Keelekõrv, 566. saade. Tere, head kuulajad. Praegu, mil ma seda lugu lindile räägin, õieti mitte lindile, vaid arvutisse. Nii palju on siis ka keeles säilinud vana, mis enam tegelikkusele ei vasta. Nüüd, mil ma seda siis arvutisse räägin, on väljas kõle ja külm. Ja hinges on juba igatsus suve järele. Võib-olla sel ajal, kui ta seda saadet kuulate, on ilm rõõmsamaks pööranud ja võime koos rõõmustada. Muudatusi toob suve saabumine ja muidugi ka raadiosaatekavasse ja ka keelekõrv pöörab ennast varsti kuulama rohkem linnulaulu, merekohinat ja lapselaste hääli. See tähendab, et keelekorra perenaine läheb, mina lähen puhkusele. Aga ma ei sulge muidugi kõrvu ka keeleasjadele, see tuleb siis kogumise aeg. Jagamise ajaga on nõnda, et meil on ju veel mõned korrad võimalik koos olla kuni jaanipäevani ja nendes saadetes katsun ma lõpetada pooleliolevad tööd ja vastata vastamata küsimustele. Nii et kuulake ikka kuni suve harjani, keele, kõrva ja praegu võtangi ma ette kahe nädala eest pooleli jäänud äsja, kes mäletab. Me rääkisime tookord norralastega eesti luule norra keelde ja norra luule eesti keelde tõlkimise asjadest. Ja lindistus oli tehtud Käsmus kus kogunesid eesti kirjanduse tõlkijad 30 inimest kõigil südames armastus ja huvi selle, meie päikesemaa keele ja kirjanduse vastu. Ja et ma sain sealt huvitavat materjali veelgi, mõtlesin seda teiega jagada. Põhjus on ka see, et mulle tundus tollase kultuurisündmuse vastu oli ajakirjanduse huvi suhteliselt leige, sest samal ajal möllas Eurovisioon. See oli meie ajakirjanike valik seda esiplaanil pidada ja, ja seetõttu ma arvan, et teil on huvitav kuulata nüüd ühte salvestust tumis ringist Käsmus, kus kõik kohale tulnud neid oli üle 30 rääkisid pisut endast ja oma tööst eesti kirjanduse vahendamisel. See on liigutav. Kuidas nii? Pinud meie keele ja samas on ka huvitav, missugused on need aktsendid või, või kõrvalekalded, kuidas nad iseloomustavate selle rääkija enda emakeelt. Niisuguse tõlkijate seminari traditsioon on väga vana ja neid kogunemisi alustati sügaval nõukogude ajal ja siis oli muidugi uks suletud lääne poole või raskemini avad. Sõbrad soomlased muidugi liitusid üsna kohe, aga see on paarkümmend aastat, on see asi vana ja siin on koos ka seekord palju vanu sõpru, aga samas on tekkinud täiesti uued noorte inimeste Eesti huviliste põlvkonnad, keda omakorda on siis toetanud või välja õpetanud või kaasa tõmmanud need entusiastid, kes kunagi juba kaheksakümnendail aastail saabusid Eestisse sooviga meie keelt ja kirjandust uurida ja maailma kanda. Ja muidugi peab rõhutama, et ka ürituse korraldajad on uued, noored ja värsked. Nimelt oli alguses selle asja taga ainult Eesti Kirjanike Liit, nüüd aga on raskuspunkt Eesti Kirjanduse Teabekeskuse õlgadel. Kuulame siis Mul on Moskva Veera Ruubel. Ma olen 30 aastat töötanud eesti kirjanduse konsultandina. Üleliidulise Kirjanike liidu juhatuses. Olen ääretult palju teinud tollel ajal eesti kirjanduse levikuks mitte ainult Venemaal, vaid ka sotsriikides. Sotsriikides paluti venekeelset tõlget ja selle alusel tutvusid pärast Poolas Saksamaale ma ei tea, kus veel maid Kiikle, aga inimene tahab ikka tunda, et on midagi kasulikku teinud ja seda ma olen teinud. Ja hiljem. Üks huvitav asi on olnud. Ma ostsin 60.-te aastate lõpul altkäenagu, öeldakse Ameerikas välja antud Annašmaatova reekviemi Marie Underi tõlkes paralleelselt vene keeles Ahmatava eesti keeles öelda, mõlema portree on olnud alguses. Kusjuures mõlemad on mitte nii noored ja ilusaid, vaid nii nagu tol ajal vanas eas juba olid need kogumikust Eestiski. Väga vähesed teadsid, kuulsid. Nüüd hoian selle raamatu, et kirjandusmuuseumile edasi anda. Olen palju tõlkinud Lennart Meri virmaliste väraval. See ilmus vene keeles peaaegu poolemiljonilise tiraažiga üldkokkuvõttes. Head kuulajad olgu siiski öeldud, et see killukeste rida, mida te kuulete, Te ei ole täielik. Siia ei ole peale jäänud näiteks staažika eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Fehervari hääl või Aarne puu Poolast või Oleksandr sav korooni Ukrainast kes nii südamlikult ja liigutavalt rääkis Juhan Liivist ja kellele koosviibijad avaldasid poolehoidu ja arusaamist Ukraina rahva praegustest probleemidest. Ja samuti ei ole ka norralasi tänases saates, kellest eelmises saates juba pikemalt juttu oli. Aga nüüd kuulame edasi. Mina olen raehärra Lääne-Norras Soomes ja mina ei ole tõlkija. Helsingi Ülikooli meditsiiniteaduskonnas ma olen sekretär seal, aga ikkagi nii 10 aastat olen seda tõlkimist nagu harjutanud. Ja kõige suurem töö, milles mul oli rõõm osaleda, oli see, et Meghan Otiniliga koos koostasime eesti uuema kirjanduse antoloogia aastal 2003 tuli välja ja selle nimi on Tallinnast, poiss, grotesk ja virolaysta proosa. Sori suur väljakutse, aga ma arvan, et me tulime ilusti sealt välja. Peamiselt olen, olen oma need tõlked pannud Tuglase seltsi koduleheküljele netiajakiri Illimari sisse. Ja no nüüd kuu aja pärast läheneva pargiga koos Mukulasse. Ja tema, temal on mõni luule seal ja mina olen tõlkinud ja võib-olla me esineme koos. Ma olen rauta karma Riiast. Aga isa poolt ma olen eestlane. Ja ma olen juba mõnda aega olen tegev olnud, aga üldiselt pole, on üsna vaikne inimene ja mis ma teinud olen, sellest saab teada olnud seal teatmeteostuse Eston liteleri mägesinis, kõige rohkem olen lühiproosat tõlkinud, aga nohh, nii mõned head. Omaani tulen tõlkinud monstraadite Viivi Luige ja nüüd viimasel ajal olen valmis saanud mari, saadi võlu ja vaimu. Nüüd olen ametis kirjastaja leidmisega ja siis veel sellistest lühiproosa autoritest on mul sellised nagu lemmikut Asta Põldmäe, Jaan Kruusvall ja olen veel tõlkinud ka Jaan Kruusvalli hullumeelse professori ja on lootust nii-öelda jätkväljaandes avaldada. Siis oli veel selline väga, väga armas töö oli. Oli koostöös meie klassikaraadioga, nad on mitu korda saatnud oma saadetes Kuldar singi aastaaegu Juhan Liivi luulest viisistatud ja see on väga ilus muusika ja siis ma leidsin vajalikuks, et seal klassikaraadios ka teha selline saade, et paremini läti publikut Juhan Liiviga tutvusta. Mina olen Irja Grönholm, Saksamaad. Ja ma olen juba Ma imestan ise, 21 aastat juba eesti keele ja kirjanduse tõlkija, osalesin esimesel seminaril, see oli 87, elasime hotell Tallinnas ja põnevad ajad. Ma olen risti ja põiki läbi tõlkinud. Peamised roosad, roosad ja viimasel aastal ma pean oma nimekirja vaatama, viimastel aastatel oli mul tunne, nagu ma ei oleks mitte midagi teinud. Kusjuures kui sul ei ole raamat kaante vahel ilmunud, siis on seal ikka niisugune tunne, et mis ma olen teinud. Aga ma olen peamiselt näitemänge, tõlkinud. Eriti Jaan Tätte tollel tõlkinud tema kolm näitame esimene ristumine peateega selleks suure menuga. Seda lavastati Saksamaa umbes nüüd kokku vist 30. teatrites ja Šveitsis lisaks ka siis olen Ilvesti tõlkinud, tema osales selles kirjanduseks pressis Mati Undi Graali olen tõlkinud veel merega Merle Karusood ja Üllar Saaremäe jaanituli ja siis, mis kaante vahel on ilmunud, on. Siis olen Jaan Unduski tõlkinud Nietzsche SEC on ilmnenud ei Anulumis. Siis olen näitemängud jälginud taksojuhid Ulmani ja nii läks ala. Ja see, mis nüüd viimati ilmus, on sellega ma võin kohata, maalida jumal jälle kaante vahel. Teo. Harri õunapuu valik Hälvin õunapuu lühijutte valid omal ajal tema kahest kootikas ja ilmuses väikses austria kirjastuses ja kuna On lugemised olnud siuksed lugemisüritused, siis osteti seda rapsti. Ja sellel vist on suur menu. Ma loodan, et Felix saaks ilmuda maima Grinbergi Preisaled vist. Aga ma olen eesti ja soome kirjanduse tõlkija ja tähendab meie viimasest viimasest seminarist Nolan kaante vahel on nagu eesti keekirjandusest on Jaan Krossi paigallend ilmunud siis on Veiko Belials lasteraamat, asson, bosson pannkoogielukas. Ja siis on kaks Aidi Valliku noorsooraamatud, tähendab, see esimene ilmus juba poolteist aastat tagasi, teine peaks kohe-kohe ilmuma ja ja siis on mul nende aastate, miks on nii vähe eesti kirjandustest, nende aastate jooksul olen teinud ka kaks Soome raamatut ja üks nendest oli Mika Waltaris sinus. Vastuvõtust tähendab krossi paigallend on väga hästi vastu võetud, eriti palju kriitikaid, Lätis ei ole tõlkija raamatutest kombeks kirjutada, aga noh, sellest raamatust oli ikka ja olid väga kiitvaid ja ja see ja see Ani valliku, see esimene noorsooraamat sai isegi mingi mingi mingi preemia ja siis ma olen osalenud proosa iga aasta toimub latist roosa festival, kus iga aasta tuleb ka keegi eestlane ja nende aastate jooksul on siis seal käinud Ervin õunapuu, Andrus Kivirähki, Mehis Heinsaare, Jaan Undusk ja siis noh, nendest on alati midagi tõlgitud ja avaldatud ja veel olen tõlkinud Andrus Kivirähu kuuldemängu Püha Graal, mis oli väga ilusti lati raadios tõesti väga hästi tehtud, väga huvitav. Ja siis viimane asi, mille üle ma olen tohutult uhke, aga see ei ole ainult minu tajatest. Meie kõikide Läti eesti kirjanduse tõlkija tühisto tähendab siis minu ruutakarma Walthernstreid under 16, keda siin ei ole seal meie suurema tegelikult ainukese kirjandusajakirja karvaks Eesti number siin siin nagu kaane peal, seal on kirjutatud, et, et terve kauaks eestlasi täis siin on Esseistikast, on siin Õnnepalu, Undusk, Kivisildnik, siis on proosa ja luuleülevaated on kirjutanud Mart Velsker, Udo Uibo ja luulest on Kaplinski, Andres Ehin, Kristiina Ehin, Fess ja proosast on Jaan Kross, Jüri Ilvest, Andrus Kivirähki, Ene Mihkelson, Peeter Sauter. Ja, ja siis Andrus Kivirähk, büroomia Roomeo ja Juulia, mis siin on sees, on saanud väga häid ja head, nagu need need vastu. Kaja, ma olen kaisu lahideni Soomes, ma olen tõlkinud kaua, aga vähe. Ja viimase aja töid on just nagu mu ema, ütles Rehepapp ja siis Jacob Valmaliniga koos C3 katku vahel. Aga mulle tundub, et mul on praegu niisugune Eesti ärkamisaeg oma elus, nii et ma loodan, leian siit praegu selle jaoks inspiratsiooni. Hollandikeelne eesti luule antoloogia, mis on esimene korralik Kas on 10 eesti luuletajat sees, tõlkija, eks on kuus ja üks on singa kahe käsku, nii sobib ka kogu midagi ütelda. Nii et see on flaami kirjastuses. See aasta on ilmunud esimene eesti luule antoloogia hollandi keeles ja praegu ma nagu kirjutamises eesti kirjanduse ajalugu, mis peaks aasta pärast valmis olema, peaks, on umbes aasta pärast kirjastuse üle andma Kirjastus, nõudes 800 lehekülge ja ma proovin seda täis kirjutada ja see peaks siis sügise 2006 ilmuma ja siis vaatame edasi. Cornelius Asser, Platon Groningeni Ülikooli kirjandusprofessor, aga paljud Eesti kirjandusinimesed mäletavad teda õige noore mehena soomepäevil, kui ta Soomes õppis ja töötas ja andis välja ajakirja Estonia, kus muuhulgas näiteks ilmusid kellelegi nooreti H Ilvese eesti luuletõlked, inglise keelde aga Korneliuse eesti kirjandusele truuks jäänud ja näiteks hiljutisel Noor-Eesti konverentsil Tartus esitas ta huvitava ülevaate sellest, kuidas Eesti romaan on käsitlenud 1905. aasta sündmusi. Aga nüüd räägib Inna Phelpa, eestlanna, kes usub, et ingliskeelne maailm väärib ja vajab meie möödunud sajandi romaaniklassika tipp. Ma olen Eestist, aga tõlgime abikaasaga koos on selline häda hädapärane veetud, ühesõnaga tema on ameeriklane ja siis me tegime tõe ja õiguse esimest köidet, umbes pool on tehtud. Ja noh, mina panen, see ei ole päris reaalune, mida ma teen, ma teen nii, nagu ma suudan, inglise keelt, aga siis abikaasa paneb. Ta vaatab ka Tammsaare teksti, aga üksinda seda teha ei suudaks, nii et vaatad printsiks minu poolikut tõlget ja ja vaata Tammsaaret ja siis me arutame kõigi nende asjade üle ja ja mingisugune tulemus tuleb, mis ma ei oska öelda. Ühesõnaga kunagi ta ehk valmib. Oleme tõlkinud Kaplinski ühe loo, mis novell, lühike elulugu ja Alliksaare luulet ja nende vastu, kui me elasime vahepeal Massachusettsi osariigis, siis need avaldati kohe krabati meie käest. Seal oli üks tõlke niisugune jätkväljaanne metamorfoosi ja need on ilmunud seal sihukses ülikooli väljaandes, nii et oleks rohkem jõudnud, oleks, toodetakse. Ma õpetan praegu Tartu Ülikoolis sotsioloogia erialal. Tõlkisin prantsuse keelde romaani Ristikivi põlev lipp ilmub tuleval sügisel. Kivirähki liblikas, loodetavasti varsti ka. Tõlkisin ka näidendeid, aga need kuskil muidugi kuhugi ei ilmu. Ja tõlkisin novell. Ja ilus sirbis hiljuti. Selline põnev uudis, et oleks Prantsusmaal olemas mingi kole Shal väeli tõlge, koolkond ja eks ma siis kuulun sellele, aga ma ei teadnud. Ja õige mees, koolkonna pealik ongi kahe tema kõrval. Mina olen Prantsusmaalt ja viimase nelja aasta jooksul olen teinud ma tõlked on ilmunud Jaan Kaplinski luulevalimik ja Kalevipoeg koostasin novelliantoloogia koos teiste teiste tõlkijatega, umbes ka näiteks osales tõlkimistöös ja siis koostasin luule antoloogia mis kahjuks jäi ilmumata, kuna kirjastusega tekkisid väiksed probleemid, et noh, see on siis praegu käsikirja näol minu sahtlis, kuskil ootab paremaid aegu. Praegu töötan Jaan Krossi paigallennu kallal, põhiline panus, pealegi Kalevipoja muidugi on eesti kirjanduse temaatilise ideedi saidi koostamine ja täiendamine prantsuskeeles muidugi kõik ja see sisaldab praegu üle kahe miljoni tähemärgi ja umbes noh, ütleme 1500 lehekülge ja see sisaldab siis 60 üle 60 autori tekste koos tutvustustega ja artiklitega piltidega. Ja loodetavasti nüüd tänu prantsuse kultuurikeskuse abile. On lootust, et novembriks saab olema siis võrgus kõik seni ilmunud prantsuse prantsusekeelset tõlget tõlkeid eesti kirjandusest, et kõik Tammsaare romaanid ja noh, ühesõnaga kõik, mis on ilmunud. Tõlkima ruma liialist krussist, paiga lend, aga millal see külmutab? Ei tea Minophaness, minul ka Hollandis Leidenis. Ja mida ma olen teinud? Ma olen tõlkinud ka eesti keeles, aga ka ungari keeles praegu tõlgin eriti ungari keeles mis ei ole enam väga värske, see Jaan Kross, Mesmeri ring, see ilmus viis aastat tagasi, siis ma tegin pisut esseistikat. Leonard Lapini artiklid eesti arhitekt arhitektuurist, mis ilmus õnnes kogumikuks kaks ja pool aastat tagasi. Jama, olen esiluule tõlkinud. Antoloogiale tegin ristikivid ja ennem viskas Mihkelson sõimus karkudega moleteid, Villem, olen Ameerikast pärit, aga nüüd elan Vilniuses. Vereti pole nagu eesti keelest. Tõlkinud tegelikult ma tegelen rohkem leedu keelega, mina olen jahuga Vanhanen, Helsingis tõlgin eesti kirjandust soome keelde. Ma ei mäleta, kas eelmisel seminari oli juba paigaldanud tõlgitud? No selle peale on siis Jaan Krossi jutti tulnud juurde novellikogu nimega halleluuja biokirju. Seal on autobiograafilised novellid sees siis kolme katku vahel ja saaks viimaste osakesi ka minu poolt ja siis Jaan Krossi mälestused silmusid maestro 85.-ks sünnipäevaks. Ja ootame siis kerge ja kui nüüd ma loodan, inimesed ei pane pahaks, aga nüüd ma praegu tõlge, Savisaare mälestus. Inimesed ei väe, kaheksa. Mina olen Hannu aetinen. Mina kuulun Soome Soome tiimi, nii-öelda mina olen Soomes, on see, kes ei talgi. Jaan Kross. Koos rajaga, kellega me oleme viimasel aastal avaldanud, ühes saame antoloogia. See, mis ma olen ise teinud, on üks väga kummaline kirjanik nimega Leo Kunnas. Tähendab et mina olen Soomesse, see loll, kes otsib ja avaldab neid raamatuid mis on väga marginaalselt. Tere. Ungarist ja siis ma olen käinud eriti mitte väga palju viibinud viimati vist ja koostas ungari kaasaegse luule antoloogia, ma ei tea, millal see ilmub ja siis tegelen. Töötan nagu üks ja poolaastate rahvusvahelises organisatsioonis. Ja kõrva tegelen eesti asjadega meeloniks organisatsioon Eestis, Eesti, Ungari ja Ungari, Eesti tartus ja hästi palju kultuurilisi asju korraldan ja loodan, et tulevikus ma saan maha istuda oma diplomitööga, tegeleda, mis on luulerühmituste peale taasiseseisvumist. Ja Malone, et juulis ma saan sellega juba tegeleda ja lõpetan ja äkki ma saan doktorantuuri taastus. Tere, olen muunisse kääste Ungarist. Viimastel aastatel oleme tõlkinud Kaplinski proosat kändab Silm ja Hektor lühiromaanid ja siis Kivirähki Rehepapid ja natuke Peeter Souteri ja Merilaasi proosat. Ja need neid asjad on kõiki ilmunud või ilmumas ja siis tulevikuplaanidest. Praegu ma töötan Tõnu Õnnepalu romaaniga printsess ja Andrus Kivirähki näidendiga Vapper Keefir. Ja siis ma tahaksin kindlasti tõlkida, lähed leidulevikus, Andrus Kivirähki lasteraamatu Sirli Siim ja saladused. Niisiis, ka lastekirjandus lisandub sellesse Vikerkaarde, mis Peab paistma Euroopasse ja maailma. Need inimesed ei ole tulnud siia selleks, et uhkelt teatada, et üks on tõlkinud Kalevipoja või teine viinud Jaan Tätte, Merle karusoo näidendid. Euroopa keeleruumi. Nad on tulnud siia saama uusi teadmisi, et olla üha paremini kursis selle kirjandusega, mida nad armastavad, vahendavad ja seminari mõte ongi see, et neile siin tuge ja teadmisi anda. Photoshop jumalatest on elukutseline tõlkija, pühkija ja põhimõtteliselt viimased 10 aastat olen tõlkinud selliseid Eesti suurkirjanikke nagu Hansapank, Tallinn, Tartu maja, Betoon. Selles mõttes nagu ilukirjanduse vallas ma olen nüüd uus mängija. Minul see lähim plaan on tõlkida tähendab natuke eesti uuemat luulet, lati keelduda, vastupidi, ma olen juba teinud. Eriti Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja soome keelest. Eesti keelt tõlkida on uus lahti minule. Aga ma arvan, et kirjandus on huvitavam kui mu Nurmani. Mis on õiguste keeleala MINA, OLEN Kristo, Ungaris aga elan juba, olen elanud juba neljandat aastat Tartus, õpetaja, seal Ungari kartulikoolis. Äride, suurt midagi ma ei ole veel rääkinud, igasugused pisiasjad. Tiia Toometi novellid hiljuti ilmus Asko Künnapi luuletust minu elu esimest luuletõlke loomulikult trükiviga graafiumus. Ma võiks ütelda niimoodi, et olen pigem abistaja isik. Ka aitasin kaasa igasuguste raamatutele ja võib-olla natuke uhkusega võin öelda, et aitasin kaasa. Selleks, et Tartu Ülikoolis Ungari äriala võivad inimesed inimeste seas seast kasvas välja uus Ungari kirjanduse takja generatsioon. Plaanidest näiteks saab. Praegu lõpetan oma ametit Tartus ja sõidan koju ja olen töötu filoloog ja hakkan päris aktiivselt eesti keeles. Tere, mina olen hõivatud Roosma, elan juba 14 aastat. Eestis, õpetan Tartu Ülikoolis ja kirja eesti kirjanduse tõlkimisega, tegelesin peamiselt ana 90.-te aastate jagu. Esimesel poolel avaldatud aja on ainult üks Valtonia forismide kogumik, aga päris palju oli avaldamata, mis sai siis, leidis oma koha Advani koduleheküljel. Viimastel aastatel olen vähem tõlkinud, sest ma pigem keskendunud teadustööle. Aga ma olen nii nagu paljud siinsed näidendeid tõlkinud näitemängu agentuuri palvel ehk siis Jaan Tätte, Mati Undi ja võib-olla erilist pakkus mulle iva, kohvi, näidendi, minu isa tõlkimist. Head kuulajad, see nonstop, lindistus pärines Käsmust kos. Paar nädalat tagasi kogunesid Eesti kirjanduse maailma keeltesse tõlkijad. Üritust korraldas eesti kirjanduse Teabekeskus eesotsas Ilvi Liivega. Aga salvestused tõi Käsmast kaasa keele kõrval toimetaja Mari Tarand. Kohtume nädala pärast.