Tere kõigile, et elu ikka võimalikult mitmekesine oleks, on igasuguseid erilisi päevi välja mõeldud. Ja 25. mail on näiteks urbani päev. Siis pööramegi sellele tähelepanu ja saame ja ta, mida eestlased ja naaberrahvad sel puhul teinud on. Stuudios on Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Marju kas sinu jaoks tähendab Urban laevaga seonduv üksnes vanu pärimusi või tähistad sa seda kuidagi ka reaalses elus nagu juuresolevalt? Näha, või tegelikult küll kuulda me praegu seda päeva just tähistame, et tõepoolest, Durbani päev on niisugune vähetuntud rahvakalendri tähtpäev ja just minu jaoks on nagu märki väärne olnud läbi aja see, et selliste vähetuntud tähtpäevade kohta küsitakse just rohkem ja see sunnib mind aeg-ajalt ka ise raamatutesse piiluma seda teemat üle lugema ja iseenda jaoks nagu ka selle päeva tähtsuse või tähenduse selgeks tegema. Tänapäeval on noortel ju see rahvakalendri äpp, et see on tegelikult väga huvitavalt suurepärane, kus antakse siis ka praktilisi soovitusi, mida tänapäevane inimene võiks ühel või teisel päeval teha, noh, keda näiteks lina külvamine ei huvita, sest ta tegelikult ei peagi, kuidas tehakse, elab juba mitmendat põlve linnas ja keda ei huvita täpselt samamoodi eriti öökülmateema. Aga samas muidugi seda viie viljaputru, kus on linaseemned sees, et seda ma nüüd söön küll rohkem kui kord aastas, aga miks mitte siis märkida oma toidusedelis, et ma peaksin seda ilmtingimata Urban päeva hommikul keetma ja oma perele pakkuma. Huvitav, et miks see kaera. Puder, eks ole, on teine variant, mis selle kohta öeldakse linaseemnetega, et et miks just turbani päeval peab? Sellepärast, et rahvakalendris on ta märkinud sellist soojema suveperioodi algust ja jahedama kevade möödumist ja seda päeva on siis seostatud või ta on olnud selline rahvakalendriaasta ringi vai või teivasjaam, kus on siis öeldud, et nüüd on mõistlik külvata kaera, külvata lina aga tähtsad ja väga olulised kultuurid meie talumajapidamises ja eriti linad nõuab natukene soojemat ja natukene niiskemat mulda ja, ja talle öökülm väga ei meeldi. Teadaolevalt, et sellepärast siis ilmselt on ka söödud seda putru, et õnnistada mina ja kaera kasvu, ma arvan, vähemalt niimoodi, igal juhul kõlab see väga tervislikult ehk tulemine. Põllutööde juurde hiljem tagasi veel, aga küllap on nüüd oluline ära märkida, et see urbani päev on oma nime saanud paavst urbanuse surmapäeva järgi ja mida me teame siis sellest paavst turbanusest? Ja miks ta märtriks kuulutati, nii ta tõepoolest on, et kirikuloos on paavst urbanus päris tähtis mees ja tema valitsemisaeg jääb siis aastatesse 222 kuni 230 ja kandis tema siis tiitlit urbanus. Esimene nagu tähtsatel meestel ikka toona, eriti nii kaugel ajal. Sünniaeg on paraku teadmata. Kuid tema surmaajaks peetakse 20 kolmandat maid ja aasta oli siis 230. Arvatavalt võis ta olla rahvuselt roomlane ja Ta valiti siis aastal 222 Rooma piiskopiks ehk siis paavstiks. No miks ta jäi nagu kirikuloos silma oli see põhjus, et tema valitsemisajal paraku jätkusid tülid, mis olid juba varasemate valitsejate ajal saanud hoogu. Ja nimelt oli siis tegemist patukahetsustüliga, nimelt varasemad kirikuisad näiteks kallistus, esimene võimaldas siis abielurikkujatele, keda varem arvati surma patuste hulka ka pääseda kiriklikule, patukahetsusele ja viidates siis piiblis. Me kõik teame piiblist Noa laeva. Tema viitas siis sellisele esimese Moosese raamatust pärit kirjakohale. Puhtad ja roojased loomad pääsesid ka Noa laevale, et kuigi laeval küll haises, valitses väljaspool laeva siiski surm. Ja mingisugust teadaolevat fakti, mingit erinevate kassis tülide või konfliktide kohta urbanuse valitsemisajal Rooma kirikus ajaloolistes allikates ei esine ja samuti kui Rooma riigi valitsejaks aastal 220, kas sai selline mees nagu Alexander Severus, siis tema soosis kristlust ja tema kaitses ka Rooma kristlaste oma küsimust, kui nad siis tahtsid ehitada kirikut, roomas sellele maatükile, mis oli lubatud kõrtsmikele ja näiteks paavst Urban, see esimene, seesama urbanus, kelle mälestuspäeva me tähistame, leidis, et parem on, et sellisel maatükil teenitakse jumalat. Ja noh, on siis arvatud, et urbanuse ajal nii-öelda kristlaste arv kasvas ja samuti oli urbanus siis sedasorti mees, kes käskis valmistada armulaualiturgia tarbeks esemed hõbedast ja laskis valmistada nii pateenid ehk siis armulaua leivataldrikut, hõbedast kui siis ka karikad ja urganos esimehed tunnustas seda, et kirikul on siis ka maiseid rikkusi. Et noh, niisugused olid selle mehe ilmavaated ja võib-olla siis ka mõningased, sellised uuenduslikud teod meie risti kiriku ajaloos. Ja noh, teda siis kujutatakse hiljem sellise paavstina, kelle käes oli tuvi hõõg ja tavaliselt on siis ka urbanuse kirikud rajatud siis samanimelise paavsti ajal, et kui me vaatame, kus erinevates maailma riikides urbanusele kirikuid rajatud, siis tavaliselt selle urbanuse valitsemise ajal mitte ainult suur panus esimese, vaid ka järeltulevad paavstid on seda urbanuse nime kandnud. Urban on see esimene oli üks igavene värvikas kuju siis ja teda on ümbritsenud kõikvõimalikud legendid, samuti muist neist kindlasti kaheldava tõepärasusega, aga ajapikku on see urbanuse päeva tähistamine, mis on siis väidetavalt tema surmakuupäeva järgi siiski kahe päeva võrra nihkunud edasi, et hukati ta 23. mail, aga urbani päeva peame, 25. mail. No vot niimoodi see on jah, nende ajalooliste faktidega, et väga paljudel puhkudel, kui me võtame isikupärimust, et eks see on ka järeltulevate põlvede ju tõlgendamise küsimus, et mida ühe või teise tähtsa mehe eluloost esile tõstetakse ja tõsi ta on, et ka urbanuse surmapäeva asjus on kindlad andmed nii-öelda kas puudulikud või siis vaieldakse, et kas on tegemist kirikliku pärimusega kristliku pärimusega. Ja tõepoolest üks legendidest väidab, et urbanus, esimene hukati 23. mail aastal siis 230, kui tal pea maha löödi. Ja siis väidetakse, et väeti, 25. mail ja seetõttu austad, aga kas see siis tema mälestuspäeva kõigepealt selle matmispäeva järgi 25. mai järgi ja samuti ei ole täpselt teada, millistesse katakombides seda maetud on, et kas see on siis san, kallisto katakombid või mõned teised, aga selge on see, et teda austatakse kui katoliku ja õigeusu kirikus elektrit ja pühakut. Jäädvurbanuse esimese mälestuspäev on siis kinnistunud 25.-le maile. Et siis kristliku pärimuse kohaselt siis selle matmispäevale. Ja seda me tunneme siis ka Eesti rahvakalendris kui Orbani päeva, et ilmselt sellepärast aga trügi kalendrisse rändab, et see on selline natukene salapärane ja kõlab väga ilusti. Urbanik eesti keeles seostub ka urbadega ja kevadega, et võib-olla sellepärast on ta nii populaarne, ei oska arvata. Just nimelt esimese hooga mõtledki, et sina midagi pajudega tegemist ja lihavõttepühadega, aga siis selgub, et vaat, hoopis selline asi. Just nimelt, aga maailmas on Murbanusele piisavalt kirikuid pühendatud ja Eestis ka lausa kaks tükki, et siis Urvaste ja Varbla kirikud räägiks natuke neistki. Hea meelega tõepoolest Eestis on, üllatus-üllatus, ongi kaks kirikut, et mis on siis urbanusele pühendatud ja võib-olla mulle endale lähemal muidugi Urvaste, sest see asub Võrumaal, ma tegelikult olen mõlemas kirikus ka ise käinud Urvastest korduvalt, aga Varblas vist korra või paar Võrumaa oma on vanem ka 600 aastat. Jah, nii ta on. Ja üks tüüpilisi viktoriiniküsimusi siis Eesti kultuuriajaloost tahab tavaliselt teada, et kus asub Eesti ainuke maak siili. Ja õige vastus on loomulikult, et Lõuna-Eesti Survastesset Urvaste kihelkonnas ja miks ta siis eriline on, on eriline sellel põhjusel, et basiilik kana ehitatud kolmel ööbilisi kirikuid ehitati traditsioonilised linnade pea kirikud, eks, no3 lööviline basiilika, see tähendab siis seda, et keskmine vöö peab olema ka teistest natukene kõrgem. Ja see maa basiilika annab siis tunnistust. Kihelkond on olnud väga jõukas ja väga rikas kreeka keeles tähendab basiilika noh, teadupoolest kuningakoda ja on siis oletatud. Eeskujuks Urvaste kiriku puhul ongi kas siis Riia või Tartu toomkirik, sest tolleaegne Vana-Antsla mõisnik üks küll aitas ehitada ka Tartu toomkirikut. Ja üksiti tõepoolest on Urvaste kirik siis üks vanemaid Võrumaal asuvaid sakraalhooneid, mille ehitusaeg jääb siis 13.-sse 14 10.-sse sajandisse. Ja nagu öeldud, et Urvaste kirik on siis pühendatud pühale urbanusele ja nagu siin enne ka mainisin, et eesti rahvaetümoloogia rahvapärane sõnaseletus seletab siis seda nime urva tüveliste sõnade kaudu, kuigi ladinakeelne Urban või urbanus tähendab midagi palju proosalisemat, nimed, linnameest või linlast. Ja kuna Urvaste kiriku ehitamise aega ei ole siis väga täpselt suudetud dateerida. Me teame tavaliselt enne kiriku ehitamist, on võinud olla selles kohas kabel või mõni puukirik, mis on põlenud, on sisule teatud, et kirikut on ilmselt hakatud ehitama mõne samanimelise paavsti valitsemisajal, et noh, näiteks urbanus viies valitses aastatel 1000 362370 või ka näiteks Surbanus kuuenda ajal 1000 378389, nii et on jälle erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Miks muidu see kirik või see ümbrus on meile veel huvitav on see, et Urvaste kirikus on teeninud väga mitmed õpetajad, kes on meie kultuurilukku jätnud väga märgatava jälje. Näiteks luterlik õpetaja Johan Kuzzlov võiguzzles kes oli õpetajaks Urvastest 1000 630656 ja nimelt see kutslas või kutsele pärit ise Pommeri maalt ja ta avaldas siis 1644. aastal sellise toreda raamatu räägib Võhandu jõe pühaks pidamisest. Lühike teade ja seletus väärpühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal. Ja ta kirjeldab siis ka Võhandu jõkke ohverdamist, aga samuti seda ja ütleb, et, et eestlased ei tea ristiusust rohkem midagi kui seda, et nad on ristitud. Et jälle selline kirikuõpetaja vaatega oht, et eestlaste nii-öelda sisuline arusaam isase kristlus on, on suhteliselt kasin. Aga küll nad on siis pigem rohkem seotud loodususuga ja loodusele ohverdamise looduse pühaks pidamisega. Eestlastel oli väike trots k ike, noh, eks ta ikka jah ja võib olla ka see, et kui sa päris täpselt aru ei saa, sa jälgid ikka neid samu kombeid, mis on sulle hingelähedased ja millesse usud, et sõltub sinu elu ja pere hea käekäik, karjakasv taime, kas sa pead loodusega korralikult või ütleme, heaperemehelikult suh lema suhtestuma, hästi läbi saama, siis, siis käib sinu Häsi, kästi seda, sa tunned praktiliselt, kas sul on süüa laua pealt, kas sul on majal katus peal, kas sa elad kenasti, aga võib-olla need tõed, mida kirikus kuulutati, olid kõneldud niisuguses keeles ja liiga keeruliselt, et ega see talupoeg kavast aru ei saanud. Veel üks maailm. Üks. Räägime Orbani päevast, stuudios on folklorist Marju Kõivupuu. Muidugi tuleb tunnistada, et minu kui võrukeelse inimese jaoks on hästi oluline ka see, et seesama Johan Kuzzlev tõlkiski kogu piibli siis Lõuna-Eesti keelde, aga see paraku käsikirja ta koostas ka Lõuna-Eesti grammatika, kusjuures tema jaoks lõunaeesti keel oligi eestikeelsest põhja-eestit. Ta ei osanud, et nii-öelda siis lõunaeestlasena on mul ikkagi väga hea teda meeles pidada. Ta on siis selline mees olnud, kes on selle maanurgakeelele ka nii-öelda esimest korda tähelepanu pööranud ja proovinud siis ka tõlkida piiblit, nii et ta püüdis nagu seda kristlus sedapidi lähemale tuua. Aga muidugi seal tegutses üks teine paha mees ka Johan Christian con, kes on siis saanud kurikuulsaks tõepoolest muinasusu vastu võitlemisega. Et kes oli siis seda meelt, et temaga, kes elasid tema mõtteviisiga kaasa, tõstsid siis käega pühade kohtade pühade puude vastu, nii et nii-öelda kristlust võib rahvale hingelähedaseks muuta väga erineval viisil, eks ole, kultuurselt ja mitte nii väga kultuurselt. Nõnda palju siis Urvaste kirikust ja sellega seotud pühameestest. Tunduvalt noorem on Varbla kirik Pärnumaal, mis siis ehitati pärast puukiriku põlemist uuesti üles, eks ole, 1860. aastal ja Varbla kirik on kaunis neogooti stiilis kirik maakividest, aga selle kohta on öeldud, et tema seis on avariiline. Tänasel päeval. Ta on jah, üsna kurvas seisus, mul oli au seal mõned paar aastat tagasi käia, ma ei olnud seal tõepoolest varem käinud ja, ja ta on suhteliselt uus sakraalhoone, et ühel raidkivi, mis seal on märgata, on aasta 1858, aga mitmed muud, sealhulgas ka muinsuskaitse koduleht annavad tõepoolest on siis valminud 1860 61 ja ta on juba võetud muinsuskaitse alla 1998, et ta on selline lihtne ja huvitav neogooti hoone, aga ta on selline huvitav interjöör, kui sinna sisse saab, et see on natuke selline Rannarootsi kirikute stiilis, et kui sinna kirikusse siseneda, asja on selline tunne, nagu oleks sattunud sellisesse kummuli keeratud paati. Ja, ja mis on seal muidugi kultuurilooliselt on hästi huvitav, et seal afon Maydelite siis vapiga perekonnapink, kes on sinna sattunud ja kirikuaed iseenesest on ka selline vaikne ja rahulik, et ta ehk ei ole nii uhke ja niisugune kultuurilooliselt ehk nii rikkaliku ajalooga nagu seda on Urvaste oma, aga hea on ju teada, et vähemalt üks viis urbani päeva tähistada näiteks võtta taotumadke, külastada näiteks ühte nendest kirikutest, miks mitte. Et see oleks üks tore viis kevadisel ajal Eestimaad avastada, eriti kui see päev juhtub olema nädalavahetusel, nii nagu ta sellel aastal on. Just nimelt nii, et Varblaja, Urvaste kirikut siis pühendatud aas turbanus esimesele, aga tulles tagasi urbani päeva ikka selliste põllutööde ja istutamistööde ja külmumistööde juurde oldisist tõepoolest täiesti surmkindlad ja elu oli seda näidanud, et öökülmad olidki selleks samaks urbani päevaks nii-öelda pöördumatult läinud. No ütleme siis niimoodi, et pigem umbes täpselt pihtas põhjas, sellepärast et noh, keskajal ja oli ka kombeks aega arvestada pigem nädalaks, et kaupa, et me teame, et on olemas lugu nädalat, kus loeti mitu nädalat, nii on ühe või teise tähtpäevani ja see ajamõõtmine oli tänasega võrreldes sootuks võib-olla noh, ma ei tahaks öelda, et algelisema Kadaliteist sugune aeg kulges oluliselt teistmoodi ja muidugi noh, tänapäeval Me peame paremaks kui arvestama ka niinimetatud kalendrid riiviga selles mõttes ütles, et uue vana kalendri vahenuga tegelikult kaks nädalat, aga isegi siis, kui see pluss-miinus kaks nädalat siia-sinnapoole jääb, siis eksmai lõpus. Üldjuhul kui ikkagi on selline normaalne kevad, siis tõepoolest nii-öelda suurem öökülmaoht on juba selleks ajaks möödas ja saab siis põllule külvata ka neid kul tuur, mis on nagu veidi tundlikud ja lina, seda kahtlemata natuke on. See oli just nagu see periood pärast turbanipäevad või siis ka köögiviljaaeda istutada külmaõrnu taimi, eesti keeles on ka tore ütlus, eks ole, et ma olen muidu tubli inimene küll, aga kui kevadine külm mind ära ei võta, eks ole. Väga kardeti, et sellest sõltus sügisene saak ja omakorda inimeste nii-öelda talvine toidulaud ja heaolu ja, ja kõik muu, mis sinna juurde käis. Kusjuures tähelepanuväärne on see, et just nagu see urbani päev on üldse Põhja-Euroopas niisuguse teravilja külvi teatavaks orientiiriks, et rootslased ja soomlased näiteks urbani päeva rikku räägivad sellest, et suvesoe hakkab tulema. Lätlased vaatavad samuti lina ja koera sellel päeval. Ja üks tore ütlus on ka rahvasuust talletatud, kuidas vesi soojaks läheb, et esimene külm võetakse veest välja jüripäeval teine külm kivi võetakse välja urbani päävele, kolmas võetakse välja jaanipäeval, et see on nagu teistpidi, eks ole, hakatakse jälle pärast jaanipäeva lugema, kuidas vesi läheb järjest külmemaks, jälle vette visatakse jahe kivi, et kui, kui praegu võetakse neid jahegi veest väljas pärast jaanipäeva hakatakse ütlema, et vot, eks ole, Jaan viskab esimese jahegi vette. Aga noh, ta on jah, ikka päris päris kevad ja, ja muidugi noh, miks ta nagu linakasvatusega seotud on, et lina on tõepoolest selline ühelt poolt tundlik taimed, ta tahab tõesti niisugust viljakat mulda ja parasjagu soojust ja noh, Eestis on ju lina kasvatatud üle 3000 aasta ja Eesti lõunapoolsetesse piirkondadesse seda niisugune hästi sünnis, et lina võimaldas osta talupoegadel maa päriseks ja ja Eesti linaseeme oli tuntud ka väga, väga sinisugune, kallis kaup kogu koopas, muuseas ma ei tea, kui paljud teavad seda, aga kui 1867. aastal Pariisi Expol käidi, siis said Eesti seemnest kasvatatud linakiud suisa kuldmedali, nii et me peaksime väga uhked olema. Kui tänapäeval keegi näiteks kasvatab linagas oma tarbeks, et seemet saada, et siis on hea teada, et näiteks lina põllu lähedal kasvavad väga hästi porgandid ja sibulad ja kartulid jääd linataimedele tähendab eemale näiteks Colorado mardika või, või kartulimardika ja ja, ja võib-olla ehk on huvitav teada, et näiteks linakiud on see, mida kasutatakse rahaku püüride paberist kupüüride valmistamisel aga samuti sigaretipaberi koostises suitsetajad ja, ja teame ka, et lina on väga tervislik linaseid riideid soovitatakse kanda inimestele, et noh, kellel on erinevaid selliseid nahahaigusi, kes põevad psoriaasi või on ekseemi, Tätte linane laseb hästi nahal hingata, nii et, et selles mõttes on nagu täitsa arusaadav, miks linale ja nii palju tähelepanu pööratud ja miks on siis jälgitud, et millal on nagu sobiv aeg seda kuldaväärt taime hakata külvama? Need on tõesti ka kuldaväärt nõuanded, aga see puudutab siis selles mõttes ka iluaiandust, et kes ei jõua ära oodata, millal saab hakata külmaõrnu külmu kartlike lilli istutama, siis on selleks ka urbani päev üks sobivaim. Ja mõistlik ta üldiselt selles mõttes on, muidugi tundub, et see kevad on ehk keskmisest soojem, aga, aga on ka neid teisi kevadel, mis on märkimiseks väärselt külmemad ja kus teinekord veel juuni alguses sky võib tulla öökülma, et et eks ta jah, selline nagu see rahvakalendri äpp noortele soovitab, et et potipõllumehed pistke kõikuma, sõrmed rõõmsalt muliga sellel päeval ja istutage, istutage, muutke kodu kaunimaks või, või külmaks, kõike või pange maha selliseid taimi, millest ka toidulauale midagi võtta saab. Kuna urbani päev on muidugi hoopis eriline, et toimuvad siis ju ka Europarlamendi valimised, aga üks õige eesti inimene jõuab kõike käed mullaseks teha, linaseemnetega kaerahelbeputru keeta ja kindlasti ka valimas käia. No absoluutselt, kui ma seda saadet ette valmistasin, siis ma just märkasin huviga, et minu hea tiimikaaslane, õigupoolest küll tiimi kapten, telemängu see niiskus, millal Hannes Rumm, kes kirjutas Europarlamendi valimistest, oli võtnud ka kasutanud selle rahvakalendri äppi ja soovitanud muuhulgas tõepoolest, et see oli hommikul kõht putru täis, vaadake, mida saab, kuhu istutada ja kindlasti minge valima. Et, et see on nagu ka eestlase nii-öelda poliitilise kultuuri seisukohalt natukene selline uus, et me saame valida europarlamenti, aga, aga kui vaadata, kes seal kõik kandideerivad, siis oleks mõistlik teha tark kvaliteet, hiljem ei saaks öelda, et näed, mis nad teevad, et see on alati võimalus vastu küsida, et aga kas sa ise valimas käisid? Jah, ja loota võib, et äkki jääb siis urban päev kui selline ka rohkem meelde, et just sel päeval olid europarlamendi valimised, kaasajal on omad märksõnad tähtsad, aga nii ta on ja selge on see, et pärimusi tuleb hoida ja vanu kombeid, rituaale peab teadma. Aga võib-olla leidub inimesi, kes selle peale küsivad? Üks igapäevane elu toob igasugust uut informatsiooni massiliselt juurde ja kus ma siis veel neid vanu pärimusi ja kombeid ja rituaale teada? Kas see on absoluutselt õigesti, küsib ma, tegelikult ütlen ka oma üliõpilastele, et kogu aeg tuleb küsida, miks ja, ja võib-olla sellepärast on hea neid vanu pärimusi teada, et, et see on nagu meie selline kultuuri aluskiht või vundament, et et paraku nii ta on, et põlvkonnad eelläinud põlvede pärandist valivad midagi niisugust, mis meile omale hästi sobib. Ja ma veel kord ma peaaegu tunnen ennast nagu selline reklaamitädi, et tegelikult ma vaatan seda noort koostatud seda kaasaegse rahvakalendri äpp ja seal on selliseid väga lõbusaid lustakaid soovitusi, et kuidas just tänapäevane inimene või tänapäevane noor mõtestaks enda jaoks selle ühe või teise püha lahti, mida teinekord noh, rahvakalendri päevate trükitakse kalendermärkmik, kesse ära mõnikord nad satuvad vale koha peal, eriti kui on tegemist liikuvate pühadega kalendritegija ei taipa seda. Et just see kultuuriline vundament, et kust, millisest mullast meie juured toitu võtavad, et mis on see kristliku kultuuri spetsiifika. No kasvõi näiteks seegi, et kes suure panuse ikkagi oli, mis ta tegi, mille poolest ta kultuurilugu kui jäi või vaadata mingisuguseid teisi pühasid või kombeid või üldse ka vanu traditsioone, puudutagu need inimeste igapäeva toimetusi või perega seotud kombeid või mingite tähtpäevade tähistamist, et, et mis on nagu see kultuurikiht, et, et kust me ammutame seda elujõudu ja, ja miks me oleme just tänasel päeval niisugused, nagu me oleme. Kelle jaoks pakuvad need vanad kombed pisut rohkem, kes võib-olla ahmivad kogu maailmast uut ja huvitavat, sest ausad, võib-olla meie sellised karge põhjarahva väikese lihtsa rahva kombed ei ole nii värvikad, ei ole nii eksootilised, meil ei ole kirjeldada selliseid uhkeid ja vägevaid põnevaid rituaale nagu näiteks, kui me läheme kas Aafrikasse või kuskil Aasiasse või Ameerikasse, et meil on sellised natuke maadligi ja raskepärased ja pragmaatilised, esikohal on ikka see, et kuidas ikka saaks nagu juurika maha ja talveks hästi palju toiduvarusid ja selline maadligi ja täistallaga astumise kombed, aga, aga need on meie omad ja need on võimaldanud meil siin aastatuhandeid vastu pidada ja püsida. Nimelt ja homme Nurbani päev igatahes igatahes mina keedan putru ja lähen valima. Selline oli saade Urboni päevast. Stuudios olid Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna kuulmiseni.