Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head kuulajad. Jutusaade on taas kord eetris ja maikuu viimasel pühapäeval on külaliseks loomade kuningas Mati Kaal. Tere hommikust. Tere hommikust. Mees, kelle nimede taha käib võrdusmärke siis Tallinna loomaaed. Mati 37 aastat loomaaias ja 30 aastat selle direktor karjääri tegemisest ei teada midagi. No kõik sõltub sellest, mida karjääriks nimetada. Kuidas see niimoodi siis juhtus, et, et te oletegi ühele kohale truuks jäänud. Te teadsite algusest peale, teist saab loomaaiateadur, mitu testi ei saa üks. Ma ei tea, lehmateadlane veterinaar. Ja ma hakkasin psühholoogiat ja, ja selles mõttes nagu koduloomad ei ole olnud minu huviorbiidis, aga aga eks ma tulin teadlikult loomaaeda, tol ajal oli küll riiklik komisjon suunas, aga, aga enne seda oli, oli mul tollase direktoriga kokku lepitud ja ka ülikooli lõpumenetluspraktika loomaaias sellel asedirektori või, või abidirektori postil ära tehtud. Et ühes asutuses töötanud nugisega igav ei ole hakanud. Tähendab ei, loomaaiaga on on sedasi, et selle 37 aasta jooksul ei ole ühtegi päeva, mis sarnaneks kas eelmisega või või järgmisega ja ja, ja ma olen niisuguse iseloomuga, et mingi konveieri peal iga päev sama tööd teha. Ma, ma küll ei suudaks. Kas loomaaeda nagu mingi nagu ühiskond või mingi oma küla ja tuletise külavanem pidevalt toimuvad mingid tülid ja, ja loomad surevad ja sünnivad ja uued põlvkonnad tulevad peale. No nii, ta on ja, ja ütleme, oma olemuselt on, on loomad noh, ütleme, töö iseloomu poolest on, on siiski võrreldav suure talu Tunnete tantsis lõvikuningana ja keegi ei ole tilka troonilt tõuganud ja kedagi jälle ligi lasknud. Noh, minu meelest on, on loomad rohkem kuningad võib-olla kui, kui inimesed, nii et mina ei ole seda meelt, et, et inimene on looduse kroon, peaks olema, aga aga eks elukas muude elukate hulgas küll Mina siis looma ees päris lõvi näha saab. No praegu on, natukene on saba probleeme, sest et enne seda, kui ta Frankfurti loomaaiast hakkas ära tulema, oskas isadel natuke saba hammustada ja käpaga. Ja, ja, ja pisut peab see sabaots veel veel paranema. Aga eks ta varsti hakkab, hakkab ennast ka näitama, nii et see on niisugune natuke üle aastasajakilone. 100 kiloni juba vä? See lõvipoeg siis inimesed ligi ka veel laseb või enam pole mõtet talle väga ligi minna või? Tähendab ükskord saab minna, rohkem? Ei saa. Aga juba on see aeg. Ma olen ajakirjandust aru saanud, et need eelmised lõvid polnud päris puhastverd lõvid, et mis see tähendab? No see tähendab seda, et, et nad olid teadmata päritoluga tsirkuselõvid selles mõttes, et et inimene, kes, kes on loodusest natuke kaugemalt, Sarbed levi on lõvi aga tegelikult on maailmas üsna palju erinevaid lõvi alamliike ja, ja need on siis kohastunud sellele piirkonnale, kust nad pärit on ja ja mõned alamliigid on, on inimene kogunisti ära hävitanud. Ja selles mõttes ei ole nüüd nii oluline, kas see, nagu meie oma on nüüd asja või india lõvi, kes küll kunagi on ka euroopani ulatunud või on ta mõnest Aafrika piirkonnast, aga oluline Su loogilises mõttes on see, et ta oleks just nüüd ütleme, niisugune nägu ta selles piirkonnas on kohastunud nende kindlate tingimuste jaoks ja ja, ja, ja mitte ei oleks niisugune niisugune segu. Aga meie lõvi on siis kust kust pärit nüüd mis, mis alamliigist? Tähendab, see ongi nüüd siis nõndanimetatud india või aasia lõvi kes küll kunagi on ulatunud ka Kreekasse ja Taga-Kaukaasiasse ja, ja niiviisi Euroopasse välja. Kas isane lõvi ja seal tuleb kohe sellise päris lõvilakaga kohe läbi või ei? Lacan sekundaarne sugu tunnus ja, ja praegu tal hakkab, hakkab see lakk just kasvama ta. Nii nagu viimasel ajal on moes niisugune paari päev. Nii et tuleb ikkagi, kui ta saab täiskasvanuks, siis on selline lõvilakaga kohe isalõvi, selline ei saanud nii nagu muinasjuturaamatud. Kalju suur isalõvi ja võib kaaluda kuni 250 kilo, nii et et ikka suur elukas Kas lõvid ongi teie enda eri huvi ka või, või kaslased vä? No tähendab, üldiselt olen ma tegelenud pisut enam kui muude elukatega, olen kisketega tegelenud ja kaslased on kõige kiskelikumad kiskjad maailmas selles mõttes kõige paremini liha söömiseks kohastunud ja ja selles mõttes on lõvid muude kaslaste kõrval kõige enam olen, ma olen ma kaaslastest tegelenud amuuri leopardid. Kas kiskjad ja, ja, ja, ja kaslased siis nende hulgas on, on nagu eelistatud seisundis klaasis lumes. Ei, seda ei saa nüüd küll ütelda, selles mõttes ikka loomaaial on oma eesmärk ja ja me oleme nagu üks suur loomariigi saatkond Eesti inimeste juures ja me peame võimalikult seda liigilist paljusust ja, ja looduse probleeme inimestele tutvustama, nii et et seda ei saa ütelda, et nüüd kellelgi oleks, oleks nüüd erilist eelisseisundit tähendab külastajaid küll huvitaval kombel suhtuvad vahel mõnesse elukasse näiteks koerad ja hobused ja elevandid ja need on kuidagi nagu millegipärast üliloomadena inimeste mõistuses, aga, aga minu jaoks ei ole nagu erinevust selles mõttes. Kas kas Tallinna loomaaed on seda hea loomaaed või on ta on ta rikka liigirikas? Tähendab oma kollektsiooni poolest ei ole tal küll midagi häbeneda ja kunagi ei saa olla, et nüüd kogu loomariik oleks selles loomaaias väga ühtlaselt esindatud ja on, on asjad, mis on mis on natuke Ühes kohas enam esindatud ja teises kohas vähem ja kes mäletab meil vana loomaaeda, mis oli Kadriorus Lasnamäeveeru peal, siis see tingis selle, et me otsisime elukaid, keda saab selle veeru peal pidada ja selle tõttu Sõralised, või kes need olid meil hirv laseb, kuidas maailmas? Tõenäoliselt? Teisel kohal kaljukitsede ja mägilammaste kollektsioon ja ja, ja üldiselt on meie kollektsioon, nagu me ütleme, Põhjala põnevaim, need. Mitu mitu, mitu kala looma ja lindu loomaaias on? Keegi peab arvest arvestust krundile eraldi raamatupidaja. Ja eraldi raamatupidajat ei ole, sest esimene arvestus on, on osakondades ja ja kui nüüd siin stel oma riiki mööda minna, me nüüd oleme möödunud aastast alates hakanud natuke tegelema ka mereakvaariumit ega, ja ja seal on neid nisukesi selgrootuid elukaid üsna palju, nii et mõned kogunisti määramata on. Nad tulevad nende nõndanimetatud elus kividega. Ja. Mingil hetkel nagu see et siis vaatate seda akvaariumi ja siis mingil hetkel on seal mingi asi nagu elama hakanud. Tähendab, sest, et need kivid tuuakse 24 tunni jooksul või umbes niiviisi kusagilt ookeani põhjast kohale ja, ja siis on seal kas munana või, või mingi imikuna või, või mingil muul niisugusel natukene ekstensiivse omal eluviisil mitmesuguseid elukaid, kes siis, kui nad uuesti satuvad keskkonda, mis neile sobib. Selle Me oleme kunstlikult ette valmistanud, siis hakkavad nad seal tasapisi ellu ärkama ja, ja, ja, ja mõned on nii väikesed, alguses kui munast tulevad, et peaaegu tähelegi ei pane ja ja siis nad hakkavad kasvama ja, ja nii edasi, nii et see on niisugune väga põnev aeg. Aga selle kollektsiooni suurus on põhimõtteliselt tell siis teada, kui palju teil ma ei tea päevas seal mingisuguseid linde näiteks juurde munetakse või, või nihukest rehkendust kooruvad. Tähendab, ja need, kes kooruvad või sünnivad, need esialgu on, on niiviisi nagu tinglikult arvel ja siis olenevalt sellest, mis elukaga tegemist on, kui kui nad saavad niisugusesse ikka, kus nii-ütelda tõenäosus, et nad ellu jäävadki, on on oluliselt suurem, siis nad lähevad nagu põhikari arvele ja. Vot, kas ei olnud lehes mingi selline jutt, et siin vahepeal jäi nagu üks mingisugune loom teil natukene rasedaks ja pärast tuli välja, et ikkagi ei, ei oodanudki. Eemaldab eks nurisünnitusi ja iseeneslik abort on loomariigis taimedega inimestel, nii et nii läks ja ma mõtlesin, et, et lihtsalt vaatasite, läks natuke paksuks ja siis ju ei ole, tähendab ajakirjanik kõrgel kirjeldused niimoodi umbes, et vahepeal oli paks ja siis jälle võttis alla ja, ja sealt ei tulnudki midagi. Tähendab, see on niisugune ajakirjanduslik liialdus, aga, aga, aga samas on nii, et ka loomaaia loomade hulgas nagu andunud ja teatud koduloomapidajatel on olemas ka niisugust noh, ebatiinust või kus, kus loom hakkabki ette kujutama, et ta tiine on ja siis kuni selleni, et isegi piim tekib. Nii et, et selles mõttes aga seda olevat isegi inimeste hulgas. Kas Tallinna loomaaial on oma, ma tea kroonijuveel ka või mida kõik üle maailma käivad vaatamas? No eks neid neid samu kailu kitsi käiakse üsna laialt ekstra uurimas ja ja üks elukas, kelle päästmisega meie tegeleme ja koordineerime kogu seda protsessi terves maailmas on, on euroopa naarits näiteks. Ja selle juhtimine on siis Tallinna loomaaia käes. Öelge moti, millal te otsustasite Saaremaapoisina, te peate sahma loomaaia direktoriks või, või vähemalt et, et ma ei tea. Sellest saarlasest võiks tulla ju mingi kalur või või ookeanidel seilama hakata. Või nojah, tähendab, eks mul see looduse torkimise kiiks oli, oli ilmselt kaasa sündinud ja ja kui ma sain 14 ja põhikool, mis tol ajal oli seitsmeklassiline läbi sai, siis tekkis valikuvõimalus, kas minna internaati ja mõndagi tol ajal keskkooli Saaremaal või, või, või kuhugile mujale ja, ja kuna isa ema arvasid, et et Saaremaal ei ole enam kedagi, kes võiks mulle midagi selles suunas juurde õpetada ja, ja samas tädid ja onud elasid Tallinnas, siis siis tulime 14 aastaselt tädi juurde kostile ja hakkasin nii-ütelda poolest saadik iseseisvat elu elama ja, ja Tallinna reaalkoolis edasi õppima. Ja reaalkooli valisin sellepärast, et tol ajal oli Tõnismäel see nõndanimetatud noorte naturalistide jaam. Tema nimi, noh, see on tänapäevases mõistes nagu loodusmaja ja ja siis edasi juba Soloogia õppima minek oli, oli päris, päris loomulik, aga aga ülikooli ajal teadsin ma üldiselt seda, et ma lähen tagasi Saaremaa koduloomuuseumi nagu seda bioloogi osa tegema. Kuni selle ajani praktiliselt kuni kuni siis minu eelkäija suutis loomaaeda moodustada teadusala asedirektori ametikoha ja tuli siis ülikooli otsima, kas ei leia mõnda jüngrit? Oota, aga, kui te 14 aastaselt tulite, Tallinna, see oli mingi aasta 1960 nagu traumeeriv ei olnud, või et see oligi väga põnev, et kodunt ära sai vä? No tähendab kodunt ära oleks nagunii tulnud, ühesõnaga kas siis Kuressaarde või Orissaare. Keskkooli minnes pidanuks ikkagi internaadis elama. Kuna korraliku kooli kodukandis ei olnud, no tähendab, lõppes ära keskkonda. Kas ära tähendab, see oli Saaremaal tookord ainult kolm keskkooli ja ja ja siis ei olnud nagu väga suurt erinevust, noh ütleme Orissaare Kuressaarest oleks saanud iga nädalavahetus koju tulla. Tallinnast ma käisin niiviisi paari kuu tagant. Mis seal noorte naturalistide jaamas tollal tehti, kas ma ei tea, kui palju lapsin neid vetikaid ja putukaid loomisel prepareerima pandi või, või oli see niisugune filosoofiline jutt, mis sinna juurde käis või mingisugune austus looduse vastu või mis, mis, mis ma ei tea, mis metoodika tollal oli, kuidas see huvi võis tollal ainult kasvada ja kasvada? No see õpetus sel ajal seal oli väga niisugune individuaalne selles mõttes, et, et oli niisugust üldist juttu ja praktilist looduse tundmaõppimist aga vastavalt sellele, kuidas kellelgi siis nagu tahtmist ja, ja vedrud oli, võis ka siis mingitel vahepealsetel aegadel käia seal, kus siis õpetaja natuke suunas ja ja, ja ma mäletan, et meie tegime näiteks kassiskeletti Renoveerisime välja tähendab terve. Kassiskeletti, see oli niisugune, mida ei saanud teha tavalistel tundidel koos koos oma pinginaabriga, kes, kes tegelikult läks pärast ehitust õppima ja nüüd loodusest suhteliselt kaugemale ka tema tuli ka appi ja ja käisime muudkui keetsime nagu sülti, seda ja puhastasime välja ja vaatasime, miks ta just niisugune on ja, ja õpetaja suunas natukene ja niiviisi mis asi käis ja eks? Ma ei tundnud kõigil hirmsasti põnev. Põnev, ja tähendab, eks need õpetajad kõik ju tegelesid ise mingisuguse asjaga looduses ja kasutasid meid ära selleks, et siis noh, täiendavaid andmeid veel saada. Nii me siis käisime küll koobastes nahkhiiri rõngastamas ja, ja põhiline piirkond, kus me väljas käisime, oli tegelikult kõrvemaa must ja, ja, ja Aegviidu ümbrus. Ja hiljem keskkooli lõpus oli meil seal lausa niisugune suur pesakastide liin ja ma tegin bioloogiaolümpiaadi uurimistöö näiteks nende pesakastide baasil seal Jani ja mustjõe kaldal. Kui kui tahta tööle minna loomaaeda või mingil hetkel tehti ettepanek, et tulge meie juurde, kas loomaaiateadlaseks õppimine, midagi muud kui lihtsalt sooloogiks saamine. On küll ma pean ütlema, et tegelikult olen ma zooloogia selgeks saanud just loomaaias töötades nii selgeks, kui ta mul on, mitte ülikoolis. Ülikool annab siukse eeldused sinna saab peale ehitada, ta teeb vundamendi ja, ja ülikooli juures on, on põhiline. Mis näiteks hakkab ka silma, kui inimene on muidu ennast lihtsalt loodusega kurssi viinud. Ülikooli põhiline ülesanne on anda oskus mõelda, ütleme sellele tasemele nendes kategooriates. Ja, ja selle peale oli hea ehitada seda asja ja kui nüüd Harris Stern, kes minu eelkäija oli, käis mind seal Tartus värbamas, siis ma hakkasin kõvasti kirjandust tuhnima, mida loomaaedades nagu teaduse ja ja Soloogia liinis ära tehakse ja ja niukseid päris vahvaid eeskujusid oli ju sel ajal olemas nagu Bernatuksimek ja Enieliger ja, ja niisugused loomaaia direktorit täna töötavad inimesed, kellega, noh, mul on nagu au olnud kolleeg olla ja kirjavahetust pidada ja, ja eks ma siis nende töid ja tegemisi püüdsin uurida. Aga Tallinna loomaaiaseis oli sel ajal niisugune, et kui ma siis loomaaeda tööle tulin päris ülikool juba lõpuni läbi sai. Ja hakkasin nagu juurutama mitmesuguseid andmete üleskirjutamise ankeete, siis ütlesid talitajad mulle, poja, kui ma nii palju kirjutada, mis läks, ma oleks kontoris. Külma vee kapates krae vahele, et, et see tase, mis meil meil tookord oli, sest noh, enne mind olidki olnud just ütleme, veterinaarid ja zootehnikud ja, ja rohkem niisugused loomapidamise poole pealt õppust saanud inimesed. Et ma olingi esimene päris soolo meie loomaaias. Kas kuskil maailmas on mingisugune loomaaiateadlast või ütleme, loomaaiateadust õpetatakse ka vä? No tegelikult need õppimised ju maailma ülikoolides on, on seotud niisuguste individuaalprogrammidega ja see võimalus on, on alati olemas ja on olemas instituudid, kes tegelevad loomaaia ja, ja looduses elavate loomade ütleme, veterinaarprobleemidega ja, ja nii edasi. Ja suurtes riikides on ka talitajad õpetamiseks spetsiaalsed koolid, aga aga meie noh, küll keele ja muude barjääride tõttu peame ise oma inimesi kasvatama kunagi vene aja lõpus, tegelikult mõned, mõned talitajad õnnestus meil tekitada Türi tehnikumi baasil ka keskeriharidusega. Te ütlesite enne, et, et enne teie eelkäijad ja, ja siis, kui teiegi veel tulite, oli, oli loomaaiad nagu rohkem loomade pidamise kohta, et mis, mis on see, mis teeb siis loomade pidamise kohast loomaaia. Mismoodi need loomad peavad olemas, kas ma ei tea, eksponeeritud või kellegagi paaris olema? Nojah, tähendab, eesmärk on, on tegelikult ju ikkagi selleks, et nüüd loomaaed, loomaaiana maailmas tunnustamist leiaks, peab ta enam-vähem võrdväärselt tegelema nelja, nelja valdkonnaga ja, ja üks valdkond siis, mis kõigile võib-olla kõige paremini silma torkab, on see, mida võrreldakse viimasel ajal just diplomaatide tegevusega, et need on siis Need erinevad elukad, kes siis tutvustavad enda elu näidates ja meie abiga siis ka vastavaid stende ja ja seletavaid materjale ära kasutades, siis nagu annavad inimestele loodusharidust. Ja teine on siis terve rea niisuguste varjatud elu nähtuste kohta andmete kogumine ja kuna seda kogutakse üldiselt niisuguse ühtse ülemaailmse ühtlustatud metoodika järgi, siis on võimalik nende materjalide baasil pärast teha üldistusi mis tahes ülikoolis või, või ka loomaaias või mõnes instituudis töötaval inimesel ja, ja saab niiviisi kokku siis ka statistiliselt usutava valimi. Ja kolmas valdkond on siis häbuvate, looma asurkond ja, ja liikide taastamine selle abiga, et teda täistingimustes siis paljundatakse. Jaa, jaa, koolitatakse looduses hakkama saama. Noh, nagu me praegu tegeleme just eelkõige Euroopa naaritsa ja neljas valdkond, millega siis on vaja loomaaial tegeleda, et ta oleks loomaaed nii-ütelda tsoon õigustes terves maailmas on siis see tähendab Burlastuvale urbaniseerunud linnainimesele võimaluse puhata ja taastada oma töövõimet suhteliselt looduslähedases keskkonnas neelatud no mitte nii palju meelelahutust, siin need sakslased on asja uurinud, et ainuüksnes viibimine niukses looduslähedases keskkonnas taastab inimeste töövõimet kiiremini kui, kui kõik need hästi kohaldatud jõusaalid ja muud aparaadid. Nii et selles mõttes see inimene on ikka pärit ju loodusest ja, ja ega see niisugune linna kivikõrb ei ole päris see keskkond, kus ta ennast hästi tunda saab. Vahel inimesed räägivad seda, et kui nad peavad nii-öelda sunnitult kuskil istuma või passima, eks ju, nii et kõik neid seirata saavad, et siis nad ütlevad, et istusime seal nagu ahvid puuris ja kõik vaatasid kas ahvidel puuris on hea olla, päriselt? Aspulise. Eks ta natukese. Muidugi selle puuri kvaliteedist, kui seal on neile küllalt tegemist siis siis on seal tõesti päris hea olla ja, ja loomaaia looma põhiprobleem ei ole üldse mitte see, et tal on aed ümber, vaid, vaid see, mis ta teeb oma pika päevaga. Mõni ütleb seda ka vist olnud kummalt poolt vaadata, kes seal puuris on. Õigus, tahtsingi sinna jõuda, et tegelikult. Ongi nii, et, et need ahvid seal puuris arvavad, et inimesed tuuakse neile. Et neil oleks huvitav, läheks igasuguseid tüüpe, kes käivad seal et neil oleks midagi selle päevaga peale hakata. Aga tegelikult see ongi see, et, et, et loomadel on siis põhimõtteliselt nagu igav, võib-olla seal ja loomaaia põhiprobleem on, et loomale ei oleks igav. Just, ja selle tõttu me üritamegi niukseid vigureid teha. Et kuigi mõni külastaja ütleb, et miks te looma mõnitate me ei anna neile alati kandiku peal seda toitu kätte, vaid paneme näiteks jahusikesed mingisse torusse, kus on augud sees või viskame ahvidele sinna laastude ja põhuhulka, need pähklid, et nad päev otsa neid sealt korjasid ja, ja nii edasi. Sest noh, neil on tegevust. Ja, ja kui nad oleksid vabas looduses, siis nad lihtsalt otsiksid seda ja nad neil oleks siis päev sisustatud. Isegi päevast puudu, et seda toidukogust tavaliselt kätte saada, sest küllust toiduga ei ole paraku kuskil. Kuidas seda loomade heaolu mõõdetakse võiks? Kas seda on võimalik kuidagi nagu jälgida ka või on seal loomade heaolu mõõtan ruutmeetrites või, või ma ei tea vaikuse ühikutes või? Do tähendab seda saab mõõta tegelikult selle järgi, kas nad on mingis stressiseisundis või nad elavad oma loomuliku elu, kui nad korralikult oma siukest tavalist elurežiimi järgivad ja korralikult sigivad, et siis siis on neil korras, aga kui, kui hakkavad tekkima mingisugused noh, väärastunud käitumised või, või ei õnnestu seal sigimine siis siis on midagi korrast ära ruutmeetrit. Kui inimesed arvavad, et need on olulised ei ole üldse nii olulised, sest ka looduses sõltub see territoorium, mida loom oma elus kasutab eelkõige toidubaasist. Et ta oleks võib-olla looduses ka seal mingisugusel Maida 20-l ruutmeetril, kui ta, kui tal iga päev taevast, eks lihakäntsakas alla otsaks vä. Justkui keegi ei segaks teda selle selle juures ja see oleks küllalt vaheldusrikas, et see ei oleks mitte ikka samasugune ühe ühe eluka ja ühesugune lihatükk, vaid, et seal ka mingit vaheldust oleks ja ja nii edasi, nii et muidugi peale söögi on, on mõnedki muud asjad, mida, mida see puur peab võimaldama või mida see looduslik elupaik peab võimaldama eelkõige võimalust siis korralikult ka juua saada. Teiseks, et oleks võimalik omatahtsi noh, kas siis minna kuskil retu ja puhata kõigest muust, mis ümberringi on, või siis vastupidi suhelda kas omasugustega või, või naabrimeestega ja, ja nii edasi, tähendab elu ei seisa ainult söömises ja magamise seal. Aga, aga kui tal need kõik need asjad on, on võimaldatud, nii nagu talle meeldib, siis, siis ruutmeeter ei ole üldse kõige olulisem. Kui tihti loomaaia töötajad loomakaitsjatega Akemplevad? Ma arvan, et, et me oleme suhteliselt õnnelikus seisus olnud selles mõttes, et Eesti inimene ei ole veel nii võõrandunud loodusest ta kõiki maailma lollusi täie mõõduga kaasa teeks. Vaat kui huvitav mõtteavaldus nii. Nüüd on meil liiga palju niisukesi olukordi ei, ei ole, aga mida enam linnastumine ja loodusest eemaldume, seda, seda vähem kahjuks teadvustame me seda, et et lihatükk on ka looma küljest ja ei ole mitte poeletile taevast kukkunud ja nii edasi. Et me noh, see on kõige hullem, kui me, kui me unustame ära selle, noh, et me ise ja, ja kõik muu on, on looduslike protsesside osa. Sest tegelikult ütleme noh, meie kliimas karusnahkset rõivaste kandmine on looduse jaoks kui me üleliia ei, ei proovi seda, seda loodust, et ekspluateerida on tegelikult kõige mõistlikum, sest et kogu see niisugune kunstkarusnahatööstus ja sünteetiliste materjalide tegemine ja nii edasi see teeb loodusele kümneid ja sadu kordi rohkem kahju kui, kui niisuguse loomuliku loodusliku tsükli ärakasutamine, sest et kogu kogu maailma loodus on üles ehitatud üksteise tarbimisega. Täna külas jutusaates Mati Kaal, võtame nüüd ühe toreda lastelaulu siia vahele, et positiivseid noote rohkem oleks. Nonii Me oleme taas otse-eetris, kus külaliseks Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal. Siin laulu ajal ikka rääkisime veel natukene rohelisest mõtteviisist, et kui Eestisse nüüd käski sündima mingi aasta jooksul. Roheliste partei, kas teie sellega liitute või. Tähendab, mina ei liitu ühegi parteiga, sellepärast et elu on nii palju huvitavam kui poliitika. Aga, aga tähendab põhimõtteliselt muidugi niisugune roheline mõtlemisviis ja säästlik suhtumine loodusesse on, on positiivsed asjad ja, ja selles mõttes bioloogina olen ma professionaalne, roheline, mittepoliitiline, aga enamasti poliitiliste asjadega ongi see, et nad kõik keeravad vindi üle ja, ja, ja kui emotsioonid hakkavad üle mõistuse käima, siis ükskõik, mis alal see ei ole, on see taunitav. Kas meie loomaaed või, või ka siis teised loomaaiad maailmas on suutnud siis tõesti nende hävimisohus loomi loodusliku protsessi tagasi tuua või looduslikku sigivus sessi tagasi tähendab? Päästnud maailmale midagi? Üsna häid tulemusi on saavutatud ja näiteks noh, niuksed paremad tulemused on, on sind California Condoriga ja ja musta raisakotkaga ja habe kotkaga? Jaa jaa. No põhiprobleem ongi, ongi see, et see, ärge sest seal on vaja, et need elukad saaksid endaga hakkama, loodus ja, ja näiteks kui me räägime praegu nendest raisakotkastest mitmesugustest, siis on on niisugune 10 15 päeva, seda aega, millal on võimalik loodusesse lasta, näiteks, sõltub sellest, millal hakkavad mingid reaktsioonid tekkima ja, ja ennem ei saanud hakkama ja, ja pärast on nad juba lootusetult kinnistunud keskkonna külge. Ja, ja ka see tähendab, et ka sellel ajal tuleb nendele kooliharidust anda me näiteks selle sama naaritsa looduslikke asurkonda taastamisega näeme kõige rohkem vaeva sellega, et me üritame neid üritame neid teha. Nagu haritud looduses elamiseks haritud, manitsetakse. Kas see me rääkisime siin enam sellest looduslikust toiduahelast või et kui me võtame ühe looma loomaaeda ära sellest ahelast kas me teeme siis loodusele korvamatut kahju? Idee tähendab niisama nagu ei tee korvamatut kahju ka mõistlikus piires reguleeritud jahimajandus sest et loodus on asja nii reguleerinud, et ilmale tuleb alati maksimaalne kogus, mis suudaks ellu jääda. Kõige ideaalsemad. Ja kui nüüd see kuus, mis võetakse ära, ei ületa seda, seda vahet, mis siis on, ütleme, antud aastatingimused ja ja, ja ideaalsed tingimused, siis, siis see arv, mis lõpuks on looduses, on ikkagi seesama. Nii et selles mõttes loomaaeda toodud loomade asemel on keegi ellu jäänud. Kas Tallinna loomaaias sigib mõnda loomaliiki nõnda palju ka, et seda looma tuleb teistele loomadele ette sööta? No Lomned peab olema mudel loodusest. Ja looduses ei jää sugugi hinge, kõik, kes sünnivad, tähendab, mõnel on, on, on tervisega probleeme, mõned satuvad kiskjalooma ette ja, ja täpselt samamoodi. Mõned kõnnivad naabermetsa, nii ka meil, et mõned lähevad teise loomaaeda ja mõned juhtuvad olema kaasa sündinud probleemidega ja, ja eluvõimetud ja ja, ja mõned tuleb ka teistele loomadele sööta ja see on täiesti täiesti loomulik ja aktsepteeritav ka ülemaailmselt säästva loodusesse suhtumise mõtteviisi viisi kohaselt. Et muidu on ju näiteks niisugune asi, et miks peaks õnnetu tiiger, kes looduses murrab väga erinevaid elukaid ainult ühe loomaliha peal elama, ta tahab ka saada midagi muud ja näiteks looduses on sedasi, et siis kui kui tuleb sigimise periood poegade toitmise aeg, siis siis kiskjad loomad kogu loomariigis, alates kaladest ja lõpetas imetajatega lähevad üle väiksematele saakloomadele. Ja noh, ega nad seda ei, ei mõtle niiviisi, aga, aga see on niiviisi arengu jooksul välja kujunenud, et et tegelikult on seal sel ajal ütleme, need elukad, keda nad siis toiduks tarvitavad, need on ju need, kes tarvitavad taimset toitu ja, ja selle tõttu siis väiksematel elukatel on see taimsest toidust tulenevate vitamiinide ja muude ainete osakaal on oluliselt suurem ja poegade kandmise ja kasvatamise ajal on, on oluline, et neid rohkem, aga samas ütleme talvisel ajal näiteks kui tuleb ainult Nendel täiskasvanud elukatele endast hinges hoida, siis on olulisem saada energiat ja ja neid aineid, mis see ei ole nii, vitamiinid. Kui tihti inimesi loomaaias ära süüakse? No tähendab meie loomaaias ühtegi inimeste ära söödud ja üldiselt loomaaedades kogu loomaaedade ajaloo jooksul on see arv ikkagi noh, peaaegu et olematu. Aga samas samas muidugi juhtub inimeste mõistmatust käitumisest tulenevalt seda, et neil mõni kehaosa ära hammustatakse, nii et selles mõttes selle selle aja jooksul, mis mina olen loomaaias olnud, on, on ikka üle 10 käe ära hammustatud ja, ja, ja sõrmi Pole kogunisti lugenud. See viimane juhus oli vist, kui jääkaru võttis inimesel käe otsast vä? Jah, see möödunud sügiseni lugu ja, ja niisugused asjad ei saa juhtuda, kui inimesed käituvad nagu neil on ette nähtud käituda ja, ja isegi elukad, kes, kes on rohusööjad hammustavad niisugusel puhul, sest nad käsitlevad seda kui sissetungi oma territooriumil. No musta huumorihirmus muidugi imestavad seda, seda õnne, et noh, et ma tea, polaaruurija saab ka enne koera käest pureda, kui, kui jääkaru käest, et see on ebatavaline, ebatavaline kokkusaamine, aga kuidas te sellistes rünnakutes suhtute, nagu et see ongi paratamatu inimeste lollus? Kui loomaaia direktor, kuidas te elate läbi kuidagi ka või? No tähendab Eks see on muidugi ma mäletan esimest lugu, mis, mis mis oli. Seda ma elasin muidugi märksa rängemalt üle, aga, aga aga niisugused asjad on tegelikult olnud küll kõik tingitud inimlikust lollusest ja ja, ja kuigi mulle ka möödunud sügisel seda pahaks pandi, et ma, ma Einsteini tsiteerisin. Mis see oli? No tähendab, meistrina on öelnud, et on kaks piiritut asja, et üks on kosmoseteine, inimlik lollus. Et, et sinna tulebki nagu filosoofiliselt suhtuda, siis nendesse asjadesse ja inimene inimesed on ju ometi nagu hoiatuse saanud või. No tähendab, maailmas on, on asi nii, et loomaaedadel on ülesandeks vältida juhuslikku sattumist ohutsooni. Sest et niisugust tõket, kust inimene tahtlikult üle või läbi ei saa, pole lihtsalt olemas. Ja, ja kui, kui on meil markeeritud tsoon, kus külastaja võib-olla ja see veel mingite hoiatavate piktogrammide siltidega dubleeritud, siis siis on see küll inimese enda valik. Siis, kui loom on inimese maitset tunda saanud, siis loom muutub loomatalitajale ka ohtlikumaks. Ei tähendab, see on jällegi üks niisugune inimtüüp inimlik müüte. Muide, inimliha pidi magusam olema, Kardoliva siis tahab veel. See see on see küsimus, et inimene on endast liiga heal arvamusel, haarab, et on looduse kroon, jätab, maitseb paremini kui muud loomad ja nii edasimehelikult jama. Nii et loomadalitele siit mingit suurt ohtu ei tule. Kas need talitajad kasu, et hoolealustega. Kasvavad kindlasti mõnikord isegi natukene liiga selles mõttes, et et tegelikult ei käi ju need talitajad loomadega, mitte koos, seesama jääkaru ei, ei ole mitte, niiet et iga päev on talitajaga ühes puuris ja siis siis juhtub midagi kellelegagi väljast, tähendab talitaja tema puuris on täpselt samasugune sissetungija tema territooriumile. Need suhted loomadel omavahel on nii kaua head, kuni igaüks on oma piirkonnas. Ja, ja selles mõttes noh, eriti need elukad, keda siis on lutitatud ja ja putitatud piltlikult öeldes kogu aeg, need kasvavad inimestele hinge muidugi jaa, jaa. Ja mõnevõrra see niisugune ema ja lapse suhe ka looma poolt vaadatuna säilib, aga aga seona. Te ikka itsitate oma rinnal kasvatada ei ole mõtet. Räägitakse, et koera peremees pidi koerale nagu karjajuht olema, eks ju, et ongi jah, aga kas ma ei tea, kas hülgele hülge talita jalaga mingi omavahelises suhe siis või? Tähendab mingil määral küll, tähendab see nüüd noh, koera puhul on see, eks ole, koera koduhunti, hunt on karjaloom ja, ja, ja kui ta tuuakse perele, siis hundikari tema jaoks ongi see pere ja, ja muuseas, mitte iga pereliige ei ole koera arvates temast kõrgemal võimuastmel. Aga noh, need elukad, kes elavad üksikult või, või perioodiliselt kogunevad, need võtavad talitajad, kui, kui tuttavat ja, ja suhtlevad temaga ja hülged on, on mitte ainult talitaja suhtes. Tarvitseb ükskõik millisel külastajal jääda seisma sinna hülgetiigi äärde, kui nad nii nagu lapsed hakkavad näitama, millega nad hakkama saavad, tähendab, ja tahavad suhelda. Sest kõht on täis ja meel on hea ja, ja neil on tahtmine suhelda. Millal siis ikkagi lõvikutsikat näha saab, millal see saba ära paraneb? No tähendab, kes seda täpselt oskab ütelda, millal ta nüüd paraneb ja, ja me loodame, et, et me saame hakata ka veel sel aastal äkki ehitama talle suuremad ja avaramad välisaeda. Aga eks ta nüüd ikka varsti-varsti ehk nii palju on, tähendab temaga nii nagu dogi koeraga, et tal on see pikk saba, mida ta siis kui, kui ta tahab oma emotsioone väljendada, hakkab siia-sinna nagu vibutama ja kui siis see juhtub elavalt seina minema. Kärn lahti. Ja natuke selles mõttes probleemi probleeme on, aga küllap ta ikka varsti on. Ta peab uue kohaga harjuma uute inimestega, sest. Ta on sündimisest saadik saksa keelt kuulnud ja näiteks ka praegu rõõmustab, kui temaga saksa keelt rääkida. Tundub uskumatu, aga seda saab endale seltsilisi ka mõne aja pärast. Tähendab, enne kui nüüd nüüd see uus välisaed valmis ei saa nagu seltsimeeste peale väga mõelnud ei ole, aga aga kuna lõvi elab looduses praidina, siis, siis on ilmtingimata tarvis tal tal vähemalt paar emast juurde tekiks ja, ja eks me oleme samme astunud ja eeltööd teinud, et nad, et nad tulevad, aga, aga enne, kui see uus korralik välis ekspositsioon valmis ei ole. Ennenilt talle küll keegi juurde ei tule, aga. Uus loomaaiahooaeg on alanud ja kui ilmad on ilusad, ilusamad kui kui tänane hommik, siis käib palju rahvast. Mis on uut sel aastal, mis, mis on teisiti, mida eelmine aasta veel ei olnud? No igal aastal sünnib keegi, keda eelmisel aastal ei, ei olnud ja eks me taliviljad Võinuks viljakam olla, sest eriti just sõraliste seisukoha pealt möödunudaastane halb ilmastik tingis selle, et hein oli viletsavõitu ja ja, ja see põhjustas pisut enam iseeneserikke aborte ja, ja muid niisugusi nurisünnitusi. Aga siiski on üsna palju juurde sündinuid ja, ja kusagil järgmisel nädalal peaks valmis saama ka elevantide uus suur välisaed, kus siis elevandid hakkavad asja nagu tundma õppima ja, ja võib-olla kuskil jaanipäevaks saab valmis ka külastajate platvorm selle aia juurde ja eks me siis juuli alguses laseme juba sinna külastajad vaatama. Sügiseks peaks amuuri leopardi talle uus kodu valmis saama, mida on aidanud külastajad ehitada, kes, kes on looduslotot loomaaia lotot mänginud eelmistel aastatel? Ja no lõvi välisaiast oli, oli juba juttu, et see et see tekib ja loodame järgmisel kuul lahti teha ka troopikamaja viimase järgu, miski ehituslikult juba sügisel enam-vähem hakkas, hakkas valmis saama, aga mis siis nüüd nüüd suudab ehka varsti hakata võtma vastu külastajaid ja, ja kõige lähem uus asi, mis, mis juba tegelikult ülehomme avatakse, on, on lasteronile. Küsimus on selles, et, et lapsed ei, ei suuda seda informatsiooni loomade ja looduse kohta nii palju vastu võtta, kui nad vahepeal ei saa ennast nagu tühjaks rabelda. Ja kultuuriministeerium eraldas meile lastenurga jaoks raha ja me oleme nüüd püsti pannud niisuguse ruumilise ronimisvõrgu, mille, mille suurus on nii suured. Selles mõõdus kõige lähem on Varssavis. Nüüd üle üheksa meetri, on selle võrgustiku kõrgus ja, ja, ja seal saavad lapsed ennast, sinna võivad ka täiskasvanud minna, see kannatab ka nemad välja. Saavad tunda, mis, missugust tegelikult jõupingutust nõuab ahvidel puu, võrastikus, liikumine, see on, on, on lausa uskumatu, kui suurt füüsilist pingutust vajab niisugusel kõikuva alusel ronimine, niiet et ülehomme teeme selle pidulikult lahti ja lastekaitsepäeval on siis kuulaste karidada testimas. Väga äge, ma olen aru saanud, et Tallinna loomaaed muidugi neelab raha lõputult ja seda saaks ajada üha laiemaks ja laiemaks. Siin mõni kuu tagasi, kui kui Hansapank järsku inimesi rikkaks tegid, siis mõned rikkad inimesed ütlesid, nad ei oska oma rahaga midagi peale hakata ja siis tulite varmas pakkuma. Ma ei tea et uus lõvipoeg võiks saada Neinari nime või midagi taolist. Andke ainult raha või tähendab? Et maailmas on, on loomaaiad lisaks sellele, et neid finantseerivad omanikud, siis kohalikud omavalitsused või riik või, või kes iganes. Väga palju oma uusi asju ehitavad, just toetajate abiga ja päris kadedaks teeb, kui, kui lugeda siin Lääne kolleegid aastaaruandeid, kus miljonite eurode või dollaritega on, on toetuse summad. Isegi eraisikutelt? Isegi isegi vaid, vaid nad põhiliselt ongi eraisikutelt ja, ja vahe on ainult võib-olla selles, et meie riik ei ole nagu maksuseisukoha pealt seda nii väga soodsaks teinud mujal maailmas niisugust laadi toetused enamasti vabastatakse. Vabastatakse maksudest. Nii et kui oleks Heldur Meerits nimeline elevandiplatvorm, et siis oleksite väga rõõmus, miks mitte? Jah, Nonii, aga siin saate lõpetuseks Mati Kaal, öelge nüüd, kas teil on mingi nagu soovitus või retsept oma külastajatele, et et vot tuleb inimene loomaaeda ja et seal seisab seal jääkaru puuri juures, et mida ta siis mõtlema peaks mitte sellest vastu, et, et jääkaru võib-olla tal võib ära hammustada, aga et noh, et kas see, kas selles mõttes puhas atraktsioon või, või, või on seal kohtu hoopis mingiks muide filosoofiliseks looduslik loodusrännakuks? Tähendab inimene ükskõik, on ta jääkaru puuri juures või mõne teise eluka puuri juures, peaks peaks mitte kiiresti jooksma järgmise puuri juurde, vaid tõesti istuma selle puuri ees ja jälgima, miks ja, ja mida see see elukas teeb ja, ja püüdma noh, nii nagu seda elukest teeb. Elukas on märkinud selle piirde oma lõhna või muude märkidega ja ta ei märkagi seda. Seda piiret aga märkab seda, et rumal inimene, kes looduses tema piiridest üle käib, jääb loomaaias selle piiri ta. Nii peaks ka loomaaia külastaja püüdma ennast välja lülitada. Vaatamast seda piiret, aga püüdma jälgida, mida ja miks elukas teeb. Ja järgmine kord loomaaeda tulles võiks siis jällegi teha uue valiku puuridest, mille ees istuda. Kõige vähem saab inimene loomaaia külastusest, kui ta, kui ta jookseb võimalikult kogu loomaaiale. Looma tuleb tulla ikka ja jälle. Loomulikult tuleb ikka ja jälle tulla ja ja, ja selles mõttes mul on hea meel ütelda, et neid perioodikaarte ostetakse meil iga aastaga rohkem ja rohkem, kuid veel mitte nii palju, kui, kui ütleme, pikemaajalise loo majandusliku traditsiooniga riikides. Aitäh, Mati Kaal tulemast jutusaatesse jutust juba liiklus läbi, et esimesel juunil on suur lastekaitsepäev ja alati siis esimesel juunil suur piduloomaaias, aga loomaaeda võib tõesti minna iga päev? No ma ei tea, kolmandal juunil võib olla väga mitte, sest et siis on tingeltangel kära täis džungel ja sünnipäeval matil. Riiet palju õnne sünnipäevaks juba ette ka. Ja palju rõõmu Tallinna loomaaiast, aitäh. Lihtne ei ole, kui ka. Võtta kui jood