada seda, kuidas ja mis meetoditega teenisid nad oma esimese miljoni. Jälle üks hästi mõnus klišee. Nagu kleepub nii mõnusasti külge. Või seal tahtsid, no vaatasin arvud, kas siis sa andsid juba hinnangu? Muidugi klišee, ma ei taha öelda, et sa iseenda äri kohta pead seda ütlema. Ei vastupidi, ma hea meelega ütleks, aga, aga paljude jaoks ikkagi ongi see, et et, et esimesed tehingud nagu. Toimetati väga hämarate hämarates piirides seal ja, ja, ja, ja kes oskab öelda, kui seaduskuulekalt ikkagi. Ikkagi kui üldistust tahta, otsi puhas jama, oli loomulikult aastal 90 92 oli Eestimaal väga palju vähem seadusi selles mõttes, kui tänane seadusemall võtta ja panna aastasse 90, siis võib-olla suurem osa asju jah, veel kord tänase seaduse täisnurkade järgi väheke nagu uduselt üle nurga siit ja sealt. Aga lugege seda seadust, mis, mis siis olemas oli. Ja jälle mina ei tea, võib-olla on inimestel erinevad eesmärgid, aga kui meie, Eesti Ekspressi näiteks, Hans Luige Luigega koos asutasime, mis, mis tähtsust oli selle, selle, nende, keegi keegi ei tähtsustanud selle juures, mis, mis meetodid need on seal nagu sündinud, kasvanud sa oled, kas korralik inimene või ole korralik inimene, eks, nagu tahad olla aus või taha olla aus ühtemoodi, ükskõik missugune see seaduse raamistik selle juures. Kas oled lastetoale ja südametunnistusele? Niiviisi loomusele ei tulene ainult inimeste mittekasvatusest otseselt nagu sa, nagu sa loodud oled. Nuti jah, jälle ei ole minu teema. Mingil hetkel sa, ma ei taha öelda, et sa lõid käega ekse siis selle ärimehe elule või et otsustasid Hansapangast lahkuda ja otsida muid teid ajakirjandusest läbi lipsanud ka see et kuskil seal 2001. aasta paiku käisid seal palverännakul mille sa oled lasknud ka niimoodi nimetada Hispaanias Santiago de Compostelasse. Häälesime õigesti, vist küll, miks seda palverännakut vajalik, mis, mis hetkel sa elus jõudnud olid? Mitte millekski, polnud seda vaja. Lihtsalt seikluse, kui ma ausalt ütlen, siis, siis see oli. See oli Rocca al Mare kooli teine suvi oli tulemas, eelmine oli selgelt vahele jäänud, kuna, kuna justjust maja valmimas ja kool avanemas loomulikult olekseid tundigi puhkust polnud olnud. Kuskil varakevadel ma mõtlesin, et nüüd võiks natuke natuke pikema puhkuse võtta. Ja siis mõtlesin, et mis siis peale hakata? No ja tõesti, juhtusin kogemata lugema kolju palverännakut jälle nagu. Minule minule külge kleebitud klišeesid on viimases sekundis juba kolm tükki, aga see oli. Sul on võimalus need kõik tagasi lükata. Ei mingit põhjust ei ole. Loomulikult ka välja on. Minu meelest üks, see esimene raamat oli, oli väga-väga tore. Alkeemik selline suurtele inimestele, muinasjutte võttiski kõik asjad seda sealt, miks seda üle tähtsustada? Iial aru saanud, et aga mul pole. Mul pole millegi vastu midagi. Siis ma sattusin tõesti seda palverännakut lugema ja vaatasid, aa, tore, keegi kirjeldab veel täpselt mingeid mingeid, et kohti vaatan kaardi pealt, Eesti kohad on olemas. Minu haridus kahjuks ei sisaldanud seda, et, et see tegelikult see on peaaegu palverännaku teekond ka ikka ikka 2000 aastat olnud on, kahjuks lihtsalt ei teadnud. Ja siis ma mõtlesin, et tore läheks, vaataks kõik mingit midagi kohutavalt spirituaalset. Ei midagi müstilist? Ei mingeid kirgastumist, ei. Minu jaoks põhiline leid oli käimine, mitte see koht ausalt öelda see, et ma, ega ma siis läbi ei käinud, ma käisin seal proovimas, auto oli lähedal. Siin jälle sõitsin jälle 50 kilomeetrit autoga, käisin jälle 30 kilomeetrit jala. Ja see, et ma sain Diaagosse välja. Ma läksin seekord seda, ma kahetsesin tükk aega pärast seda jaapani turistide hulka seal katedraali ees väljakul oleks küll tahtnud teha. Avastasime. Teisena, ma kordan. Tahtsin mõnusat puhkust korraldada, mille ma ideaalselt sain, mida ma sealt muidugi leidsin, palju palju muid asju. Aga näiteks jah, ma avastasin enda jaoks käimisi. Panin nii jaburaid lauseid öelnud aastaid enne seda, et milleks käimine, kui ma tahan liigutada sporti tehes ma jooksen, ma tahan kuskile jõuda, siis ma sõidan, aga miks see käimine on loodud üldse? Nüüd ma tean, et see on, see on üks kõige innustavamaid tegevusi, noh, mis need kõige, aga seal käimise käigus on võimalik nii nii mõtetest loobuda. Kõige lihtsam minu jaoks kõige lihtsam ilma mõtet, et ta olek on just käies või vastupidi, võid rahulikult järele mõelda elule. Väga mõnusas. Käimisel lugeda neid killustiku kive, mis sul seal jalgade ees on ja see viibki mõtted ära. Just nimelt lüpsilt võta endale üks lause endale mõni huvitav, võib olla tähtis lause. Heda vaikselt sammude rütmis korrata. Oled sa oled nagu veidi ära pööranud. Sa oled, sa oled teistsugune kui solid, Hansapanga nõukogu esimees on ju nii või sa oled kogu aeg olnud selline, aga sa nüüd ühe osa oma elust ühe, ühe poole ühe näo endast pöörasid ja tood ette teise näo või inimene ikka muutub ja mitte nii, et inimene kogu aeg ühesugune, aga mõned küljed avalduvad mõnel eluperioodil enam ja mõned vähem. No üliväga loodan, et, et me muutume ja, ja seda ka, et mina muutunud olen. Aga okei, see on esimene positiivne klišee, mida ma tegelikult kuulnud ei olegi, aga et et ma olen ära pööranud, oleks noh, jama on see muidugi jälle kuskil pole pööranud. Võib-olla päev-päevalt aina rahulikumaks ja rahulolevamaks võib olla küll. Aga jälle loomus täpselt seesama. Et olles, olles hansapangas, on hea selline, et oled 12. korrusel, see nagu kõigile arusaadav, et seal sellest kõigest üleinimlikust kontaktist oled üsna kaugel siis on noh ja samas niiviisi kaheteistkümneid korrus paistab igale poole välja, et kõik nagu arvavad, et nad teavad, kes need on seal ja korra ajalehes pilt ilmub, siis on neil eriti selge, kes nad on. Et ei, need on kõik omaloodud oma isesugused inimesed ja mina küll. Ma ei arva, et ma oleks teine inimene täna, kui ma olin 94. või kus iganes. Aga ma olen eluga aina rohkem rahul, see on tõsi ja kui see välja paistab, siis see võib olla küll see, mille kohta võib-olla öeldakse, et pöörab vaikselt ära mingeid selliseid just jälle mingi erilisi, müstilisi spirituaalseid salapraktikaid, mille. Vil ära pöörata ei tunne ega ei oska. Nojah, ei taha, igal juhul. Ma ei tea, kui palju sa lehti loed, aga aeg-ajalt on lehtedes ikka sellised loetelud. Eesti tippjuhtidest parasjagu ootepingil on ja ootavad, millal mõnes suurima selle. Firma juhi koht vabaneb, et siis sinna konkureerida. Ise sa enam ärijuhina ei viitsi vä? Ma ei tea, selle viitsimine on. Ma ei ole selle peale tulnud, ausalt öelda? Ei noh, nii-öelda Hansapanga sarnast organisatsiooni seestpoolt, ma arvan, et ma küll ei näe enam kunagi. Ma ei tea, kas viitsimise või suutmise või, või või milles asi. Kas seal Hansapanga lõpus seal 98. aastal, siis 99, kui sa läksid, kes tundsid, et sa oled nagu end ammendanud ja läbipõlenud ka vä? Ühte jah, teist ei, mis põleda, palun nüüd nii väga enam enam vaja, sest juba põimisin ma sinuta seda, seda. Kaheteistkümnendal korrusel oli tore olla lihtsalt. Õnneks õnneks sa ei mõtle seda ise ka tõsiselt. Aga ma olin tegelikult ikkagi 96. aastal, üheksa, kuuenda aasta kevadel, kui kui uus pangaseadus hakkas nõudma pankadelt nõukogusid siis siis tuli meil ka nõukogu moodustada, mida enne seda ei olnudki üldse. Me saime, oli hästi hakkama, aga, aga siis tuli see moodustada siis kuidagi nii ta läks, et kellelgi tuli kolida juhatusest, nõukogus seda. Ja noh, eks siis see oli juba et ma hea meelega oli nõus seda tegema, oli mulle endale ja küllap teistelegi selge märk, et natukene aeglasem käik lülitatakse nüüd sisse. Ja nii, et siis 96.-st aastast 99 Ta alguseni läbi põletamistega kohutavat rabelemist nüüd iga päev enam ei olnud. See oli, see oli selles mõttes ka minu äratulemine, pangast oli, oli mulle endale paljudele lähedastele muidugi ammu juba selge, et see on ainult aja küsimus. Nii see läheb. Seda enam, et Rocca al Mare kool hakkas vaikselt sündima juba kõik jutud ja paberi peale kirjutatud luu oli kõik juba enne 90 üheksandat ju kõik ikkagi olemas. Ütle, kas Rocca al Mare kool? On see on üks erakool, eks ju, ärist ikkagi kaugel. Kas sisuliselt teistsugune kool, kui meil tavaliselt koolile? No riikliku õppekava on vist olemas, eks ju, aga midagi on teistmoodi. Miks sul seda kooli vaja oli? Need on algusest peale üritanud ja ma usun, et enam-vähem ise seal sees oleme hästi hakkama saanud sellega, et meil see küsimus otseselt ei püstitu, kas me oleme teistsugune või ei. Ja just nimelt oleme üritanud algusest peale võtta kogu oma terve mõistuse, kõik oma teadmised, kogemused kogu oma hingejõu kokku ja teha lihtsalt ühte kooli. Kui tulemus on natukene teistmoodi, kui küllap ta ikka on tegelikkuses jälle ta su vastusest nüüd ilmtingimata kõrvale hiilida, aga iga kool on ilmtingimata eriline. Iga kool, see on üks põhjuseid minu arust, et näiteks kooli luues käisime mööda maailma üksjagu teisi koole vaatamas ja maailmas on ka koolide kette ka selliseid sisulisi, koolide, kette, aga meie jaoks oli kogu aeg hästi, selgelt, mitte mingil juhul ei tohi üle võtta ühtegi süsteemi ega, ega osaleda mingisuguses sellises karmimas süsteemis, sest iga kool on unikaalne oma kultuuri ja keskkonna poolest unikaalne ja teisest küljest muidugi üsna õrn segas ta, kas ta tööle läheb või ei võrreldamatult keerulisem pangaga võrreldes näiteks või tehasega. Et küllap küllap Rocca al Mare kool on erinev, muidugi, aga. Mis seal on peale selle, et seal on ilus maja, seal on ilusad proportsioonid või võiklassid on õiges suuruses valgus langeb õige nurga alt. Värvid on psühholoogide poolt välja mõeldud. Ei ole seal, ei värvega isegi valgusega pole seal nüüd nii väga väga ilusas kohas. Öeldi, et kuna me oleme metsad tammede all seda valgust üleliia ei saa olla sellega. Kõike seda ikkagi muidugi on, kõike kõige sellega on hästi mõrvadega. Kuna ta mulle kolme tundi aega ei anna praegu sellest rääkida, siis nagu lihtne lause on see, et, et esimene asi, mis kool tahab saada, muutuda seal lausa tema vastutus, et laps tahaks kooli tulla koolis käia, et tal oleks seal hea olla. Rõhutame seda ja siis vahetevahel võib-olla, võib-olla võidab see selle peale öelda, et kuulge nagu noh, et, et kui see on ainult ainult ei eesmärk, et siis laske kõik jalgpalli mängima ja, ja kõik on rõõmsad, et nagu siis nagu oleks oht, et sellega siis kõik lõpeb, et ei ole nii, tegelikult ikkagi noh, loomulikult meil meil ei ole hommikust õhtuni jalgpalliga aga, aga ilma selle selge rahulolu ja vabadusetundeta ei ole minu arust kooliale mõtet teha. Et ilma selleta sundimise teel saab, saab kindlasti eksamid tehtud, aga mitte eluga rahul olla. Sul endal meeldis koolis käia, kui koolilapseline. Küll ma olen selle peale mõelnud ja üldiselt ei meeldinud mõelnud, kas nüüd siis nüüd sellepärast olen ma sattunud sellele teele, aga ilmselt seda seost ikkagi ei ole. Aga mina ennast balt ja sõbralikus keskkonnas ei tundnud. Seitsmes kool ei ole ja oli küll, aga noh, see oli, see oli nõukogude liit aastal aastal 75. Et küsimus oli rohkem selles, et selles ühiskonnas ei tundnud end ilmselt keegi ennast turvaliselt sõbralikus keskkonnas ja vabam. See, mul ei ole kooli suhtes kindlasti ühtegi pretensiooni, see kool oli, oli osa sellest ühiskonnast ja ma arvan, et parem osa siiski. Jajah ja andis üheharidusega ehk? Noh, küllap on siis teised koolijuhid su käest vahel küsinud ka, et või vähemalt mitte otseselt sulle näkku öelnud, vaid lasknud kuskil kirjutada või öelnud kuskil kõnepuldist, ega sa pedagoogikast ju midagi eriti ei tea ja. Kuna ma ise seda lauset Praegu natuke liiga sagedasti, kordan siis ausalt öelda. Ei, mulle pole seda otseselt öeldud. Küll keegi aga mis rollis ja edendad? Te olete Rocca al Mare kooli nõukogu esimees. Meie organisatsioon näeb jällegi mitte liiga formaalne välja, nii et nüüd Minu enda arusaamine elust on ammust ajast olnud selline, et inimestele ei anta rolle, vaid nad võtavad neid rolle ja ja noh, koolis eriti on see selge, et eks ma võtan seal sõna, kus mulle tundub, et pean või tahan ja noh, mitte õppekava loomise juures muidugi, sest seda ma tõesti ei tea, aga, aga hommikukogunemisel kui on, kui on jutt natukene ehk natuke igavikulisematest väärtustest, võib-olla, mida võiks palju sagedamini ette tulla muidugi, aga noh, või siis ka ka õppetooli juhatajate hulgas või, või, või või, või õpetajatega, et ma ei oska sulle nii defineerinud, mul ei, mul ei ole nagu ikka nõukogu esimehel seda, seda niikuinii ilmselt igas organisatsioonis. See roll ei ole liiga täpselt. Kas suitsetavad tüdrukud või kaklevad poisid tuuakse sinu juurde või rebase juurde? Toode täna ühte sinna ega teisi, aga täna pigem siis rebase juurde muidugi. Aga oli esimesed kaks aastat. Kooli asutamisest, olid küll, oli küll nii, et siis ma olin vanema kooli osa juhataja muuhulgas ja siis toodi küll minu juurde, jah. Tegemist kõvasti. Väga-väga rahul see, see oli väga heategevus selles mõttes, et panime kogu aeg mõtlema, olin ikka nii palju eripärasid, noh, näiteks kui juhtimise üx geniaalseid tegevusi delegeerimine ju siis koolis on see praktiliselt võimatu. Kui ikka koridori peal keegi lastest tuleb su käest kas midagi küsima või oma muret kurtma aru, et ahah, see on tegelikult tunniplaaniga seotud asi ja sa peaksid ta õppedirektori juurde saatma. Sa ei saa seda teha, sest sest teist korda seda muret ei räägitanud. Võib-olla tunniplaani kohta veel, aga kui vähegi vähegi nöömse põhi, et selles mõttes on huvitav, et sa pead, sa pead vähemalt üritama. Iga kord, kui su kui üks probleem sinu juurde jalutab, sa pead üritama sellest aru saada ja jagu saada. Metsikult kurnama. Uskuvat õpetajat kurnav Hannes, kas sul oma klass kaane? Klassijuhatajad on see klass küll lõpetas just eelmisel aastal kooli, aga ta on üldiselt minu klassi. Millal sa uuesti klassi juhatama hakkad? Nad on üldiselt selline komme, et, Kui ühe klassijuhataja klass lõpetab, siis ta ühe aasta vähemasti puhkab vahepeal. Mina kardan, et kuna Rocca al Mare kooliga seoses siin poole oma ajast nüüd Järvamaal seoses tegutsen, siis arvan, et järgmisel aastal ka ei ei ole mu klassijuhataja. Mine tea, võib-olla ei ole üldse enam. Ütle, kas Rocca al Mare kool on uus sõna Eesti haridussüsteemis on ta suutnud muuta midagi üldisemas plaanis ka või. On ta toonud diskussiooni või on ta toonud sulle järgijaid. Tuleb veel mõni küsimus ongi, et kas see on nagu tõsine siukse, tegid seda nagu iseendale või sa muutsid nagu laiemalt ka? Tahama lootusi nüüd nii täpselt siis ütleb, aga ma tahaks kõikidele nendele küsimustele muidugi jah öelda ja ma natukene mulle natuke tundub, et isegi võib juba seda jahil vähekene juba öelda. Muidugi see Rocca al Mare kool väga alguses näiteks kui sa ütled, et on ehk on algatanud diskussiooni ühe või teise asja üle, siin on muidugi vastus jah, igal juhul täiesti selge. Mida otseselt saavutatud pole mõtet praegu veel üles lugeda. Aga see, et kõik need asjad, mis sa loed, et noh, et see mõte on natukene laiemalt just ta sellest, et mõte liikuma liikuma hakkaks jälle, mitte nüüd, et ta enne ei ole liikunud, aga jälle üks sammukene sinnapoole, et ta liigub ja ja et selles koolimaailmas põhiliselt laste jaoks midagi muutuks. See on muidugi selle Rocca al Mare kooli loomisel on selgelt nagu kaks suunda olla. Esimene ja kõige tähtsam on on nende laste jaoks, kes seal koolis käivad. Aga teine on, teine on nagu kogu aeg silme ees jutuks. Õnneks me ei ole. Me oleme suutnud nii, et me seda nüüd väga suure suuga ei räägi, mida te, mis ülemaailmseid, unistusi meil on. Aga eks Meie suur sõber Ülo Vooglaid aeg-ajalt on meile ikka kinnitanud ja me oleme temaga nõus, et kui te juba mõtlete laiemalt, siis ärge ometi piirduge Eestiga. Ja see see mõte muidugi, eks me nii-öelda inimesed olla koolimudeli peale mõtleme kogu aeg. Ei taha vihjata, tõsi ka, et me nüüd ei arva, et me, et me seda Rocca al Mare koolis nüüd avastame inimkonna uut kooli mudelit. Aga see Sellesse nendes sõnades vähemalt mõeldakse, et ma usun, et meil me meil ei ole liigseid ambitsioone ja liiga uhked ei ole kõige selle üle, aga. Aga muret tulin, see tuli see üle su huulte küll. Tuli kuna minul mõte meie kõigi mõtte ja, ja unistus ei ole kuidagi piiratud. Miks me peaksime seda kuidagi riigipiiridega siduma? Rocca al Mare kooliga seoses oled sa nagu ütlesite, sõitnud viimasel ajal Järvamaa vahet, mida sa seal järvamaal teed, lehest on olnud lugeda, et kortse käid Esna kandis ja siis ma lugesin nüüd parandad tagasi, et, et Vodjal hakkab ka midagi sündima. Oo seda me saime kõik aru, et sa oled seal kaks mõisa nüüd ostud ära, eks ju. Mis oma rahad Ekade kokku, aga ütle mis, mida sa seal teed, sa teed koole sellele? Esnas on Esna sansul Esna sansul loodusklass, täpselt. Seal seal levitad rohelist mõtteviisi lased. Rohelise liikumise ja roheliste parteil sünnitada Teid. Need telekaamerad on näidanud, kuidas Esnal käisid koos Eesti rohelise liikumise liidrid ja paljud kartsid, et sealt tuleb tammjärve erakond. Noh, kui kaugele see erakond seal rohelisel sõnal sa võid selle klišeede juurde tootmise juures päris edukas. Tule seda sinust kõik kirjutavad ja ma ei saa ikkagi, ma pean kõigepealt sinu selle mõisade jutu juurde korraks tagasi. Ta on jah, totaalne saatuse iroonia on see, et neid mõisasid on kaks ja vist vist varsti ilmub kolmas katse. Iroonia on nimelt selles, et selgesti kogu see uue aja uue aja mõisade rohkem suvilateks ostmine, see on minu jaoks külmavärinaid tekitanud. Snobism kuubis olnud. Kaheliikmeline perekond koera tausta mõisa ja teeb endale suvemaja või elamu. Just ja kui keegi oleks mulle kaks aastat tagasi, et et sul või teil on, on täna kaks mõisa. Suhteliselt agressiivseks oleks ma muutunud, ma kardan sellega. Millega sa need mõisad täidad? Aga hea küll. Mõisad mõistetega see nüüd täna olles palju sallivam kogu kõige suhtes, siis need seinad seinteks, mis, mis, mis aastal need seinad on ehitatud, siis ikka nad on väga-väga ilusad vanad. Tore, kui keegi neid üleval hoiavad. Päästa see on selge loomulikult. Aga loodusklass on õnnesnal. Ta ei ole mitte Esna mõisas, vaid loodusklass ütleb isegi metsas ja põllul ja võib-olla tulevikus laudas ja natukene vanas mõisamõisate tubades ka. Ja muideks nii et kui sellest mööda sõidad, siis vaevalt teda mõisaks kutsuksid, noh, see on selline mõnusa vanaküla koolimaja moodi välja. Mina ausalt öeldes Palamuse koolimajaks kutsungirohke. Aga seal käivad lapsed praegu põhiliselt nüüd rohkem nagu proovimiseks testimiseks rohkem Rocca al Mare koolilapsed, aga seal mõeldud ka ka Roosna-Alliku ja Raplamaa ja ja, ja teistele lastele linna koolilaps saaks reaalselt seda kontakti, võib-olla ta kuulnud on, et et me kõik tuleme loodusest ja et see on, see on loomulik ja, ja seetõttu väga vajalik elukeskkond. Aga reaalset kogemust linnalapsel täiesti peaaegu ei tule, et meil nüüd loodusklass loodusklass. On looduselt õppimise ja seal seal elamise õppimise koht looduselt, mitte looduse ilmtingimata see bioloogia tundi võib-olla ka bioloogia tundi satub seal tulevikus toimuma. Aga see pole peamine et ja Vodja muide siis kui tegelikult seda loodusklassi mõtet kandsime endas juba juba viis aastat ja siis aasta tagasi asusime otsima ja Me leidsime ühe ilusa suure suure maalapi, kus kus põline väga kena põllupidaja Aldo Tamm, kes muuhulgas on jõudnud ka vahepeal Eesti vabariigi põllumajandusminister olla aga selgelt hingelt hingelt maania ja talumees seal seal seda, seda mõisa neid maid pidas ja kui siis selgus, et meie unistused on sarnased olnud sisaldavad ka sellist küla, külaelu toetamist ja elu seal taas äratamist. Siis me hästi kiiresti leidsime ühise keele ja natuke gaasime sele võis ära ja siis teeme seda seal kuus. Palun siis nüüd, kuna Roosna-Alliku vald pidi Vodja algkooli eelmisel kevadel kinni panema, kuna seal kuues klassis käis veel 12 last. Ja sellel sügisel oleks läinud kuude klassi kuus last. Laad natuke naljakas, aga, aga tegelikult see on just, kõlab nagu ideaalne kool, aga no loomulikult vald ei saa seda suures mõisamajas pidada. Pidi selle kinni panema. Siis siis, kuna ma olin mitu korda seal sattunud rääkima, et kuule nii ilus oli, vange kinni, et kuule tuleb juurde teha ja mida ma tõesti arvan, et ma selliseid algkoole tuleb pigem juurde ja siis ütles, et kuule, sa räägid, et tehke midagi. Nüüd üritame sügisest väikese maakooli taastada vilu. Mis lapsise sina võtad? Just nimelt, et võtame lapsi. Me küll ütleme aeg-ajalt ka, et erivajadustega lapsi midagi kiiresti, kui kui järgmist lauset ei viitsita kuulata, siis tõlgitakse koheda, et kas nad on nüüd ratastoolis või, või nad on arengupeetusega või noh, igal juhul mingi selline eelarvamus kohe tekib. Aga, aga erivajadustega lastega on küll nii, et ma ei tea, kuidas sinuga, aga mina ei tunne ühtegi last, kes ei oleks erivajadusega. Ja, ja see, see temaatika nagu selgub ja, ja ilmub ka koolimaailmas aina rohkem ja rohkem ja rohkem välja neid, kes vajaksid eri eritähelepanu eri õppekava. On naljatatud, aga see ei ole veel eriti mõne aasta pärast pole enam üldse nali, et riiklik õppekava hakkab muutuma individuaalõppekavaks, kuna ta sobib kindlasti ta sobib paljudele, aga selgesti vähemusele. On see on see temaatika, mida me seal ta kandis otsime? Üritame jälle ühe sammukese, mitte nüüd jälle inimkonna kooli probleemi ära lahendada, mida ka keegi lõpuks võiks teha. Kas see viib lõpuks sinnamaani, et igal lapsel on justkui oma eraõpetaja? Jah, seda küll, ja mitte üks, vaid palju. Ja mis ei tähenda ilmtingimata seda, et nüüd on kool, kus on 10 last ja 100 õpetajat, seda vaid, vaid pigem seda, et kõigepealt tajumist ja siis natuke teadlikumalt tegutsemist. Et tõesti iga täiskasvanu, kes laste kõrvale satub, on paratamatult satub ka eeskujuks, seetõttu ka õpetajaks. Aga vot see inimene peab seda siis ka tajuma hakkama. Aga seal on mitmeid võtta ikka, kuidas, lihtsalt kuidas suudaks teha sellise kooli, kus ka kus ka niiviisi ameti poolest õpetajaid oleks rohkem kui, kui täna keskmisel. Kes seentega kaetud, Hannes Tamjärv. Elu kulgeb praegu siis õnnelikus rütmis ja, ja täpselt nii, nagu sa tahad. Teed täpselt seda, mida sa tahad ja astud täpselt nii pikki samme ja ja koormanud end täpselt nii palju, kui, kui ise ettevõted. No jälle küll tahaks öelda, jah, jah, jah. Ja üldiselt alati kui ma keeran pilgu natukene kaugemale, kas tahad poole või ettepoole, siis mulle tundub, et jah, nii see on, aga loomulikult ma oma päeva vaatan siis, siis noh, ma tahaks keskenduda kolmeks tunniks ühele asjale. Aga tulemus on pigem ikka keskendun minutis neljale asjale, et et ega ma seda täpselt oma taktis sammumist ei oska, hästi veel, aga, aga ma oskan seda aina paremini siiski, et, et ma olen suure mõnuga, elan oma eludest. Kahjuks on jutusaateaeg lõpeb. Ma saan aru, et et sul on kiired ajad nii Rocca al Mare koolis kui ka seal Järvamaal mõisate vahel jooksmiseks kulgemiseks jalutamiseks. Kahjuks põhiliselt jooksmise autoga kihutamise. Sa just rääkisid, et sa oled leidnud, kui tore on jalutada ja mõelda või ateenlased. Harva. Kiirusta aeglaselt. Aitäh, Hannes Tamjärv tulemast. Jutusaatesse. Rääkimast rahast, klišeedest ja sellest, mis elus oluline praegusel hetkel