Margus Saare jutusaade Saade tere hommikust kõigile, kes kuuldel on esimese suvekuu, esimese pühapäeva hommik ja mul on hea meel öelda. Tere ööd, Marju Kuut vene häälte. No kui ebatavaline aeg on hommik sulle ärkamiseks. See praegune sa mõtled, et on küll tõesti, tihtipeale ma lähen isegi sellel ajal magama alles. Tõepoolest, sa saad oma unerütmi nagu ära rikkunud või millal sa selle ära rikkusid? Siis, kui ma sündisin Siis ongi nii, sellepärast et ma sain alati, vaat kui emakese iesti ööse pesu ja tegin niukseid oma töid, seal tuli, vaatas kell neli ikka saime. Aga nojah, aga kus ma saan magada, magan? Aga sa ei ole lasknud kunagi minna mingi uneteraapiasse või mingeid une. Kui sa sünnid ühtemoodi, miks sa peaksid teraapiaid, miks see näiteks nagu need inimesed, kes vasakukäelised on, et kedagi kunagi püütud tohutult nagu paremakäeliseks suunata, eks ole. Aga noh, kui ta sünnib millegiga ma arvan, et, Ja kui sa lähed, siis hommikul kell kaheksa, üheksa 10 magama siis millal su vahel koos võrgu vahel vasika varem korralikumale. Millal sa siis ärkad? Päev algab? No siis, kui ma no ütleme tänama küll, magasin viis tundi, aga muidu peaks nagu kui ma tunnen, et ma ennast hästi tunneks, siis on kaheksa tundi. Ja siis arvestada. Isegi siis, kui seal õhtuti esinesid, siis tegelikult on see, et, et sa esinemite õhtuti või enda jaoks nagu keskpäeval, aga minu jaoks on see õigeaegne või siis on jõudu kõige rohkem. Kas kas sa seda ei karda, et saada nagu maailma kerges nihkes, siis nägema, kui sa näed ainult nii-öelda öö inimesi, et sa ei näegi, kuidas, kuidas päeval inimesed tegutsevad inimesed siis väljas on jah. Ütleme niimoodi, et kui mul on ikka vaja, eks ole, ma teen kõik need hommikused asjad ära kas siis nagu otse minnes või, või siis noh, see ei ole enam kellegi asi, kuidas ma nüüd ära teen, ma näen neid päevaseid, inimesi ja kõik nii edasi. Päevased inimesed on palju, kuidas öelda endassetõmbunud, endasse tõmbunud maad, sellepärast et kõigil on omad asjad kiiresti ära ajada ja kes töö vahelt käib veel kaupluses oma asju ajamas ja kõik kiire. Asjalikud inimesed, õhtune aeg on siis inimesed on siis vabamat lõbutsemist simulisemad. No vot, aga ega ma kuma õhtusel ajal, mina lähen välja siis, ega ma ei lähe lõbutsema, sellepärast siis on minu mõisad vaja rajada. Tihtipeale muidugi olen nagu vähe hiljaks jäänud ja inimesed on juba koju läinud siis on minul busines, asjad jäävad siis jälle ütleme, ütleme, meili teel ajada. Aga ka meili teel on muidugi ma olen väga õnnelik, et meelisid, situatsioon on olemas, sellepärast et kui sa ei ole autoga ka, et siis oleks väga raske neid asju ajada ja neid asju on tõesti väga palju head. Kui sa neid ei tee sisele. Ja. Et mis, mis sa ise arvad, mis aeg sul praegu on, oled sa tõusuteel või või on praegu ühtlase ühtlaselt tasapaksu aeg, et või, või, või on tagasilööke just praegu olnud, või mis aeg sul kevadel 2005 on? Ja minu meelest see on uus aeg ja kus ma olen oma mõne aasta rutiinsed elule nagu mingisuguse uue lehekülje pööranud. Ja avad niukse näoga, mis. Mis seal veel pöörata? Mul on, küllap on Marju, kes on Marju Marin kuut Meren. Vaata õige tähendab ametlik nimi Marju Marju Kuut. Kas on sul passis ka muutsid passis nime ära vä? Ei, no lõpuks võib ju muutaksele lõpuks Marju Kuut ei tohtinud ära muuta, kuna öeldi, et see on liiga tähtis nimi, kusjuures mina tean, et selle nimega ma olen väga palju nagu elus kahju saanud, tegelikult hoopis. Aga mis sul seda nimemuutust vaja oli? Sellepärast, et ma ei ole kunagi tundnud hästi selle nime all ennast. Ma ei tea, kas inimesed üldse vaagivad oma oma eluolukordi või tähendab üldse mitte olukorda, ainult, aga ütleme kõike ise noh, ei ütlegi saada, kuidas ma siiski ise valime, kas meil on, antakse alati valikuid ja kui sa valid selle Achi pealite, okei, lähen, et tundub, et nagu lahe siis no Ahkub kukub alati läbi natukese aja pärast, pikema aja pärast. Aga kui sa nagunii ka ikkagi seda asja nagu vaagis sees, et sa tunned, et südames südames on rahu vot, siis lähevad uksed ka lahti ja siis on siis on see õige. Nii et. Ja seda nime oligi sul vaja selleks et, et saada, tunneksid end iseendana. Ei, mulle keegi phony kunagi ütleme mis, mis oli siis 85 ja saatis mulle kirja Aadeemia olin ja mõtlesin. Tundsin Memined, suu läheb üles, mitte a'la varju. Ja siis, ja kuna Eestis on ka nagunii palju ma olin, siis on alati Beatite, Marju Kuut, kuutan ka koera, ma nagu ma ütleme, all kirjutades panen peaaegu või noh, ütleme kui ma et ta natukene see, et sul on nagu lugu juba tekkinud, joonistan koera majalis. Mis see siis on, see on, miks sa ei taha seda teha mari neli nime all seda tööd? Ei no aga need on erinevad asjad kõik sellepärast et eriti selles maailmas, kus kus kodu nagu praegu on Eestis juba üle 12 aasta jälle siis siin. Ja, ja ütleme väga palju rahvast just teab mind ainult Marju kuudina, kes laulab jälle neid kahte laulumisega raagus sõnad ja nii edasi, kusjuures eks ole lindistanud 500 umbes nii, aga aga et teistsuguseid asju, aga noh, ma läksin Öeldakse, et ta tuli sealt oma ameerika asjadega. Vastupidi, ma läksin siit nende oma mitte oma nende keeles ameerika asjadega, sest see oli mul sees. Aga siin ma ei saa neid teha. Näod ja niimoodi see arenes, ma olin 12 umbes 12 aastat, olin juba hoopis teise. Kuidas öelda muusika sees, kusjuures selle sees, mis mis kogu aeg, mis visioonid endal sees olid, uued lood kekste. Ja see oli jube raske kombel tulen veel tagasi, et need inimesed, kes teadsid Marju buti arvasin, kohe ongi võimalus sedasama jätkata, millega ma siis läksin, aga mina tänasin iga hommikujumalad jumalannad, ma ei pea neid laule laulma seal olles. Vahel nägid une, seda appi, jälle oled Eestis ja siis see oli küll päris raske külmavärinad peale tal higipull otsa läheks kõvad, et see oligi uni. Aga aga jällegi ma puudutan seda küsimust, nagu öeldakse, et miks sa siis praegused veel, et, et see oleks neid kontsert, ütleme, eesti laulupidulauda käia, miks lasid siis selle siidi veel vanade originaalidega? Sul tuli just äsja CD plaate, 22 lugu. Vanade Marju Kuut. Just nimelt ja, ja originaallood on kõik ja Uku valis, need tähendab, mina ei oleks suutnud neid täpselt kokku panna, sest ma mõtlesin, et peab rohkem rahvalikke. No kuidas öelda igasuguseid veel niukseid lugusid sisse panema, sest nüüd on ju nii palju tegelikult mida panna. Aga tegi sellise valiku ja siiamaani on vägagi. Marju Kuut, kriime. R geen, ma ei kujuta ette, need on väga kuula läbi, siis ma ei, ma ei oska öelda, et ever been seal päris palju lugusid, ma arvan, et ei ole üldse raadius kunagi lastudki, lihtsalt olid sahtlis, kui oli tehtud ja aga ma tahtsin seda öelda, et, et miks ma neid praegu teen ja väga õnnelikult teen. Et praegu ma olen selleks valmis. Et enne. Ma ei suutnud seda teha sellepärast et ma ei olnud üldse selle sees enam. Nüüd On väga palju ju, ma olen juba seitse, kaheksa aastat ainult live teinud kusjuures pooled inimesed üldse seda ei teagi, et ma olen laulnud vahepeal, kuna ma olen ka laevadel töötanud ja ma ei ole nagu rahva ees. Nii palju olnud. Need, kes laeva peal on, neil on muidugi näinud, aga see on üks asi. Teine asi on see, et ma olen vahepeal saanud ka ka selle muusikaga viljeleda, mis millega ma tegelesin siis vahepeal need Ameerikas jah, just nimelt Rootsi ja ja kuna noh, noored on meil ka selle muusika peale, sellepärast mul on vedanud, et väga armas, et näiteks julmal on juba kaks kauamängivat Siiri välja tulnud ja mõlemi peal, siis on mul ka nagu paar lugu juba ja aukulga, eks tähendab jah küll kahjuks eraldi. Nad on armsad, tagasihoidlikud, sa peaksid uhke olema selle peale rootsel peale. Ei, ma olen ei, mul on väga hea meel, aga ma, ma ei oska öelda, uhke, sellepärast eesti sõna uhkem midagi teist minu jaoks veel. Ma oskan seda öelda, et ampluaa oli, eks ole, ja, aga, aga see ei ole ka see, see ongi see, et mul on väga hea meel, see proua on, ütleme niimoodi. Sellepärast et ma olen nagu vabaks saanud, et ma olen 12 juba saanud enne teha ja nüüd ma olen valmis ka seda ütleme vanu tegema. Kui palju selle Marju kuudi raagus sõnad kogumiku peal nendes lauludes sinu valitud on või ujuku valis kõik upuelist. Uku Uku, portrateeritud. Sest et no mina, minul ei olnud raha üle, tema nagu tegi seda laena peale. Aga ta tundis, et ta peab seal Tegema ja selle vaatasin siia kogumikku sisse iga laulu taha on üks lugu ehk lugu kirjutatud. Et kas sul on kõikide nende 500 loo, mida sa kunagi oled sisse laulnud. Mäletad kõiki neid laule ja nende saamislugusid? Vat ütlemegi niimoodi, et kui ma teaks, mis need 500 olid. Sellepärast tihtipeale oli nii, et laulsid üks päev nagu lindistasid need ära, sulle vilistati ette see lugu, teine päev, no mitte midagi tanud loost enam. Ja kui sa sinna sahtlisse jäi, siis ta ongi seal. Ja aga kui justkui kui ma kuuleks seda Liivisuste, ma kuulan, tõesti, minu hääl ongi seal peal, siis äkki siis tuleb meelde, aga ma oskan praegu öelda, need, mis mul siin plaadi peale on jah, nendest midagi ikka oli. Seda oskab öelda, kui palju seal viletsaid laule laulnud viletsaid vä? No vot jälle, kes, eks ole, see helilooja, kes pakkus, ei mõisaid see mõttes, et see oli nagu vilets. Aga mina võisin järeldada sellest, et, et ta nagu võib-olla natuke vilets olid, kui ta ei olnud lauldav nagu hakkasin, kohe lõppes kohe-kohe seal fraas oli nii väike, et midagi Montsete kui välja tuua, ühesõnaga mitte minulikud laulud tähendab siis võib-olla mõne jaoks mõne teise jaoks oleks väga hea olnud. Aga jah. Kas muusiku ja laulja oskus on sulle kindlasti kaasasündinud, aga ütleks selliste muusiku haridust ka saanud oled või kas need mingisugused mõned kuud seal filharmoonia estraadiosakonnas ongi? Kogu see baasharidus? See nüüd selle muusikakool tegelikult see otsa kool, mis praegu on, aga noh, siis ta ei olnud otseselt. Ma sain väga hästi sinna sisse, sellepärast et ta, et Uno Naissoo oli see komisjon esimese ja ma ei tea, seal all koridoris žürii nad isegi mitte see ei olnud isegi konkurss veel, me oleme lihtsalt seal kõik nagu pedagoogid mingist olid seal ja tema ja siis ta mängis lihtsalt ühe ma tea, hakkas rääkima mingist loosse, siis mängisin, Heleri lõi mingisuguseid akordid, on mul ma ei tea, mis ta ja ma ei tea, miks ma mõtlesin, laulsin kohe järgi selle kõik sest mul oli siis tol ajal neli pool oktavi ulatus. Aga noh, hiljem oli näha, et seda polnud kellelgi vaja tol ajal. Ja siis noh, eks hakkab kuivama, kui ta ei kasuta seda roost, roost läheb rooste. Ja siis nagu naisse kuulis seda. Kuule, sa oled muusikakooli sisse võetud ja oligi, ma tean, et ma olen kõik see täpselt ära. Nonii, kui kuuled, kohe murdsekundad, kohe läks, lähevad. Aga kas see kool oli sinu jaoks? Tähendab, ei olnud, sellepärast ma olen nii vilets õppija, selles mõttes, et kui ma pean, ma, Noh, ma kas su süda ei öelnud, et ma pean seda saama sellest, mida seda õpetust või seda haridust Aga mida ma tegelikult mina pean, ma tunnen siis ma pean saama midagi, kui mina ise olen isiklikult huvitatud asjast, nagu ma oma hilisemas elus ma olen väga palju lugenud, uurime, õpime nagu arenenud, ütleme oli, et vana inimene hakkas arenema ja, ja sellepärast ma räägin kõigile noortele inimestele, kes on juba nii vana, mina ei jaksa. Ülejäänud, kui mina sain ja saan siiamaani, et siis mida rohkem sa nagu ise üksi pärja arened niimoodi otsid. Siis siis tekib üha rohkem nagu uusi huvi siia nagu ütleme, hobis isegi ja väga huvitav. Aga tol ajal oli niimoodi, et et noh, mis seal siis ma läksin flöödi peale kontrabassi peale minna. Ja muidugi siis mul üks muusik ütles, et mis sa jamad, et sa ei saa haltuurat minna, kus vead oma kontrabassi seljale tuletab, Melikke lööd. Niimoodi sõitsin, pisikeses löödi, läksingi. Aga jah, kuna mul silmad kestused, kördi nooti lugeda sai, mul oleks üks silm, läks kohe neli allapoole. Ma jagan seda enne. Ma olen kunagise vea tekita nendele ja siis nii raske oli seal nagu neid asju noodist mängida, mõtlesin kohe kõike pähe, aga siis kui õpetaja ütles, palun mängi, võtame siit kohast uuesti. Noh, ma ei tea, mis koht see oli, jälle mõtlesin, palun, võtame algusest. Ja lõpuks hakkas küsima, miks me alati alguses ütleme, et nad võtaksid sama ja mõtlesin, ma ei tea, kus me oleme, sest ma ei pea. Seda oleks ette, mis nõudis, mida nad. Aga kooli jah, et ma käisin seal ja ma käisin ja minu meelest kuule sa küsinud nii ammustest asjadest hüpata lähemale lähemasse, mida, mida ma tahan öelda, et olen nooti, ma ei viitsigi ära õppida lõpuni, mul mul tuligi peast ja see ongi see paha asi, et kui inimestel on see, et ta saab ka peas seda kõike teha, et tal on peas kõik need arranžeeringuid ja värgid, siis siis sa ei viitsi ära õppida veel seda, mis noh, nagu võib-olla oleks väga kasulik. Mõned inimesed on öelnud kes on siin muusikuna tundnud enne kaheksakümnendaid on öelnud, et, et see, et sa Eestist ära läksid, tegelikult pani su karjäärile põntsu. Mis sa ise sellest asjast arvavad, et et kas anne läks raisku? Vabandust, vastupidi, ma hakkasin ennast leidma, sellepärast siin oli üks niisugune tohuvapohu edasi-tagasi, nagu mitte, elasime muidugi ka veel ema ja poeg ühes toas ja noh, ühesõnaga. Ma olen selline inimene, et kui mul on kogu aeg mass ümber, ma olen täielik hajameelsus ja ma olen nii et ma hulluks. Ühesõnaga mind ei ole olemas, täitsa nagu hajevil ja hull. Aga miks ma seal öösiti üksipäini töötanud, et ma olen siis on kontsentreeritud ja nii edasi, kõik need, ma olen väga stabiilne step by step ära tegija niimoodi. Et noh, asjade ütleme, et tõmban kriipsu peale, see on tehtud, see on tehtud seal. Ja seal ma sain vähemalt ennast leida, sest et seal noh, kes tundis, eks ole, ja mul oli aega üldse arusaadav ja uus jälle uuesti nagu nagu avades seesmise missioonipilt, et nad mulle enam ei jõua, nagu ei olnud visiooning, ma teadsin, et ma pean, ma teadsin, kuhu ma pean tegelikult saama ja mu visioonid on kõik täitunud siiamaani, aga visioonid tekivad uued. Ega siis, kui nüüd Mul ei oleks visioone, siis ma ei saaks midagi teha. Talvel 180. ära läksid, siis kogu Tallinn kajas sellest muidugi. Aga vaatame, mis keeles sest et kohe samal õhtul tituleeritud kuidas öelda? Ja ütle, kas, kas selles su äraminekus oli tollal mingit nagu poosi või trotsi? Ka, või mingit muusikat Rootsiga minule ähvardati kogu aeg, et me sulle põhjuse leiame, aga me sind vangi panema ja ära sa mõtlegi seal välja saada. Sa olid siis tõeliselt hädas ja see oli nagu Eesti. No aga ma ei läinud ju ise ära muna ikka abieluteel, sest noh, see, kes mind oleks ära, eks ole, nii. Ja selle abielu läks. Läks küll, aga noh, see see ei tähenda, aga ma läksin abieluga, see pole kellegi asi. Aga see oli abieluga jah, nii et see on see, et ma olen, kui mind sa lasti välja, siis ma põgenesin. Ma poleks oma ilma pojote kunagi põgenenud kuskil, nii et, et ma isegi loobusin üks kord lainega välja minema, siis selleks, et ma tean, et, et noh, et midagi sellist ei saakski juhtuda, et poeg pidi olema kaasas. No oota ja mis ma tahan öelda veel kord, vabandust, tänu sellele, et ma andsin oma muusika sellele nii-öelda karjäärile, kusjuures tol ajal ei tohtinud üldse sõna karjäär öeldagi sellised, et Nõukogude liidus karjääri siis jah, et noh, seda ei saa, et ja kui mul isegi intervjuus küsiti seal, et mis oma karjäärist mõtetes, mis karjääri, minul ei ole mingit karjääri, see oli kohutav. Aga et ma sain õnneks raadio tööle. Seitse poolaste kaheksa pool aastat, tegelikult ameeriklased ennast. Ja tänu selle seal stuudios sain ma siis saime mõlemad hukuga õppida nagu instrumente, mida me eluaeg oleme soovinud teha, see oli mu eluunistus ja vabad, et keegi sind ei sunni ja seal me hakkasime jalgratast leiutama, umbes niimoodi. Kas nüüd raadiosaateid, saju juhtisid seal saateid? Tähendab, ma tegin kõik valmis, ei kõike, juhtisin. Need olid eestikeelsed, eestikeelsed, eestikeelsed ja inglise keelt sa juba teadsid? Eestisse? Aga veel väga väheses maanile, see, kes me elasime eluaeg oma või tähendab oma pool elu Eestis elada, see inglise keele professori tädi kursis ja ma põhimõtteliselt õpinguna ta, ta sundis mind õppima ja vot, kui sa sunnid, mis, ma ei suuda midagi, mul ploki eeskuju, aga no uku tegime teistmoodi, sellepärast ta hakkas temaga mängima, et kui sa minu tuppa tule, siis et, et issand, Ameeriken. Et sa tuled kohe jalu andmini ja siis ongi nii, et Uku oli teine emakeelne, kui oligi siis inglise keel täitsa sellise tänu sellele, et Uku teadis seda keelt, siis saime ka edasi seal. Mul oli kerge. Oleksid laia maailma õnne otsima leid. Ei, oot, see on jälle rumal küsimus, et õnne otsima. Ei see moment ei ole nii et ma Läksin ja ma ei teadnud midagi, mis. No mitte midagi, sa ei tea, mis seal ja ma ei ole see inimene, kes mõtleb, et oh, mina nüüd tulen ja lähen ma, iga päev on see, mis noh, näitab, mis, et kui ma jälle ärka, need näitab, mis nüüd tuleb. Üks asi, teine asi, ma just tulin usku samal ajal. Enne. Ja Aleksandar, jah. Ja siis. Ma lihtsalt uskusin, et vaata, kui see on nii, ma palusin ka ja kui sa tema tahtmine, siis ma saan. Ja kui ei ole, siis parema elan temaga siin, kui lähen sinna ilma, ütleme niimoodi. Ja mõtlesin, tuligi hirmus kiire ärasõit, kus öeldi, et kaduge siit minema umbes niimoodi kähku. Ja, ja aga asjad läksidki niimoodi, et ma sain. Ma sain selle töö üldse oli vaimulik Radio ja saime samal ajal muusikat teha ja see muusika, mis me hakkasime tegema, see oli siis hobikorras, aga Ta arendas end palju rohkem, sest ta ei olnud pealesurutud, et ma pean täna õhtu, teen, ma pean seda ja ei lähe. Ma pean olema niimoodi, et tikime väiksesse ingli valmisesse, tulite Milanos hitiks. Toredad ja jälle, see oli nagu hobi korras. Saime reisida tänu sellele ja, ja et ühesõnaga sa leidsid endas rahu ja leidsid, et see pea kuskile pürgib, et nad mulle nagu nagu staarielu ei kõlbagi üldse, sest ma pole seda teed, ma ütlen nagu, kuna ma ei suuda taluda palju massi kaua enda ümber. Kui mu töö lõpeb, siis ma nagu tahaks nagu lõpetada ka sellest, et seda on liiga palju. Jah, sest. Olid Rootsis pärast Ameerikas Eestisse, sattusid tagasi, justkui juhuslikult. Kahetsed kahetse CIAd. Ei, no mis ma heidan 200 tol ajal, kui see, see olukord läks selliselt tagasi, siis, siis ma olin nagu jah, sain pankrezesin, olin surmasuus, pidin minema, aga siis sain jälle elu hoogu ja. 1991. aastal, kui Eestisse tulid Eesti, ootas tagasi Mina ei tea ju seda, kus ta ei oodanud, et mõned. Ja et inimesed olid sind oodanud, sõbratturid sulle vastu. Ütleme nii, et mul ei olnud kunagi sõpru, tuleb välja, ma sain aru, et selle aja jooksul, kui ma olin ära, eks ole, siis mul need sõbrad, niin ka putkas sõbrad siis neid nagu ei olnudki enam sellepärast et need olid, siis tuleb välja sellel ajal, kui ma jäin, ütleme, alkoholi tarvitamine olime koos kõik, aga hiljem tähendab. Ei, üks selline inimene, kes oli mu bassimees, Andi Villem, tal see oli tore, see aastaseks kord saatsime kirju üksteisele pole kunagi nagu erilist sõbrad olla. Tundub, et lükka on veel kõige tugevam sõprus ja need tulid vastu kindlasti uudishimulikud miuke ta välja näeb, mis asi ta on, umbes nii. Ja vot ongi, et paar kuud oled ära ja siis eks ole nagu ikka eestlane, et oh mis tahes. Nii natuke mööda ka või selles mõttes, et ei ole nagu ühiseid tegevusi enam ja siis inimesed kasvavadki lahkuvad. No seda, vot see ongi see asja tühjade ootused on ühed või teised on nagu teistel on nagu või sa ütled, et kes see, kes tuleb, tal on kindlasti juba see elud absoluutselt teises rütmis, mitte rütmisega ta siis pildis või või kuidas sa teed seda ja ja see on väga raske, et siis selgitada kõigile ja sest niikuinii eriti ajakirjanduses oli mul raske, sellepärast et noored ajakirjanikud, kes mind kunagi teadnud ja võib-olla ainult oma ema või vanaema kaudu ja võib-olla vihkasid mind tol ajal neid oli väga palju ja siis eks ole, ta küsib su käest absoluutselt nõmedaid küsimusi ja siis, kui sa püüad selgitada ja arvad, et noh, nagu, et ta sai aru ja siis sa loed pärast siis midagi nii hullu, et ei julge ise ka lugeda veel vähemalt no ma saan aru, et teised ka, kui loevad, et mõtlesin sellise inimesega ta isegi tutvuste või eritud tööle võtta või midagi. Nii et väga raske oli. Aga ma olen kindel, et ma olen paljudega nagu sinugagi tuttavaks saanud ja siis inimesel tekib see mulje, mis sa oled inimesega tuttav, eks ole, sajusaatest rohkem arvutis. Ameerika on endiselt Hormus teade Juune ammust ajast või miks? Sellepärast, et üks asi. Nagu ma olen öelnud, et ma pole kunagi öelda, et ma olen tagasi siia tulnud rutiinselt jäine, siis rutiinselt mu kõnnin tänavatel, ma ka ei tea täpselt, kus, mis tänav see on, aga ma tean, kuhu ma lähen, sest ma olen siin sündinud ja väga kaua elanud. Siis ma hakkasin lihtsalt oma tööd tegema ja läksin, panin ennast ülemiste töö sisse. Et ma ei mõelnud mitte mille peale, et olim paar korda oli niuke võimalused ära mind tagasi minna, aga ma tundsin, et midagi on, siin on vaja teha ära ära. Ja, ja ma mõtlen, mis asi siis missisin ära teha, et polnd, mingeid võimalusi mul oli väga kaua aega ja numbri on mingit võimalust. Et iseendast mitteolenevatel põhjustel kõik nagu jälle seisis, jälle seisis. Ja mulle tundus, et ma nagu inimesed mõtlesid, et ma olen väga rikas, et keegi nagu sponsori korras ka, nagu kusagilt ei saanud ütleme kasvõi niukse plaadi väljaandmisel andmisel või midagi. Et teeks ta ise saab seda teha, aga ma olin vahepeal väga Benita inimene siin, aga õnneks sain edasi ja töötlesin niukseid asjast väljaandes. Tead sa seda nukitsamehe memm laulis kunagi raha mängib elus põhirolli raha, see on õnn ja armastus. Selle selle selle laulis seda laulu. Veidi enne ärasõitu Rootsi. Olav Ehala, viis autoga või taksoga või mis seal oli, ma mäletan. Ja siis vilistlase laulis ise iseloolisi üle kõige paremini moodi. Miks mina pean laule, kui sa iseloom? Ida Jüri Allik ja siis jah, kaks tundi enne ja siis kiiruga õismäele ja sealt sihukest. Jah, need on jah. Jutusaatekülaliseks on täna Marju Kuut ütleb Marju, mis sul selle suitsetamisega on, kas sa vihkad seda sigaretisuitsu? Tead ma olen ju nii allergiline ja kuidas ma saan armastada kummak, jahi, nii kummad, kusagilt tuleb see suits minuga, kui see lõikab esiteks mulle häälepaelad ära, siis ta paneme niimoodi, et mul ei ole enam midagi köhida, köhin nagu peajuurikat siit kuskilt välja lähen tulipunaseks nagu muidu hinge ära anda. Ja see on nagu päris ei ole seal nagu ettekujutuse vili ei nalja, et, et järsku mulle see suits enam. Mul on silmad kinni ja ma laulan, ma ei näe ju, et keegi suitsetab, aga. Ta on kurbuse ja no mis ma teen, eks ole. Aga ei saa. Ja siis lihtsalt mul on lapsest saadik olnud isegi siis, kui ma suitsetasin, ma ei saanud aru ja seal all Eerik, eks ole, ma küsisin ja ma olin hulluks minema. Aga nad, eks. Aga sellest teisest vihast, sa said ka lahti. Ma tahtsin ju veel seda juubelit uhkelt, nagu ma mõtlesin selle üle uhke. Ja sa oled uhke, aga kui kolmekümnendates inimene jätab napsuvõtmise maha? See on ikka selline põhiline aeg, kui veel ikka pidu peetud. Aga vaata, see ongi see, et kui inimene leiab, hakkab aru saama, et aga mis asi on pidu siis tähendab see pidu võtab nii palju aega, vaata, teised päevad lähevad kohe lörtsi, sellepärast et mis ma selle pidu, et ma olen pidu küll teinud, eks ole, ja kui sa saad aru, et mul on kõik muu tegemata, äkki sa saad aru, et sul on ka muud teha? Et reedel pead pidu ja, ja pühapäeva õhtuks kaineks No aga see ongi nii naljakas, et ma minu elus polnud niimoodi, et reede õhtu ja nii edasi. Meie jaoks oli tööpäev iga päev, eks ole, tol ajal siis tänapäeval on nagu reede õhtul tänapäevani aeg, siis me naersime Rootsis, et rootslased on ikka reede õhtul pidu ja siis esmaspäeva too, et vaevalt, aga nüüd on Eestis ka reede õhtul pidu. Aga kas reede õhtul ei ole midagi paremat teha? Pidu? Et noh, et viinud. Vähemalt vaata, sa ütlesid, et Miinavate on paremad. Kui viinud põhja jää? Aga no vot, ma ei tea, sellepärast kiusatust ei ole tulnud üldse vä, kuidas kiusatusest, kui mul okse tuleb, vabandust, et ebaesteetilise pärast, aga okse peale, pealegi see haiski on nagu kõrval, ma ütlen aadet, palun, kas pane kinnise, pane katasega kinni võtta kohe jälle? Et mul ei ole midagi selle vastu? Aga meelelahutuskohtades ju muud ei tehtagi, kui tantsitakse, kuulatakse muusikat, suitsetatakse ja võetakse. Ja ka mina ei võta, ju, siis tähendab. Aga pooled nendest asjadest sulle ei sobi seal, mis seal tehakse. Tähendab mulle aga, aga mina ei ole nemad, eks ole, esinemistel ei, ma arvan, ainult et minu ees lauad palun mitte suitsetada, see on ainukene soov aga endale kõrist sisse ajada, et igaüks peaks teadma, mis ta teeb. Et igalühel võib tulla aru pähe ükskord, aga, aga see on see, et käed kui seal asetseda tulla. Sest see peab taju, et mitte midagi ei saa nagu millestki seal loobuda, enne kui sa oled peas, selle läbi seedinud. Sa oled aru saanud, kas on midagi, et mida, miks ma ei pea seda tegema, sest tõesti ta, mida ta annab mulle, pane oma plussid ja miinused kokku. Ja kui sa saad aru, et seal on ikkagi rohkem plusse et mitte siis noh, oleks tasuks õppust võtab, eks need keskealised mehed on ju väga palju, kes nagu tugevasti põhimõtteliselt nagu ei minu, ega me siis on jälle atlikene tuleb ja nii edasi, noh, seda ma olen ise nii palju valu kannatanud, et ma ei taha endale nagu aru saada. Kas sa praegu oskad öelda seda, et sina, Marju Kuut, juhid ise? Noh, mina, Marju Kuut mani kunagi ei räägi, mina, Marju Kuut, ma seda mina jovi kunagi enda elus ja mina tean, et minul. Ma kuulan südames mu südamesse tuleb, kui minul seda on. Tähendab, minu süda peab ka ütlema ja samas ja kui meil mõlemal mis mul südamest andeks seal, minul ka ja siis seal on kooskõla ja siis ta jah, siis siis läheb nii. Ma ei tee suuri plaaniga visioone, missioonid on suurenenud. Kui palju sul nüüd poja jaoks aega on, sa oled kunagi rääkinud, et avastasid hukut alles siis, kui ta oli 11 12. Nagu lapsepõlv jäi vahele, teil ühine? Ei no lapsepõlv, me oleme nagu õde-vend, lapsed, minu ema ema ka, et nii, et kui teda nagu, nagu temaga kahekesi elada, enam elasime alati Minni tädi korteris ja ja siis see 100 inimest veel ja siis kõik naised ja siis lapsehoidja vile ja mulle öeldi ikka taha, mis sina lapsest teada umbes, mis sina köögist teada, et mine sa tea. Et ema ja poja suhe tekkis alles seal kuskil kui Ukoliksist Ema-poja suhe tekkis võib-olla hoopis mitte emo poja sõpradest, meil läksime, saime kolleegidest kohe, me jäime, tegelikult me jäime nagu sõitsime ära, eks ole, Rootsi siis me jäime nagu kahe kaks rändurit ja saad aru, kui sa lähed ikka väga suurtest raskustest seal igast läbi, siis seal ei ole enam nagu ei ema poeg, õde veel võIts Jaanson ning et kaasvõitleja ja et me olime samas meele sedasama siis lihtsalt Me võitlesime läbi kõigest sellest kurjusest värgis, mis igal pool toimub. See oli suur ime. No ta praegu ka sinu tugi kindlasti mitu korda päevas seda lehelist idioodid ka paljud töösuhted, eks ole, ja, ja see on ikkagi jätkub. Jah, nii muusikas kui, kui praegu on näiteks tema tema võttis korraldada neid kontserte, mis praegu toimuvad, toimuvad ja, ja mis tuleb ka 10. juunil, juunil Eesti Raadio esimeses stuudios sellesamase vana eesti originaalide siidiesitlus. Ja sinna palutakse ka, mis on ka kontsertsalvestusega. Ja nagu oodatud rubriik on oodatud ja et piletid on ikkagi pileti läbi sai ja saab ka just nimelt otse enne kontserti algas siitsamast, nii et ei mõeldaks piletilevi ära müünud kõiged. Marjuga, kes on suur nõuandja või, või tugi või ma ei tea pihiisa. Mul ei ole, minul on, mul on see, mul on alati tema, Jeesus, Kristusele, minu pihiisa ja kõik need temaga vestlemine. Et mingid sõbrannatamist, sullerid. Mulle ma olen avameelne, päris paljudega, aga, aga noh, ütleme, et sõbranna täielikult need muide sõbrannad tegelikult kujunevad ikkagi, ma arvan, et või sõbrad nagu lapses peas kuskil, kui sa saad aidata ja kui nad jäävad püsima, eks ole, sest siis sa tead nagu seda arengut mängud ja siis selle juurde, eks ole, jah, eks ole. Et sa näed tema muutusi ja värki ja kõike, aga mul nagu eriti mina tassisin sellise soovis, kus oli 100 perekonda ja 98 venekeelsed ja eks siis eestikeelne ja see oli pool kurti, nii et sellega ei saanud rääkida. Vene keel sai väga selgeks. Aga noh, seal ei ole nagu jäänud mingeid sõbrannasid. Mis tüüpi inimene peaks olema, kellega sa sobid mina või? Hea küsimus sellepärast, et ongi. Ta. No see peab olema muidugi see muusika, see ongi jälle esimene asi, et kui selles kõik selgelt ja oh, seda on nii raske selgitada, see peab lihtsalt kogu aeg, ma leian kellegi momendis helistanud. Siis nii, et, Kes on need inimesed, keda sa tahaksid näha oma esinemisel publikuks või kelle hulka sõnast hea meelega kuulda läheksid? No ma ei ütleks seda, et kellega, kes mulle ma tahaks, et see oleks minu publid. Mul on hea meel, et see publik on see, kes siis tulev, olgu ta siis kas kuidas öelda tuleb kriitilise meele või ükskõik millega või tähendab skeptilisem meelega mul just hiljuti oli üks noormees väga, väga armas, ei, tema ei olnud midagi, aga ta naine ütles et oi, kirjuta siis selle plaani kaane peale temale võtada jäänudki, isegi magama jääda hoopis said hoopis teise tunde, kui ta tuli nii pahas tujus, et vaata, näe, seal ta naerab, praegu mõtlen õhtul või ühesõnaga ma siis koju sain, siis oli veel pikki email selle inimese käest kirjutas, selgitas ära, et ei jääks ainult naise, selline niuke kahesõnaline jääd ütles miks Stalini nagu lihtsalt fondide algus, et noh, et minna sinna mingi vana tegija teemis roosse muideks kõik, kes on siin käinud ja, ja noh, et kõik see suur glamuur, mis nende jaoks kunagi oli nende vaadelnud Eesti mingi vana tegeleda temaga. Ta sai nii väga reaalseks lõbusaks ja ma arvan, et isegi tutvuse jääks perekonnaga No ma saan aru, et sinu pelgupaiku mõnes mõttes ka virtuaalmaailm, sa oled mitu korda öelnud, et vot mul on vaja nüüd netis need asjad ära ajada ja muudkui kirjutan ja, ja isegi kui kohal ei lähe, et et sellel ühel vaiksel koidueelsel tunnil leiaksin tegelikult arvuti eest. No vot, seal ma saan nagu ma rahutav Kased, ütleme, kui ma olen nii-öelda ja kõik selle inimese enim asi Ma ütlen ühe asja vahele, et vot inimesed vahel ütlevad, et kuule, tule meile või minema, seltskonnad, saad lõõgastuda, nõu, kas sul on nii palju nagu praegu? Oma tule lõõgastu, vaata vastav vee, kui inimesed saaks aru, et mina ei lõõgastuda inimeste keskel sest ma tean, et mul on need asjad tegemata, mis ma, ma istun, olen siin, aga tegelikult mul on vaja midagi ära teha, eks ole, et mul need asjad on täna veel ära teha. Ja ma ei saaks nii, kui ma siis koju saan siis arvutada siis vot siis ma lõõgas on siis ma olen siis mul tekib kõik see oma, aamen, mis ma pean kõik, sest asi, mis sa pead ära tegema, et sellest on stoori, sellest on pilt ja eks ole. Ja see on juba sinu maailm. Kui sa oled ühesõnaga keskenduma, jah, jah. Ja ma saan keskenduda, eksivad imelik, et ma ei tea, kes. Invaliid, sest see oli rahva keskel, ma jätan väga-väga ajameelse mulje ja eks ma olengi, siis läheb kõik, ma tahan nagu kõiki anda kõigile ja ongi korras. Ma ei tea, mul, mul paluti su käest küsida seda ka, et vot ühed inimesed teadsid, et me saame täna kokku nii, Etner tervitused, nendele. Ei põhimõtteliselt seda, et kas on kerge olla kreisi. See ongi see, et kelle meelest kreisi kui keegi ootab mind crazy'ks, kreisi naa ja ma saan sellest inimesest aru ka kohe, kuidas seda ootama, siis ta saabki kreisi ja siis on väga lihtne, sest siis tema ootab seda ja ta on nagu, sest tema käitumine on siis soodustab seda, et oleks kreisi ja sa oled nõus mängude muidugi, aga miks mitte nii lihtne selles mõttes, et tema ootab, ta esitab lolli küsimuse või jääb kuidagi niimoodi vaatamas. Siis ma tean juba, mis ta mõtlemist, eks ole. Ja siis mul ei ole temaga midagi siis rääkidagi. Ja siis ma lähen niisama nagu vehin kätega ja ütlen kaks lolli lauset ja lähen jälle edasi. Aga tähendab, kuidas sa võtad? Kas see, kas see häirib sind sinust on selline mulje nagu jäänud siis või, või sa oled sellest üle või? Ei no mikspärast ma ei tohiks lasta häirida, sellepärast et kui ma vaatan, et kui ma nagu rahva seas olengi niisugune, eks ole, siis noh, ma ei saa teistmoodi, ei tööta nendele nii, ja teiseks ma nagu oma kontserdil kontserditel ka praegustel kontserditel olen seda maininud, et ma räägin iga laulule, et ega see väikse mitte selle täpselt, mis me nüüd kirjutanud olen, aga see, mis parasjagu pähe tuleb. Et välismaal on väga palju kontserdite ees siukseid Kamyyrien, kuidas öelda. Komöödia, kuidas. Comedians ei ütle aga umbes niuke Eino Baskin, ütleme niimoodi, et aga. Tema poolt nagu üürida ja seda inimesed, no ma pean ise olema. Nii et nad võtaks mind, näed, kui ma vahepeal räägin ja niuksed, ükskõik mis asju, siis see on see osa, et väike väike vahepala. Ma arvan, et meie saateaeg hakkab lõppema, me paneme ühe laulu siia juurde veel, ma ise valisin seal, laulusid, võõraid meist ei saa. Mis loose siia ette räägiksid? Sellepärast, et ega ei pruugi meist võõraid saada, küll. See oli ammu, see oli jube ammu, see oli siis, kui me alles Merry kokku panin. Ja Uno Naissoo Heldur Karmo 1971 just nimelt just nimelt Merli kokku paneme seal ja siis seal on, mul oli siis parajasti lagleja Elle sealt võtta, siis nemad laulsid natuke bäkki seal. Eks see lindistamine oli küllaltki algeline alles ja mul oli väga kurvad sündmused endale parajasti selja taga ja, ja siis ma laulsin hästi, hädised ka, nii et ma nagu ma mõtlesin selle asja peale, siis. Aga ma teen seda laulu praegu käia või noh, hästi mõnus. Praegu tuleb ilusal. Minu meelest on väga palju seal ilusaid laule aga see on jälle, kuidas kellelegi? Kuidas kellelegi, aga Marju, ma soovin sulle palju edukaid ja elamuslike kontserte. Ega siis elu on üks. Õnn õnn, õnn on ikke üks teete, kui sa oled õnnelik, siis sa saad seda jagada teistele ja siis on kõike ja siis läheb kõik heaks, eks ole, sulle palju õnne ja edu, ma ei oskagi niukseid sõnu tarvitada, edu, sest ma tean, et edu tuleb siis, kui sa õnnelik, et sa saad neid asju nagu saab vabalt nagu noh, kuidas öelda, käid selles ruumis, mis sa pead tegema vabalt ja siis kõik õnnestub ja siis laheneb ka kõik. Kui ma näen, et sa oled tantsusaalis diskuri puldis ja kui ma näen, et sa kontserdil laulad siis sa teeb mu õnnelikuks. Ma loodan, et sa oled õnnelik. Ja ja oi, kui omavahel tantsin ka Disgataks tantsida mitte ainult. Aitäh kuulamast, jutusaadet aga paluks tulla kontserdile 10. 10. juulil. Meil on varjukuud siinsamas raadiomajas suures stuudios avaliku kontserdi salvestusega plaadid ja muidugi on plaat kõigile kuulamiseks ka koduses plaadi masinasse. Selle jutusaate kordus on täna pärast südaööd ja nädal aega netis. Kõike head, aitäh, et sa kutsusid mind.