Sõidame Sirgala karjääri töötandrile. Peainseneri Ülo Uluots juhatas täpsemad koordinaadid kätte ja nüüd kiirustamisest. Sügisene ilm kipub hämaraks. Stopp, siin lahti on meie diil, on äkki kolm meest kulda, vihmamantlid õlgadel, punased, lipukesed käes. Võtke veel tagasi, nii. Tuleb veidi oodata, kohe lenda päeva alla järjekordne portsjon baasi ja põlevkivi. Videvikus Me plahvatuse paika ei näe, aga kuulda on, et viimased kivikillud ja pae lahmakad on maa peal jälle tagasi. Nii võib minna. Kilomeetrist sõitu oleme kohal, aga mitte päriselt. Juba hulk aega on kõrgunud tee paremal serval mitmekümne meetrine rusuvall. Päris uhke masti kuusk küünib napilt selle kolmandiku harjani. Vägevat paelahmakat on siin segi saviliivaturbaga, ronime üles. Vallitipul tunned, et õhk oleks nagu hõredam kui mitte kõrgusest tingituna siis mäkke ronimisest ikkagi. Siin vahetult puistanguvali taga tasandab Ernst Larka prožektorite valguses süvendi põhjaviibete peale jätab ta masina seisma ja tuleb meie mikrofoni juurde. Külastil tee läheb. Ei ole viga, on paljuvõitu, eks ju, tööolukord on rasked. Oma sapi, no püüame kõigest väest ja siis esimene kord karjääri sisse lõigata on alati raske. D te ütlete siin kaua aega, juba mina olen eskavaatorit peal töötanud, mõne vastavajuhina, töötanud sinna alles esimesi nädalaid. Aga nendes tingimustes hakkama küll. Peab hakkama saama ennem raskemaid tingimusigi näinud põlevkivi või baasi, kõike, mis ette tulevad, me praegu võtame pealt kate kihte, mis jäid siin järgi 15-st. Sest alguses ei tea puurida uurimissügavusi ja selle tagajärjel tuleb nüüd järelkoristustöid teha, muidu hiljem see operatsioon kukub täiesti ära. Need käpi kiidan muide meil jäänud ehitajatest võtmata eided Meil andma üle Bron, see täielikult puhta nagunii põlevkivi välja. Kuid kahjuks nad seda ei teinud, nii et me peame Nende heidete järgi veel koristama seda meetri kahemeetrist paekihti. Aga muidu ekskavaator peab töötama põhiliselt kate kihtides, siis tema võimsus on vahetuse jooksul kuni 2000 kuupmeetrit aga põlevkivi peal muidugi ta seda ei võta, sest kihta nõu geneda peab kraapima kokku ja no siin on domineerivaks asjaks ka vedu meil transport autud, sest ta pidevalt ei saa laadida, ikka tuleb vahe sisse. Ja sellega ta ei saa oma täit võimsust kätte. Kui ta ei tee siin laius, on praegu Laius kõigub siin 10-st kuni 15 meetrini, seega olenevalt ehitate kattekihtide väljavõtmisest jäänud niisugune intervall, siis aga see üldine laius siin sellest kavandist. Üldine laius, no vot seda on raske ütelda, kaevandusväli on suur või ütleme nii, karjääriväli praegu meil on ette nähtud just sellesama laiusega edasi minna, siit näed edasi võetud pealt ära pehme liiv. See on selle suure 15 kuubis ekskavaatori töö. See ongi vastel kõige paremaks suudajaks, kuna ta on pehme ja selle peal, ta töötab kõige paremini edasi järgmise transseega. Me liigume, viime masinad uuesti transi algusele, näete seal eespoolt, kust me tulime. Siis hakkame minema jälle umbes taolise laia rinnaga nagu praegultki 15 kuni 20 meetrit. Tulevikus on planeeritud nii et me lähme niisukese astmete kaupa. Ja ma kõigepealt läheb üks suur 15 kuubiline ekskavaator võtab pealt kate giid ära siis pehmetcategi siis liigub see nelja kuubiline ekskavaator võtab kõva paekihti muidugi lõhketöödega selle järgi tuleb siis väike laadimis ekskavaator, kuubiline ekskavaator, näete, see seisab seal ees väikse kopaga temaga plaadima veel põlevkivi, vot see kuubiline ekskavaator on, vast polegi laadimisest kõige otstarbekam, sest ta saab seal kasutada. Ta peaaegu ma täit võimsust. Niimoodi ütleme, et see oleks esimene aste olnud. Ja järgmine aasta siis läheks sellest esimeste astest meetrit 200 300, ma praegu ei tea täpselt ütelda, tagapool ja nii edasi ka kolmas aste, niimoodi olen mina aru saanud tulevikuperspektiivplaanidest. Tubli ekskavaatorijuht ronib uuesti oma kabiini ja töö läheb endise hooga. Pöördume tagasi peainsenerikabinetti Nix valiti just Sirgala ümbruskonna talutaguse sood ja rabad uute karjääride piirkonnaks. Seda just sellepärast, et antud pindalal ei ole mingisuguseid põllumajanduslike kõlvikute. Ja teiseks, põlevkivi asub küllalt madalal maapinna lähedal ja on teda võimalik kaevandada lahtisel meetodil. Perspektiivplaani korras. Praegu meie põlevkivibasseini lahtiste tööde maht peab kujunema 70.-ks aastaks umbes 60 protsenti kõigist toodetavast põlevkivist. Meie toodetav põlevkivi on määratud balti soojuselektrijaama kütteks. Samuti ka karjäär number kaks. Meie sõsarkarjäär, mis on praegu samuti ehitusjärgus. Karjääriehitust alustati 58. aasta septembrist, esimeseks objektiks oli juurdepääsutee-ehitusele. Tänaseks päevaks on põhilised tööstusplatsi tööd lõppenud, on jäänud lõpetada veel mehaanikatsehhi autoremonditöökoda käiku antud osa meie kolmandast jaoskonnast. Praegune Käiku antud võimsus on umbes pool miljonit tonni aastas. Karjääri koguvõimsus, mis tuleb käiku lasta 65.-ks aastaks, on 12000 tonni ööpäevas ehk 4,2 miljonit tonni aastas. Kõige suuremad raskused muidugi ehituse ajal oli suurte ekskavaatorite tööle panemine ääretus rasketes tingimustes, meie karjääriväljad asuvad kõik turbarabas, kus turbakihi paksus on kuni kolm millimeetrit. Ja masinal raskus on 1500 tonni. Siis selleks tuli varemalt ette valmistada nende liikumise trassid põhjavete tasapind viie kuni poolteist meetrit alla Allapole turba alumist pinda välja tuli pumbata miljonit kantmeetrit vett, kuivatada trassid, et saaks üldse ekskavaatorid tööle kolmandas jaoskonnas praegu need teed on lõppenud ja masinad annavad juba oma tootlikkusest kuni 70 protsenti mis on ka mõistetav, see väike protsent antud juhul, kuna ehitustööde juures tingimused ei ole siiski sellised nagu nad peaksid olema. Karjäär läks ametlikult käiku esimesest septembrist. Oma esimese kuu ülesande kollektiiv täi täitis oktoobrikuu. Esialgsete andmete kohaselt peaks ka lõppema hästi. Praegusel juhul karjääri tootmisplaan. Tänaseks päevaks on täidetud 130 kaheprotsendiliselt ja usume, et kuu lõpuks see protsent veelgi tõuseb. Põlevkivi kaevandamiseeliseks on see, et töid saab maksimaalselt mehhaniseerida. Näiteks septembrikuu sees oli meie töö tootlikkus juba ligi kaks korda suurem kui praegu teistes Eesti põlevkivi kaevandustes, mis töötavad maa-alustes tingimustes. Meil karjääris ei ole absoluutselt mitte mingisugust käsitsi tööd. Kõik on mehhaniseeritud ja selline tööline nagu abitööline karjääris absoluutselt puudub. Põhilisteks mehhanismideks on meil 15 nelja kuupmeetrised ekskavaatorid, pealispinnast, põlevkivi, puurime puurpinkidega Polegi veel toimub kümnetonniste isegi olutajate masinatega, kuna meil praegu mul ei ole veel käiku antud põlevkivi vastuvõtupunkt. See peab projektivee plaani kohaselt minema käikumis esimesest jaanuarist. Meie põlevkivi skladeerime meie kollektiivis, praegu on 172 inimest koos tööliste juhtiva personaliga. Praegu meie noores kollektiivis muidugi on silma hakanud juba esimesed. Nii eesrindlased, kes on väljas, on nüüd väga hästi täidavad, võiks nimetada ekskavaatorijuhte, seltsimees Husseskid seltsi, Soffi autojuhtidest seltsimehi, Macokinid Laasbergi lahte. Lõhkajatest võib väga hea hinnangu anda seltsimeestele Kudre šovale ja maksin omale karmid tingimused, toredad inimesed ja vägevad masinad. Niisugune tänane Sirgala. Esimene ekspluatatsiooni sügiskarjääris number üks.