Oleme nüüd juba üsna harjunud teadmisega et meil on ka omanäoline ja huvitav. Pagulasskulptuur, mille kandjad elasid, elavad veelgi igas ilmakaares kõigil mandril ja kümnetes riikides. Aga veel mõned aastad tagasi, tunnistagem, ei teadnud neist kuigi palju. Minu jaoks toimus esimene suurem äratundmine 1980. aastal kui õnnestus ära käia Rootsis külas ühel sugulasel ja see sattus olema Stockholmi ESTO päevade aegu. Siis oli mõistagi esimene annus väliseesti kultuuri minu jaoks suureks avastuseks. Tookord kohtusin ja tutvusin ka Harri Kiisaga kellega nüüd ajame juttu Tallinnas. Tema esimese. Meil oli väga hea meel, et siiski oli inimesi ka saanud sõita, kuigi tol ajal oli see tuleb väga keeruline. Nii aga Estole ei saanudki tulla, Estelle meie ei oleks lubatud, aga see oli muidugi isikliku küllakutse jah, ka võimaldatud ja ka teise linna, mitte Stockholmi Stockholmis me olime ka. No nii ja naa, aga igal juhul sai nagu mul oli nüüd õnne. Et ma sattusin siia üle 49 aasta, justkui oli Tobiase ära saata Estoniast. Hommikul tulin laevaga ja kell 12 olin seal kohal ja ja sain seda sündmust näha. Ja sündmused ongi need, mis meid nähtavasti ühest eluetapist teise viivad ja 80. aasta ESTO, see oli minule täiesti pöördelisteks etapis, kus ma esmakordselt sain üldiselt teada, mida kujutab ennast tänapäeva väliseesti kultuur kunstmuusika ja see avas paljuski silmad, oli esmakordselt võimalus käes hoida, lugeda pagulaste raamatuid, ajalehti. Sest mul oli õnn elada balti instituudi toas, mis oli nagu väike raamatukogu. Aga see, mis tol ajal oli pagulaste muusikaelus, siis minu arvates see avaldas ka tähelepanu oma kõrgpunktiga. Just vist kuni tänase päevani. Stockholmi ESTO, no asi oli see, et seal oli kaks kõigepealt kaks suurt kontserti, üks oli Tubina 75. aasta sünnipäeva puhul tema helid ja siis oli üks suur solistide kontsert kus oli õieti läbilõige eesti heliloomingust peetidest, mis ka võib, ja seda ka see hakkas peale Tobiase ka. Ja siis oli Artur Kapp, seal oli Mart Saar ja Aavik, Kaljo Raid. Eino Tamberg, öelge kapp. Ja kõige varem oli helves Astok, kes mängis oma sulatiini Kanadast, 23 aastane oli tol ajal ja kontsert hakkas peale, et viisime kõige vanem, laulis martsa laule, meil oli veel õieti, mõtlen, ma helistasin iga luu Talvarile, aga tema oli kahjuks Kanadasse sõita oma õetütre juurde, nii et tema ei olnud seal, muidu ma oleks tahtnud tema elus ka veel laul, mõned laulud. Sest tema laulis päris hästi kuni lõpuni ja mõned väiksemad laulud oleks võinud veel laulda, aga no vähemasti head viisi maali ja viisime oli kõige vanem ja Sastocoli kõige noorem, nii et oli üks niisugune läbilõige jaajaa. Kanadast tuli veel Udo kasemetsa tõid kavas ja Lembit adresson. Kompolistika. Jaja Alfred pisuke ja ilmanni repossinud mängis tookord solistide kontserdil ka Eugen Kapi eesti tantse. No te olete nüüd Rootsi Eesti muusikaelu keskmes olnud, kõik need pagulasaastad ja noh, võiks öelda nihukeses tõusvas geomeetrilises progressioonis ka nagu asejuhi rollis olnud. Kuidas hinnata nüüd seda pagulaste osa Eesti kultuuriloos, mis on nende aastakümnete jooksul sellel naabermaal olnud? Ma ei oska nii suurelt mõelda, seepärast me ei hakka siin lihtsalt peale seda pidi tegema. Laulukoorid pandi laagrites käiku ja hiljem Stockholmis ja siis oli, meil olid ju õnneks niisugused mehed kõik kaasas nagu Olav Rootsi, Eduard Tubin, olavik, kalur raid noortest andekadest komponentidest, nii et, et meil oli väga hea aluse soliste, lauljaid oli palju. Helmi Betlem, iga talv oli, tuli hiljem Saksamaalt siis oli viisima. Ja siis oli veel pianisti ja igat sorti oli nii et, et me nagu ei osanud, et me peame nüüd midagi tegema või või tegime lihtsalt nagu oma lõbuks, eks ole, et Eesti muusika peab kõlama ja me olime ainukesed, kes seda esitas, siis tol ajal hiljem hakkas jo, kui Järvi tuli välja hakkas Tubinud juhatama juba rahvusvahelises ulatuses ja teiseks, mis, mis võib olla tähtsus. Kui tagantjärele mõelda oli see, et meie esitasime niisuguseid asju, mida Eestis tol ajal laulda ei tohtinud, näiteks Mart Saarele, Vello õige teksti, meil oli ikka ihkama ju ikkest lahti, siis oli vetika põhjal päikesekullas, seda ei tohtinud laulda. Siis oli n-võrgu lille sideme. Ma lillesideme võtaks Tobiase, eks teie tea, eesti keeles otsekui hirv kisendab, eks, eesti keeles. Artur, Kapi vaimulikud asjad kõik ja ja see oli võib-olla see tähtsus ja laulupeol samuti, näiteks Eestist pidi siis laulma tuljakut moonutanud tekstiga. Aga me laulsin ikka rikas talu, mille peremeheks pea seal nagu vanasti oli kirjutatud, sest ei saa muuta, kui on üks asi, siis tuleb esitada, nagu ta on. Ja võib-olla see olise tähtsused, hoidsime nii kaua seda loomingut elus, kui jälle õnnestus Eestis seda võidi esitada, see tuli ju õieti varem juba ladinakeelse tekstiga ka nüüd võib laulda eesti keeles kõike, nii nagu need laulud on. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütleksin, et kõige markantsemalt test Eesti muusikutest ehk Rootsis oli ikkagi Eduard Tubin läbi aasta. Ja ja tema tema seisund ütleme Roosi ühiskonnas kas see oli normaalne, ütleme, mida Rootsi ühiskond suutis talle pakkuda, oli see küllaldane, öised vähene? Mind on sageli see probleem vaevanud tähendab heliloojale kodu maatus või uus kodumaa või üldse see probleem. Näe, tuvi nagu palju juttu ja tema ei kurtnud õieti kunagi, aga ma ise mõtlen nii et siin on õieti nagu kaks eri külge, üks oli see, et tema sai moodsad töötingimused, tema oli trootninkholmidiaatri muuseumi juures ja seadis mängimiskõlbulikuks mõnu ooperid ja vaatas need läbi ja nii. Ja ta ei pruukinud kunagi käia väljas tööl, vaid ta tegi seda kodus ja ta tuginedes üks kord, et hommiku kuuleme, komponeerisin, ja siis, kui ma olin pärast lõunat väsinud, siis ma tegin seda mehaanilist tööd. Nii et selles mõttes oli temal haruldane võimalus. Muidugi, mis oli väga kahju. Et tema töid ei mängitud mitte nii palju, kui suureks pidanud. Et mängiti väga vähe, ma ütleks, ja see oli muidugi kahju, aga millega seal seletate? Sellepärast et kõikides nendes programmi nõukogudes istusid rootsi heliloojad sees ja nagu see on, kui nad oleks Tubinat liiga lasknud ette, siis nad oleks jäänud isegi kahvatuks, sest neil ei olnud kedagi õieti Tubina kõrvale panna. Aga ütleme nüüd tagantjärele mõteldes. Hea küll, kui need siis ka ei mängitud, aga ta sai need kirjutada ja nad on olemas ja neid mängitakse jälle jälle. Nüüd olevat kõik heliplaatidele ta välja arvatud esimene süüt eesti motiividel, see on veel mängimata, aga muidu kõik orkestriteosed onni plaadil saadavalt. Mida eestlaskond Rootsis tundis pärast Tubina viienda sümfoonia finaali? See võeti ju väga tormiliselt muidugi vastu, sest me saime nagu aru, mis seal sees on, kuigi Tubin ise ütles, et ah, tema kirjutab ainult muusikat. Ja see oli nii, aga mitte viiendast sümfooniast päris 100 protsenti, sest et see hakkab ju peale. Meil aiaääred ära motiiviga Kuigis joon kiirelt ta ta, ta, ta, ta, ta, ta tita lamba Meil aiaäärne tänavas, eks ole, ja pärast tuleta jälle sisse aeglas seos ja siis tuleb see vana koraal, mille peale saar kirjutas oma hommikulaulu. Öö lõpeb tõel ja see ütleb ju väga palju. Nii et seal on oma sõnum sees. Ma mõtlen seda sõnumit, mis jõuab ka mitte-eestlasele pärale, see finaaline ja tohutu kulminatsioon jahus Timpanitega. Ja kes sellest sai aru kõige paremini, see oli Rootsi, aga õieti juudi päritoluga helilooja, muuseas pärgament ja tema kirjutas täitsa, võiks öelda sümneliku arvustuse ja ütles, et see vabadus nägemust siis lõpuks tuleb, tema sai sellest aru. Ja niisugune tema kirjutas väga ilus arvustus ja see on ka tõlgitud eesti keelde ja nii see on ka plaadikaanel, ma tsiteerisin just tema sõnumis, tema ütles. Ma kirjutasin nendele plaatidele seletused ja sel puhul kasutasin seda pärgament. Ja ma usun, et viies sümfoonia ja tema ilmumine avalikkuse ette Rootsis, see võis olla eestlaskonnale väga suureks moraalseks. Dopinguks küll ta nii oli, küll ta nii oli, muidugi. Võib-olla isegi rohkem jah, kui võib-olla mõnigi hilisem tõde. Jättis väga sügava mulje oli kuues sümfoonia, seda mängis Stockholmi raadio orkester, esimest korda juhatas Turmann aga tuurmanni saanud sellega päris hakkama, sest Turmann juhatas rohkem romantilist muusikat ja Sibeliuse Rootsi heliloojaid. Ta võib juhatada üks dirigent, kes suudab hakkama saada Stravinski, Secret'i Brentaam, kas kevade pühitsemine eesti keeles ja sellega ja, ja sellega tema ei saanud mitte hakkama, käisin Covid läbi, vaatasid noodi järgi ja tema oli rütmiga nii hädas, et kõik, kõik temaatiline areng läks kaduma ja sellepärast jättis sümfoonia niisuguse imeliku mulje ja ka arvustas oli natukene niisugune, et nojah, ei osanud sellega midagi peale hakata, aga tegelikult on see sümfoonia selles mõttes huvitav. Tantsurütmid Talon, boolero, tango, Jacques on, need on õieti, võiks öelda nagu selleks, et varjata tema tõelisi tundeid, aga seal on üks suurvesi generatsioon ja niisugune neelajaid ja kõik, mis selles on sellest sümfooniast sees. Nii et, et see, see on nagu väga ütelda oluliselt nagu kontrapunktilise kirjutatud, et ühelt poolt tantsurütmid, aga teiselt poolt traagiline ja, ja niisugune ja, ja, ja siis oli nii, et meie hakkasime ajama seda, mina sõitsin Oslosse, kus juhatas dirigent Nikolai Ko, kes oli käinud Eestis omal ajal õppinud Mart Saarega koos ja röönbaga ja Lembal juhatanud lenda sümfooniat Tallinnasse juhatas Šostakovitši esimese sümfoonia, et ma ei tea, 36 ja rääkisin kuuga, näitasin talle seda nii, et, et kas ta oleks nõus juhatama Stockholmis, saaksid õige korraliku ettekanded ja vaatas läbi järgmine päev, et siis jah, et see on hea tööd, ma olen nõus tulema ja siis me hakkasime praegu otsime, aga temal oli väga palju tegemist, ta juhatas külalisena Kopenhaagenisse igal pool. Ja siis märtsikuus oleks saanud seda teha, aga sel ajal ta oli Barcelonas juhatus, Boris kodanoffi. Need ei tuld ajaliselt välja, aga igal juhul tuli siia. Hakkame nii ja tema juhatas 56. aasta sügisel just Ungari mess käis, tema juhatas seda Tubina sümfooniad siis uuesti ja siis jättis see muidugi hoopis teise mulje. Ja üks Rootsi arvustaja kirjutas aasta tagasi, et Tubinalt oleme varem kuulnud huvitavaid töid, aga et siin nagu ei ole nii eriti ja nii ja järgmine aasta kirjutab, et jah, nüüd on helilooja selle põhjalikult ümber töötanud ja nüüd juhtub seal olulisi asju, mis kõik on sama mees, mul oli tarvis, seda alles. Ei midagi ja, ja see näitab seda, et vanasti käisid, ma mäletan sümfooniakontserdi Estonias kuulamas vanad Cap tuli kuulama, Adolf vedru, Eller kõik istrist kuulasid Leister vetika, nii, arvustajad ka. Ja siis nad oskasid midagi kirjutada Stockholmist alguses, kui ma läksin, muuseas, pärga oli alati proovidel Ingmar lillefašeneed, aga hiljem oli nii, et nad ei ühelgi proovilistigi arvustajad partituuri, nad ei teadnud, mis seal on ja kirjutasid loba. Kahjuks järsult välja öelda, kohe ma niisama oli Pärdi teine sümfoonia Jöteboris. Mina sõitsin sinna, kuulasin noodi järgi proovidel ja esimene kord oli nagu see uudis ja kõik nii, ja teinekord hakkas mulle väga meeldima ja kirjutasin sellest päris pikalt. Ühtegi lehte testide arvustajad ei olnud kohal ja kirjutasite pärast ilukõnelejad kirjutasid hästi, aga mitte midagi ei ütlenud ära, mis seal tegelikult on. Nii et see on see viga nii mudelist, Tubina kuuendaga, aga siis ehk et igatahes päästis selle töö au ja pärast Järvi juhatas seda. Tubina muidugi rootslased pärast ikkagi leidsid ja kutsusid aga enda seltskonda hernesuppi sööma. Ja minu teada hotelli rajada. Ja söövad, üks reserve on vaja oli ja üks mees oli ütelnud ükskord, kui ta esimene kord tuli. See oli natuke niisugune šovinissolite. Ah nii et ma arvasin, et me oleme siin omavahel. Aga siis see muuseas, pärgament oli ta läbi sõimanud seda rääkistuv. Ikkagi me peame arvestama, et roosimaa ja rahvas olid ikkagi väga sõbralikult eestlaste suhtes ja nad võtsid vastu väga soojalt ja Munsdamalt, eesti rahvas on neile väga tänulik ja aga probleem on muidugi natuke teisel pinnal, tekivad. Aga muidugi alati tuginete mängitistanud, kirjutasite töödest väga hästi ja väga hindavalt ja selles mõttes ei sa midagi ütelda, ainult et liiga vähe mängitud. Ja no oli isegi märgata, et ühesõnaga hilisemates Rootsi väljaannetes isegi oli juba märke sellest, et jubinat peaaegu hakatakse lugema. Nojah, siis, kui meil siin lehes sisse ja, aga loojaga Tubinal on ju kõik tööd, kui ta kirjutab Meli rahvaviisi minu kodumaalt Eestist, see näitab, mis ta. Ja ühes artiklis siin kodumaal siiski pidin natuke protestima, tähendab et ta siiski on ikka eesti muidu jää loom JK läbile. Noh, Stravinski oli Ameerika kodanikega Ühendriikide kodanikega, mis ta oli ikka vene helilooja muidugi. Eesti muusika grand old man Johan Aavik. Tema roll nähtavasti siiski Rootsi ühiskonnas kujunes pisut teiseks. Nõiatema oli arhiivi tööl töötingimuste turitel ja ta sai kirjutada suure kaheköitelise muusikaajaloo. Selles mõttes olid rootslased kenad, et nemad ei, Nad ei hakanud mitte andma talle tavalist, niisugust mingisuguste lammaste lugemist, statistikat. Seda oleks võinud ju ka teha, aga nad said aru, mis mehed need on. Ja Aavik näiteks oli arhiivi tööle, aga see, mis ta tegi, oli ta kirjutas eesti muusika. Watson oli arhiivi tööl, kirjutas teatril raamatu saarest oli arhiivi tööl õieti tema teaduslik stipendiaat. Tema tegi valmis mõistelise sõnadega raamatu. Oskar Loorits kirjutas liivi rahvausundite, mis ta kirjutas seal ja nii olid siiski köited. Gustav suits oli Nobeli instituudi raamatukogus, kus ta väga vaba aeg ja ta kirjutas seal kirjanduse ajaloo ja oma luuletuses kogu tuli tuul ja nii, nii et selles mõttes käituti väga-väga hästi, seda peab ütlema. Jaa, aga ma mõtlen lihtsalt läbilöögivõime osas ikkagi Aavikul nii hästi ei läinud, kuigi Aavik ju ka kirjutas paguluses kaks sümfooniat, reaa kontsert? Nojah, aga ei õnnestunud siiski. Ei, need ei kantud ette ja muidugi kui nii võttega. Aavik ei olnud ju Eestis ka, ma ütleks, mitte just kõige. Võtame näiteks Artur Kapp oli ikka tol ajal koloss. Sümfoonia. Aga kõige vilkama Aaviku teost ettekande aeg oligi vist saksa okupatsiooniaeg, siis kui ta ise ka palju juhatada. Jah, no Jeelse siis mängid eesti muusikat vist väga palju ja mis oli õnn sel ajal, kui oleks sattunud raadio muusikaosakonna juhatajaks üks niisugune õige parteifanaatik, siis ei oleks sealt midagi välja tulnud, aga seal oli üks mees, kelle nimi oli Helmut virt ja rootslane, eks ikka temast, et see oli mõistlik mees ja tema sai anda heliloojatele töö tellimusi, et nad said raha paniga heliloojaid autorina juhatama, mis andis neile veel lisasissetulekut. Ja, ja kunagi. Ma ei teinud takistusi Eesti muusika esitamiseks, Rootsis näiteks tegi niisuguse seeria eesti sümfooniad. Ja mängis ühe hooajaga, kõik hakkas peale Lemba esimenelembene, teine Artur Kapi esimene Elleri sümfooniaid mõõdomics. Lüüdja eemaldavad eemal ja siisTubina kaks sümfooniat, mis tol ajal olid kolmas, tuli hiljem. Nii et, et see oli kõik võimalik tänu sellele Virtile. Ja nüüd oli huvitav, ma olin vahepeal ära unustanud, aga ükskord ma sain maks, reegel elu ja loen, kes autor on doktor Helmut Virt. Ja hakkan mõtlema Kirt virtutsiooni tuttav nimi. Ja tuleb välja, et see oli Airt ja tema oli Hamburgist kammermuusikaosakonna juhataja. Ja mina olin 1079 Hamburgis ja helistasin talle, et kas ma võin tulla ja tuleb välja sama mees ja läksin tema juurde, rääkisin, mind huvitas kõige rohkem, et kas tema sai kuidagi Eestist välja nooti ja võib-olla ka linte tol ajal lindistati, nimelt siis oli niisugune traatlint. Võeti üles tumine kolmel sümfoonia ja kõiki teisi asju. Ja Dirt ütles, et oli küll ühe laeva peal, aga see laev läks kahjuks põhja. Nii et temal midagi seal ollust ei olnud, tal olid mõned noodid, mis ta oli hiljem saanud. Aga seal oli üks helilint, kus Olav Roots mängis Tubina teist sonaati, see oli siis peale seda, millal ta seal mängis 50. Ja ma ei tea, kaks või kolm, kaks, üks nii, võib-olla. Ja see oli seal ja mina ütlesin, et oleks huvitav, kui seda sellest saaks koopia. Aga see oli väga keeruline ettevõte, nii et sellest ei tulnud midagi välja. See oli väga hea ettekanne olnud, nagu rootsis ütles, et seda olemas on. No see on hea. Nii et see pilt oli mõistlik ja muidugi tänu ka sellele, et roots oli väga osav, jääb niisugune diplomaatia kuidagi oskas läbi laveerida kõigest sellest ajast, tema rääkis näiteks esimese vene okupatsiooni päästit hakati nõudma, et, et no et rohkem vene muusikat ja et uuemad kaaned natukene Rootsi hästi. Ja, ja siis mängis Scrabini kolmanda sümfoonia, mis ei läinud kuidagi kokku sotsialistliku realismiga. Sakslastel nõuti uuemat, saksa muusikat otseses hästi. Richard Strauss, Alpens Symphony ja mängite seda Eestis juba siis 42, eks ole, järvi vaata seda seal San Francisco s 1982, mis oli nende esiettekanne ja nii, et meil oli juba ajast ees ja niiet roots oskas seda väga teha ja just tema eesti loomingut teadlikult pidevalt esitas ja tellis ellutelt uusi töid ja igatpidi seda tegi. Aga see oli muidugi ka, et Tõnu virt oli mõistlik. Kas te olete kokku puutunud juhtunud või mingil määral õnnestunud jälgi Leida Olav Rootsi loomingu osas mõtlen tema sümfooniad, ma mõtlen seda Vares vaga linnukese teemadel või vabandust pilvele sõua ja Artur Kapi teemale siis seal kvarteti vist kaks tükkidel. Ei, kahjuks ma ei tunne neid, seepärast need, kui need on, siis on kas tema abikaasa käes või kuskil raadioarhiivis või seal orkestri arhiivis või seda, neid ma kahjuks ei tunne. Sõitsime Estule 1972 Torontosse roots. Ütle siis veel, et noh, et, et tulge vaatab enne ja mõtlesin, et sõidaks siis Bogotaasia sealt, aga see aeg läks natukene lühikeseks. Torontos oli ta mitu kontserti ja saata ja pidi harjutama, jõuad kõik. Ja need ei tulnud välja, mõtlesin kunagi, ehkki sõidan väga 74, ta suri, nii et kahjuks ei saanud enam näha. Ja nüüd ma ei, tõesti ei tea. Probleem on ju selles Mul on andmed, et noh, et see perekond ja lapsed ja nad ei ole muusika, inimesed lihtsalt midagi ei juhtu ja lihtsalt tahtmatult või, aga küll, aga noh, ikkagi nagu ebakompetentsusest, et nendega midagi ei juhtu. Jah probleem, ma arvan, proua küll, hindan neid, aga, aga kus nad on ja need peaks siiski olema Eestis ka hoiul, kes teeb nendega Bukotaaž midagi eriti, aga siin tuleks siiski üks osa. Eesti. Kui saaks jajaja. No teil oli seal veel üks mees, kes aitas väga palju ooperietendusi teha, Werneri pere. Kas tema realiseeris sõnast Rootsi ühiskonnas ka, kui ta Tema oli ka arhiivitööl ja kirjutas noote ja ja siis ta juhatas kooperatiivi for Bunded, ma võiks öelda, see on nagu vanasti oli ETK Eesti tarvitajatekeskis umbes midagi, vastavalt nende orkestrit oli seal puhkpilliorkestri reisi oli sümfoonia, niisugune väike koosseis ja nii ja nii ja jah, aga korralikult mängisid igavest, nendega ta töötas. Aga tal ei, muidu ei, see ei ole nii lihtne. Aga ooperite juures oli see tegelikult, ma mäletan seal sellepärast, et ma mängisin repetiitor nagu vanasti öeldi repetiitor ja nüüd on vist kontsertmeister. No ja siis oli esimene troska ja edukaris organiseeris, tema oli hea organisaator ja siis oli Vaarman troska ja karisoli kabra trossi ja üks bass Rodi operasidski laulis siis kas karpi, et tal natukene terake kõrgesse osaga, no muidu ta tegi hästi. Ja see oli esimene. Ja siis tuli 49, tulin, ma tahan pater, flai, Vaarman laulis seal peaosa kariso viisima, lavastas seda. Ja siis oli, oli veel džudita operett Lehari ja see on ka suurem kari sõele, organiseeris seda, juhatasin minema ja siis tuli tuli, see operett oli mitmeid, mis Nerepi juhatas aardla kalurineiu. Ja siis olid Krahv Luxemburg, Milvi Laidi viisime, nemad olid seal Soomes esitanud ja siis tehti Stockholmis ka. Ja nüüd oli veel viimane muusikal Asso siis oli madalik, seda juhatas läti dirigent Reuters ja seal oli siis eestirootsi ja läti jõud ühiselt kaastegevad. Vaarman laulis Martat Hallap vedrud ja seepärast tean bariton seda laulis Neslunud Rootsi ooperiparid ja siis lõpuks viimane õieti muusikalavastus oli, 1958 viisime 60.-ks sünnipäevaks oli Straussi nahkhiir, mina juhatasin seda ja seal oli siis Milvi laid, oli kaastegev Mari Kamp, Priit Hallap ja viisime muidugi ise, kui juubilar need olid peaosades. Ja sellega me käisime ka ringreis olijate purisse mujal, nii et kas see oli sama näsland keskusesse Stockholmis, õpi sõlmib etlev stuudios Ps töötlemine juures ja, ja, ja õppis ja õppis ära Olavi aaria Vikerlastest haava ooperis eesti keeles ja laulis seda mitu korda eesti keeles suure eduga. Väga andekas mees, väga andekas näitlejaga. Ta laulis hiljem ja Rootsi ooperis halverichi näiteks Nibelungide sõrmuses ja Nooja õige mitmeid osi, mis ta tegi, nii et inimesed praegu mäletavad veel Orlovskid nahkhiirest, näiteks. Nii et ühesõnaga tema oli Helmi Petlevi vast kõige nimekam õpilane. Ja seal tema hakkas jaajaa Betlema deklemi juures hakkas jah. Kahjuks pole meil küll Olavi aariat näsmandiga kuid on üx Olavi aaria mis seostub siiski Stockholmiga nagu kogu harja isegi ja kukku pagulaskonnaga. Nimelt esitas 1980. aastal Estol selle Kanada eestlane praegu Helmi Petlemiga samas linnas nimelt Torontos elav Aavo kitask. Ja see toimus kontsert kušeti suures saalis. Eestlaste suurel solistide kontserdil. Klaveril Charles Kipper. Ja siis oli seal veel, kes oli väga Heolisento mõõtuks Alt-ta vot kahjuks kalda halverg ja te teate täielikumalt, kui mina mul ei tule praegu veel. Nojaa, Klaulis viimase viimast korda oli ESTO ajal ja pärast tema suri seal südames. Ja siis oli seal veel, oli üks tenor, Jaan kuuskel oli väga ilus. Ühesõnaga, kes südameinfarkti pärast kiiresti millekkidel surid. Nii et Petlemma andis väga mitmeid neid, kes ikka suutsid laulda. Eks eestlasest bariton oli veel, kelle surm oli vist väga traagiline, oli see Raidve? Tema oli tenor võitjana tenor Raidve õpiska Betlema juures ja ja temaga oli niisugune lugu. Ta oli aias korjanud õunu ja kukkunud redeli pealt ja murdnud käeluu ja see oli valesti kokku kasvanud ja siis võeti see lahti ja hakati siis uuesti ja siis ta pidi kangeid rohte võtma ja lõpuks oli tal nähtavasti kadus eluisu ära. Ma kujutan ette, et ei parane, ei parane, parane ja siis jäi ta kadunuks olla haiglas, sõitnud koju, jäi kadunuks ja siis viis kuud hiljem umbes leiti tema oma kodu ligidalt järve kaldalt. Nii läks raideks, sest kui ka ühest väljapaistvast Petlemis stuudio õpilane, ta oli hea tenor, ta laulis Norras isegi ooperis, ta laulis näiteks Haydeni loomisest Tõnurist staari, et väga hästi, samuti Mozarti. Ent Sõõrungaustasin rall son rööriminesse rallist ja seda terroriosa laulis seda ka väga hästi. Ja siis oli Winiva libliksopran ta hiljem laulis ooperikoorist prints juba oli üks nendest, kes võeti vastu konservatooriumisse, 150 tahtjat tuli, neli võeti Naatan põld Eva Liblik ja ma ei mäleta, kes need kaks olid seal siis Tallinna pea 1940 sügis siis esimese okupatsiooni Betlem rääkisid, need neli olidki, said nõul klass oli nii täis. Peale nende, keda puudutanud oleme, oli ju väga palju rootsi sattunud pianist ja ka teise olete olnud pikka aega pianisti funktsioonis saatjana ja. Ja aga ma ei ole kunagi solistina mängid, sellepärast juba kui ma klaveritunnis käisin alguses Rakveres ja pärast siin öös ja muidugi ma õppisin tükid ära, mis anti, aga mind huvitas ikka rohkem mängida ooperit, lõvire, siis oratooriumi klaviiremist ja, ja siis soololaulude saateid, ma ostsingi, kapi, laulud endale nõmme, allik näiteks väga ilus ja siis see, mis latvade kõne täitsa nagu klaveri prelüüd. Kestev klaveriõpetaja oli. Rakveres oli juuli, Martin, tema juures on ka Pärt õppinud nagu tuli välja ja ma ei tea, kas tema enam elab ta Li Kloogal, Leland lõpuks. Seda ütles Bert mulle 1983 nägin esimest korda Jötebori laulupeol. Pärt oli seal väljas siis. Ja tema ütles, et jah, et vot see Julie Martin ikka mäletas teid ja rääkis nii. Ja ma küsin, kas ta elab ikka Rakvere Sõida pidi Kloogal enam kui ma Rakverest tulin, Tallinna oli, ma ei teadnud alguses, kelle juurde minna, õppima, nii natukene nõutu oli see asi. Ja siis käisin oma sõbraga, kes klaverit mängisin sümfooniakontserdil vaata saarik ja Gregor Hoyer mängis seal oma klaverikontsert. Ja meil jäi hea mulje sellest kontserdist, kuisest hõierist endast. Jernin hommikul läksime, tema elas. Kõlistasimie, mina ütlesin talle, et et me olime teie kontserdile medaks teie juurde õppima tulla. Ja hõier muigas natuke, noh, eks te siis tulge ja võttis need siis õpilaseks. Hõier oli ju muidugi väga õpetaja, tema rääkis ka väga palju niisugust, mis me nagu varem ei tea näiteks võimlerist. Ma ei olnud temast kuulnud. Muidugi me oleme siis noored ka ja, ja Stravinski mängistama ükskord oma kontserdil ja ja õppisime hõier juures ja siis juhtus õnnetused. Pöial läks viimaste ümberasujate ka 41. aasta ma ei mäleta, mis kuuses aprillikuus võib-olla läks Saksamaale sellest, temal on niisugune lugu, oli tulnud Ukrainast siia ja siis ta muidugi kartis. Tuli vist 31 midagi ja midagi nii. Nendele anti valida, et kas võtavad nõukogude kodakondsuse või lähvad välja, nad õnneks tulid välja, siis nad läksid Saksamaale ja siis tekkis jälle niisugune nurga siis 42 mureks tooriumisse, seal oli filmi viitul ja tema juures ma siis õppisin üldklaverit, nagu seda nimetati, siis oli tore ja ja väga-väga lahke ja niisugune armastusväärne tüdrukutele mõnikord tibikene, et tule nüüd ja mingi nii. Nii ta oli kena kahtekümmet, viit on surma sai, ta oli suur artist. Kõik, mis ta tegi, jäi meelde, mis ma mäletan, kui oli Tšaikovski seepa Estonias, kas 38? Harva mängitakse ja seal tema laulis kas ta olima seepa ja üks, kes oli kutsuvey ja Karl Ots laulis seal Andreid. Ja see oli väga hästi tehtud, sima seepa, viieviitoluli üldse. Tema jäi meelde näiteks, ma ei ole paremat seda tuntoscalt veel näinud ega kuulnud kviital oli, temal oli üks väga peen huumor, ta ei läinud kunagi odavaks või teinud üle või nii. Aga ta kasutas kõik ära, mis seal oli, ja tema näoilme, kui ta natukene vaatas, seni ta oli suur artist. Aga nüüd Rootsi pianistid, sinna läks ju neid ka üksjagu, noh, kõigepealt teostas ennast pianistina rootslasest Olav Roots, eks ole. Roots mängis, mängis selle Tubina klaveril kontsert Heino, 45, kui ma mäletan õieti orkestriga avalikul kontserdil ja raadios, nii et tema mängis ja siis ta andis oma sooloõhtut. Aga need ands ainult eestlastele kinniselt. Sellepärast seal oli niisugune probleem, et esiteks Saliir oli ju niikuinii juba maksis ja teiseks, kui siis avalikult kuulutada kõik lehekuulutused, afišid ja tulumaksud ja kõik niisugused asjad tal ei oleks midagi, tean, et siis, aga igatahes tema andis kontserdi väikses saalis mitu klaveriõhtut väga ilusate kavadega. Ja, ja siis oli rahvast täis kah, nii et ja ta mängis väga palju Eesti asju, näiteks Mart Saare, Eesti siit number üks, ma ei ole seda kunagi parem kuuld see laulu mõjumisena esimene osa. Pidulikke, tore, tema mängis seda nagu nii, kusjuures Bach ja muidugi Tubina asju näiteks. Ossa viisikandlepolka. Ma ei enne ega pärast seda nii hästi kuuld sellest, temal oli mõlemad, tal olid kannel ja tal oli polka. Ta hakkas peale nagu natuke improviseerida, nagu vana need mängumehed olid. Mõned on nii, et mängivad liiga ilutsedesse, vajuvad laiali, mõned mängivad liiga polka pumbapumba, aga Rootsil oli kõik, kõik, mis seal tükis on, on seal olemas. Mina kirjutasin sellest tulimullas mitte, sest ettekandest, aga sellest tööst pärast Ivar Ivaski luuletaja, kes oli Ameerikas, siis tema käis meil külas ja ütles, et jah, et ma ostsin selle plaadi, aga mina ei leinud küll midagi niisugust seal. Mõtlesin, et nojah, vahe on, selles ei ole. Rootsiga plaat. Siis kujunesid ju välja seal ka veel teised. Ilma Nerb näiteks väga palju mänginud eesti muusikat. On olnud ja sageli meil koori solist ka ja, ja mänginud ikka tal on olnud siis Tubin, Pärt või, või saar või nii edasi, nii et tema on väga Eesti muusika jaoks väga-väga paljud Kaljo Raidi täidan, ta mängib. Ise, olete juhatanud kõiki Stockholmi koore, peaaegu vist õieti, mina õppisin koorijuhtimist seal seda sedasama, see on nagu oma Diaalatlasena ja ja vetika oli ju lõpmata tore, sellepärast et tema, ta ei rääkinud nii palju, aga ta andis lühidalt. David, kuidas teha, mismoodi ütles, laske käed käia, laske käed käia ja siis, kui keegi liiga palju tegi, kust nakkuste lehtrikust te lähete? Tal olid lühikesed napisõnalised märkused ja mul on meeles üks niisugune lugu, tema andis meile alati igaks tunniks ühe laulu, mis me pidime siis selle kooriga konservatooriumi koor, pluss tema vanad lauljad rahvaülikoolide seltsi segakoorist. Pidime siis niisugust laulu ette valmistama ja juhatama ja minul tuli n-võrgu sellise ilma nuuma läksin Scorjeti, võtsin siis osa läbis Opraiga ja siis hakkasin alti võtma vetikate. Miks te ainult naistega töötate? Võtke sopran selgeks, siis võtke tenor, vahelduseks siis võt kaltsis, võtke pass, noh, väga hea, ma tegin nii. Seejärel tuli Arnold Kallikorm, kes kahjuks suri hiljuti, ma ei saanudki teda näha ja Kallikorm oli Mihkel Lüdigi sügisene lill ja Kallikorm pani selle kõrva taha, sverdi küttis, hakkas peale siis Opraliga teatud, võttis jälle teatud read läbi ja siis ütles, et tite noorideni vetikas kust tihedate enne naisele klaariks siis need hääled kokku, aga tagantjärele sain sellest päris aru, et tema nähtavasti proovis, et kas me peame vastu või ei. See on ka üks väike niisugune nõks ja, ja muidugi, aga ma võiks ka nüüd ütelda nii, et ega igaühega oleks pidanud, mõnegi oleks ikka sülitanud, et mis te räägite, aga vetikuga teadsin, et see kuulub tema juurde ja kui tema ise juhatas. Ma tean, seal üks mees juhatas külaliseks nagu vahepeal ja ja hoidis kinni priiuse hommikul lõpu. Kaks lööki ainult ja, ja, ja see oli kõrge kohapealsel mees muusikas ja Vetik tõusis püsti tagant ja nii nagu oleks meiega tegemist on ja läksid nood käes, näitas. Miks te lasete selle kolmanda löögi sealladest, selle laiuse mõnu sinna panin kinni pidada kolm lööki ja see mees ehk kaua juhatanud ja, ja nii et vetikaid ei mingisugust vahet, kas õpilane või, või, või kõrge tiitliga muusikamees. Tema nõudis ikka seda, mis seal on, et see peab olema ja siis tõid, teiseks oli tema ise väga huvitanud. Ta käis alati kontsertidel ja nõudis ka meilt ikka järgmine tund küsis, kas te olite sümfooniakontserdi kontsert oli palju ja igal pool käidi. Sümfooniakontserdid ei olnud mitte iga kord välja müüdud. Aga venelaste ajal oli juba hakkas nii et rahvast tuli murdu täis. Ja sakslastel ka seepärast see oli üks koht, kuhu inimesed said minna ja kus oli siiski midagi muud kui see, mis ümberringi neile katsete peale suruda. See oli nagu Schubert ühes laulus on. See on see andi, mu siig, seal on naine Bezraevelt ja vot meie läksime ühte paremasse maailma.