Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja Rahva teenreid on jälle nädala sündmusi kokku võtmas ja täna oleme täies koosseisus Mikk Salu Eesti ekspressist, Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost ja tänases saates saate lõpus räägime Ukraina sündmustest ja viimastest arengutest. Saates räägime ka raiust neljapäevast vabariigi valitsuses, kus tehti siis ridamisi suure kaaluga otsuseid. Taas kord räägime saates ka avaliku raha kasutamisest valimiskampaanias, aga kõigepealt tuleb juttu lõppenud Europarlamendi valimistest. Ja kui on väga palju viimase nädala jooksul räägitud valimistulemustest ja, ja sellest, et kes olid võitjad, kes kaotajad, siis ma ma korra puudutaks ikkagi seda osalusprotsenti mis sellel korral jäi 36 protsendi juurde, kuigi prognoositi rohkemat. Ja võrreldes Vana-Euroopa riikidega on meie osalusprotsent väike, aga võrreldes paljude Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on meie osalusprotsent täiesti arvestatav. Siin on ka Andrus Kivirähk teema ette võtnud ja arutlenud selle üle, et kes on siis need, kes valima ei läinud. Ta on nimetanud suureks väikseks Peetriks. Aga, aga kuidas teie hindate, et, et mis on see põhjus, miks ikkagi kaks kolmandikku otsustas oma kodanikukohust mitte täita? Ligi kaks kolmandikku aegse peamine põhjus oli ikka see, mis, mida on ka palju välja toodud, et kogu see Euroopa Liit ja Euroopa parlament on ikka inimeste jaoks suhteliselt selline kauge ja võiks öelda, et ka võõras nähtus, noh, ah see nende asi, see Brüssel või Strasbourg, et ega see, kes sinna pääsevad, ju meie elu ei, ei mõjuta, et selles mõttes ma saan aru, et Euroopa liitu kui sellist, kui institutsiooni ja Euroopa Parlamendi on väga raske inimesele lähedale tuua ja teda mõistetavaks teha. Aga eks ta teisest küljest näitab ka seda, et mida on ju ka esile toodud, et ega me selle demokraatiaga veel päris ära harjunud ei ole. Et meil on ka see demokraatia natukene võõras veel mis ju nagu sa viitasid, et nõndanimetatud vanas Euroopas on see valimisprotsent ka Europarlamendi valimistel suhteliselt stabiilne kogu aeg olnud ja noh, üle 40 eks ole munaga nõrge kuus. Eks see ole ka nendele puhul leo riiklike või kohalike. Aga jah, et et kui on tegemist ikkagi riigikogu valimistega, siis on protsent ju tunduvalt tunduvalt kõrgem, nii et. Eks see mõttekoht nüüd ole, aga ma arvan, et eks taas aastaid aega. Mina ei, ainult valimas. No ei. Mis seal on enda õigustuseks öelda? Mul oli tegelikult see turvalise internetihääletus, siis mul ei tulnud meelde ja nädalavahetusel mind ei olnud Eestis, et oli, oli vaja kiiresti Ukrainasse sõita, et võib-olla Viilma selle sõiduta, oleksin läinud valima. No kas auke? Aga samal ajal muidugi tunnistan ka, et ega mind nagu eriti nagu ikka erutanud kuidagi. Et ma olen siin. Ma ei tea, mis siis oleks pidanud juhtuma, et sina sellepärast erutada, et sinul, kellel on ID-kaarte, kes võib suvalisel hetkel eelhääletuse ajal istuda arvuti taha ja oma hääl ära anda. Tegi sa otsustasid, et, et sa seda ei tee, mis oleks juhtuma sellist, et sa oleksid ikkagi selle nupuvajutuse teinud. See ei ole nagu ei ole selline aktiivne otsused maa, ei, nüüd ei lähe valima. Pigem oli see, et mul ei tekkinud sellist aktiivset otsustamiskohta, et ma nüüd valin ära, et, et ei maksa nagu valesti vaadata, et mul oleks mingi noh ma oleks teinud teadliku otsuse, et ma ei lähe valima. Ma arvan, et väga paljud teised inimesed samamoodi, et see ei olnud mitte nii, et ma nüüd ei lähe valima, mis on selline läbimõeldud kaalud otsus. Ma arvan, et, Kui lugeda neid reaktsioone ajalehtedest, et miks inimesed ei läinud korda või et oli ilus ilm või et ei teadnud kus valimisjaoskond või et mul oli hoopis toredam siin lastega ujumas käia või noh? No tegelikult mina tahtsin nendel valimistel mina sinihääle ja suhteliselt kiiresti, et lähtusin nagu noh, mitte niivõrd palju sellest, et mis asi on Euroopa Liit, mis asi on Euroopa parlament? Võtsin seda asja ka natukene teistmoodi mänguna, et kuna oli teada, et tulemus on gigantide heitlus ehk siis kõikide erakondade esinumbrid ja üksikkandidaat tarand, et noh, et mind väga huvitas see tulemus, mis sealt välja tuleb. Ja kuna ma tegelikult olen hääletanud juba aastaid ühe sama jõu poolt, et siis ma andsin oma hääle sinna ja jään põnevusega ootama, sest need resultaate, mis sealt tulid, need resultaadid olid ju päris kõne. Mina lähtusin, ma viimasel ajal olen üldse oma häält andes lähtunud ühest väga olulisest printsiibist, et et see on riigi elus osalemine või et see on aktiivselt riigi elus kaasarääkimine ükskõik kuidas, kuidas ma selle enda jaoks põhjendanud, millistel, millistest eelistustest lähtuvalt valimisotsuse teeb. Aga no ma nagu üritan läbi läbi selle käigu kuidagigi riigi elus kaasa rääkida niivõrd-kuivõrd, see on võimalik, et see on põhjus, miks ma olen, olen valimas käinud ja, ja kui ma, ma olen siin kolleegidega rääkinud, ütlevad, et nad ei käi valimas põhimõtteliselt sellepärast, et et nad peavad olema ajakirjanikena sõltumatuid ja nad ei saa justkui seda eelistas teha ja siis see on nende jaoks ka piisav põhjendus, miks nad ei peaks valimas käima, aga aga mulle jääb see selgitus ikkagi pisut arusaamatuks, et miks siis oma kodanikukohust eraisikuna ei saa, ei saa, ei saa nad täitmas käia, sest nii või teisiti neil nende seisukohtade või poliitiliste platvormide põhjal mingid eelistused on ikkagi tekkinud ja seda kodanikkonna valimistel väljendada. Ma arvan, et ma arvan, et seda ei saa ka ajakirjanikule keelata või ajakirjanik ei saa seda ka iseendale keelata, aga noh, tõenäoliselt on see sellise sisemise kompassi küsimus. Aga mis, mis puudutab veel ilma teemat, siis tõenäoliselt see võis olla küll ma sellepärast, et me esimest korda nendel valimistel nägime seda, et eel- ja e-hääletanud oli rohkem kui põhivalimispäeval valimiskastide juures käinud. Ja, ja see on nagu omamoodi huvitav tendents, et me oleme jõudnud nagu täna juba sellisesse olukorda, kus kus e-häälte osakaal on üle 30 protsendi kõikidest häältest, mis on, mis on omamoodi märkimisväärne ja, ja kui siin on juttu olnud Reformierakonna edust, siis siis on välja toodud ka see, et reformierakonnal oli ka protsentuaalselt kõige rohkem ei hääletajaid. No eks see e-hääletama ilmselt kihutas paljusid inimesi ka see see kampaania, mida siin viimasel hetkel üritati e-valimiste ja üldse siis e-teenuste vasta vastu ettevõtte eesotsas siis Keskerakonnaga, et see tekitas, ma arvan, paljudes inimestes sellise protestitungi ikkagi hääletamine läbida. Jah, aga rääkides nüüd reformierakonna fenomenist ja ikkagi sellest, et kuidas tulla välja väga kehvas seisus, kus Reformierakond oli, et me mäletame, millises seisus Reformierakond on siin viimaste aastate jooksul olnud, millistest skandaalidest reformierakond läbi käinud ja selle kõige lõpuks siis veel skandaal valitsuse vahetusega, kus esialgu plaanitud peaministrikandidaat Siim Kallas loobus kandideerimast ja ja tuli teha kiire vangerdus ja, ja ometigi kõik arvasid, et Reformierakond ei tee nendel valimistel head tulemust, aga, aga eksiti. Ja, ja nüüd on pisut olnud aega ka järele mõelda, et mis võisid olla siis need põhjused, miks reformierakonnal õnnestus ikkagi hea tulemus teha ja ja üha rohkem pigem on neid hääli, kes ütlevad, et, et põhjus oli ikkagi selles, et viimasel hetkel toodi sisse Andrus Ansip. Andrus AnsipAndrus Ansipi näol tulid Reformierakonnale taha või tänu Andrus Ansipile mobiliseeriti väga paljud Reformierakonna valijad ja seetõttu võib-olla Reformierakond oli ainuke erakond, kes suutis, suutis hästi oma valijaid nendeks valimisteks mobiliseerida. Ma arvan, dramatiseerinud natuke nagu nende nõrkuste üle, et vaata neid eelnevaid küsitlusi, eks ole, tõsi, eks küsitlused arvasid, et või näitasid, et kes seal Keskerakond peaks saama, kaks ülejäänut erakonnad ühe koha, aga Reformierakond oli seal Need, vahed kõikide nende Teide vahel olid suhteliselt väikesed ja reformierakond olidki seal reeglina mingi teisel kohal või niimoodi et ja valitsuse vahetus, et seda võib vaadata skandaali, aga tõenäoliselt võib seda vaadata mingisuguse positiivse märgina, et järelikult on Taavi Rõivas hästi peale läinud inimestele. Et nad tegid, nad tegid hea tulemuse. Kõik arvasid, et nagu ma ütlesin, et, et see tuleb niimoodi, et Keskerakond kaks ülejäänud üks pluss Indrek Tarand hoopis Reformierakond, kaks, aga samas mingisugust kohutavat nagu üllatust ka. Mina nendes tulemustes. See tähendab ka üksiti seda tegelikult Ansipi kuvand Reformierakonna valijate seas on ilmselt ikkagi endiselt väga-väga tugev. Ja see, et ta ei lahkunud ju peaministri kohalt skandaaliga, ta ju oleks vabatahtlikult see toimus, nagu öeldakse, viisakalt kõik. Et noh, selles mõttes nagu mingit skandaali märki ju Ansipile külge jäänud. Üks üks päev ma hakkasin mõtlema just selle, selle situatsiooni peale, kui oli see Kallase ja Ansipi võimalik vangerdus päevakorras ja, ja tuletasin nagu aeguga tagasi meelde, et huvitav, et ka Siim Kallas on selline mees, kellele nagu ühtegi plekki külge ei jää. Ta on ennem ka üritanud peaministriks saada, ükskord ka olnud, aga ükskord ka üritanud ja ei ole saanud, nüüd jälle üritas ja jälle ei saanud, aga kas sellest on kaotanud Siim Kallase kuvand, kuidagi tal endiselt inimeste seas populaarne armastatakse. Aga mis puudutab, et reformioravad siis torkab silma veel üks tendents, noh, palju on räägitud sellest, kui palju esinumbrid võtsid. Et noh, Ansipi 45000 null kaks kaheksa häält, eks ole, on ikka ülivõimas tulemus. Aga vähem tähelepanu pööratud sellele, kes oli teine number ja kui palju tema võttis. Tee number oli Kaja Kallas, kes võitis teistest numbritest kõige rohkem hääli ja kunita Ansip ja Kallas, kokku siis muljetavaldav, tulemus on 66066 ja pool 1000 häält, eks ole. Et ükski teine erakond kahe numbri peale kui ei tule ligilähedalegi sellele armule, tegelikult, et see oli nagu üks võti, et osad, kes hääletasid Andrus Ansipi poolt, aga väga palju oli ka neid, kes on, olid sellised natukene nagu protestimeelsemad ja kes valisid, sellepärast Kaja Kallast, kes esindab natukene selliste teistmoodi mõtlemist ka Reformierakonna sees. Jaa, aga seal on tekkinud nüüd huvitav olukord, et kui me vaatame, et kolmandale kohale tuli Urmas Paet samuti päris hea häältesaagiga ja, ja teiste kandidaatide häältesaak jäi alla 1000 siis kui Urmas Paet loobub ja sellest ikkagi poliitringkondades sosistatakse, päris palju võtan, loobub, milles ta, et kui ta loobub sellest mandaadist sellel hetkel, kui Andrus Ansip, nagu me teame, läheb Euroopa Komisjoni volinikuks siis järgmisena saaks europarlamenti Igor Gräzin, kes on Reformierakonna imestunud nimekirjas tuntud kui kõige euroskeptilisemad vaadetega poliitik ja ja, ja tõenäoliselt sõltuv Urmas Paet. Kristjan minul on jäänud mulje, et ta tal ei ole seda otsust tehtud. Et see võib minna nii või naa. See võib, eks ole, sõltuda sellest, missugune on tema tema mingisugused muud karjäärivõimalust või poliitiline tulevik, et pigem on huvitav see, et arvestades riigikogu valimisi, kus Andrus Ansip tõenäoliselt enam ei kandideeri, eks ole eeldus, et ta saab volinikuks. Kaja Kallas võib-olla et siis need ülejäänud Reformierakonna kandidaadid said tõesti suhteliselt vähe hääli. Et see ei ole väga hea märk nende riigikogu valimiste ees, muuseas, sotsidel on samamoodi, Marju Lauristin võttis väga palju, aga kuuse. Sa tahad öelda, et Marju Lauristin tõi sotside jaoks kastanid tulest välja? Vaata tema häältesaaki. Vaata järgmist häältesaaki Marju Lauristin 20 kuu ligi 27000 häält ja järgmine on Ivar Ivari Padar. Alla 5000 häälega. Aga ma küsiks Sotside kohtadelt siis pisut teistmoodi, et vaadates, kuidas ma tea, mitmendad valimised järjest sotsid on küsitlustulemustest paremal kohal, kui nad lõpuks on selles üldises nimekirjas ja sotsid jäid jälle valimistel nelja erakondade lõikes neljandaks ja kas nad vist kaotasid ka Indrek Tarandile olini või või võitsid napilt, kuidas need numbrid? Jah, aga ma praegu siin hoobilt, et et, et kui, kui on nagu Indrek Tarandi sotsid 13,6 ja tarand 13,2 natukene natukene võitsid Indrek Tarandit aga, aga tõesti väga napilt, et kui mitmendad valimised järjest nad ei suuda realiseerida oma head seisu küsitlustulemustest, siis siis milles on ikkagi probleem, et sotsid ei suuda oma oma potentsiaali realiseerida, et kas probleem on selles, et nad ei oska sõnastada või kas, kas on probleem selles, et nimekiri on suvalistel alustel kokku pandud või või, või milles on ikkagi probleem, et nad ei, nad ei suuda, nad ei suuda ennast realiseerida? Ma arvan, et küsimus ei ole nii palju sotsidest, kuivõrd küsimus on küsitlustes. Et kui küsitletakse suhteliselt rahulikul ajal inimesi, kelle poolt nad võiksid olla, siis sotsid on selline turvaline valik. D eks ole, okei, ma, ma hääletaks ilmselt sotside poolt, aga kui jõuab kätte tõehetk ehk siis valimistepäev, siis hakkab inimene kukalt kratsima, et kas ma ikka tõesti pean sotside poolt hääletama ja ilmselt pöördub kuskile mujale. Pikka aega on arutletud ka selle üle, et, et Eesti sotside puhul hakkab silma see, et tegu on justkui šampanja sotsidega. Et nad, nad on väga viisakad, viksid intelligentsed tõesti väga-väga palju toredaid inimesi, aga samal ajal sellist sellist nagu teravat valimiseelset situatsiooni sageli nad just just seetõttu välja ei kannata. Jah, aga noh, see on selline tasku teoritiseerimine, et omal ajal, kui Jüri Pihl sai sotside etteotsa, siis ka mõeldi umbes samamoodi toome siis teistsuguse niukse kõva mehe ja mitte mingisuguse intelligendid mis läks neil hästi tänu sellele, palju hullemini läks. Et, et mina ei tea, miks nad miks nad saavad nõrgema tulemuse minu jaoks see Peetri seletas, kõlas täitsa usutavalt. Et midagi sellist võib-olla küll, et nad on, nad on selline okei, vali väga paljude jaoks. Aga mingis konkreetses valimissituatsioonis, kus on mingisugune selge valik vasakule või paremale või ida või läänemeelne või mingites sellistes konfliktiolukordades nad nagu noh, nad jäävad kuhugi jagu. Hägusamaks. IRL-i kohta on öeldud, et IRL tegi oma ära, ei üllatanud millegagi ja ja on siis välja toodud ka see, et Tunne Kelam läheb juba kolmandat Kosoisu europarlamenti ja sain ühe IRL-i põrkasid eile poes ühe IRL-i nimekirjas kandideerinud kokku, kes kes avaldas arvamust, et võib-olla oleks olnud mõttekas mängida ühele nooremale ja võib-olla ka värskemale kandidaadile, et võib-olla oleks IRL-i valimistulemus sellevõrra parem olnud. IRLi nagu neid hääli vaadates toob, torkab silma see, et Kelam sai suhteliselt vähe hääli. Võrdles noh, eks ole, esinumbritega, aga see IRL-i nagu see tagumine pink sai nagu ühtlaselt ühtlaselt päris hästi hääli ja, ja mis on nagu, eks ole, jälle riigikogu valimistega mõeldes, et ju neil on siis nagu inimesi, keda nagu erinevates ringkondades panna, mis. Ja teine erakond, kes sai ju suhteliselt ka võrdselt, kui vaadata nüüd seda saba, eks ole, või need esimesi viit numbrit oli tegelikult Keskerakond kes, kes, kelle hääled jagunesid umbes ma vaatamise moneelsust täitsa IRL-i ja Keskerakonna aseesi esinumbrite esi viie numbri häältesaak sisse. Hääled on ka viiendal, näiteks IRL-i Anvar Samost 3626 häält eks ole. Keskerakonna Kadri Simson viienda kohana 5582 ja siis Reformierakond viies koht lainejärvel Laine Randjärv 718. Ja aga see järjekorra jutt, kui me nüüd hakkame rääkima Keskerakonnast, siis see ju see ju ei päde selles mõttes, et tuli nimekirjas 12. kohal olev kandidaat võttis nimekirjas kõige rohkem hääli. Ja, ja võttis rohkem kui kui esinumber ja. Kui nad ana toom oli, oli venekeelsete inimeste esimene valik, et järelikult see ei läinud korda, see mitmendal kohal ta seal nimekirjas olijat. Ja aga kui me vaatame seda, et kui kuidas Keskerakond korraldas kampaaniat täna räägib Keskerakond sellest, et aga Edgar Savisaar igal pool kogu aeg räägib, et, et ta küll kandideerib, aga ta ei lähe siis kui me vaatame, et kuidas on ikkagi tehtud kampaania enne valimisi ja, ja milline ühesõnaga, kuhu Keskerakond panustas ja millisel moel ta panustas, siis me ei saa küll öelda, et ei panustatud Edgar Savisaarele kordades vähem panustati selles kampaanias Yana Toomile Edgar Savisaarele. Et minu, see on 23. mai sel Joona Staliidsa, mis esimesel kolmel leheküljel kõigepealt on sinna neli Edgar Savisaare pilti. Esimesele leheküljel on siis Edgar Savisaare pilt, Edgar Edgar Savisaar ütleb siin, et Tallinn peaks olema linn, kus tahaks elada, siis allpool on reklaam selle kohta, kuidas järgmisel päeval päevad on Pervõi Baltiskii kanalis kell 11 15 pressikonverents vene Vene küsimuses või selles saates, kus siis muuseas saade oli väga värvikas, Edgar Savisaar rääkis seal ka sellest et venelased on Eestis teise sordi inimesed väga selgelt valimiseelseks propagandaks mõeldud soove. Siis noh, loomulikult ülevaade tõde Eestist NATO kohta, samamoodi siis pikk lugu Edgar savisaarega sellest kuidas Eestis peaksid, peaksid või Eestisse peaks tulema euroopalikud palgad, siis on üks veerand lehekülg ka sellest, et kuidas sotsioon Demokraadid loodavad kergeusklike häältele ja, ja veel üks väike väike lõik siin all nurgas sellest, kuidas Tallinna aitab ehk siis väga selgelt panustatud ainult Edgar Savisaarele ja, ja kui me vaatame seda, et kuidas, kuidas oli veel ka telereklaamides venekeelses meedias see asi üles ehitatud ka eestikeelses meedias, me oleme näinud seda reklaami, et esimest korda on võimalus hääletada iseseisvuda taasiseseisvunud Eestis Edgar Savisaare poolt üle Eesti. Ja selline saialõik selgelt rõhus sellele, et tuleb hääletada Edgar Savisaar. Ometi läksid hääled Yana Toomile, sa tegelikult jälle dramatiseerinud, sa ei ole vene meediaga kursis. Sa ei ole nagu kampaaniat koha peal näinud näiteks kohapeal kampaanias, mina nägin Yana Toomi kogu aeg, Edgar Savisaar, kordagi mitte vene meedias, Yana Toomi kogu aeg hästi palju ei saa nagu võtta lihtsalt ühte nagu seda liitsa lehte ja et siin nagu öelda, et nüüd on, igal pool, oli Savisaare Toomi ei olnud, et et kuigi ma muidugi olen nõus nagu sellega Vabandust, see on linna linna poolt makstud, neid asi, see on väga selgelt propagandistlikud. Kelle eesmärkidel tehtud ei, ma, ma tean, ma tean seda, aga ma pigem nagu tahtsin öelda, et ressurss on läinud ikkagi Savisaare peale. No kindlasti on läinud sinna väga palju nagu ressurss Savisaare peale, aga, aga nagu ma ütlen, et mina nägin nagu näiteks Yana Toomi hästi palju. No tegelikult rääkigu nad, kuigi, kuigi ma olen nagu nõus sellega, et see nüüd tagantjärele nagu Savisaar vabandab, et oh ei, ma nüüd nagu ei teinudki eriti kampaaniasse ei ole ka tõsi, ta tegelikult tegi, palju seda ressurssi pandi, tema oli reklaamides ikkagi esimene. Ei no ma tahtsin ka öelda, et rääkigu Keskerakond tagantjärgi, mis ta räägib, aga selge on see, et see Yana Toomi edu võimas edu Edgar Savisaare ees tegelikult on, on märk, on märgilise tähtsusega. See minu meelest viitab sellele, et Keskerakonna tradini traditsioonilised valijad on hakanud, ma ei tea, kas nad on juba muutnud või hakanud muutma oma oma suhtumist Keskerakonna liidritesse ja siin võib-olla nagu märk sellest, et et sellised vene-meelsed jõud on võtmas seda, seda positsiooni nüüd Edgar Savisaare ja tema lähikondlaste käest ära, kuigi tema lähikond seal on ka väga kirju seltskond siiamaani ei olnud. Aga siin võib üks, üks hetk toimuda see, millele on ka palju viidatud. Et keskerakonnas haaravadki jämedad ohjad. Just sellised Yana Toomi ja Stalnuhhini ja sellised tegelased Ma ei, ma nagu ma julgeks minna nagu ühe valimisväga spetsiifilise valimise puhul nagunii julgeid järeldusi teha. Ei, ma räägin suunas, et venekeelne valija idioot, ta saab väga hästi siiski aru sellest, et kes nagu läheb Euroopa Parlamendi, kes ütleb, et et ma niikuinii ei lähe. Et nad ei ole mingit nagu pehmete ajudega nagu lollpead, et inimesed teevad vahet. Et peab vaatama, kuidas järgmised valimised lähevad, et mina, mina arvan küll, et Savisaar läheb Keskerakonnast ikkagi ainult jalad ees, et teda nagu ei viska sealt keegi välja, et ta ise valib selle hetke, millal ta millal ta erakonna juures taandub ja. Mis muidugi Yana Toomi fenomeni puudutab, siis hea kolleeg Jüri Nikolajev tegi esmaspäeval vikerraadio uudis pluss ühe ühe lõigu, milles ta küsitles ka Narva inimesi ja, ja seal üks üks väga kõnekas. Ma arvan, et see oli üks vanahärra, kes ütles, et et Stalnuhhin ja Savisaar on tema jaoks jäänud kaugeks, aga Yana toom on see, kes hoolib. Ja see mõneti kirjeldab ka seda, millise rolli on Yana Toom omandanud Eesti venekeelses kogukonnas, et Yana Toomi Yana Toomi roll on väga kiiresti just just viimasel ajal kasvanud pärast kohalikke valimisi, kus ta tegi ja Põhja-Tallinnas märkimisväärselt. Siin ongi võib-olla konteksti küsimus, kuna mina olen Põhja-Tallinna, ma elan koplis, selles on Yana Toomi valimisringkondades, mina nagu olen aastaid nagu teda näinud. Et sellepärast minul ei tule see nagu mingi, nagu üllatusena ei tule need numbrid ja tema nagu tõus üllatusena, et on. Teda on väga palju venekeelses meedias olnud aastaid, ta on ise isiklikult väga nagu kõvasti kõikide valimiste ajal kampaaniat teinud kõige rohkem olnud nähtav igast kõikidest kandidaatidest, et et et sellepärast, et jah, see, et ta oli savisaarest eespool, see tuli mulle üllatusena, see teeb väga hea tulemuse, see ei tulnud. Jana toom on ju leidnud venekeelse valija jaoks suurepärase nishi, mida ta väga oskuslikult täidab see võitlus venekeelse hariduse säilimise eest, et Edgar Savisaar võitleb abstraktselt venelaste õiguste eest, aga Yana toom on aastaid kapoga rinda pistnud sel teemal, eks ole. Et ja kui sa võitled venekeelse järgmise või noore põlvkonna ja see läheb ju igale valijale väga südamesse väga korda, nii et Yana toom on leidnud väga hea niši, ta on vajutanud väga õigele nupule ja tulemus seda näitab. Pisut on arutletud ka selle üle, et miks siis Keskerakond ei suutnud oma valijaid mobiliseerida ja tõenäoliselt kui sa siin tõid välja Peeter, selle, et et Keskerakonna puhul hakkas, hakkas loomulikult nende vastu töötama see e-valimiste vastane kampaania, mille kohta me ei ole saanud ja jätkuvalt mingisugust täiendavat informatsiooni, kuigi lubati seal vahepeal enne valimisi, siis pärast valimisi tulla välja mingisuguse põhjalikuma analüüsiga selle kohta, et kui ebaturvalised need e-valimised on, aga aga ma pakun, et see võis mobiliseerida märkimisväärsel osal e-hääletajaid lihtsalt sellepärast, et e-valimised on, on üks osa Eesti identiteedist või Eesti e-identiteet on niivõrd tugev ja tunnetati rünnakut selle vastu ja seetõttu võisid inimesed välja minna. Aga teiselt poolt. Ma arvan, et kuna Keskerakonna kampaania teravik oli suunatud ka viimastele päevadele, kuna ja kuna need viimased valimiseelsed päevad olid, olid soojad ja mõnusad inimesed ei tarbinud aga meediat, et ei vaadanud televiisorit. Vaevalt et loetlege seda sele roheliste pealinna sel Joona, seda lihtsat ja, ja ühel hetkel lihtsalt see sõnum ei jõudnud kohale, et inimeste jaoks ei olnudki need valimised olulised ja seetõttu ei õnnestunud ka see ka see venekeelne mobilisatsioon. Me ju teame, et, et ühel päeval ilmunud Stolitsa ja pealinna esikaaned olid erinevad, ehk siis pealinn ei kutsunud kedagi otseselt esikaanel valima, aga seda lihtsa kutsus, ehk siis üritati ikkagi väga selgelt venekeelset valijat mobiliseerida. Aga seda ei juhtunud. Mida näitab ka muuseas Ida-Virumaa väga madal osalusprotsent võrreldes teiste piirkondadega? Aga huvitav on veel, mis, mida võib nende valimiste puhul välja tuua, on see, et kui, kui sageli või tavaliselt on olnud, ütleme, seal riigikogu valimistel või kohalikel valimistel on olnud selline noh, ma mainisin sellist nagu gigantide heitlus, sest tavaliselt see ehitus on käinud, ütleme seal Andrus Ansip versus Edgar Savisaar. Noh nüüd oli tegelikult gigantide heitlus, kelle vahel oli Andrus Ansipi ja Indrek Tarandi vahel. Sest ja, ja tänu just Tarandile, sest tarand ise oma valimiskampaanias selgelt ründas ju kõige rohkem Andrus Ansipit nimetades vanad kommunistid, eks ole, tema püha eesmärk on takistada Andrus Ansipi pääs Euroopa Parlamendi parlamenti ja sealtkaudu Euroopa Komisjoni volinikuks. Et see oli nagu selles mõttes väga, väga huvitav situatsioon ja kui vaadata nüüd häältesaaki, siis noh, sisuliselt sama paar 1000 häält vahet Ansipiga Sealsamas noh, Ansip ise nagu tarandit suuresti ignoreerisid, keskendus. Savi ja tänu tänu tänu Tarandile ikkagi inimesed, kes läksid, ma arvan ka valima. Ahaa, see on see, see on see point praegu, mis, mis mängib, eks ole. Noh, ma, ma ei taha nüüd öelda, et Andrus Ansipi poolt hääletas kõik vanad kommunistid, keda ta Indrek Tarand hõivanud, aga aga see vastasseis oli ikkagi päris selge. Tarandi puhul me võime öelda, et tarand on mingil määral kanaliseerinud, need protestihääled ja, ja võib-olla tarandi valijatest võib-olla nii mõnigi, kes, kes teises olukorras või riigikogu valimistel võib anda oma hääle sotsidele või Reformierakonnale või IRL-ile, aga kuna Europarlamendi valimistel ei ole ka sellist kaalu, siis tarand on selline mugav meelsuse näitamise võimalus. Ja samas kui me vaatame, et väikeparteide ja ka euroskeptilised eurovastased parteid ei kogunud märkimisväärset toetust nendel valimistel, siis siis tarand tõenäoliselt võttis ka ka nii-öelda seeläbi protestihääled ka nendelt ära, et et see tarandi protest tundus, tundus kuidagi hoomatavam või, või arusaadavam ja seetõttu läksid hääled pigem Tarandile, kui nad oleksid läinud pigem euroskeptikutele või, või eurovastastele. Ja Tarandan muidugi Euroopas selles mõttes ka huvitav erandlik nähtus, et, et Euroopas ei ole väga palju üksikkandidaati, et europarlamendis ja, ja kui ma nüüd ei eksi, siis üksikkandidaatidel lubatakse üldse kandideerida 13. riigis. Ja, ja siiamaani on olnud kõige kuulsam üksikkandidaat, endine Europarlamendi president Pat Cox, kes oli vist ka siis Europarlamendi juht, kui me Euroopa Euroopa Liiduga liitusime. Nii et tarand on kindlasti kindlasti teinud muljetavaldava tulemuse. Küsimus on nüüd selles, et millise fraktsioonide valib, et kas ta jätkab selles samas fraktsioonis, kus ta oli või, või üritab seekord siis fraktsiooni vahetada, aga ma saan aru, et pakkumisi on talle tulnud lausa neljast fraktsioonist. Aga üleeuroopaliselt, mis kindlasti tuleb ära mainida, on see, et paremäärmuslike jaga vasakäärmuslike jõudude äärmiselt jõuline esinemine ja pääs Euroopa parlamenti nii Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, kus iganes, et see on kuni laiemat maailmapilti vaadata ja Euroopa julgeolekuolukorda laiemalt vaadata, siis ei ole väga hea tendents, sest reeglina on kõik need paremäärmuslikud, parteid ja liikumised, ka vasakäärmuslikud on need, kes suhtuvad väga mõistvalt sellesse, mida Venemaa praegu toimub. Ühesõnaga, isegi räägid väga pehmelt, ütlevad väga mõistlik suured Putini fännide mitte kõike. Mina aga oled sa kindel, et see ikkagi määrab midagi sellepärast et et nii-öelda otsustamisõigust neil europarlamendis ei teki, ehk siis nad on ikkagi väike väike grupp. Kui me võtame sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid, rohelised ja liberaalid, siis me saame ikkagi nagu märkimisväärse osa Euroopa parlamendist ja need neli fraktsiooni otsustavad otsustanud. Seda küll, seda küll otsustamisõigust neil neil ei ole ja olgem ausad, ega Euroopa parlamendil endalegi mingit erilist otsustamise õigust ei ole, et, et siiski vahepeal pädevust kõvasti juurde tulnud. Et jututoast saanud ikkagi koht, mis ka mingeid küsimusi otsustab. No ja, ja aga noh mitte selliseid kriitilisi asju Nojaa, aga ärge mitte unustamist, numbrid on paremäärmuslased, eurovastased 38 kohta. Konservatiivsed euroskeptikud 46, koht, ka vasakäärmuslased 42 kohta liidame kokku, see teeb ju mis teeb seda ja 120 120 130 saadikut, eks ole. Ja ja kui Euroopa parlament hakkab arutama seaduseelnõusid näiteks, siis lärmi võib alati lüüa. Pealegi kunagi öeldi, poliitika tegemine ei ole ainult nagu hääletan, poliitika tegemine on näiteks ka see, kas Euroopa Parlamendi saadik läheb Kiievil euromaidani kesklinna, eks ole miitingul esinema või ta läheb Donetskis või Moskvasse mida, eks ole siis. Erinevad meediaväljaanded igatpidi nagu võimalik. Et ma ei teeks siiski väga põhjapanevat järeldust euroskeptikute või eurovastaste ja Parempoolsete edust. Et kui ootame ikkagi ära kohalikud riiklikud valimised Suurbritannias, Prantsusmaal, kuna seal kehtib majoritaarse printsiip ja, ja siiamaani on ikkagi väga vähesed neist saanud kohalikku parlamenti, siis ma millegipärast arvan, et ka seekord ei saada neid kohapeal just just väga suur edu arvestades, et, et kohalikel valimistel inimesed teevad ka pisut teistsugustest eelistust. Sellest lähtuvalt oma valikud nuiaga tendents on märgatav juba aastaid olnud euroskeptikute eurokonservatiivide paremäärmuslaste vasakäärmuslaste populaarsus on tõusuteel ka kohalikel valimistel, mitte ei ole ta langusteel. Nii et me ei tea, millal see kriitiline punkt ületatakse. Okei, aga ma tulen korra kodusemalt teemade juurde tagasi, aga, aga räägiks veel pisut valimistest, et erakondade rahastamise järelevalve komisjon on nüüd lõpuks saadud siis kohalike valimistega seoses oma oma seisukohad formuleeritud ja kohalike valimistega seoses toimusid need meil siis oktoobris 2013 valimiste kulutuse puhul on, on see komisjon teinud ettepaneku mitmele inimesele tagasi maksta siis avaliku raha eest tehtud isiku reklaami eest ja, ja selles nimekirjas on siis Tallinna põhja linnaosa vanem Karin Tammemäe linnaosa vanema asetäitja Priit Kutser, Jaanus Mutli ja Edgar Savisaar. Ja, ja selles nimekirjas on ka reformierakondlane, endine Tartu linnapea Urmas Kruuse, tänane minister, kes siis Tartu linnapeaks olles reklaamis läbi ühe mittetulundusühingu triatloni, aga samal ajal seda üritust loendas, toetas Tartu linn. Kuus on, eks ole öelnud, ta maksab selle raha nagu tagasi. Okei, kruusa on öelnud, et ta maksab selle tagasi ja ta ta on noh, nii-öelda läbi lillede väljendanud oma kahetsust, aga ju siis ei olnud ka väga kallis reklaam, et läks selle peale, aga samal ajal, kui me vaatame nüüd, et mis on nagu Tallinna linnaga seoses tekkinud, siis siis ühelt poolt on, on erakondade järelevalve rahastamise järelevalve komisjon pöördunud prokuratuuri palunud seda asja uurida, need prokuratuuril on siin mõned päevad aega, et, et otsustada, kas siis algab menetlus või mitte, aga ma saan aru, et ka ka Keskerakond ise on selle peale ärganud ja ja, ja üritanud hoopiski komisjoni peale kaevata, nii et siin on omamoodi üsna huvitav vastasseis tekkinud, aga meenutame siis, et kõige kallim sellest paketist on on kaks videoklippi Edgar savisaarega, kus ta ühes neist kutsus linlasi maratonile ja teises valima. Ja nüüd, kui me meenutame, et ka siin europarlamendi valimiste kontekstis jooksid klipid, mis kutsusin ennast registreerima, milles Edgar Savisaar kutsus inimesi ennast registreerima Tallinna kodanikuks, siis ega, ega, ega Tallinna linnas ei ole ju mitte midagi muutunud, et kõik läheb vanaviisi edasi. Aga nüüd on lihtsalt küsimus selles, et kas, kas ühel hetkel algatatakse kriminaalasi, räägitakse avaliku raha kasutamise teemat selgeks või, või kõik jätkub samaviisi? Tõenäoliselt oleks väga hea, kui algatatakse kriminaalasi, arutletakse see asi lõpuni, mida ja kuidas üleüldse avaliku vahendina saab valimiskampaanias kasutada. Ja pärast seda oleks tõenäoliselt õhk puhtam ja ei oleks ka selliseid sel joone ja siis ta lihtsalt kaks päeva enne valimisi. No tõenäoliselt Keskerakond, Savisaar ei maksa seda raha tagasi, et eks näeb, kuhu see vaidlus nagu välja jõuab ja mis, mis tegelik lõpptulemus on? Jah, ta on juba palju nalja, tegelikult on seda juba protestinud muusele. Aga tegelikult on ju Tallinna linn sellel nädalal teinud lausa vastupidise käigu, et et linnavolikogus on siis lisaeelarve eelnõu viska juba heaks kiidetud, kus siis on võetud teede hoiult ära, oli vist 200000 eurot. Ja, ja sellest on siis läinud raha nii Tallinna televisioonile kui ka kui ka linna linnameediale ehk siis tõenäoliselt sellele samale ajalehele ja, ja kõigile kõigele nii-öelda sarnasele sarnasele teavitustegevusele, kuigi see summa, mis, mis teedelt ära võeti, on väiksem, mis läks Tallinna meediategevuse arendamiseks. Et see on ka nagu väga selge signaal, et kuidas siis Tallinna linn ju suhtub sellesse, et kuidas avaliku vahendeid kasutada ja Tallinna linna avalike suhete eelarve on juba koos kõikide meedia teenustega 10 miljonit eurot, mis on ikkagi päris muljetavaldav summa. Minu austus selle oma riigi ehk Eesti riigi vastu tõuseb küll märgatavalt, kui, kui Eesti õiguskaitseorganid saaksid küüned taha sellele lõputule linna raha laristamisele partei eesmärkide täitmiseks, aga ma ei, ma ei näe küll silmanähtavas tulevikus seda, seda, seda võimalust. Ta ütles küll, et kriminaalasi algatatakse, aga ei pea. Võib-olla orgatuur tegeleb sellega, aga ma ei tea, mis peaks juhtuma, et see asi lõpule viia viidakse ja need sigadused lõpetatakse. Aga samas kui ma vaatan siin teehoiurahadega seonduvat, siis sellel nädalal on tulnud ka valitsuses otsused. Et mis ütleb, et teehoiu rahastamine ei sõltu tulevikus enam sellest, kui palju laekub kütuseaktsiisi. Varemalt oli see siis niimoodi, et 75 protsenti kütuseaktsiisist läks, läks teedeteedele ja, ja, ja siis muu läks kõrvale ja veel seal oli ka veel vist 25 protsenti erimärgistatud kütuseaktsiisist läks samuti tee-ehitusse, siis need on need kulud lahti seotud ja öeldakse, et see aitab tulevikus paremini kulusid planeerida ja nii edasi. Aga kui me vaatame, mida meedias on varem kirjutatud, mida on öelnud maanteeameti juhid, siis kogu see projektsioon viitab küll sellele, et riigi huvi on ilmselgelt teehoiu raha vähendada ja suunata vabanevad vahendid kuhugi mujale. Seal tegelikult ei, oli koalitsioonileppes kirjas, selles mõttes ei ole see nagu uudis ja ega maanteeameti reaktsioon ei ole ka mingi üllatus, et. Aga oleksidki saanud nagu midagi nagu muud öelda, et et ma ei tea, mis nagu hakkab tulevikus saama ka Eesti teed saavad rohkem või vähem raha, tegelikult selles on ju nagu mingi loogika, eks ole. Et, et lahti siduda need otseselt niimoodi täielikult aktsiisimaksust, sest võib-olla mõni aasta on vaja rohkem teid ehitada, mõni aasta on vaja vähem ehitada, et mõni aasta tuleb rohkem eurorahast peale, mõni aasta vähem, et. Et, et ma ei tea, kas nüüd mõjub eesti teedele halvasti selline käik, et see ei ole otseselt ju No eks ajapikku hakkab nüüd inimestele võib-olla ka mõju avaldama, see tegelikult see uue koalitsiooni sündimine ja, ja see koalitsioonilepe, sest mulle tundub küll, et nende lubaduste täitmiseks, mis tänu tänu Sotside kaasamisele valitsusse on, on antud, et seda ju räägiti algusest peale, et selleks on ju vahendeid vaja, selleks on raha vaja, aga kust seda raha võtta, eks seda raha siis tuleb ikka nagu öeldakse, rusikaga käed tuleb sügavalt inimeste taskusse suruda ja sealt kahmata, eks ole. Mingid asjad gaasiaktsiis, kui ma ei eksi, siis oli erimärgistusega kütuseaktsiis transiidile ja kui me nüüd vaatame, mis toimub transiidisektoris, et meil transiidivood vähenevad, kui sealt veel võtta ära mingi 10 20 miljonit eurot, siis ma ei tea, kui jätkusuutlik Eesti transiidisektor on, et. Ta oli aktsiisitõus, on üldse raju, mis meid ees ootab. Kogu see eelarve on hästi pingeline, eks ole, vaatame majandusolukord, et esimeses kvartalis numbrid näitasid langust, et peale c jõuaka maksude langemis. Väga keeruline saab olema, et ühelt poolt kulud kasvavad, tulud vähenevad, et kuidas nad hakkama saavad, eks näe. Mõneti mulle tundub ka, et, et see teehoiu rahastamise lahtisidumine aktsiisi laekumisest, see on ikkagi seotud seotud ka sellega, et raha nii nagu Peeter ütles, et raha on vähe ja tõenäoliselt võib juhtuda, et me siin lähiajal näeme ka seda, kuidas teehoiuks minevad vahendid võivad ikkagi väheneda, sellepärast et raha on vaja mujale suunama. Ei, ei, see on võimalik, see on täitsa võimalik, aga seda tuleb samas jälle vaadata nagu pikas perspektiivis, et kui näiteks üks aasta teehoiule rahad vähenevad, aga järgmine aasta nagu jälle siis jälle kasvavad, et mida me sellest eraldi võib-olla tähendab see seda, et lihtsalt, et sellel aastal oli vaja vähem ehitada, järgmisel aastal on vaja rohkem ehitada, et kõik need asjad tuleb, vaatame nagu pikas perspektiivis, noh näiteks Tallinna puhul me näeme pikas perspektiivis on teehoiu nagu rahade osakaal linna eelarvest kogu aeg nagu niimoodi vaikselt allapoole tiksunud. Kuigi mõnel konkreetsel aastal on ka olnud väikseid jõnks üles või mõnel teisel aastal suuremad jõnksu alla. Pikk trend on olnud alla. Ma sõitsin eile kalamajas mööda Salme tänaval Tallinnas ja ma peaks ütlema, et see oli väga masendav kogemus. Et tõenäoliselt kõrvaltänavad just just sellistes kohtades võivad olla väga halvas, halvas olukorras ja, ja noh, jumal teab, millal neid üldse remontima hakatakse, kui hakatakse. Et, et see puudutab veel Tallinna teid, aga, aga kui maanteeamet oli veel siin aasta tagasi või pool aastat tagasi väga lootusrikas, et praeguse rahastamiskava juures on võimalik, et Eestile jõutakse mingite aastatega tiir peale teha, nii et et suudetakse kõik teede ära remontida, et meil on riigimaanteed valdavalt auguvabad ilma tõsisemate lappida ja see kõik on, see kõik on, on, on piisavalt piisavalt hea selleks, et, et, et me suudame seda ka väiksemate rahadega korras hoida, riigi ühel hetkel raha kukub, raha kukub, ütleme 10 protsenti tagant ära siis ikkagi tekivad probleemid, et ühel hetkel me kõrvalteid ei suuda sellises mahus remontida nagu varem ja kui need hakkavad lagunema, siis see, see on nagu hammastega. Et kui sa hambaauku ei, ei ravi, siis ühel hetkel see auk suureneb ja ühel hetkel on, on selles mäda, tuleb hakata oluliselt rohkem investeerima, selleks et sammas ära remontida ja hoidku jumal selle eest, et hammas välja tõmmatakse ja pannakse, pannakse uus hammas, et siis selle, selle kulud on juba täiesti kolossaalsed, nii et ka teie hoius kehtivad pisut sarnased reeglid. Mis pole küll väga luuleline võrd haapsalu ütleksin isegi meditsiiniline. Aga aga, mis puudutab veel valitsuses otseseid, siis Rail Balticu trassivalikute osas otsustati ära kolm võimalikku võimalikku trassi. Ütleme, et ei ole siiski 100 protsenti lukus, see ei ole veel 100 protsenti, kõik seal on väga selgelt lobigrupid, kes ava Nabala looduskaitseala ja ei ole sees. Ehk siis Nabala looduskaitseala trassi enam sees ei ole. Aga ma ütlen, et see ei ole lõplik otsus, ütleme niimoodi, et ma näen küll väga vähetõenäolisust sealt läbi Nabala hakkaks minema, aga noh aga majandusministeerium on umbes niimoodi ikkagi veel analüüsida kõiki edasi, et samas on see muidugi huvinlasid aha tahavad mingid kiud tuua tagasi ka selle nii-öelda vana trassi mööda minema variandi, mis läks ka tegelikult just nagu välja. Urve Palo küll eile aktuaalsele kaamerale antud intervjuus rääkis, küll kolmest variandist välistas, välistas selle naba Nabala lõplikult, aga näis. Nädalaga seoses on huvitav on see, et need trassid, mis lähevad ikkagi Nabalast mööda, need on arvutuste järgi vähemalt 30 miljonit eurot kallimad. Ja samas Nabala looduskaitseala puhul on räägitud ajakirjanduses ka sellest, et, et seal on üks selline 30 kolmesajameetrine sihvkaid see vöönd, millel on siis tulevikus kas siis aastakümnete või sadade pärast looduslootus saada madal sookesed. Täna on seal selline kõdusoo, et väga-väga märkimisväärset liigirikkust ei ole ka täheldatud, kuigi alati on selliseid unikaalsemaid liike olnud, aga aga nüüd tahetakse jah, see väga selge sihtkaitsevöönd ära teha, et sealt ei saaks, sealt ei saaks raudtee läbi minna ja ja keskkonnaministeeriumi opelleerib ka veel Kunagisele killustiku kaebamist, keelab alla otsusele, mis mis justkui oleks ka märk sellest, et kui nüüd riik justkui hakkaks seal ikkagi ehitustegevust läbi viima, et siis ka ka see ei ole kooskõlas selle toonase kohtuotsusega, mistõttu Nabalat justkui need otsused välistavad, et ma ei tea, kuidas sellega loodan, et ajakirjandus siin lähimate nädalate jooksul toob selles küsimuses selga küsimuses selgus, et mis selle trassivalikuga ikkagi toimub ja, ja mis on need seoses ikkagi Nabalaga, nii et see trassi valik on täiesti väljas ja tuleb minna kallima variandi peale. Aga üks oluline otsus tuli veel valitsusest, töövõimetusreform või täpsemalt, öeldakse vist, et töövõimereform, sellepärast et pigem on selle asja eesmärk ikkagi, et tuua inimesi tööturule tagasi. Ja see on küll nüüd teema, mille osas peaks peaks silmad lahti hoidma, sellepärast et see võib olla väga põhimõtteline küsimus, et meil on täna töövõimetus pensionil 12 protsenti töövõimelisest elanikkonda 1000 inimest, sest jah, mis, mis siis on ikkagi võrreldes arenenud maadega kahekordne, et et selles mõttes on õige midagi, tuleb teha, et siin on hästi oluline, et mingisugused sammud astutakse, aga küsimus on nüüd selles, et kuidas need sammud astutakse ja, ja mida see reform ikkagi tähendab. Ja tõenäoliselt on ikkagi soov või mis soov, noh, ütleme niimoodi, et see reform näeb ette ka seda, et see, see surve pensionisüsteemile väheneks natukene ja et, et seda, seda kulu. On on üritatud, nüüd üritatakse selle konkreetse reformiga seoses viia ka osaliselt töötukassa alla. Ja minu jaoks on muidugi huvitav see, et miks ettevõtjad ei ole siis oma sõna sekka öelnud täna sellega seoses, aga noh, ma arvan ja oletan, et ettevõtjad on, on täna rahul sellega, et töötuskindlustusmaks väheneb ja siis nad pigistavad lihtsalt ka sellega seoses silma kinni, et et selle töövõimereformiga seoses tuleb töötukassale kohustusi juurde. Et siin on, siin on veel toodud veel teisi olulisi nüansse juurde, et, et see, kes tahab või soovib tulevikus, et tema töövõimetust hinnatakse, peab hakkama rohkem maksma, noh elame-näeme, kuidas, kuidas need arutelud Riigikogus lähevad ja, ja kui kui palju nad siis maksma peavad hakkama, aga tõenäoliselt siin päris palju päris palju teemasid selle, selle reformi aruteluga seoses tõstatub ja ma siiralt loodan, et need arutelud tulevad põhjalikud, mitte nii, et nüüd jaanipäevani jäänud kolme nädalaga tehakse see asi ära ja öeldakse, et nüüd on meil see reform tehtud, et ma ma eeldaks, et need oleksid siiski oluliselt põhjalikumalt, sest tegu on tõesti väga olulise reformiga. No, ega see reform ei sadele ainult reformi enda pärast ja ei ole küsimus mitte küsimus see, et kes nüüd maksma hakkab ja üle üleval pidama hakkab, aga siin on ikka võtmeküsimus töökohad. Et kuidas luua selliseid töökohti, et need 100000 inimest, kes praegu on töövõimetus, pensionil, kellest võib-olla pooled tahaksid tööd teha, kui oleks sobilik töökoht või töö neile? Seda ju ei saa teha, sest meil ei ole ka tervetele inimestele ju töökohti piisavalt, et see on nagu selle kogu selle reformi juures võtmeküsimus, mitte see, kes selle kinni Pletting. Jah, aga seal on ka see küsimus, et kuidas ettevõtja oleks motiveeritud inimesi tööle võtma just nii, et selles mõttes kindlasti huvitavad arutelud, tulevad, aga, aga räägime Ukrainast ka. Ja Ukrainas on toimunud presidendivalimised. Magusamagnaat Petro Porošenko on esimeses voorus ülekaalukalt valimised võitnud. Aga, aga nüüd on küsimus, et mis edasi saab, kas selle tulemusel Ukrainas olukord rahunes? Ei, rahunenud. Peeter, sa oled. Seda küll jah, et ta nagu ei rahunenud, aga noh, vähemalt hullemaks ta ju ei ole läinud, nüüd on vähemalt selles mõttes positiivne, et Ukrainas on olemas legitiimne president mida ju siia ma siiamaani Venemaa propaganda jutu järgi ei olnud, et nüüd on vähemalt kellega rääkida ja kes on saanud rahva päris tugeva mandaadi. Aga see, mis toimub praegu Ida-Ukrainas, et see on muidugi selline nagu analüütikud on öelnud Venemaa päevaga kavalat sõda praegu Ukraina vastu, et see oht, et väed lähevad, siis see oht on endiselt kadunud, sest kaks kolmandikku vägedest on väidetavalt ära viidud piiri juurest. Aga vägesid pole vajagi viia. Tegelikult see, kui praegu sõdivad noh, nimetatakse neid separatistide, eks. Tegelikult on tegemist terroristidega Venemaa poolt mehitatud terroristidega. Et selles mõttes on paljud, on ka Venemaalt tulnud, eks selles mõttes võib öelda, et Venemaa viib küll vägesid sisse ainult tsiviiljahu oma nagu nime all, et see on selline mittekuulutamata ta välja kuulutamata sõda, mida seal praegu peetakse ja kogu see situatsiooni lahendamine on jäetud Ukraina võimude kätte, eks ole, sagis hakkama, et noh, meil on vene vägesid seal ei ole, eks ole, et see on teie oma oma inimesed, kes seal võitlevad. Vahepeal ajame veel tšetšeeni võitlejad. Kohale jah, just nii, et noh, siiamaani ei ole ka need nõndanimetatud terroritõrjeoperatsioonid ju erilist tulemust andnud, siin on palju vastupidiseid näiteid. Näiteks Ukraina sõjaväekopteri allatulistamine näitab ju kõige kujukumalt seda, millised relvad nendel nõnda nende pisikeste separatistid kestel käes on, eks ole, sa kannad seda kuskil mingisuguse jahipüssi kallale lasnud, see peab olema ikka väga moodne õhutõrjerelv. Ja, ja vaevalt, et nad ise kuskil seal Donbassikaevanduses seda relva on kokku pannud ja osanikele olnud kuskilt mujalt. Ma arvan, et see asi otsustati ära esimeses voorus oli Ukrainale lõppkokkuvõttes hea. Ei, see oli muidugi sea külmašenkol ei olnud üleüldse mingisugust võimalust, see on, see on ka selles mõttes hea, et tõenäoliselt Tõmošenko on selle valimistulemusega leppinud ja ta enam mingisugust nii-öelda uut revolutsiooni, mida ta lubas korraldada. Korraldama ei hakka, ei, selles mõttes seal igal juhul oli nagu hea, et valimised on läbi, et on uus president, et, et selline poliitiline ebamäärasus ei vindunud edasi veel nädalaid, mis oleks noh, eks ole selle teise valimisvooru puhul tulnud, aga samal ajal ja Ida-Ukrainas Donetskis seal ümbruses käib selline madala intensiivsusega sõda, tegelikult Ukraina ei kontrolli piiri. Sealt tuleb üle. Noh, me ei teagi täpselt, kes ja kui palju ja mis relvastuses tulevad sealt üle. Aga mis on selle muidugi me ei tea, milline saab olema pikas perspektiivis Porošenko poliitika ja et kas ta ikka suudab seda asja hallata, aga, aga mis on aga positiivne, mida Ukraina enda analüütikud on esile toonud, et esimest korda Ukraina uuema Ukraina ajaloos ei valitud Ukrainale mitte Lääne presidenti või ida presidenti, et lääne president oli teatavasti siis Juštšenko ida president Janukovitš, et Porošenkot tegelikult toetas nii lääne- kui ka Ida-Ukraina, tal oli ka märkimisväärset toetajaid Ida-Ukrainas. Et selles mõttes sai Ukraina noh, vähemalt teoorias vähemalt hääletustulemuste järgi sai kogu riigi president. Ta oli, ta oli, võitis vist tõesti kõikides põhimõtteliselt võitis tegelikult ka idas Porošenko ja no mitte seal, kus valimisseal, kus, kus ei toimunud kinni, olid, eks. Aga seal, kus olid, seal ta oli, oli esimene ma just vaatasin ühte kaarti, kus oli siis näidatud praktilised detailid, perve ukraina võite. Aga Mikk, sa uurisid, mida inimesed praegusest olukorrast arvavad ja et milline see igapäevaelu täna Kiievis välja näeb, et mis sulle silma hakkas? Kiievi igapäevaelu näeb välja selline tore suurlinna elu, et sealt Normaalne elu on Kiievis taastanud, käib ja, ja selles mõttes seda vist sõjaseisukorda. Ega tegelikult ka siis, kui need protestid olid, ega siis need protestid olid väljakul ja selle ümber, aga Kiiev on nii suur linn. Ei, seal on rahulik elu, Ukraina on väga-väga suur riik, seal suured linnad, suured oblastid, et et ühes kohas toimuva põhjal nagu teha mingeid järeldusi, mingi teise koha peale on väga keeruline, et nagu ma ütlen, Kiiev on praegu selline tore, odav, lõbus, lõunamaine, suur linn. Odessa, tõenäoliselt samamoodi mingi oma näoga samamoodi. Kaks tantsisin seal Luhanski ja Donetski piirkond, aga seal ju rohkem praegu ei ole. Kaks, kaks. Ma küsin Peeter ainult sinu käest veel lühidalt sinu hinnang Abhaasias toimuvale kus, kus sisuliselt president on põgenenud vene sõjaväegade kaitse alla ja opositsioon on võtnud võimu. No eks see hakkab näitama, seda on ju ka ennustatud ja ma olen seda ise ennustanud, et kõik need aktsioonid, mida Venemaa on ette võtnud, sealhulgas ka gruusia tükeldamine varem või hiljem hakkavad endale näppu lõikama, et see ei ole niisama lihtne, et võtad naksti ära, eks ole, ja, ja ongi kõik, et see bardakk, mis ilmselt on toimunud nii Abhaasias, Lõuna-Osseetias, mis ilmselt hakkab varsti toimuga Krimmis rääkimata teistest Kaukaasia Venemaale kuuluvates piirkondades, tingušeetias ja nii edasi, et see, see ei ole nii lihtsalt lahendatud, et paned aga sadadega mehikesed sisse ja, ja ma olen mingisuguse isehakanud sinna sinna etteotsa. Et seal sisemine konflikt juba sisse programmeeritud. Tegelikult ja Abhaasia näide on klassikaline, selles mõttes. Paneme siinkohal tänasele saatele punkti ja täna olid rahvateenrite stuudios Mikk Salu, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar.