Ma tantsiks veel ja veel. Nõnda laulab lilleneiu Elaida tuulidel filmis minu veetlev leedi oodri het torni võluvas kehastuses. Ent lauluhääl ei kuulu tegelikult üldsegi mitte heparnile, vaid hoopis lauljannale, kelle nimi on Marni Nixon. Marnie Nixon, kes on olnud laulude plandiks paljudele kuulsatele Hollywoodi näitlejanna tele on tunnistanud. Hollywood vajab tuntud staare ja fakt, et suur osa staaridest ei osanud laulda, oli ainult väike ebamugavam moment suurte produtsentide jaoks. Hollywoodi legendaarseks kummitushääleks nimetatud Marni Nixonil olnud erakordne karjäär mis sisaldab lisaks oma lauluhääle andmisele paljudele näitlejatele kinolinal ka osalemist televisiooniprogrammides, ooperi- ja kontserdiesinemisi koos juhtivate sümfooniaorkestrit, et ega üle kogu maailma ning ülesastumisi muusikalilavadel kogu Ameerika Ühendriikide ja stuudios on taas Triin Ella ja Jaak Jõekallas. Marnie Nixon õige nimega Margaret Nixon, Mac Iisrael sündis 22. veebruaril 1930. aastal Alt Ateenas Californias. Tema laulja ja näitlejaanne ilmnes juba varases nooruses. Nelja aastasena alustas ta viiulimängu õppimist ning kaheksa aastaselt lauluõpinguid. Oma 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatus Aikud Sangolnaid ma sain laulda terve öö, on ta meenutanud, et selleks, et maksta laulutundide eest, pidi tema ema müüma oma kihlasõrmuse kuid elu näitas, et tegu oli õige otsusega. Oma soolodebüüdi lauljana tegi Marnie Nixon seitsmeteistkümne aastasena kuulsal Hollywood Bowli vabaõhulavale Carlorstikarmina Boranas Leopold Stokovski dirigendi käe all. Marni Nixon'i karjäär filmides algas 1948. aastal filmiga Shandark, milles nimiosa kehastanud kuulus Rootsi päritolu filminäitlejanna Ingrid. Värimann kuuleb ingli häält, mis kuulub Marniniksonile. Järgmisel aastal tegi ta ka oma esimese laulu dubleeringu, kui esitas Margareta prajani väikese laulupartii filmis The Secret Garden ehk Salaaed. 1954. aastal valminud Filmis Jent Lumen presserr plaans ehk džentelmenid eelistavad blonde. Vajas kuulus Merilyn Monroe Marni Nixoni abi laulu taimekiududest Frenud fraasis. Iisrvaks luus, Vership. Ma olen õnnelik, seal on tunnistanud, et stuudiobossid tahtsid, et ta dubleeriks kogu Merilyn Monroe vokaalpartii. Ent lauljatar keeldus, leides, et Row hääl sobis suurepäraselt tema isiksusega. 1955. aastal otsiti kiiruga laulud oblanti filminäitleja Debragaarile Rodgers ja Hammerstein, kuulsa muusikali kuningas ja mina filmiversiooniks. Kuna dublant, kellega oli juba leping sõlmitud, sai ootamatult surma. Euroopas toimunud raskes autoavarii. Marnie Nixon on meenutanud, kuidas ta õppis samasugust diktsiooni nagu Debra karil püüdes jäljendada näitlejanna enda laulmismaneeri ja kujutledes, kuidas Khr interpreteeriks neidsamu laule. Morni Nixon on meenutanud Debelakk haar tahtis filmis välja näha sellisena, nagu laulaks ta reaalselt, soovides kasutada laulmiseks samu lihaseid nagu mina. Me töötasime temaga fraasi ja interpretatsiooni kallal. Iga laulu ettevalmistamiseks kulus nädal aega. Ei olnud ju mingit raamatut selle kohta ja keegi ei osanud öelda, kuidas teha dubleerimist. Kõige olulisem oli kõlada selliselt, nagu laulaks näitlejanna ise. Ma arvan, et ma õppisin näitlemisest väga palju teda niimoodi vaadeldes kujutledes, mis toimub tema mõtetes ning mis tekitaks temast sellise hääle ja emotsionaalsuse voo, kui ta laulab. Kuningat kehastas filmis kuningas ja mina kuulus kiilaspäine näitleja julm Brenner kes oli seda juba varem menukalt teinud ka lavavariandis ning kellele see kujunes tema elu. Tähtrolli. Ja taas laulab Marnie Nixon ja sedakorda koos Julbrüneriga. Aasta pärast filmi kuningas ja mina ekraanile jõudmist läks tõbrakaril taas vaja Marni Nixon'i kaunist lauluhäält ja sedakorda armastusfilmis Ferektuuri member ehk meeldejääv afäär. Räägib mehe ja naise romantilisest tutvumisest laeval, kes armuvad ning tõotavad kohtuda kuue kuu möödudes New Yorgis. MKS seitsmepildini vaateplatvormil kohtumist aga ei toimu, sest naine satub sellele tõtates autoavariisse, mille tulemusena jääb ratastooli. Mees aga usub, et naine ei tulnud, kuna ei armasta teda enam. Filmi tunnusloo pealkirjaga laviasseer kirjutas helilooja Harri voorel ning filmi avatiitrite ajal esitas seda Vikte mõmm ning filmis kõlas see juba Debra kaarid tegelaskuju esituses. Marni Nixon'i lauluhäälega. 1961. aastal käisid filmistuudios Jonantid aadist Leonard Bernsteini muusikali Vuessaid story filmivõtted. Stuudio hoidis naispeaosa marjad kehast, näitlejanna Natalie Woodi ees saladuses fakti, et tegelikult laulab filmi jaoks tema laulupartiid sisse Marnie Nixon. Näete, nivood püsiski arvamusel, et Marnie Nixon palgati vaid selleks, et dubleerida tema mõningaid kõrgeid noote, mis tal endal hästi ei õnnestu. Ta ei teadnud, kui palju tegelikult tema tööst ära tehakse, dubleerimisega kolmorneliks on hiljem tunnistanud. Ta ei teadnud, et kõik tema lauldud partiid jäetakse hiljem kõrvale. Ning filmist saab lauludes kõlama ainult minu hääl. Kui nätalysis sellest lõpuks teada sai, ei saanud ta enam midagi teha. Ning uskuge mind, ta oli väga vihane. Muide, silmis toonid kehastanud Richard taimer ei laulnud ka ise, vaid seda tegi tema asemel prajand. Lisaks Maria vokaalpartii le Lubleeris Marni Nixon, filmi Ooessaid stoori ühes muusikanumbris ka aniitad kehastanud ritta moreenot kui tolle hääle dublant petivaald ootamatult raskekujulise bronhiidiga haigevoodisse jääma. Pidi nõnda laulavadki selles suures ansamblis kaks naispeaosalist, mõlemad tegelikult Marley Nixon'i häälega. Jumaldas Maren eksamit ning pärast Store'i filmivariandi soundtrack'i salvestussessiooni, kus kõlama jäi Nixon'i anonüümne lauluhääl annetas helilooja 25 protsenti oma autoritasust lauljatarile. Kuna produtsendid keeldusid maksmast talle autoritasusid. Ja laulsid Marnie Nixon, Jabeti would ning kõlas Anita ja Maria toit. Muusikali võssaid story filmivariandis. 164. aastal jõudis kinoekraanidele Frederick lõu igihalja muusikali minu veetlev leedi filmi variant ning taas olime Arni Nixonil au anda peaosatäitjale oma lauluhääl. Sedakorda siis Elaisa tuulittlid kehastanud oodricheparnile. Ela isa rolli esmaesitajaks lavalaudadel oli olnud jäänud Rios kes aga filmi režissööri George Xuckeri meelest polnud kinolina jaoks küllalt fotogeeniline ning jäeti seetõttu ilma võimalusest kehastada kuulsat lilleneiud ka kinolinale. Tal ei pakutud isegi võimalust anda filmise laisad mänginud oodricheparnile oma lauluhääl eelistades Marni Nixonit, kes on hiljem meenub. Ma tegin selle töö ära, aga ma ei tundunud end kuigi hästi. Kuid õnneks ei olnud Julie Andrews nende näitlejannad killast, kes vimma kannaksid. Marni Nixon on meenutanud, et kui ta tegi aasta hiljem kaasa filmi helisev muusika ühes kõrvalosas siis otsis peaosalist Marja fontrapi kehastanud Julie Andrews ta üles ja surus tal kätt. Öeldes mulle väga meeldib teie töö hilisematel aastatel, kui Marni Nixonil alles endal võimalus kehastuda ele ta tuulitlit ka lavalaudadel oli just Julie Andrews, see, kes aitas tal üle saada mitmetest probleemidest selle rolli ettevalmistamisel. Marnie Nixon on hiljem tunnistanud, et aadri häpparney tahtnud tema laulmist filmis minu veetlev leedi dubleeritaks. Ta võttis tõsiselt hääletunde ja lindistas end ning mis puutus laulu moodundid pillaverali siis kuni viimase hetkeni oli tõepoolest küsimärgi all, et kumma esitatud variant jääb filmi. Ehkki teiste lugude puhul oli otsustatud, et jääb Nixoni oma. Viimasel hetkel kaldus siiski kaalukauss ka selle laulu puhul Marninixoniga. Muide, 2008. aastal tegi Marnie Nixon kaasa minu veetleva leedi korduslavastuses kehastades sedakorda juba väärikat missis higinsid ning viibides lavastusega kastrollidel paljudes Ameerika linnades. Pärast kõiki neid laulu dubleerimisi pälvis maarne Nixon, hellitusnime Gost voissaphhaalywood ehk Hollywoodi kummitus häält. Ning kui filminäitleja Harvey Charles disainilt küsiti, et kes peaks mängima peaosa Cherry harmanni Kuulsa Key muusikalifilmiversioonis Kasofoll ehk linnupuur vastas too mina dubleeritud mar Nixoni poolt. Kuni 1965. aastani oli Marni Nixon kinokülastajatele tuttav vaid tänu oma lauluhäälele mida ta oli laenanud teistele näitlejanna Adèle. Kuid filmis Das Sound of Music ehk helisev muusika sai teda esimest korda näha ka väikeses filmirollis, kus ta kehastas nunud Sophiet. Filmi lavastaja Robert Wilson öelnud, et lõpuks ometi sai kinopublik näha seda naist, kelle häält ta juba ammu nii hästi tundma Lisaks tegevusele filmimaailmas on mardi Nixon teinud ka märkimisväärset lavakarjääri. Oma bürood või debüüdi tegi ta juba näiteks 1954. aastal ning sellele on järgnenud terve hulk osatäitmise paljudes muusikalidest. Samuti on ta olnud nõutud lauljaga ooperilavadel ning tema repertuaari kuuluvad teiste seas ka sellised nõudlikud partiid nagu konstanz Mozarti ooperis haaremirööv ja Violetta Verdi ooperis latravjaata. Saatus viis mardi Nixoni kokku ka kuulsa vene helilooja Igor Stravinski ka oma mälestusteraamatus meenutab lauljatar, kuidas ta käis palju kordi harjutamas Stravinski kodus ning kuidas kord toimus tal seal ka konflikt Stravinski võimeka assistendi ja interpreedi Robert Krachtiga. Kuid siis oli Stravinski neid lepitanud ja võlunud oma vene sarmiga, mis oleks Katsaari põlvili lükanud. Nii tunnistas maarne Nixon. Marnie Nixon on kaks korda nomineeritud Grammy auhinna kandidaadiks parima klassikalise muusika esitaja kategoorias. Esimest korda Arnold Schönbergi ja teist korda äärand kop landi albumi eest. Ta on salvestanud muusikat alates Travinskist ja Schöönbergist kuni kergemuusikaklassik kani. Ta on esinenud kontserdilavadel ühe inimese kabareešõudes, mis kandsid pealkirja Ooessahhaalywood ning milledes. Ta näitas katkendeid filmidest, rääkis lugusid. Laulis mõned laulud ja vastas küsimustele. 1900 seitsmekümnendatel aastatel elas Marnie Nixon Seattle'is, kus juhtis lastele mõeldud tele-show'd, mis kandis pealkirja bumerang ning mis tõi talle ka neli Emmy auhinda. 1998. aastal Disney stuudio filmis Mulal andis Marni Nixon oma lauluhääle vanaema faa tegelaskujule. 1997. aastal võis Marni Nixonid veel kord näha ka kinolinal. Ta kehastas tädi Alice siit geiteemalises romantilises armastusfilmis. Passink I do. Palju aastaid Marnie Nixon tegelenud ka pedagoogina mitmetes muusikaõppeasutustes ning osalenud paljude laulukonkursside žürii ides. Marnie Nixon on olnud kolm korda abielus ning tema esimeseks abikaasaks oli filmi helilooja Gold. Jamarni Nixon'i esituses kõlas pooladessensiuaar Jerome körni muusikalist ku Olivoom formei. 1900 kuuekümnendatel aastatel oli USAs populaarne telešõu tütel truus. Saate formaat oli selline, et inimestele, kes võistlesid, oli vastas kolm kandidaati, kellest kaks ei rääkinud tõtt. Ehk teisisõnu võistlejad esitasid küsimusi ja kandidaadid vastasid ning lõpuks pidid võistlejad arvama, kes neist kolmest on välja pakutud. Kuulsus. Marni Nixoni häält tundsid filmide Vuessaid story ja kuningas ja mina järgi miljonid kuid ei teatud, milline see kaunihäälne naine tegelikkuses ka välja näeb. Võistlus oli põnev ning neljas võistlejast kaks arvasid marjuda tegelikult ära. Ühes oma 2006. aastal antud intervjuus tunnistab Marnini Eks ole, mul on ikka veel olemas kõrged noodid, kuid ma ei laula kunagi öökuningannat. Ma keeldusin omal ajal isegi New Yorgi linna ooperipakkumisest, kuna ei tahtnud, et mind tuntaks ainult oma vokaalse niinimetatud tulevärgi poolest. Noortele lauljatele on Marnie Nixon soovitanud aga järgmist. Võtke end kui sportlast. Teie instrument asub teie kehas, kui ta aktiveeriti selle mõistusega. Jätkake treenimist, olge paindlikud ning hoidke end heas füüsilises farmis. Meie tänast saadet Hollywoodi kummitus häälest moarni Nixon'ist jääb lõpetama Klaime wrymountin paroodia hämmerstani igihaljast, muusikalist helisev muusika ja stuudios olid Triin Ella, Jaak Jõekallas ja helioperaator Evelin Voodla.