Tere tulemast lahked inimesed ka meile nii muusikatundi ja ei kellelegi muule. Meie päralt tund aega muusikaks ja selle juurde kuuluvaks sõnaks on lahti, on alanud ja olla alanud, avanenud. Aga ennem veel ei ole kunagi siine kellelegi. Alguses julgen ma kinnitada, kes ma olen, teid, kus need sündinud, midagi seesugust, nagu sünnib peagi varsti selle saate hakatuseks. Sest pole veel ennemalt juhtunud, et kohe saadaval minutitel kõigepealt kukutakse laulma vanakurjast endast. Aga eks ükskord ole teadega ikka esimene kord, pealegi pala pole peale selle. Salmides Lutsiferi lauldakse muudmoodi kuri, sugugi mõnus, kena, leebe ja mahedapoolne, võrdlemisi vanast ajast pärit laul, mida laulab nagu selle saate kõiki teisigi lugusid. Brasiilia bänd nimega Osmutantes. Tasasel häälel Lutsiferi tervitasid Aabe talle ütlesid kolmutanti ja nende sõbrad Brasiilia gruposmotantes, kelle suhteliselt lühike või vähemasti värvikam osa nende eluloost lühike, jäi kuuendate aastate lõpu seitsmekümnendatel alguses ometigi käsil laeva või kes teab, juba toimunud sajandivahetuse aegu. On leitud Lutsiferi tervitajate, kes tegelikult tegelesid küll pigem muusikaliste Arusaamade kinnistunud tavade muutmisega, kui võitlesid religioossel rindel muusika taasavastamisel ja avaldamisel, on leitud, et tegemist on sajandivahetuse ühe kuumima pop, arheoloogilise, taas leiuga. Neid on kiidetud, neile kiitust lauldud moosi alla, neile öeldud nii kirjasõnas kui suulises kõnes ühel ja teisel pool mitmesuguseid Ookiale, nii nende kodutandril Lõuna-Ameerikas kui ka Põhja-Ameerikas. Eurooplasidki tunduvad olevat mõningal määral ja hulgal üles leidnud ja taasavastanud selle mutantide nimelise ja kaunikesti kelmika gruppi. Aga selleks, et midagi sünniks, et kedagi sünniks, et sünniks mutant, tegi, peavad olema need samusidki, kellesse elu milli, manitsus. Me saame, mutante tegi puhul algas asi ühest noormehest ühest neiust. Noormehe nimi oli Arnold aptista neiul ritta Lions. Nemad olid õpilased ja noored inimesed, kuuendate aastate alguses Brasiilias ja kohtades korduvalt ja teineteise külge kinni jäädes ning koos muusikat tegema hakates jõudsid nad läbi mitmete kooli ansamblite lõpuks 66.-ks aastaks selle grupini, mille nimeks saigi Osmo Dantes. Taastavil tööl toginchi trupi kunagine juht ja praegune sooloartist, kes Ladina-Ameerika muusikasse süüvinud ohtrasti mitte ainult seda esitades ja sealt viisiside stiilisid, laenates Vaidki seda muusikat taas üllitada. Sama haruplaadifirma loaka pupp märgi all on märkinud, et Osmo Dantes oli ebatavaline olevus, kes popmuusikaliselt tollel ajal ühendas eneses Jon keiserliku angardismi kui biitlid ja bossalova. Muidugi mahtus tollesse mutanteerunud muusika kombinatsiooni elementi Sid veel mitmelt poolt mitmest mujaltki. Entivaluut kolm viidet põhilist osist. Lasevad lubavad oletada ja loodetavasti ka kõrvaga edaspidi kenasti veenduda, et tegemist ei ole isegi Brasiilia muide väga kireva popmuusika jaoks tollel ajal see ongi erakordse grupiga. Aga brasiillased pole ka ise mutantisid läbi aegade ühtviisi armastanud. Nende esimesi esinemisi võeti vastu kõva vile ja karjumisega. Wismite tunnustusena polnud mõeldud ühtteist raskete teravat eset kiht lendas publiku poolt lava suunas ning kosmodhantes ise elas ehk nad värvikumale aastad, nagu enne mainitud, üle vahemikus 1000 968972. Brasiilias mitte, küll paraku eriti kaugemal, üks nende populaarsemaid palub parima koosseisu eluajal oli andumeiudest ligaadu, mis eikellegimaal nüüd ära kuulatud saab. Kerge kerglase klaasi kõrina Mõnusa jutu nomina portugali keelsega ja lõpuks äreva, ent lühidalt sireeniga lõppenud lugu kandis pealkirja leib, tsirkus. Pärit oli see tänaseni kellelegi äravalitud bändi. Brasiilia brilentsükloupi osmontaantlase debüütalbumilt, mis nende eneste nime kandis ja 1968. aastal algas. Algas tolle leiva ja tsirkusepalaga Osmo tartlasi esimene plaat ja tihtipeale võtsid nad seda ka ühel või teisel viisil kontserditel ette kanda ning mitte alati heid eristanud, seda just vaimustuse hüüjad. Ehkki kahtlemata mutantide muusikas. Tolles loos võis kindlasti kuulda biitledki, ent nii kummaline kui see ka ei tundu on tegelikult ka Eestimaal neid aegu üle elatud, kus biitlid kangesti taunitud ja keelatud on, vähemalt avalikule ametlikul tasandil. Nõnda kummalisena niimoodi juhtus ka Brasiilias 60.-te aastate lõpus, kui tekkis too tropikaalia nimeline popmuusikaline ja kunstiliikumine, millest agarasti osa võttis ka üks varemalt ei kellelegi maal esitletud Brasiilia popveteran Tom sõel. Toltes selle põhitegelased, vokalist shows ja vennaksed instrumentalistina, Lando baptista ja Serbia lihas baptista olid tropikaalia liikumise nii-öelda kõige selgemalt kuuldav rokkansambel ehkki tollesse roki võtanudki. Kuulge viisil mahtus loomulikult kõikvõimalikke näiteid viiteid Brasiilia muusikapärandist ja mujalt poolt Euroopaski, mis, nagu juba eelpool viidatud ei olnud sugugi mitte armastatud, ei kujuta ettevõtmine muusikat varblasi Leera, mis on levinud hilisematel aastatel kui üldnimetus võrdlemisi neutraalne, seejuures üldiselt Brasiilia popmuusika kohta omas tolle kolmega tähe kujul MTV kuuendate aastate lõpus Brasiilias kui tropikalistidki tegevad olid vägagi vägagi kurjavarjundit. Emmdeedeelased ei sallinud seda kui Brasiilia kultuuris katlasse veel kelle poolt ja mis veel kõige hullem kusagilt Inglismaalt või veel halvemgi Ameerikast, Põhja-Ameerikast ühendriikidest põhja poolt sisse tariti nii-öelda võõrast elementi. Juba elektrikitarride kasutamine. Mida näitasid laval nii Osmotnantes kui nende sõbrad, kolleegid, Silbertus, Talumäe loosung oli tõeline kuritegu. Brasiilia populaarkultuuri vastu leiti tollel ajal. Osmo tants ei lasknud mõnegi aasta jooksul ennast sellest kõigest häirida. Lagu all tropikaalia nähtuse puhul ei kellelegi ennemalt, kummal korral juttu olnud kui nende kolleegid, osa Schill kannatasid seeläbi, et nad maalt suisa välja saadeti, lisas Mothantes jäi püsima, ent nende vägagi naiivselt õhevil. Vähemalt seesugusena alguses olnud popmuusika muutus Tekmadintrospektiivsemaks vaiksemaks ja mõistu kõnelisemaks, sedamööda kuidas 68.-st aastast sai 1969. ja siis lõpuks 70-st 71., siis teine ja nii edasi. Jääme veel 68.-ks taastasse pidama kauni kauni lauluga mis ei ole küll mutantide eneste kirjutatud, nii nagu pole mõnigi nende kena paap tegelikult nende autelusega, millele nad on teinud äärmiselt kena seadel. Läbimiee. Kui suur peaks olema lugu, mis tähendab päeva esimest rõõmu? Kõigest mõnikümmend sekundit oleme me tegelikult need eikellegimaal kuulanud juba avangardi isolatsioon case'i üht klaveriteost. Ainult paarkümmend sekundit, sest see, mis oli ennem see kaunis ja õhuline pala prantsuse keeli Osmotaantlaselt lõppeski salmide lõppedes laulu teksti otsa maades kaunikestab praktilise võitu klaveri kõlakooslustega. Ja John giid selle koha peal ei ole mitte juhukülaline selles saates vaid oskutantese puhul. Saidi nimetatud ennistki tõi John Gatesi avangardset mõjud mängu sellesse eksperimentaalse koega muusikasse. Arvatavasti Osmo tantlasega mitmel puhul koostööd teinud ja teistegi tropikalistidega koos musitseerinud stuudio võlur, produtsent, Roseeri Youtube praam. Tolle mehe mõjud ei olnud muidugi ainsad selles suhtes. Avaldasid brasiillaste, popi ja üleilmse avangardi kokku puudetele ja väga viljakatele kummalistel muusikalistile tulemustele Brasiilias alates kuuendate aastate lõpust, ent on see mees olnud ja tema on tegev olnud ka järgmise pala puhul mille esitaja Osmo taotlesent autoreiks silver chill kaete Alowelos Batma kumba on loo pealkiri? Lugu ise peaaegu et lausa samba rokk. Seeru ehk Eestimaakeeli kättemaksja oli Osmot antase ansambli liikmete eneste poolt kirjutatud pala aastast 1971. Tolle kättemaks tekst, nii nagu ta inglise keelde on tõlgitud ja saatejuhil parasjagu ees on kohati kummaliselt mitmeti mõistetav ent mõningal määral keelde ümber ütlemistesse, mis tuttavad kelleltki maalt kaugelt, sest tsensuuri aegadest need olid vajalikud vahendid Brasiilia popmuusika tol ajal, kui riigis möllas hunta ja kõik Lääne imperialistide ees kummardamise vormid, sealhulgas pop, muusikaliste laenude tegemine olid tugevasti taunitud kaunikesti mitmetimõistetava tekstiga, ehkki kohati ka väga läbipaistev, on järgmine 1969. aasta Osmote antud lugu ja mis kõneleb 36.-st päevast oma tekstis ja aru võib saada, et tegemist on 36. vangistuse päevaga. Ja vangistused tollel ajal said osaks mitte ainult nendele üliõpilastele, kes tänavatel möllasid, vaid kahtlemata ka muusikuile, kes nendega kaasa laulsid. Mosmotountes 36. päev. Popmuusikaline tõsiasi, et äsjakuuldud palas gruposmotaaltes kasutas usinasti tihedasti ära Brasiilia kirdeosa Bachi ja rahvuslikke rütme ei tähendab sugugi seda, nagu oleksid nad Brasiilia folkloori üle kõige armastavad. Nõnda nagu avalikkus tol ajal kuuendate lõpus tropikaania päevil ei kippunud kannatama Osmotaantlase populaarmuusikalist eksperimenteerimist ja teatamata raban karglikust. Ja nende läänelaene iseäranis samamoodi, vastas osmodhantes avalikkusele. Tegelikult võis, võis ehk arvata sedagi tolles kuuldud palas Tõvastmariahholoo et Osmo Dantes väikest viisi katsus nügida ja, ja õiendada ja pisut prodeerimegi, võib-olla toda Kirde-Brasiilia rütmipärandit. Ent psühhoveere on kahtlemata mis Osmotaantose juures on siiamaani selles saates mainimata ent täiesti nimetamata jääda ilmsesti ei tohiks. Olgu siis tuleb verise popi puhul tegemist psühhofarmakonide abivahendite ja aine manustamisega või saavad muusikud hakkama nõndasama nägemusi nähes ja omaenesereservidest hird hääli välja võrreldes ükskõik, igal juhul kõla poolest. On Osmo Dantes psühhedeelia bänd, mis psühhedeelia bänd jaga David pöön, kes Osmotaantes plaatide taas lülitamisel abiks on olnud, on nende välja antud valik bla plaadi nimega kungis possible nimetanud. Kui seda kui albumit, mis kuulub maailma psühhedeelia klassikasse seisusesse seeriasse, mida kaloaka pop devitani firma üllitab. Kosmotontes veelselt Brasiilia lipp, samamoodi nagu ei kusagilt mujalt nagu maininud Ameerika rokikriitikute heid Frice ei saa olla pärit seesugune psühhedeelia bänd nagu inflo ele väitel kes Texasest oli või samamoodi nagu üdini briti lõikud on grupina, kus morfeissis või biitlite psühhedeelne faas. Niisiis kosmotaantes peaks Brasiilia Belgiat esindava taas esitlema täiesti väärikal tasemel. Fuga number kaks on grupi jama kirjutatud pala aastast 1969. Ilmsesti salto latiinorokist julgesti vaene teinud lugu 1972. aasta Palo kantavate mambo ehk Mamba laulja oli astmat antase ansambli meeste naiste ehk ansambli meeste ja naise endi lugu ja kõnes nagu väidetakse, Brasiiliast Ameerikasse rännanud ning seal kõvasti kuulsust kahjust. Aga igal juhul rahalist Tänamist leidnud seal see meelde, sest Est brasiillasest ja padupopulaarsest brasiilia muusikast Ameerikas 72 oli küll paraku aastamil Osmotanta, sest lahku lõi nende väga hõbehäälne lauljanna Rita Ray Charles ning Kuiga mõne aja pärast teine vendadest Pakistadest minekut tegi. Siis oli Osmote antase elujõud sama hästi kui välja lülitada aastaid ja muutusid lõpuks kaunis kummaliseks proge-rocki bändiks, kellest küll sellisel kujul väga häid mälestusi ja helilisi jälgi ei ole säilinud. Jäljed on ent nii kummaliselt kuulamisega väärsed nagu selles saates täna kõlanud. Ja neid on saate lõpuni paar-kolm jäänud, õel ei ole nood progeroklikud harjutusel inglistki, mitte. Andeks palub järgnema, milles kaasa mängib. Brasiilia üks tuntumaid Bergussiooni virtuaalse Nana Vaskondseelas. Tarmo velosammust, pala päive, laulis Osmo Dantes. Tänan, ei kellelegi maine, Brasiilia maine bänd inglisekeelses versioonis oma esimesel, 1968. aasta albumil. Kuna Brasiiliast inglise keeles laulda oli arvatavasti sama ebasoovitav nagu tolleaegses Eestis kujundajate lõpus siis kummaline küll, Osmo Dantes tegi trikki edaspidi, et läks välja Portugaliga eelse originaalversiooniga. Raadil, mis küll ilmumata jäi, mis oli mõeldud Euroopa kuulajaskonnale. Plaadile pidi nimeks saama kaunisti tehnikale. Kirevavärvilise nimetusega album. Ilmumata jäi, nagu jäi ka Osmotaltes oma eluajal vanemail päevil Euroopas kodust kaugemal tundmata õnneks nende arhiivi kuld uuesti üles kaevatud. Ja tõepoolest kiskab, sädeleb ja särab see muusika küll kummalises varjundis. Mitte eriti halvemini tänapäeval, kui see ori kosmotaaltes eluajal. Portugalikeelne versioon on meile palast täidab oma tükikese ka tänase kellelegi ma viimase otsa käima kord nädala pärast, võib-olla siis saab toimuma see, mida kord juba ennem sai lubatud. Et võtame ära kuulata üht meest, keda tänase saate tegija kiikus tahaks ehk nimetada isamaata laulikuks. Jälle kuulmiseni.