Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere päevast, head vikerraadio kuulajad, kaunist pühapäeva. Kutsun teid kuulama jutusaadet, mul on hea meel öelda tere Andrus Ansipile kaheteistkümnendat päeva peaminister 24 tundi ööpäevas ka pühapäeval. Tere päevast. Möödunud nädalavahetus otsustasite veeta vanas eas Tartusse. Pingeline valitsuse moodustamise aeg tahtis väljapuhkamist. Kui läbi võttis teid nüüd lõppev esimene täisnädal valitsusjuhina. Esimene täisnädal valitsuse juhina oli kindlasti väga huvitav, tähendab, kuid ma ei ütleks, et see oleks olnud ülemäära pingutav. Koalitsioonikõnelused koalitsiooniläbirääkimised olid kindlasti märksa enam koormat kui regulaarne töö valitsusjuhina. See töö ei ole kergete killast, kuid ta on väga austav ja ta on ka väga palju pakkuvusele töö tegijale. Kui te kolisite Tallinna majandusministriks ja nüüd olete peaminister, kus te kodus siis nüüd on Tartus ja Tallinnas. Minu kodulinn on Tartu ja, ja minu kodu on Tartus. Tartus on minu abikaasa ja kõige noorem tütar. Vanemad tütred töötavad juba Tallinnas. Esimene tütar Reet on hambaarst, temal on ka juba laps olemas, nii et meil on lapselaps olemas. Elsa on ühe aasta kolmekuune teine tütar on ajakirjanik. Mina elangi koos Tiinaga praegu Tallinnas, kuid nädalavahetuseks koguneb suur pere alati Tartusse. Nii et tütred tulevad ka aeg-ajalt Tartusse ära et isegi aeg-ajal vahekorras, vaid iga nädal ja mitte käsu korras, vaid nad tahavad koju tagasi tulla. Tartus on teil uhke elamine, seda me oleme ajakirjades teinud. Tallinnas on siis tore üksinda peaministrina küll tütre juures elada, aga tagasihoidlik elamine. Jah, tagasihoidlik elaminaga ega Tartuski on tagasihoidlik elamine. Tallinnas tööpäevad on kindlasti pikad, olid ministrina kaunis pikad ärkamine kell seitse kella kaheksaks tööle koju tagasi, headel päevadel kella 10-ks, mitte nii Abdel päevadel, 11-ks, isegi 12-ks ja nii on see jäänud ka peaministri ametis. Tütre kodus ma käin tegelikult magamas. President käib tihti Tartus, nädalalõpul, nii et riigivõim on siis nädala lõpus Tartus. Ega kõiki nädalalõppe ei saanud endale minister puhkuseks lubada ja peaminister ammugi ei saa seda endale lubada. Kuid ma olen püüdnud ikkagi niiviisi oma asjatoimetusi sättida. Mõni nädalavahetuse päev oleks ikka päris enda oma ja, ja oleks ka nooremale tütrele pühendatud. Igal õhtul me helistame abikaasaga ja ma kõnelen kindlasti ka meie noorema tütre Liisaga. Missugune on pühapäeval ideaalne hommik? Ideaalne hommik on selline, kus saab magada küllalt pikalt. Ärgata võiks kell 10. Siis me sööme koos. Tavaliselt ma pühapäeviti käin suusatamas talveaegadel koos abikaasa ja noorema tütrega kuid suvel, kevadel, sügisel sõidan rattaga ja siis kahjuks ei abikaasa ega, ega tütred suuda seda kiirust pidada, need pühapäeval tavaliselt kella 12 paiku, ma lähen rattaga sõitma. Sõidan lühikese Tartu rattaralliraja läbis kõige tavalisem rada. Pangodi Elva ring tuleb nüüd, see on pisut üle 60 kilomeetri. Headel aegadel, kahe tunniga saab sõidetud. Hooaja alguses, kevadel läheb pisut kauem aega, kuid see on väga vajalik. Kui füüsiline vorm on hea, siis jaksab ka tööd teha, kui füüsilist vormi pole, ei jaksa. Valisite turvamehe ise välja, kes rattasõitu välja kannatab ja harrastab. Turvamehed on väga sportlikud. Ühega nendest olen ma kaks aastat tagasi sõitnud Tartu rattaralli läbi koos Taani peaministri Rasmusseni ka ja ma sind on turvamehhiko nende sportlikkuse pärast. Tõsi ta on, et nüüd ma enam üksi sõita ei saa, sõidangi koos turvamehega. Noh, seltsi ka jah, on seltsi ka jaa. Jalgrattureid armastavadki sõita mitmekesi, kui tuul on vastu, siis on üksteise selja taga hea puhata ja ja nüüd me saame koos ihukaitsjaga koos sõita ja, ja, ja sõit on kergem. Kavatsete Tallinna päris ära tulla? Nädala sees ma olen Tallinnas, kuid nagu ma juba ütlesin, kodulinn on tark ja, ja kodu on Tartus ja ja pere on harjunud seal koos käima ja kõik sõbrad on seal, kõik. Mälestused on seal. Ma ei tahaks praegu küll sellele mõelda, et ma kunagi peaksin täielikult oma Tartu kodust loobuma. Saab elada küll nii, et nädala sees Tallinnas ja nädalavahetustel Tartus. No kui te mälestused on Tartus, mida te mäletate oma lapsepõlvest, te olete sündinud Tartus, vanemad tartlased. Jah, ma olen sündinud Tartus. Minu vanemad on olnud ka sealtkandi inimesed, kuid minu lapsepõlv on möödunud kilomeetri kaugusel Tartu linnas Tähtvere valla maadel ja seal on annad minu vanaisakodu ja, ja selles kodus olema, aga kogu aeg tegelikult elanud. Linnas linnas olen ma käinud kogu aeg koolis, alates esimesest klassist hind, enne oli ta Tartu viies keskkool, nüüd on ta Tamme gümnaasium Tartu linnas. Ma olen käinud ka ülikoolis Tartu linnas olema, töötanud. Ma olin sõjaväes. Peale ülikooli lõpetamist kaks aastat ja majoteerisel ühe aasta Tallinnas ja teise aasta olin Katartas. Kas te mitte mereväes teeninud? Jah, ma olin kahekordselt Punalikulises balti mere laevastikus ära. Aga tegelikult nägi minu sõjategev. Sõjaväeteenistus välja kaunis kummaline. Ma see oli, tegemist oli ehitusväeosaga ja väeosad paiknes Tallinna Linnahalli kõrval. Need, kes oleks pidanud madrused olema, nöörid, tegelikult tavalised sõjaväelased ja nemad töötasid sõjal betoonitehases. Aga aasta õnnestus mul peetud Tartus ja 20 sõdurit töötasid metsakombinaadis. Midagi sõjal väeliste selles minu teenistuses ei olnud. Püssi laskma ei pidanud püstolit ei näinud. Tulles selle lapsepõlve juurde tagasi, millega ta vanemad tegelesid, mis tööd nad tegid. Minagi kirjutati töölisperekonnast kolhoosi. Vaat ma ei tea, kuidas neid ankeete täideti, köid minu ema oli raamatupidaja, vanemad on mõlemad kahjuks praegu juba aastaid aastaid surnud. Lapsepõlves minu kujundaja oli võib-olla kõige rohkem isegi vanaisa ja vanaisa oli, oli väga vana mees, sündinud 1878. aastal ja, ja temal jätkus aega minu jaoks. Ta rääkis mulle igasuguseid lugusid ja põhiliselt olid need lood pärit esimesest maailmasõjast ja mul oli isegi pisut kahju, et kui kõik filmid olid teises maailmasõjas pärast et siis neid mälestusi või vanaisa käest väga palju ei tulnudki. Vanaisa õpetas mulle kõikvõimalikke töid, näiteks korvipunumist või pajupilli tegemist ja, ja muud niisugust, need vanaisast olema väga palju saanud. See Tartu viies kool oli seal mingi eriline kool või täiesti tavaline Tartu. Täiesti tavaline hea tool, hea Tartu kool, siis, kui mina koolis käisin, siis oli Tartu viies keskkooliks Tartu tugevamaid koole. Selles koolis oli keemia eriklass ja, ja mingitel aegadel oli see nii tugev kool, et kõik keemia eriklassi lõpetanud said sisse ka kõrgkoolides. Ühest keemiaklassist on näiteks pärit, et praegused kuus akadeemikut. Nii et ta oli omal ajal väga hea kool ja ma loodan, et ta saab kunagi ka sama heaks nagu praegu on Tartus Miina härma gümnaasium ja Hugo Treffneri gümnaasium. See oli kindlasti üks paremaid koole. Seepärast, et koolis nii kõva geeni oli, seepärast läksitegi ülikooli keemiat õppima või? Te olete keemik? Jah, ma olen hariduselt keemik ja minut kitsama spetsiaalsuse orgaaniline keemia, orgaaniline analüüs ja süntees ja seal all olen ma ka töötanud. Kuidas seda lihtsamalt veel seletada, mis, mis see tähendab, mis, mis kateedrist ja sealt laboritest välja tuleb sealt orgaanilise keemialaboritest? Ülikooli orgaanilise keemia kateedris ma uurisin ravi mudade keemilist koostist hiljem ma töötasin Tartu Ülikooli üld- ja molekulaar, MART patoloogia instituudi koronaar ja kardiokirurgiasektoris röntgenkontrastaineta laboratooriumis ja vot selles röntgenkontrastainete laboratooriumis me sünteesime Eesti oma röntgenkontrastaine, teadupärast veresooned ja südame-veresoonkond ei ole röntgenikiirtes kontrastsed, et ei ole röntgenkiirtega pildistades võimalik saada siis ettekujutust sellesse, mis südamesse veresoontega toimub. Kuid kui inimeste verre lasta röntgenkontrastaineid, siis teatud aja pärast muutuvad kõik veresooned röntgenkiirtest kontrastsed ja nii on võimalik, et välja selgitada, missugused sooned on Umbunud. Ja hiljem on võimalik sellesama aine baasil teha pilte näiteks ka inimese neerude tööst ja. Kuhu see kontrastaine siis pärast jõuabki? Pärast ta jõuab ikkagi kanalisatsiooni WC kaudu, sõid. Kontrastained on kindlasti vajalikud südameuuringuteks ka praegusel ajal ja omal ajal oli küsimus selles, et röntgenkontrastained olid kallid. Nõukogude maal neid ei toodetud ja me üritasime panna käima oma tootmist. See oli päris huvitav eluetapp, tegemist on triodeeritud ühendiga, see, mis röntgenkiirtest kontrastne on, on just nimelt jood, kuid vaba joodiverre lasteaia ei tohi, see oleks inimesele mürgine. Ja ma olen tegelenud pisut ka mitmete herbitsiidide ja Fungitsiidide sünteesiga. Need on kasutuses põllumajanduses kartuli lehemädaniku vastase preparaadi tootmisega oleme tegelenud. No need on niisugused haiguste nimetused, mis ilmselt raadiokuulajale küll mitte midagi ütle, nagu näiteks Bernosporos ja, ja muud taolised ilusad haigused, mille vastu meie preparaate omal ajal valmistusime. Selline teadlase tüüpi olite, siis olite te ülikoolis juba ülikoolis, tuli aka teadlane olla, jah. Seda küll, kui seal tööl aega kude, üliõpilane, näiteks eriti selline teadlasetüüpi nohik või prillid olid nimel ei olnudki. Ega prillid nüüd inimesest teadlast, kindlasti tee. Prillid, ma sain. Teisel kursusel kaugele nägemisega olid ja, ja on ka praegu probleemid, kuid jah, prillidest ainuüksi abi ei ole selleks, et olla hea teadlane, tuleb ikka väga tublisti tööd teha kirjanduse kallal ja ma omal ajal ka seda tegin, kuid ma olin rohkem insener ja millegi konkreetse ära tegi ja, ja mitte niivõrd millegi uue looja. Kuid kindlasti oli see väga huvitav etapp minu elus. Olite üliõpilasena juba Tartu Ülikoolis ja pärast jäite ülikooli juurde tööle ja olete tartlane siis, ega seda nii-öelda üliõpilaselust väga osa ei võtnud või sellist lõbusamat elu poolt sõite maitsta või läksite õhtul koju ja olite korralik? See on küll täiesti väär ettekujutus, et need. Ülikooli üliõpilased, kes elavad omas kodus ja kes ei ela ühiselamus, on see, et need jäävad siis üliõpilaselust Moody kõrvale. Muidugi nautisin ka mina lõbusate üli üliõpilase elu ja, ja võib-olla isegi liiga palju. Esimesel ja teisel kursusel, kuid kolmandast kursusest alates muutusin ma tõsiseks üliõpilaseks, siis me ka abiellusime ja, ja siis sündis tütar Reet ja, ja siis ma hakkasin ka märksa enam pöörama tähelepanuõpingutele ja lõbutsemine ei tahaplaanile. Vastutuse koormuse langust, õlule, õnge, millega Anu teid ära võlus? Seda on nüüd küll väga raske kirjeldada. Et mis see siis lõpuks oli, mis, mis anum minu jaoks nii võluvaks tegi? Kohtasin teda esimesel kursusel esimestel koolipäevadel peahoones kella all. Tema rühmakaaslane oli minu klassiõde ja minu minu hea sõber praegugi. Me käime perekonniti läbi ja Anul oli žessi kommid, ma arvan, nii-öelda, pakkus mulle tissessi kommi ja võib-olla et see oligi see, mis ära tegi. Hiljem me olime koos malevas ja ja sealt see kõik algas ja nüüd me oleme juba abielus olnud üle 28 aasta ja. Te olete väga kokku kasvanud, et ei saa ilma abikaasata üldse elada. Ja ma arvan, et see on nii kõigiga, kes on pikka aega abielus olnud, et abikaasad muutuvad sarnasteks. See on paratamatu, et, et kui pead olema abikaasast eemal, et, et siis oled sa millestki ilma jäänud ja tunnen puudust küll. Millestki rääkida ikka on, kui nii kaua ollakse koos, eksju? Kogu aeg ikka huvitav. Muidugi on kogu aeg huvita. Ega me ei ole ju mingisugused reliktsed. Neid inimesi on palju, palju, kes on elanud aastakümneid koos ja, ja kes elavad ikkagi õnnelikus abielus, kes ei ela lihtsalt koos seepärast, et on tekkinud selline harjumusi ja ja pole ju midagi muud targemat ka teha ja nii edasi, et ma usun, et enamik enamus abielupaare, kes on pikka aega koos elanud, need naudivad seda elu ja, ja Need on sellised õnnelikud abielud, kus mõlemad pooled on andjad, sellised suhted, kus üks pool pidevalt annab ja, ja teine pool on ainult saaja, et need suhted ei kesta kaua, aga tõeline sõprus on ka ikkagi mõeldav nende inimeste vahel, kus mõlemad sõbrad on võitjad, mõlemad sõbrad on andjad ja samal ajal saajad Abikaasa on naistearst üdini naiselik eriala, aitab naisi, et ise ka aru saanud, mis tööd ta teeb. Jah, loomulikult mõista maanaistearsti tööd kuna kodus on olnud kogu aeg ka günekoloogiaalast kirjandust, et siis aeg-ajalt ikkagi satub mõni ajakiri näppu ja, ja siis loed midagi niisugust, mida sul tegelikult elus absoluutselt vaja ei lähe. Nii et eks ma olen jah pidanud arstide jutte pealt kuulama. Sina oled ikka vestlusi ja, ja, ja ma olengi. Ka mingil määral lugenud mingeid artikleid, millest ma väga palju pole aru saanud, aga, aga mis on siiski huvitavad olnud. Lisaks sellele, et mu abikaasa on naistearst, töötab ka kliiniliste uuringute firmas kvant ahels ja see on nüüd üks päris tõsine töö. Tegemist on ravimiuuringute viimase etapiga ja see uuringutefirma on üle maailma peaaegu kõikides riikides esindatud ja selleks, et mingisugune uus ravim saaks müügile tulla, tuleb praktiliselt igas riigis läbida katsetused ja taoliste katsetuste organiseerimisega ka minu abikaasa praegu tegeleda. See on siis juba suhtlemine inimestega, mittesuhtlemine jänesehiirtega. Siis jah, see on kindlasti suhtlemine inimestega ja hiirtega. Katsetustel ei ole loomulikult selle firma puhul mitte mingisugust pistmist. See on väga vajalik töö ja see pakub ka kindlasti väga palju rahuldust. Kuid see on selline töö, mille tõttu ka abikaasa peab küllalt palju ringi sõitma mööda Euroopat. Ja see tähendab seda, et perekonnas on oluline roll ka abikaasa emal. Ehk siis meie noorima tütre Liisa vanaemal ja temast on meil küll praegu väga palju kasu. Andrus Ansip ütlesite küll, et tulite rohkem insener kui teadlane, aga ükskord juhtus ikkagi see, et äritõmbas teid rohkem enne. Küll on see periood, mille peale ta alati kuidagi keema lähetaja Endal hari punaseks läheb. Inimesed tahate punaseks hõivata, mis, mis asja te tegite seal? Eesti kommunistliku partei Tartu rajoonikomitees ei lähe mul hari punaseks ühtegi. Ma rääkisin sellest, et ma sünteesisin teatud preparaate, aga nõukogude aeg oli selline aeg, kus iga inimene, kui ta mingisuguse tootmise protsessiga tegeles, siis lõppude lõpuks oli ta ikkagi varustaja. Ja ka röntgenkontrastaine peensüntees nõudis enam kui 70 lähteaine olemasolu ja nende lähteainete hankimine tol ajal sugugi kerge protsess, kuid ma käisin Tallinnas Moskvas Riias töötasin telefoniga päris tulemuslikult ja mul kukkus asi päris hästi välja. Ja samas töörühmas oli endine valumehaanikatehase direktor, kes oli kaks infarkti läbi põdenud ja kes töötas lihtsalt selleks, et olla ühiskonna aktiivne liige ja kaheksanda, praegu juba ammu manalamees, kuid tema oli see, kes hakkas mulle uut töökohta otsima, ilma et ma oleks ise seda üleüldse vajanud ja tahtnud. Tema ütles, et minus peituvad niisugused anded, mida ei ole mõtet ainult laboriseinte vahele jätta ja et ma võiksin kuskil juhtida asutust. Ja siis ta käis ja otsis seda asutust mulle ja leidis ka Tartu konservitehase direktori asetäitja koha mulle, aga selleks, et sinna saada, pidi olema sees nomenklatuuril. Ja siis ma sattusin täiesti juhuslikult EKP Tartu rajoonikomiteesse töötama. Sest seal oli just tööstusosakonnas ühe üks koht komplekteerimata ja tuleb tunnistada, aeg oli huvitav, aeg oli huvitav, see oli Gorbatšovi perestroika aeg ja ma jäin sinna kaheks aastaks. Kas see oli siis kuidagi kureerida seal neid rajoonis olevaid ettevõtteid või kuidas kuidas aidata neid saite? See oli seesama partei käsib varustada nüüd ja tuua ühest laost teise tehasesse mingeid materjale. Ei, see nii nüüd küll ei olnud, põhiliselt oli ikkagi tööettevõtete juhtidega. Kui ühe kolhoosi esimees jõi nädal otsa, jooksis talvel mööda lund paljajalu aluspükstes ja külaelanikud. Kaebasid selle peale siis keegi pidi ja Hydia selle kolhoosi esimehega tegelema. Ja tegelikult sellega see see parteikomitee siis ka tegeles, et ei mingisugust suurt ideoloogilist tööd. Seal Gorbatšovi perestroika ajal tuleb meenutada ikkagi ka laulvat revolutsiooni ja, ja, ja seda, keda siis rahvas kogunes Tallinna laululavale 300 tuhandelise suure rahvahulga ala siis Moskvasse saatma. Kas see aastatel 1986 kuni 88 ehk siis see periood seal EKP Tartu rajoonikomitees ongi teie luukere, mida need aeg-ajalt ei mina ei pea seda. Kindlasti luugaraks, ma usun, et ei ole olemas mitte ühtegi inimest, kes ütleks, et mõni aasta tema elust on elatud täiesti kasutu, täiesti asjata ja kindlasti ei olnud ka need aastad elatud asjata. Need olid ka minu jaoks huvitavad aastad ja, ja need ei olnud asjata elatud ka eesti rahva huve silmas pidades. Ei, kindlasti mitte. Ma ei saa öelda seda, et minu elus pole olnud midagi niisugust, mida ma peaksin häbenema. Kahtlemata iga normaalse tundeeluga inimene. Peab midagi häbenema oma sisimas. Iseküsimus on see, kas ta peab kõigest sellest, mida ta häbeneb oma elus ka tervele Eesti rahvale kuulutama. Võib-olla tõesti. Läksite jäätisemeistrite juurde pärast seda? Kompleksin jah, ma olin. Ma olin ka varasemalt varasematel aegadel teatud määral eraettevõtlusega. Tegelenud nagu enamus Maal elavatest inimestest, nii kasvatasime ka meie kapsast ja peetia ja söödakapsaseemet ja, ja teenis sellega päris päris kena raha. Ja teatud kogemus oli, oli eraettevõtlusest olemas. Ameerika sugulased olid kogu aeg meile rääkinud, kuidas, kuidas? Tuleb ikka ettevõtlusega tegeleda ja. Ja siis, kui avanes võimalus luua kooperatiive, siis ma hakkasin ühe oma sõbraga otsima võimalusi luua kooperatiiv, kus me hakkaksime siis jäätist tootma. Olin Ungaris käinud ja, ja ma olin sellest väike ettuse vormeli seal näinud ja, ja see tundus väga ahvatlev, kuid oma ettevõtet luua ei õnnestunudki. Meid palgati Est kompleksimmi ja see töö Šveitsi-Eesti ühisettevõttes oli minu jaoks väga huvitav töö. See oli millegi täiesti uuega alustamine. Kui me pingviinijäätisega turule tulime, siis oli midagi enneolematut. 1450 200 inimest seisis järjekorras usku, ostis värvilist jääd. Sest see oli väga hea kogemus, meil oli Luzzada teha, need tööpäevad olid siis kohutavalt pikad, veel pikemad kui praegu peaministrina, kuid nautisime seda, seda protsessi täiel rinnal ja ma usun, et ka kõik tarbijad nautisid seda, mida me tegime. Jäätisest jäätisest jäi väheks, siis Me käivitasime bistroo vorstide tootmise neid Me tegime Tartus ja ma julgen küll kinnitada nii häid vorste, nagu me siis tegime Est komplekseerumise ei ole praeguseks suutelile suutelised lihakombinaadi tootma. Või kui nad on suutelised, ilmselt nad on muidugi suutelised, siis see ei ole otstarbekas. Meeldigi vorstilihast. Praegu on täiteaineid, mis on märksa odavamad kui lihavorstides, märksa rohkem, kui, kui meie neid kunagi kasutasime need toorained, mida siis vorsti tootmisel kasutati, need olid ikkagi täiesti looduslikud. Ei mingeid kunstlikke toreid. Seakamar oli see, mis, mis võimaldas rohkem vorsti vett siduda, võid. See oli kindlasti huvitav etapp. Lisaks restoran Nende käivitamised, mis oli, et ikka täiesti läänelikud ka kroonpressi trükikoda jääb sellesse perioodi, need need neli aastat olid väga viljakad. Ma õppisin äri ajamist, ma sain omaks ühe põhitõe. See asetõde kõlab selliselt, et ükski töö ei häbista, välja arvatud kuritöö. Ja sel ajal ma pühkisin luuaga ise raekoja platsi jäätisemaa ümbrusest, kui ei oska tööd organiseerida, siis tuleb endal ära teha, aga juhist juhid juhti häbistada, sellised tööd, kui oli kunagi bistroo avamine Tartus, siis oli tööjõudu valesti planeeritud. Inimesi tuli sööma liiga palju ja siis üks austria miljonär üks kompleksin maa kee kaasomanikest võttis ja hakkas taldrikuid nõudepesuruumi ära tassima. Ja tegelikult tema sõnastaski selle printsiibi. Ükski töö ei häbista, välja arvatud kuride. Jah, tunnistan, olin isegi Tallinnas Narva maantee bistroo suur fänn, käisime jäätist söömas ja, ja vorsti söömas ja makaronitoite, aga kes see töö seal äris ja, ja edu äris kassas siis üheaegselt sümpaatia ka Reformierakonna vastu ja kujundas maailmavaadet, mis viisid kokku Reformierakonnale. Reformierakond. Ta sündis ühe sõpruskonna baasil, kuid seda sõpruskonda ühendas ka ühine maailmavaade ja need, kes olid ärile juba oma käe ja hinge andnud. Need mõtlesid nii nagu mõttes Reformierakond tulevikus. Nii et mingi mõju kindlasti seal äritegevusel oli ka minu erakondliku kuuluvuse määramisel. Nii et Reformierakonna sünni juures olete te olnud algusest peale. Jah, ma olen olnud Reformierakonna asutajaliige. Olete te praegu ka veel kuskil humanitaarid? Ei, ma ei ole praegu ühegi äriühingu omanikeringis. Sundmüügist see rikkus ei ole nüüd. Küll selline, mida ühe inimese puhul peaks rahaga mõõtma minu jaoks. Sundrikkaks on rikkad, need inimesed. Kes on oma otsustes vabad, kes saavad tegeleda sellega, millega nad tahavad tegeleda ja raha ei ole, kui mitte kõige tähtsam rikkuse mõõdupuu. Ma hindan vaimseid väärtusi märksa kõrgemalt kui, kui, kui rahalist rikkust, kuid praegu aktsiate sundmüügiga mul ei olnud tarvidust tegeleda, sest kahjuks mul ei olnud enam selleks ajaks mitte ühtegi aktsiate. Kuid jah, pean tunnistama minagi, et ma olen, teenivad nii mõnedki miljoneid tänu hansapangale ja tänu Hansapanga aktsiate väärtuse kasvule. 1996. aastal sõitsite teda ka juba jalgrattaga ja ja olete pärast kuuendat aastat ka jäänud jalgrattaga sõitma, aga see 96. aasta on teie elus olnud üsna märkimisväärse tähtsusega. Ma olen aru saanud, et see õnnetus, mis teil oli jalgrattaga sõites, oli nõnda rank, et tegelesite 14 kuud iseendaga? Jah, nii son, maalin rähkse Paukari. Pauk oli ikka päris ränk. Maalin läks sellel kevadel aprillikuus. Ma olin juba tagasi tulemas oma tavaliselt jalgrattasõidult ja ja mulle tuli vastu, eks autos umbes 120 kilomeetrit tunnis ja minu kiirusel 40 kilomeetrit tunnis ja see oli laupkokkupõrge. Ja pärast seda Ma mul murdusid mõlemad jalaluud, käeluu oli murdunud. Roided olid murdunud, kopsud olid rebenenud, Kõrbrit, buss ja ei, mingit kiivrit küll ei anna. Te ei ole praegu ka kahjuks. Ja ega see minu väljanägemine kõige parem ei annate. Mulle tehti esimene operatsioon, mis, mis värk kestis 11 tundi ja ja minu arust on ka väga palju võõrast verd läbi voolutatud. Tänu nendele operatsioonidele kolm kuud olin ma voodihaige ja sain ainult liikuda ratastoolis. Et pärast jah, kokku 14 kuud, ma olin tegev ainult iseendaga kaks korda päevas, treeninguid oli vaja luudele uuesti liha ümber kasvatada ja ja see oli selline aeg, kus tõepoolest oli piisavalt palju võimalust mõelda elu üle järele, mis siin elus on tegelikult oluline ja, ja mis tegelikult pole üleüldse nii oluline. No mis otseselt sealt sündisid nii nagu paljud. Inimesed, kes olid sukeldunud ärisse niipea, kui selleks võimalused tekkisid ja olin ka mina mingil määral rahast pimestatud. Teenimine muutus omaette eesmärgiks ja tänu sellele aarile ma sain aru, et sellel, kui suure hunniku keegi keskpõrandale kokku suudab veeretatud pole lõppude lõpuks mitte mingisugust tähendust ja ma müüsin maha kõik oma väikesemad osalased. Sel ajal, kui ma tegelesin iseendaga ja ma jätsin endale ainult Tartu raadi aktsiad, sel ajal pühendasin paar tundi päevas Tartu Raadi asjadele kuid juhtus nii, et ühel ilusal päeval olin ma jälle terve ja tugev teha polnud õieti midagi ja linna all oli vaja uut linnapead ja nii must saigi Tartu linnapea. Et see tegelikult antide teine elu või, või, või, või, või noh, pööraselt ise uue lehekülje nüüd hakkasite siis monoparandatakse. Kui palju ma olen maailmaparandaja, kuid küll ma sain linnapeaks, siis olid mul olemas teatud vabadus. Ma ei olnud selle ametiga väga jäigalt seotud, ma olin majanduslikult iseseisev. Ma sain langetada loomulikult koos teiste linnavalitsuse liikmetega. Vanad kolleegid vist eriti omaks ei tunnista, et suur autokraat olete, aga ei, see rohkem tundub Tallinna ajakirjanikele, nii et omad kolleegid kindlasti. Autograadiks me olime otsustes küllalt vabad. Otsustamatus oligi enne seda, kui minust sai Tartu linnapea Tartu linna kõige suurem probleem, diskuteeriti diskut, eriti vaielda ja kas ehitada uus Treffneri gümnaasiumi maja ülejõe parki või teha ta hoopis lillemäele või kuhugi mingisse muusse kohta ja samas jäeti vastamata, mis võiks saada siis ajaloolisest vanast koolihoonest ja minul oli küllalt lihtne tulla ja öelda, et teeme vana korda, ei ole vaja mingit uut ehitada. Vanas majas on oma hõng sees oma vaimsus sees. Rokokoomaalinguga laelauad on omaette suur väärtus, mida mitte ükski uus kool endale lubada ei saa ja see annab juurde Ühele, koolimajale ja teised pakilised probleemid olid enam-vähem samasugused. Lihtsad pidi tulema keegia, hakkame otsustama ütlema, et me teeme selle ära selliselt ja, ja seal ei olnud vaja sugugi olla autokraatse. Lihtsalt keegi pidi otsustamisjulguse enda peale võtma. Ja ma olen kunagi käinud jooki ülikoolis Todeerimas ettevõtlust ja seal oli koguneks kursus tiivsest otsustamisest. Ma olen päris veendunud selles, et ega efektiivset otsustamist pole võimalik, et õppida, see lihtsalt on inimesel või teda pole inimesel olemas. Selleks, et otsused ei oleks Avantoristlikud, tuleb otsustajal näha kõvasti vaeva. Ta peab omama informatsiooni, et otsus oleks põhjendatud, objektiivne ja ma olin selliseks tööks valmis ja me otsustasime päris palju asju ära ja need olid õiged otsused, võib nüüd tagantjärgi juba öelda ja loomulikult valijad andsid Ta tänutäheks oma hääled, nii et see linnapeakarjäär oli kindlasti minu elu üks kõige õnnelikumaid perioode. Ma sain endast midagi anda ja ma sain vastaga rahva tunnustuse ja ja see oli väga hea ja ülev tunne. Lõpuks oli Tartu nii-öelda peas kogu oma murede edu edude ja, ja, ja kulgemisega, et muutustel igavaks. Igavese kindlasti ei olnud, kuid teatud ohud selle san, kui üks inimene jääb ühele ametikohale juba liiga pikkadeks aastateks. Tõepoolest linna probleemid olid mulle teada. Informatsiooni oli järjest kogunenud ja kogunenud. Ma olin teinud küllalt palju tööd selleks, et olla informeeritud ja et kõik otsused oleksid argumenteeritud ja tuleb tunnistada küll, et otsuste langetamine muutus juba liiga lihtsaks. Oleksin tahtnud loorberitele puhkama jääda, siis mul oleks olnud linna võimalik juhtida veel aastad, ilma et ma oleks pidanud selle nimel pingutama, kuid see tähendaks mandumisse, tähendaks allakäiku ja nii vana ma küll ei ole, et, et ma võiksin endale lubada Tõid peatsest pensionist. Nii et mina otsisin uusi väljakutseid. Ja ma tahtsin, et ma, ma peaksin uuesti hakkama väga tõsiselt enda kallal töötama. Ja majandus-kommunikatsiooniministrina ma kõike seda sain. Ma tahaks, teie endine partner, Res Publica ja praegune partner Keskerakond võtab kohalikes omavalitsustes liiga palju võimust ja nad öeldakse, et nad ühiselt lõikavad Reformierakonna juuri ja nii-öelda kasulava kaob ära. Sealt Tartusse juurde tuleb uusi reformikalidel, aga mujal ei pääse enam võimule? Ei, küllap tuleb. Kuusi reformikaid igalt poolt üle Eesti ja järjest rohkem ja rohkem. See oleks Eestile kindlasti suur kingitus, kui ükskord saaks Reformierakond moodustada valitsuse üksi. Praegu seda aega pole. Idealist. Kohalik omavalitsus peabki olema teatud küsimustes opositsiooniline suhetes keskvõimuga. Kohaliku omavalitsuse kõige tähtsam roll demokraatlikus riigikorralduses seisneb keskvõimu tasakaalustamise ees. Ja kindlasti ei tea kohalike omavalitsuste koalitsioonid peegeldama keskvalitsuse koalitsioone. Selline mõju kohalikele omavalitsustele. Oleks kohalikke omavalitsusi hukutav. See, mis juhtus poliitikas ikka paljusid mitte ehmatanud, aga üllatas. Aga kõik arvad, et poliitikasse nagunii võib-olla käibki, kui võtta mingit nii-öelda tavalised igapäevased inimsuhted, et või äriski, et kus see kokkuleppe alusel see piir on teie jaoks? Kuskil jookseb põhimõtted ja rohkem taganeda ei saa. Et kõik Eesti erakonnad peaksid tegema mark märksa rohkem koostööd, kui nad siiani teevad. Vaatame koalitsioon aga keskvõimu tasandil näiteks Soomes või Taanis, siis me näeme, et täiesti erinevate maailmavaadetega erakonnad suudavad luua väga püsivaid ja, ja hästi töötavaid koalitsioone. Kokku lepitakse eesmärkide saavutamise ajas, kuid kindlasti taolistes koalitsioonides ei või ükski koalitsioonipartner lubada endale taganemist põhimõtet tõest. Sellele reageeriksid väga tundlikult valijad järgmistel valimistel ja seda ei luba endale mitte keegi. Te olete nüüd pehmete ja karvaste seltskonda sattunud. Panite tähele, esmaspäeval olite juba, oli üks Andruse nukk. Teleseriaalis nägite. Ma pean tunnistama, et, et ma nägin selle saata algust ja oma nägu olema sealt televiisorist näinud, kuid oma juttu pole ma kuulnud, sest et ma pidin lahkuma ühele kohtumisele ja minust jäi see saade nägemata. Ega see nägu mulle küll ei tundu sellisena nagu mina olen peeglist harjunud nägema krid aga kellelegi on nii tundunud, las ta siis olla. Võtan suure saladuskatte all, et väikest iluravi sai Andrese lukk, nii et esmaspäeval näete te palju parem. Aa, ma ei tea veel, mis juttu te seal räägite. Ma muidu ma muidugi ei tea, mida tähendab see palju parem, et, et võib-olla jätkaksite sellega. Seal üllatas. See, see on üks ebameeldiv küsimus või vähemalt te olete alati üleolevat sellele vastanud kuidagi, et mida siis te kavatsete ikkagi teha, Andrus Ansipit ei peetaks peaministriks Savisaare valitsuses. Ei, ma ei kavatse selleks mitte midagi ette võtta. Sellised jutud, et keegi on peaministriks kellegi teise valitsuses, need on tüüpilised opositsioonijutud ja, ja need jäävad ilmselt kestma senikaua, kuni on tegemist koalitsioonivalitsustega, kuid ka mitmete ühe partei valitsuste puhul räägitakse ikkagi, et tegelikult olid ohjad hoopis kellegi teise käes ja nii edasi. Demokraatlikus ühiskonnas pole see mõeldav, et keegi markeerib juhtimist ja, ja tegelikult juhib hoopis keegi kuskilt kulisside tagant, et ei, ei ole vaja varjudega võitlema hakata. Andrus Ansip, see esimene nädal on seda ka toonud, et valitsuse nõupidamisel on nüüd kohvi suhkruga jõudnud või ilma suhkruta. Kuidas kellelegi maitseb? Me enam-vähem saime teada, missugune on olnud Andrus Ansipi aeg siiani, missugune võiks olla peaminister Ansipi järgne parem Eesti. Ma kõigepealt sellest suhkruteemast Veel kõneles, ma arvan. Et et see on muidugi täiesti loomulik, mis meil praegu toimub, et otsitakse süüdlast, kes on süüdi selles, et Eestit ähvardab nüüd miljardi kroonine suhkrutrahv, tõsi küll, ei kõnelda mitte ainult suhkrutrahvist, vaid trahv on. Piimapulbri sealiha ja, või kogustega, et see on päris loomulik, et et ajakirjandus seda süüdlast otsib, kuid peaministrina ei saa mina kindlasti olla süüdlase otsija siit riigist seest. Praegune valitsus peab tegema kõik, mis temast sõltub, selleks, et see trahv ei tuleks üldse või kui ta tuleb, et siis ta oleks võimalikult väike. Kui meie, ütleme, et keegi Eesti riigis on süüdi selles, et meil olid ülemäärased laovalud, siis varud, siis me ütleme sellega seda, et Eesti riik on süüdi ja on valmis seda trahvi ära maksma. Ma ei tahaks küll praegu seda kinnitama hakata, sest et mina leian kõikidele liitujatele varasematele liitujatele on taolised probleemid olnud. Ma mäletan veel seda, kuidas Soome ajakirjandus ründas teravalt Euroopa liitu kuna ka soomlased pidid mitmeid trahve liitumisjärgselt maksma. Eesti riik aktsepteerib kaupade vaba liikumise printsiipi ja Eesti riik ei kontrolli Ikvoteerijaga Limiteeri siia riiki sissetoodavad suhkrut. Ta ei saagi seda teha, sest et Euroopa Liit on üles ehitatud neljandat põhilisele vabadusele, see on inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine, kaupade vaba liikumine ja teenuste vaba liikumine. Teenuste vaba liikumine praktikas ei toimi veel, aga kaupade vaba liikumine toimub igal pool Euroopa liidus. Meie ei ole siia sissetoodavat suhkrut saanudki ei limiteerida ega pluateerida, kuid Euroopa Liidu liikmesriigid teerinud seda suhkrut, mida Eestisse on toodud 97 protsenti suhkrust, mis on Eestisse toodud, on dateeritud Euroopa Liidu liikmesriikide poolt. Kui Euroopa Liidu liikmesriigid poleks pluateerinud seda suhkrut poleks me praeguse probleemi ees. Aga küsimus oli, on teil oma ideaalprogramm, mis isegi võib-olla jätab selja taha need võimulepped ja parteiprogrammid? Ja kindlasti on minul olemas oma eesti ideaal, kõigepealt me peame seisma kindlasti selle eest, et meie rahvas kestaks, meie kultuur kestaks sündimuse küsimused, nendega on ka eelmised valitsused nende teemadega tõsiselt tegelenud ja noh, vanemahüvitis on kindlasti üks hea asi. Ma kindlasti ei ole niisugune idealist, kes arvab, et või primitivist, kes arvavad, et ainult täna vanemahüvitise vanemahüvitisele meil nüüd sünnib rohkem lapsi, kuid ma olen päris veendunud selles, et noortel emadel ja isadel on sellest vanemahüvitisest palju abi. Missugune peaks Eesti välja nägema 15 aasta pärast? Eesti majandus peaks olema teadmistepõhine. See tähendab seda, et me peame järjest enam ja enam investeerima haridusse ja teadus-arendustegevusse. Kui me jääme odava tööjõuga allhankemaaks, siis see tähendab seda, et, et me peaksime hakkama võistlema India ja ja hiina tööjõuga, mis on odav. Aga ma olen päris veendunud selles, et me, meie inimesed ei ole suutelised võistlema hiinlannade nobedate näppudega, nii et odava tööjõumaana ei ole meil maailmaturul mitte mingisugust konkureerimise võimalust. Meil on väga hea eeskuju otse naabruses. Soome riik. Soomlased pingutasid peale sõda aastakümneid selleks, et nad saaksid ükskord nautida teadmistepõhise majanduse hüvesid. Putikas telefoni ja siis on need päris nii ei olnud, et Napotikas telefoni tegi. Paljud meie sotsiaalteadlased. Kiidavad Soome sotsiaalmudelit ja ja arvavad, et Nokia sündis tänu heale sotsiaalsele kliimale ja et tegemist polnud vastupidise protsessiga. Mina tean seda, et soomlased on kogu aeg väga palju säästnud selleks, et anda oma lastele hea haridus. Ma tean seda, et veel Helsingi olümpiamängude ajal oli Helsingis kohv talongikaup. Ma tean seda, et mõnda aega oli Soomes seltskonnatantsude keeld. Sel ajal, kui maksti Venemaale sõja kontalibatsioone, pidid kõik soomlased väga pingutama ja igasugune lõbu oli sel ajal taunitav. Soomlased on väga kõvasti säästnud minuealised. Soomlased saavad veel öelda seda, et nad on pidanud kandma oma isa mantlit. Ma arvan, et Eestis me meil ei ole palju neid, kes ütlevad, et et nemad on oma vanemate rõivaid pidanud kandma. Andrus Ansip aitäh tulemast jutusaatesse, kahjuks saateaeg lõpeb. Eks me saame teistel palju kuulda, aga mul on hea meel teada saada, kuidas teist sai peaminister Andrus Ansip. Kena päeva jätku. Aitäh ilusat pühapäeva.