Isiklikud asjad. Kitarr vinguv ja saade hakkab peale. Tänases saates räägime edust, räägime püüdlustest paremuse poole edukultusest aga omalaadsest, haigusest, mida võib nimetada perfektsionismiks. Kas üldse ongi haigus? Tere tulemast stuudiosse, loik tere. Kui saadet ette valmistasin, tuleb tõdeda, siis tekkis selline tunne, et kas ma mitte ei murra sisse sellisest nagu avatud uksest. Iga päev ju mõtleme tegelikult, et kuidas saaks oma ülesandeid täita paremini, et oleksid rahul ise ja oleksid rahul teised, kuidas näiteks päeva aega paremini jaotada, kuidas oma suhteid paremini korraldada teistega? Ikka aina paremini ja paremini, et on ju ka selline hüüdlause olemas, et alati saab ju paremini. Või kuidas sulle tundub? See on üks hästi kaval lausa muidugi on selline olemas selline lause ja seda kasutatakse palju ja sageli ja ja on selliseid kohti ka, kus mina ei ole üldse nõus, et niiviisi võib öelda. Või õigemini on siis asi selles, et et see on pigem nagu niisugune tõdemus, eks ju, ja mõne koha peal on ta tõesti päris õige. Aga halb on ta siis, kui ta muutub absoluudiks, kui me selle väite abil põrmustame ükskõik mille, eks ole, et ükskõik milline saavutus ja siis me ütleme sealjuures, et alati saab paremini. Kui ta võtta endale mingiks sisemiseks selliseks motoks, et alati saab paremini, kas. Mara, jah, see võtab rõõmu saavutustest ära, kui ma tunnen, et ma olen tõeliselt midagi midagi hästi heatasemelist teinud. Ma olen millegagi hästi toredasti hakkama saama, tõeliselt ennast ületanud. Ja midagi tõeliselt noh, niisugust. Ma ei tea, ma ei tahaks öelda geniaalselt, võib-olla vaheliku geniaalselt, aga aga midagi tõeliselt head on toimunud minu sees ja ütleme, see, mida ma olen teinud, on ka teistes tekitanud mingisuguseid suured lained ja siis tuleb, keegi ütleb, et alati saab paremini. Mis asi see on, seal pole kohapeal. No vot just nimelt, aga, aga paraku ümberkaudu on seda kuulda aeg-ajalt ka sellistes kohtades. Et no mis see siis ära ei ole, eks ole, kujutati nüüd, arvab, et neide, kes, eks ole naist. No aga vot siin tekibki mingi selline paradoks, et selline parema poole püüdlemine ja pidev pingutamine see lihtsalt hakkab üle viskama, et noh mida ja kelle jaoks siis lõpuks ma üldse taga ajan. Nojah, et et nagu ikka nende asjade puhul on siin elus, eks ole, minu arvates kõik asjad on head seni, kuni nad on inimese nii-öelda inimese endaks saamise ja inimese õnneteenistuses, vot siis nad on head, kui mida ma mõtlen, selle inimese hendaks, saame seal, see on see, et eks ole, et kui inimene realiseerib oma potentsiaali võimalikult suures mahus võimalik palju. Aga kui ja sellest ta tunneb ise noh, niisugust iseendaga kooskõlas olemist. Ta tunneb, et, et ta on maailmaga kooskõlas ja tal iseendaga kooskõlas tunneb sellest rahuldust. Aga kui see muutub painajaks noh, kui see muutunud mingiks asjaks iseeneses, kui inimene juba läheb meelest ära. Ja see ja see aina paremini paremini, paremini saab nagu mingiks ainsaks juhtmõtteks, kus enam mitte millelgi muul ei ole tähtsust kogu aeg vaenlaste taga, et peab olema parem, peab olema parem, võib olla mure. Siis on nii, et inimene läheb meelest ära. Ja Endal läheb meelest absoluutselt jääda teistel tihtipeale veel veel kiiremini kui see endale, kuigi noh, siin on hea küsimus, eks ole. Et kellel enne läheb kas, kas iseendale või teistele. Et vahest päris raske öelda, kummal ennele mõnikord vaatad niiviisi, et, et kellelgi ei ole enam inimene meile, see talle endale ka teistel. Et siis on see küsimus küll, et mille nimel me seda teeme? Jah, aga siin on ju ka see, et kui seada selline enesega rahulolu eesmärgiks, siis on see samamoodi eesmärgi seadmine ja paraku siis sa paned ennast nagu selle vangi. No see on täpselt sama asi, et kui enesega rahulolu ongi ainus eesmärk, et noh, siis on lõpuks ikka paistab seal stagnatsioon seal. Et ma niimoodi olengi enesega rahul ja see on eesmärk, ema väldin kõike, mis võiks tekitada minus ärevust. Noh, see on teine äärmus, ma arvan, et kuskil on ilmselt tasakaal olemas ja õnnelikud vist on need inimesed, kes selle kola üles leiavad, mõrvad. Jah, just jah, ja siin siin ongi see piir, et mida saab siis ära tunda kui püüelda sellise paremuse poole. Aga muidugi edukultus ja perfektsionism, need on kaks päris erinevat asja, et edukultusega seostub ka selline tänapäeva haigus näkku karjerism mis ei ole üldse noh, võib-olla mitte ainult tänapäeva haigused, seda kogesime ka juba nõukogude ajal. No ma arvan, et see on sama vana kui inimkond karjääris, ma usun, et see on kõikidel aegadel olemas olnud. Aga ma mõtlen, et see on seesama, kus inimene unustab iseenda ja tähendab inimene unustab inimese ära ja ta läheb ainult seda redelit mööda üles, seal on samamoodi, et ainult edasiminek on eesmärk kõrgemale, kaugemale ja võimalikult rohkem raha võlgnikult, rohkem võimu, see ongi eesmärk. Nii et noh, ma arvan, see on küll alati olemas olnud, aga eks jah, praegusel ajal me näeme seda üsna palju enda ümber ja ma ei teagi, kas see on selles mõistes kari rism, nagu me nõukogude ajast räägime või, või on siin midagi muud, see vist on mingi selline mina ütleks pigem see niisugune individualism minema pragunema. Et ajad ja see, see niisugune karjääri ehitamine seal sees, et see on kuidagi hästi loomulik, mina ei oska seda öelda, võib-olla siin ühiskond ei olnud, siis peaksid avaldama arvamust, et et mis, nagu üldiselt arvatakse praegu nende seas, et kuivõrd me saame rääkida, karjerismistada praegu ilmselt on ka realism loomulikult ka olemas, aga aga meil räägitakse ju karjääri planeerimisest, karjeri ehitamisest ja ja niimoodi, noh, kas realism selles mõistes nagu ta vanasti oli see võib-olla midagi muud. Aga kas ta aitab sellised mingit karjääri ehitamise või enese elu planeerimise õpikut või et kus nad aitavad ka kuidagi sisemiselt inimestest? Ma ei tea, ma arvan, ma arvan küll, et aitavad vist et kes on selle tee valinud, selles aitab ilmselt küll ja, ja vaata, siin on just seesama asi, et kui inimene oma karjääri ehitades ja planeerides ja sedapidi minnes siis seda täide viisil ta ennast ära unusta sealjuures kas siis võib-olla ei olegi midagi väga halvasti ennast oma lähedasi sealjuures ära unusta selles mõttes, et ta vahetevahel naudib ikkagi see tagada lihtsalt inimene? Jah, tal on tore kaaslane. Kuna te olete järeltulijad. Ja kui tal ka neid järeltulijaid ei ole, võib-olla siis kellelgi teisel tema lähedal on, on keegi tore ja, ja võib-olla ta naudib oma toredat koera ja võib-olla ta naudib, ma ei tea noh, mida iganes. Et ühesõnaga, et ta ikkagi unusta ära, et, et maailmas on ka olemas noh, mitte pingutamine selle karjääri nimel, vaid maailmas on olemas ka see, et, et võib tunda ennast lihtsalt hästi. Et ja noh, ma räägin sellest hästi tundmisest, mis ei ole nii-öelda kiirmeetodil või ekspressmeetodil mingi keemilise ainega. Noh, mis saab valesti majas, eks ju. Et ma pean ju kommenti lõdvestuma ja siis ma lähen, teen kuskil midagi, mis ei saa. Nojah, aga, aga see kipub ka ju tänapäeva maailmas olema noh, peaaegu norm, eks ju. Et ütleme, neutraalsel viisil lõdvestumine on midagi niisugust, et see eeldab niisugust tõesti enese lõdvaks laskmist rongilt maha astumist, peaaegu tekib niisugune hirm, et kui ma vaimset pingutust vot jah, et me sellest selleks midagi nagu tegema ja ma pean nii-öelda tegijate hulgast natukese välja astuma, et Mannatraalsetenast saks lõdvaks, sest seal nii tüütu ja pikk see, et ma saaks Natrastastusele, saaks. Et see eeldab ju noh, niisugust mitte midagi, tegemist mingi aeg sedasi, et ikkagi nagu efektiivne tänapäeva inimene olema, seal on vaja kiiresti ruttu Ekspressmeetodil noh, mulle väga meeldis see väljend meditsiini, seal Ekspress teist on see, mis, mis näitab hästi, ruttu midagi, eks. Ekspressmeetodil lõdvestuma niimoodi ruttu ja siis kiiresti lõdvestuma ära ja siis lähme ruttu jälle karjääri tegema. Vaata, see siin on ka see asi, et kas üldse peabki olema nii-öelda tegija, neid tegijaid on nii palju meie ümber, et noh teinekord vaatad, no mis, mis ta nüüd nii tegija on, aga kõik nimetavad seda, tegid. Sa räägid praegu täiesti selgelt Eesti inimesi, praegu isegi isegi, palun tahaksite küsimused, kuidas küsida, et kas peab tegijale muidugi. Ei no selge see, et tingimata ei pea enam tegija eino minu pärast, tähendab tegija võib-olla nagunii keegi seda meiesuguste käest ei küsi ja kõik on tegijad. Edasi aga, aga tähendab siinjuures jälle seesama asi, millest ma siin räägin juba mitu minutit, et jumala eest, et kui inimene ise ennast ära unusta, olgu ta kui tahes tegija jumala eest, aga, aga kui inimene iseenda sealjuures oma lähedased ära unustatud, siis on asi kurjast. Hea küll, teeme muusikalise pausi ka ja kuulame tänase teemaloona Marie Aarelt ühte vägagi tuttavat lugu. Kolm üks. Ja siis nii see on, aga aga see pole see toores e. Ma kui ka IT-s Kuid mures olen see Paneks? BRS teenindab mööde ja kulg. Lukustunud kolletest. Aga see pole, see pole see. Ja kui siinika niit Ja kui mina ja ongi üles, mis siis? See pole, see pole see. Jaak kuis Voluv Errnes ja siis on kindel, et see pole. Keem kui ta leiad See. Kolits see kolis. Nüüd siis arvamusi tänavalt ja küsisin, kuivõrd oluline on parema poole püüdlemine nende jaoks. Põhiliselt olid siis noored vastajad ja kustkohast läheb piir? Ja see tuleb endale kindlasti seada, aga, aga siin ei saa jõuda, sest kui inimene sinna jõuab, siis siis tal ei ole enam mitte kuskile minna. Et tsiviiltuleks edasi lükata kogu aeg, kui selle saavutad, kui sa arvasid, seal see saavutanud, siis peaksite edasi lükkama. Oled sellises püürluses, tunneks ennast õnnelikuna. Aga loomulikult. Selline küsimus, et kuivõrd oluline on sinu jaoks parema elu poole püüdlemise printsiip. Ehk siis kõik inimesed püüdlevad ikke parem oleksin. Igati loomulik. Aga selline paremus nagu võistluse printsiibina, et kõikides olla üle teiste üle püüda parem töö, parem palk. See pole üldse asja olla õnnelik, et sul on esmavajadused rahuldatud, on süü perekond asjas Pole tähtis, kõige parema oote oleks juba kõige suurem korter ja nii edasi Eestis õnnelik olevat. Kuivõrd oluline on sinu jaoks paremuse poole püüdlemine elus? No suhteliselt oluline. Mida sa ise selleks teed või kuidas mina selle suhtes on päris pikad tööpäevad, üritan hästi teenida. Kas selline elu sulle meeldib, nagu sa praegu elad? Ütleme rahul. Aga alati võiks parem olla. Millal tunneb, millal see kõige parem on, et nüüd aitab, et nüüd võiks hakata nagu seda tehtud nautima? Ma ei tea, päris niimoodi ei oskagi tunde, alati on midagi paremat aastat nagu antakse võimalused beebi seitse päeva järjest 24 tundi tööde saad tohutult raha, et kas sa võtaksid sellise pakkumise vastu? No päris seitse päeva nädalas ikka teha ei saa, väsitab ära, vahest puhkust. Aga põhimõtteliselt. Põhimõtteliselt küll jah, et oled nõus ennast nii äärmuslikult proovile panema, et siis saavutada midagi enamat kui kõrgemat palka või vanema töökohta? No ütleme nii, et selle nimel rabeleks päris palju aga päris kõike mängu kaebane. Ja kuskil on piir olemas. Kas paremuse printsiip on sinu jaoks elus oluline paremuse poole püüdlemine? Põhimõtteliselt küll jah. Selles suhtes, et alati võiks, ikka esineb ülesmäge minna, mina leian vähemalt et nagu hetkel oli siin nagu suhteliselt selline ilm, eks ole, ava siis vaikselt, hakkab Rooma ja tuleb niisugune paela paela väga mõnusa. No see ilmaks aga siis iseenda süüdlaste koha pealt, et näiteks, et kas püüad parimat töökohta, paremat palka, paremat kooli, paremat riiki? No põhimõtteliselt nagu teoreetiliselt on muidugi tähtis selles suhtes, et nagu püüelda kuskile poole, eks ole, muidu läheb nagu asi väga käest ära ja läheb kuskile. Nii tekib näiteks mingi tsüklisse minek joomises igatpidi, noh et alati on vaja mingeid eesmärgi endale seada. Aga kuskohast läheb see piir, et sa tunned sellest asjast rõõmu, et see asi ei hakka pea kasvama, aga see on pigem selline subjektiivne teema, et noh, seal on selline kõhutunne või asja tunnetama, et kuidas nüüd öelda, et siit jookseb, tõmbame joone maha ja siit jookseb mingi punane joon, et sealt üle ei tohi minna, et see on nagu iga inimene peab nagu iseennast ise avastama nagu või midagi siukest. Aga kuidas sulle tundub, kas meie ühiskonnas on praegu selline risk nii-öelda väga määrav jällegi näol, et see on kahe otsaga asi, et ühel pool nagu teatud ringkondades on ta vägagi nagu laialt levinud, eks ole. Aga samas ütleme siis siukses töölisklassis ja sellistes ringkondades, et seal tundub, et, et võib tekkida käegalöömismeeleolu, et just no ütleme selle ajaga see esimene ja teine Eesti hakkab mängijana. Et ütleme esimeses Eestis nagu ütleme kõik need eliit, toolide asjad sutsu paugutatakse üle nagu aga samas jälle nii-öelda, et noh, et miks meil neid üldse vaja on. Teised mehed lihtsalt viskavad jalad seinale ja löövad nulliga. Eks siin tuleb ka igalühel omad otsused teha, et ma ei oska muud öelda, kui lihtsalt seal lauta, et nagu iga päss elaks nagu enda elu ilusse ja veovõiks nagu ega liialt jõuga ei ole mõtet ühessidega. See peabki nagu leidma nagu jõuga vehessil. Ja siis nagu sa leiad selle õige tee nagu. Noh, see nii tunnetuslik küsimus, et sa ei saa öelda, et poed nüüd mehele mingi plats, panen ette, et enam nii ei tee, nii vale. Et sa oled siiamaani kõike valesti, teen, et las poiss, vaata, mis teeb või kuivõrd oluline on sinu jaoks liikumine või püüdlus parema poole, noh kõiges selline võistlus parema asja saavutamiseks, kuivõrd oluline ikka on oluline kogu aeg. Kas elu on siin oleks selline võistlus. Mitte selles mõttes teistega, aga ikkagi endaga endaga, et mingid asjad sul on, mille poolse püüdled. Et ma arvan, et keegi ei ole kunagi täiesti rahul kõikide asjadega eluliselt. Aga kas peaks panema tingimata püüdma panna oma laps kõige paremasse kooli, saada ise kõige parem töökoht, saada veel suurem palk? Õpin õpetajaks laps kõige paremasse kooli, see on suhteliselt suhteline. Paremat töökohta, Ta raha suhtes, et oleks palk suurem. Peaasi, et tähtis on see, mis sulle meeldiks, see, mis sa teed. Kui sa sellega oled rahul, et noh tõenäoliselt see palk ei saa ka alati, ta ei ole nii väike, et vaevalt et keegi unistab koristaja ametist. Aga kui ta selles ametis ennast väga õnnelikuna tunneb Nii, aga miks siis mitte, siis sa võid ju mitu koristaja ametit pidada ja sa jõuad need päeva jooksul ära tehtud ja sa saad. Selle peale kuidas tundub, kas praegu, meie ühiskonnas on taoline karjeristlik maailmavaade väga määrav. Nii ja naa, osad teevad karjääri, aga osad on väga palju, on ka selliseid, kes juba väga-väga noorelt soetavad endale pere. Ta ikka oleneb inimesest. Kuivõrd oluline on teie jaoks püüd paremuse poole elus? Väga oluline, see ongi nagu elu eesmärk täiendada ja edasi õppida ja kuskil. Aga kas, kas läheb see piir oleks selle piiri kuhugi pannud või ei peaks seda piiri üldse panema? Ma ei tea, minu üks väga hea tuttav mul on öelnud selle kohta, et edu, et kui mõõdame natuke edu ja kuidas areneda on, siis edu on soovitud seisund, ehk siis piir ongi võib-olla mõnes mõttes seal, et oled saavutanud oma soovitud seisundi. Aga üldjuhul inimestel on ikkagi nii, et tekivad saatele seisundisse, tekib uus eesmärk. Et see on selline pidev edasilükkamine, mis uute eesmärkide leidmine. Aga kas sellest saab rõõmu tunda? Muidugi saab, sellepärast et saavutusrõõm on väga suur rõõm. Kuivõrd oluline sulle on selline edu poole püüdlemine, edukas olemine. Kui ma täidab täpselt, ütleksin, siis just see jutt, mida kaasa ja rääkis. Et aga selle edu piiri kohta ma ütleksin niipalju, et alati saab paremini ja nagu alati on mingit arenguruumi olenebki inimesest just et kuhu, noh, kuivõrd ta ise tahab areneda ja kuhu maale ta oma piirid tahab lükata. Et võib-olla mingil hetkel ongi, et ta on nagu näiteks mingi eesmärgi saavutanud ja ta on sellega rahul, et noh, siis võib-olla tõesti ei peagi seda piiri edasi lükkama, aga aga areneda saab selles mõttes ka horisontaalselt, et sa võid nagu ennast täiendada. Aga kas eesmärgistamine stressi ei tekita? See oleneb täiesti inimesest, ma arvan, et see tekitab stressi, ent sel juhul, kui ei suudeta nagu reaalseid eesmärke nagu püstitada Et minu arust on just pigem, mitte ei märgita. Kui sul ei ole eesmärki, siis seal palju rohkem stressi tekitav, sest ta liigub kogu aeg kuhugi ja sa ei tea, kuhu sa liigud. Et kui sul ei ole eesmärgiks, ei liigu mitte kuskile. Ja niimoodi see väsitab, palju rohkem tekitab palju rohkem stressi ja pingeid, kui sa niisama jookseb ringi ja sa ei tea, mida sa teed ja milleks sa teed. Eesmärk võib alati olema, see on inimene kuhugi veel olema. Ja see tee võib-olla ka iseenda sees. Ja just nimelt ja tihtipeale see on isegi olulisem kui mingisugused välised Edud edu tunnused. Dünaamil ma arvan, et osad inimesed võib-olla ei pruugi seda näha võib-olla võib-olla pimestatud nendest välistest eesmärkidest rohkem kui sisemistest. Intervjuud otsa kuulsime veel Svoidi, kes siis laulis sellest, et ei saa mitte kunagi küllalt. Aga intervjuudes oli kuulda päris mitmeid põnevaid mõtteid, näiteks siin piiri edasilükkamine ja kas või see, et edu on selline soovitud seisund ning see piiriedasilükkamine tähendab iseendast ka seda, et inimene seab ise endale lihtsalt uusi eesmärke. Ja see ei pruugi üldse tähendada seda, et inimene peaks ilmtingimata tegema karjääri. Nojah, nii sain minagi aru, et et see piiriedasilükkamine ei tähenda tingimata seda, et ma pean saama veel noh, kuidas ütelda, veel kallimad asjad ja veel parem v suurema palga ja veel veel rohkem võimu, see ei kõlanud siit intervjuudest välja küll jah. See oli küll niiviisi ja noh, mulle meeldis väga, kuidas. Kuidas, üks noormees rääkis siin sellest, et et noh, et kui, kuidas ütelda, et esmavajadused on rahuldatud, et siis on oluline see, et olla õnnelik. Et siin oleks päris tahtnud tema käest küsida, et mis on see, mis teeb teda õnnelikuks. Et äkki on see siis, ma tean, mis see on, need on need head suhted, on see meeldiv tegevus või? Ise teen? Ta ei lase, ma saingi aru niimoodi, et esmavajadused on, kui sul on pere on olemas, sul on töökoht nii-öelda katus pea kohal ja kapis on leib, sai et siis polegi rohkem vaja, et sul ei pea ju seal olema tingimata ta, ma ei tea, Püreneedest toodud? Jah, mingit maksu on ju? Selliseid asju. Noh, et ma kujutan ette, et üsna paljudel inimestel tekib küsimus, et see on ju, et kuidas siis nii, et kas siis polegi nagu rohkem vaja, et see on ju kõlab umbes nii, et et noh, see oli väga vähenõudlikud, et kus ta nii vähe tahavad. Et selles mõttes jah, et siin mina kujutan küll ette, et selle normi jaoks on see meeldiv tegevus ja head suhted olulised, ilmsed. Aga hästi kihvt on kohati just siin läänemaailmas sellist suhtumist, sest et tavaliselt ma olen kuulnud just noh, nii-öelda meie jaoks imejuttusid nende käest, kes on rännanud ringi kusagil arenguriikides ja noh, näiteks kas või India ja kus Nad ei teeni seal mitte midagi, neil ei olegi sellist tööd, millega seal teenida, aga nad on imelikult ise sealjuures sellepärast, et et päike, paistab, et on taas ummik ja noh, et nad on terved või ütleme, et saavad kuidagiviisi liiguks. Nonii, nii räägitakse ju siin ikka Lõuna-Euroopas ka, et vaat et kus on see elulaad, et inimesed tulevad õhtul lihtsalt välja selleks, et olla koos ja ja tunda elust rõõmu, ollakse koos tundide kaupa, naerdakse, räägitakse, lauldakse, tantsitakse. Jaa, jaa. Ja niimoodi ongi. Päeval tehakse muidugi töödega, aga nauditakse seda, et ollakse, et et need, niisugused esimesed põhjamaalased nagu meie siin oleme, et me kogu aeg noh, jälgime kiivalt, eks ole, et kas meil on ikka kõik nii nagu peab ja kas meil noh, ma tea, on vaja veel seda, seda, seda nihutab oma eesmärki kuskile poole niiviisi. Aga iseenesest olid hästi sümpaatsed intervjuud, et et see mõte, mille sa ära märkis ka, et need on soovitud seisund. Et vot vot see on päris hea mõte tegelikult siin on muidugi see, et, et mis on erinevate inimeste jaoks soovitud seisund. Ja ja ma ütleks nii, ütlesin seda sellesama lause, millest me algul rääkisime, et alati saab paremini. Aga tema hääles ei kostunud välja niisugust absoluut või sellist kuidagi niisuguste noh, kategoorilist nõuet või või mingit nihukest pinget. Et see oli nagu rahulik konstrukteering, et noh, muidugi saab alati. Palun. Aga noh, see negatiivne poolus mõtlesime ei kuulnudki, ei kuulnud seda negatiivset poolust seal, jah. Aga eks siin on vist ka nii, et sellel probleemil üldse on kaks sellist suuremat tõlget või tasandit, et isiklik ja sotsiaalne. Ja eks vist tekibki küsimus selles, et mis siis nagu prevaleerib, et kui sotsiaalset võrdsustada ka sellise majandusliku seisundiga et kas jääb siis peale selline majanduslik positsioon, sotsiaalne positsioon või isiklik, selline enesega rahulolu printsiip ja kui need kaks tasandit omavahel kuidagiviisi kattuvad või põrkuvad, et siis see võib omakorda konflikti kaasata. Ja loomulikult selle konflikti kaasa tuua, aga siin vaat üks intervjueeritav ütles niiviisi võtta selle küsimused peale, et kas ka realism on Eestis praegu noh, nagu levinud ja ta ütles, nii et nii ja naa, et on tegelikult päris palju noori inimesi, selliseid ka, kes üsna kiiresti loovad pere ja lähevad seda teed, on väga rahul iseendaga ja oma eluga, et seal nagu ei ole sellist karjääri tegemist või noh, meie praeguses mõistes karjääritegemist et lükatakse seda pere loomist. Jah, jah. Et kui rääkida sealsamas, on ka see eesmärk jaja ei, loomulikult, aga kui rääkida sellest sellest, et sotsiaalne, eks ole, majanduslik ja sotsiaalne ja teisest küljest noh, niisugune isiklik, et, et siis tõepoolest noh, ongi niimoodi, et inimesed on erinevad selle koha pealt, et mõnede mõnede jaoks ainuvõimalik viis on just selles sotsiaalses ja majanduslikus mõttes võimalikult kõrgele jõuda. Et seal nagu see, see, mis, mis on noh, nagu hea, õige ja tegelik edu. Aga et seal kõrval on terve suur grupp inimesi, kes, kellel tegelikult on hoopiski vot seesama inimlik pool oluline noh, no nagu oma niisuguse ütleme läbi ma ei tea, mille siis läbi suhete läbi emotsioonide läbi vot sellesama perekonnale Berglasse kasvatamise hoopiski ennast teostada. Sealjuures loomulikult keegi ei saa ju hakkama ilma selle sotsiaalse majandusliku voolata, selge see, eks, need, kes vara loovad perekonna ja kellel on, ütleme, seal tõesti kolm, neli või rohkem lapsed. Et ega nemad ka ei saa, ilma sellega olete hakkama, aga arvata võib, et nende, ütleme siis see nii-öelda nõudlus, nivoo on hoopis teistsugune. Ses mõttes, et vot siin hakkab tööle seesama asi, et elementaarsed vajadused. Tal on rahuldatud, et siis on võimalik niiviisi, aga seal ei ole võimalik püüelda väga kõrgele, väga kaugele. Sellepärast et ütleme siis niimoodi, et inimese, nii hingeline kui materiaalne ressurss kulub selle pere elu tagamisele nii-öelda mitte ainult materiaalses mõttes, vaid emotsionaalses mõttes ja suhetamates ja kõiges ja kõigis muudes mõtetes, et et selles mõttes noh, minul oli seal noore inimese käest hästi tore seda kuulda, et on nii ja naa, et ei olnud see niisugune, et, et jah muidugi loomulikult. See näitab sellist sisemist küpsust ja noh, kui me ennem siin rääkisime edukultusest ja perfektsionismist, mis, mida võib siis tõepoolest vastandada, siis siin ongi see perfektsionism. Sellise positiivse poolena Välja toodud, no ei tea, tõrje, mis, kas, mis asi seepärast finišit. Kas võib öelda niiviisi, et siin on positiivne pool, võib-olla võib? No selles mõttes, et enesetäiustada Seda küll jah, et ma püüdlen perfektsuse poole, et mingi asi minu elus on perfektselt hästi perfektne, täiuslik on minu minu elus mingi asi? Jah, ilmselt siin on küll see, et, et siin on see positiivne moment, võib olla päris paljud inimesed ei oleks olemas, aga kui me räägime pärssinismist, siis noh ma mõtlen, minu elukutse esindajad vaatavad selle peale natuke teistmoodi, ikka me, me näeme või puutume kokku sellega pigem negatiivses kontekstis kui positiivses. Kui me räägime pärssonismisse, tähendab, eks ole, et et see on selline elukäsitlus, kus see perfektsus on nagu kilbile tõstetud, see on kõige tähtsam. Et kõik oleks perfektne, et alati ja kõik oleks perfektne. Noh, see nagu välistab selle mingisuguse ebakorrapära või eksimuse või mitte toime tulemise v ebatäiuslikkuse või, või et see on nagu justkui välistatud. Et õige elu peab olema selline, kus või õige elu ongi selline, kus kõik on perfektne. Nii et see pole veel üldse positiivse märgiga, vaid vaid see on hoopis vägagi piirav printsiip. See jah, nendele inimestele, kes selles perekonnas näiteks Ja see on üsna ängistav, olin mina küll oma kõige olemas tõsteta. Et mikspärast sellepärast, et kui me vaatame tegelikku elu, siis tegelikus elus on paratamatud, on mingisuguseid möödapanekud, eksimused, vääritimõistmised, mitte toimetulekut. Inimene on ebatäiuslik olend, inimene ei ole täiuslikule täiuslik, kolandan jumal taevas, noh, kelle me oleme mõelnud, eks ole, selliseks nagu ta on. Aga inimene ei ole või täiuslik, võib-olla mingi ese, mille me teeme noh, mingi mingi kunstiteos, võib-olla, noh, nii et me ei oska ahmima õhku, ma ei oska midagi. Noh või kuidas öelda. Me ei kujuta ette, et võiks olla veel midagi teistmoodi või paremini, või muusikateos mis iganes. Aga inimene ei ole täiuslik. Ja vaata siin, eks ole, oleneb ju veel sellest ka, et kuidas konkreetne inimene siis see mõistab seda täiuslikkust ja mina näiteks arvan, et erinevate inimeste täiuslikkuse mõistmine võib olla üsna erinev. Ja siin noh, tähendab, et mis just tema jaoks on see õige, mis on, see tähendab mida sisaldab see mudel vaat mis näidete perfektsust. Sest ühest mudelit selle jaoks, no ma ei tea, mina küll ei ole leidnud siiamaani, et oleks mingi universaalne mingisugune mudel, mis, mis asi see. Nojah, et mis elu muide samamoodi, et missugune elu nüüd on, vot see absoluutselt täiuslik ja milline olemine ja käitumine ja ja, ja noh, ütleme siis, ma ei tea, mingi tegevus viis või mis just seal on see, see täiuslik, milline neist täiuslik on absoluutselt täiuslik. Mida keegi ei vaidlusta, sellist suletud süsteem üldiselt suletud ja see on, see on midagi väga abstraktset ja see ongi niiviisi, et see on võib-olla ühe inimese peas. Aga siis ta võtabki enesele õiguse nagu painutada. Ütleme siis sa iseennast ja oma lähedasi ja, ja ka, ütleme siis teisi kestev ümber noh, nagu selle mudeli alla, eks ju. Aga samas mõtlemata, et need inimesed, kes tema lähedal nende täiuslikus võib-olla natuke teistmoodi. Aga keegi seal võtab endale õiguse siis öelda, et vot nii ja kõik ja kui ei ole niisiis, tähendab see on see umbes niimoodi, et kui ei ole valge sisu must. Et noh, mingisuguste halli varjundeid ei ole üldse näha. No siin võib ju tuua kasvõi ajaloost näite, et totaalse riigi loojad ja totaalse režiimi nii-öelda üleval hoidjad tahtsid täiuslikkust Et, et oleks niiviisi nii, et selles mõttes, et kõigil oleks hea nende vot vot vot just nimelt eks ole, aga noh, paraku paraku kõik me teame, mis sellest on aegade jooksul välja tulnud sellistest taotlustest. No aga kas üldse tuleks sisse seada mingisuguseid eesmärke, äkki tuleks olla sellises pidevas voolavuses nagu ka ida filosoofiast? Näiteks lugeda noh, me oleme Lääne inimesed, kui me elaksime idas, ilmselt neile sobiks. Aga me oleme Lääne inimesed ja ja me oleme, ma ei tea, me vist oleme kasvanud ja kujunenud ikka sellist ütleme siis meie maailmakäsitlus on kujunenud niisuguseks, et meil vist vist on vaja seda, et. Ta oleks mingid eesmärgid, noh, siin võib otsida ilmselt palju põhjusi, ma tean mingit arutlust kunagi sellest, et et kuidas Aafrika inimeste elukäsitlus on hoopis teistmoodi ajakäsitluse elu käsitlus, eks ole, ja leidsime, et seal peavad olema, et seal on põhjustanud näiteks siit, neil ei ole drastiliselt muutuvat, et noh, näiteks niisugust asja nagu aastaaegu, kus on niimoodi on miinus 20 kraadi, siis on pluss 50 kraadi või ütleme seal pluss 20 pluss 30 kraadiks karmi, karmi talve ei ole, tähendab, neil ei ole järelikult vajadust niiviisi oma elu planeerida. Põhjamaalastel on karm talv ja nad on sunnitud oma elu planeerima, midagi ei ole teha. Kui me elaksime sellises kliimas, nagu on Indias näiteks, siis meil oleks pöörle teistmoodi. Loomulikult nemad planeerivad, selge, see, seal on oma oma asjad, aga aga see ei ole nii drastiline, nagu meil siin on. Et see on lihtsalt niukene improvisatsioon sel teemal, et miks põhja inimesed on teistsugused, aga ühesõnaga, et eesmärkide kohta ma tahakski öelda, et et mul on küll niisugune tunne, et meie siin, kes me elame, et higistan majaga seada endale mingeid eesmärke, aga aga et siin on jälle seesama asi, millest mina ei väsi rääkimast, see on seesama, rohkem unustage miniinimeste ära, kui see on, see on inimese huvides see eesmärk inimese õnnelikum olemise huvides inimese endaks saamise huvides. Sest õnnelikus mõni inimene saab läbi suure rahasumma ja see ongi see ainukene asi, mis teda õnnelikuks teeb, aga aga ta ei ole ise noh, kuidas ma ütlen. Ta ei ole kunagi olnud tema ise, ta ei ole kunagi ja ta ei saa kunagi temaksisendaks, ta ei teagi, kes ta ise on tan, samastunud täielikult käivate stereotüüpidega, ta identifitseerib ennast läbi nende õigete. Noh, mis antud ühiskonna seal on mõistetud õigetena. Ja see ongi tema noh, ütleme siis niisugune tema ideed identiteedi aluseks, samamoodi samastab ennast lõigete grupiga, tema kuulub sinna ja vot, mis neil õigetele iseloomulik, see ongi talle noh, tähendab vajalikke iseloomu ja, ja see ongi see nii-öelda tema elu. Ja tõepoolest, seal on seal on see, et tõepoolest mingisugused kindlad asjad on atribuudid, mis nendele õigetele nagu käivad. Ja, ja see teebki teda õnnelikuks, aga siin me ei saa rääkida tähendab temast enesest noh, päris päris tema inimlikust loomusest, sest tihtipeale see inimene ei tunne oma tegelikke soove kalduvusi. Ta ei usalda ennast, ta üldse ei tea, kes ta selline on võtta, temalt võttas roll ära võtta seesama gruperadalt panen ta kuskile teistesse inimestesse, vaatab ennast täielikult, ei tea üldse, kes ja mis ja, ja kuidas, panen ta mingitesse teistesse tingimustesse ta. Noh, ta kaoses. Jah, see seetõttu täielikult õnnetuks, aga seda noh, see on jällegi selline omamoodi nagu vägivald, et teda nagu pista välja sellest, et ainuke väljapääsutee on ikkagi sellisest kinnistunud mudelist, sellisest sumbumisest lihtsalt sellesama enda olemise ära. Mine ja kui see, kui see toimub, siis on see teretulnud, aga teisest küljest võib inimestes tekitada ränka sisekonflikti. Et seda ma selle voolavuse all tegelikult ka silmas pidasin, et nagu siin üks intervjueeritav märkis uute eesmärkide leidmine, et see on samamoodi selline küllaltki. Ja see on hästi põnev teema, muide. Ja, ja tegelikult on olnud viimasel ajal selliseid arutlusi sel teemal ma olen kohanud, siit-sealt natuke lugenud ja noh, oma ringis seal kolleegide ringis niiviisi et täiesti huvitav on see, et kui inimesed saavutavad teatud noh, ilmselt on niimoodi, et teatud eesmärgid peavad olema saavutatud elus. Noh, et sa pead olema juba jõudnud kuidagi nagu ennast üles ehitada oma mingite vot, seesama, millest see sotsiaalmajanduslik, et, et sul on midagi olemas, kus sa elad, eks ole, sul on töö, mida sa teed, seal on mingid asjad, mida sa valdades oskab, tsunami kringel, kellega suhtled, seal on mingid lähisuhted, eks ole. Et ühesõnaga, et vot siin on nüüd paljude paljud neist eesmärkidest, mida noored inimesed alles endale seavad, et paljud neist eesmärkidest täidetud. Ja siis on niimoodi oled ja voolad vot seal selles selles noh, ühesõnaga niisuguses kindlas sängis. Ja vot siis on hästi huvitav vaadata inimesi kõrvalt, kellel hakkavad tekkima mingid hoopis uued mõtled mingisuguseid täiesti ootamatult mingisuguseid ideed, mida võiks teha keegi kirjutama mida ta ei ole elu sees teinud, keegi hakkab maalima ütleme seal mingeid selliseid loovate käest kigi kivilt mingisse klubisse, kus hakatakse mingeid hobidega tegelema näiteks. Ja siis tekivad mingisugused arutlusringid, mingisugused niukesed ja siis siis võetakse, minnakse kuhugi, tehakse midagi ja pannakse püsti, muidu projekt näiteks, eks ole, eesmärk, eks nojah, küllaltki eesmärgistatud. Vot just nimelt, ja kõigel sellel asjal tegelikult ütleme, noh, kui me räägime projektis, seal on kui midagi sellist juba tehakse, eks ole, seal on tavaliselt mingi projekti kirjutamine, nõuab seda, et sul peab olema projekti eesmärk, seal on mingi täiesti konkreetne eesmärk. Aga enamasti vot need tegevused, mis me siin kirjeldasid, et need on just need tegevused, et mis, mis avavad inimese vot seda, inimese olemuse niisugust senimaani on peidus olnud elu sisse ma tegelikult väga mitmeid elusid just nimelt ja see on hästi sümpaatne, vaat kui kuuled, kuuled selliseid asju. Et kusjuures ei ole ainult ütleme siis naudingule ehitatud üles, siin on nagu mingisugune selline just mingisugune omanemise või mingi arengumoment on sees aga tihti ja kirjutab luuletusi, noh, ma ei tea. Arvanud, eks ole, et, et ta viisi ta ise on võib-olla kõige rohkem üllatunud, et äkki ühel hetkel niimoodi inspiratsiooni ajel kirjutab, midagi valmis, siis hirmsasti häbeneb seda niimoodi julge teistele näidata ja siis pärast välja toiga kihvt, eks ju. Kuulame vahepeal muusikat ka Antonio Carlos sobim on kirjutanud järgmise loo. Niisiis voolavad eesmärgid, võib öelda, et on meie sisemise arenemise ja edasipüüdlikkuse ja edu tagatis. Mulle tundub küll nii, jah. Ja me siin muusika ajal rääkisime ka sellistest inimestest, kes on tõepoolest teinud väga suuri pöördeid oma elus. Ja ka ju see näitab just sedasama voolavat. Ja ma arvan, et see on hästi-hästi seotud või isegi lausa mäe ütleksin, tuleneb vot sellest mis üks noormees siin ennem ütles, kõhutunne on see, et vot see on, see kõhutunne on praegu, eks ole, levinud väljend, mida kasutatakse, vot see on see, et ma tunnen eneses ära midagi noh, mingisuguse vajaduse või, või mingisuguse impulsi. Et noh, mida tuleb, mida peab järgima ja väga sageli on see inimestega ja niiviisi, et ei oska ratsionaalselt seletada, miks te, miks te mulle tundub nii. Aga see tuleb kuskilt väga sügavalt. Ja tõepoolest on inimesi, kes on teinud selliseid kardinaalselt öelda, et noh, näiteks tuntud-teatud postimpressionismi polgu käen teatavasti tegi sellise pöörde ta oli minu arvates vist vist maakler või midagi niisugust. Ja siis äkitselt kuidas ütelda, leidis siis 40 ma ei tea, mitme aasta vanuselt seal 45 või 43 et on vaja maalima ja teadagi, millega ta lõppedes läks hoopis ta hitisarali jättis oma kindlustatud elu ja, ja noh, oli niimoodi. Ja noh, kaasaasta samamoodi, ma arvan, et kui hakata otsima, leiab hulgi selliseid näiteid, kus tegelikult hulgi, mis mõttes hulgi noh ma ei tea, kas iga 10. viga, 20. viga inimene teeb seda. Aga neid ei olegi nii vähe, neid inimesi, kes küpses eas, teevad täieliku kannapöörde ja hakkavad tegema midagi muud. Rohkem või vähem, küpses eas. Nad on eeskujuks paljudele, et noh, paljud vaatavad, et nendel on mingit tegutsemisjulgust või et nemad on kuidagi eriliste inimestega tegelikult ei ole ju nad lihtsalt tuttavad asju loomulikult ja võib-olla tõesti, et otsustavad selle kõhutunde järgi, et võib-olla riskivalmidus on ka siin üks võtmesõna vä. Jah, riskivalmidus on kindlasti ja no mina ütleks ikka elujulgus on siin ka, et et kui me räägime sellest samast pangahärrast, kes otsustas minna hoopiski narkomaanide programmi tööle, ma arvan, et temal oli, oli vaja väga-väga palju julgust, et seda teha, sellepärast et, et ma kujutan ette, kuidas TEMA ringkond reageeris sellele. Ja ma millegipärast arvan, ei olnud küll temaga juttu, aga ma millegipärast arvan, et ta üsna paljudega neist ei suhtle enam sellepärast, et ta ei ole sobiv enam selles ringkonnas. Võib-olla suhtleb, ma ei tea. Või, või kui me räägime siin, eks ole, vanemaealistest inimestest, kes lähevad hoopis kuskile teise paika maakeral hakkavad tegema noh, mingid hoopis muud asja, eks ole, neil on samamoodi sisemine äratundmine, et vot nüüd ma tahan teha seda. Ja noh, see toimub niimoodi ja muidugi on üsna palju noori inimesi, kes lähevad selleks, et lihtsalt vot vot enne jõulujuttu sellest endaks saamise v endaks olemisest või ütleme siis ka endaks, kujunemisest või mitte kujunemisest. Õnneks praegusel ajal on maailm lahti ja praegu on võimalik ütleme, siis koguda või siis korjata endale erinevaid elukogemusi siit ja sealt erinevatelt tegevusaladelt erinevatest paikadest maakeral, minna, vaadata ja kogeda oma nahaga, vot vot kuidas seal see elu on ja, ja mismoodi seal ikka on, et üks asi on see, kui näiteks käiakse niisugusel turvalisel ja ära planeeritud ja sellisel noh, kuidas öelda, garanteeritud turismireisil läks mingisse kuurorti ja hoopis teine asi, hoopis teine asi on see, kui ma, kui no vot siis on üks vaheaste, on see, et kui ma väikese grupiga lähen, rändan omapäi. Tähendab, mul on mingi oma inimeste grupp ja siis ma lähen rända seal nädal, kaks, kolm või on, mul on kaaslane, eks olema, rändan läbi. Ma ei tea, mingi seal saare või poolsaare või mandri, mis iganes, eks. Aga on veel selline võimalus, et on, on võimalus minna sellesse kultuuri sisse, on võimalus minna sinna ja elada seal ja tunnetada, vaat seda elukuidasmoodi, seal on inimesed ja mis seal inimesi rõõmustab, kurvastab, müstiline rahuldust pakub kuidas nende jaoks elu on ja tundub, et see on ka võimalus ja, ja tänapäeval on võimalik seda kasutada. Ja seda ei peaks üldse kartma, et on küll teistsugune kultuur ja teine keel ja teistsugune mõtlemine, aga see paneb just siin üleval katkestama. Sellest asja tööle ja mina mäletan ühte jutuajamist kunagi Rootsis kahe kahe prouaga, kes koolitasid kuidas ma ütlen, nende teema oli koolitusprogrammide koostamine ja, ja siis nendega oli juttu sellest, et, et kuidas on, et nad olid hästi palju käinud erinevates kohtades maailmas noh, oma seda koolitust läbi viimase seminari tegemist erinevate elualade inimestele. Et kuidas on siis olla kuskil hoopis teises kohas. Ja tegelikult üks neist ütles väga ilusasti inimesteni igal pool inimesed. Et erinevused on hästi suured, aga erinevus, et tegelikult on välised, et iga inimene tahab olla õnnelik, iga inimene kardab midagi, iga inimene soovib, et tal oleksid lapsed terved, et tal oleks abikaasaga kõik hästi põhimõtteliselt kõik soovivad sedasama. Iseasi, mis värvi nende nahk on ja mis, mis, kui, kuidas nende kodu on sisustatud ja millega nad tegelevad ja, ja mis nende kombed näite näevad, eks ole, et need asjad kõik võivad olla erinevad, aga, aga põhivajadused on igal pool maalsuste, muud kõik püüdlevad omamoodi nagu paremusega, jah, ja kui me võtame siin sellepärast senismi teema sisse, eks ole, et vot küsige nüüd, mis on siis see perfect neelu. Et kui me oleme näinud nii palju erinevaid elamise võimalusi, siis on ikkagi väga raske määratleda, mis asi on nüüd see perfektne elu siis ja vot siis ja siis, kui me vaatame selliste selliste noh, ühte konkreetset perekonda, kes ajab juuksekarva lõhki. Ühe Ma tean mingisuguse asja pärast, üks detail on valesti ei või, või näiteks, et nende lapse hinded ei olnud vot need näiteks üks, neli oli rohkem või näiteks et oli, kolm oli tunnistusel noh, näiteks nagu nagu üks mu hea tuttav mõned aastad tagasi ütles niiviisi, et kelle lapsel oli, oli seal ka mingi istu ajamis kahtluse, mingi selline. Ja siis siis juhtus nende lähedaste tuttavatega lapsega juhtus õnnetus ja siis ta ütles, et ma sain äkki aru, et see on täielik jama, et ma tänitama lapse kallal tema kolmanda pärast või sellepärast, et tal võib-olla ta ei lõpeta klassi ära. Ma sain äkki aru, mis on tegelik mure. Ja ma lõpetasin päeva pealt igasugust venitamise, hakkasime, mõtlesime hoopis abi. Nii et. Põhiline on rõõmu tunda sellest, et mis on täpselt, et sa oled, et päike paistab, et vihma sajab. Ja suvi on sellepärast ka kõige parem aeg, et lihtsalt aeg maha võtta ja tunda ennast selles looduses sellel maal, kus sa parasjagu oled. Et oled sa siis Eestimaal või kambris. Just nimelt ja korraks võiks ikkagi inimesed ära unustada need asjad, mida ei ole ja, ja no natuke vaadata endast peale, mis olemas on ja olla rahul sellega, et tegelikult on hästi palju olemas ka ainult kaaned, teeksin, ma tahtsin. Aitäh Ellu Eik tänase jutuajamise eest. Ja isiklikud asjad nüüd hakkavad suveajal jooksma päeva programmis, mille nimi on kolmest kuueni mõnevõrra lühendatult, küll koondub see aeg siis 10-le minutile. Aga iga nädal korda korratakse teisipäeva õhtuti ka neid pikemaid saateid, mida me oleme siin aasta jooksul rääkinud mitte ainult meie, vaid siis ka haldja Aleksander. Aga juunikuus saate juba kuulda, millised need kümneminutilised lõigud hakkavad olema esimest korda teisel juunil, neljapäeval, siis Haldi, Normet-Saarna räägib puhkamisoskusest ja puhast rõõmu siis teile kõigile algavaks suveks. Ka. Tüdruk kui on, kui siin siin Muhu. Astume. Tantsime. Mööda meist härmale. Ära küsin, et mis on õnn siin suu? Kas siis surume teha küpsete marjade kased tantsivad küngaste peal nagu lumi puua? Häälega ja laete meelne kaevaiko poolevaiku jääle. Veile allikad voolavad, veetee on seal. Ja metavaikus saab häirida äike ja põtrade pulma.