Täna kogunes oma esimesele istungile Eesti kongressi alaliselt tegutsev organ, Eesti komitee. Tuli valida komitee esimees ja juhatus. Juhataja ametisse esitati kolm kandidaati Tunne Kelam, Jüri Adams ja Trivimi Velliste. Jüri Adams tegi jänese taanduse. 56 hääletanu sümpaatia jagunes järgmiselt. Tunne Kelam 42 poolt, Trivimi Velliste 14 poolt. Ja nüüd Eesti komitee esimehe esimene intervjuu. Härra Tunne Kelam tuntava hääleenamusega kvaliteedid Eesti komitee esimeheks. Öelge, kas on ka pisut presidenditunnet? Ei, ma olen põhimõtteliselt alatunud vastu sellele, et ametest hakatakse rääkima enne, kui alus pole loodud. Meil on praeguse etapp, kus me loome oma alust tähendab esinduskogu, mis väljendaks Eesti vabariigi kodanikuna seaduslikku tahet. Ehkki oli ettepanekuid, mis pakkusid, et tuleks hakata moodustama ajutisi valitsusi või valima presidendi asemiku. Ma arvan, et see on ennatlik etapp. Meil tuleb väga täpselt oma seaduslik esinduspaika panna ja sellele tegevusruum luua. Saavutada talle ka tunnustus. Järgmine etapp, võib-olla juba siis täidesaatvat organite moodustamine sellel seaduslikul alusel. Kui olukord samamoodi edasi areneb nagu praegu, ma usun, et see tuleb. Nii nagu meil on selgesti öeldud ka tegevuskavas. Me oleme seisukohal, et seaduslikust parlamendist, milleks Eesti kongress või ei ole, ta on oluline etapp teel selle poole seaduslikust parlamendist. Me saame kõnelda siis, kui okupatsiooniväed on eemaldatud või vähemalt neutraliseeritud, nii et nad ei saaks poliitilist mõju avaldada. Ja küllap siis, kui seaduslik parlament on moodustatud, siis tuleb juba küsimus konkreetsetes inimestes, kes hakkavad valitsust moodustama või presidendiks kandideerima. Aga siiski veel mõned konkreetsed inimesed, konkreetsed nimed sai valitud ka Eesti komitee juhatus. 10 inimest, mul on hea meel, kui teie ise need nimed ära ütlete. Juhatuses on õieti 11 inimest maga, kuna esimees valiti eraldi, siis tuli 10 liiget ja hääletuse tulemused andsid niisuguse resultaadi. Et juhatusse valiti Eve punaste Jüri Adams, Sirje Endre Edgar Savisaar, Endel Lippmaa, Mart Laar, Kalle Jürgenson, Jüri Rätsep Viljandist, Trivimi Velliste ja Paul-Eerik Rummo. Kas oskate kohe ka hinnangut anda, kuidas on esindatud erinevad erakonnad, teid liikumised? Ma ei kiirustaks praegu hinnangu andmisega nii värskelt peale valimisi, aga ma arvan, et me ei tohiks just nimelt eestikomitees asetada aktsenti, liikumist, erinevusele. Ma arvan, et see on esindus, kes on võimeline tööd tegema üsna ühtselt. Ja meie peamine eelis võikski olla see, et me, olles saanud nüüd niisuguse mandaadi eesti kongressilt jätkaksime tegevust väga ühtse grupina. Seda nii Eesti komitee osas, iseäranis aga juhatuse osas. Sest olukord on erakordselt keeruline. Ja mul on hea meel, et just ka need liikumised Kesseni esitasid kahtlusi või vastuväited Eesti Kongressi teele on nüüd sellega liitunud. Andke andeks, härra Kelamuga, mind täna pisut häiris see, et Eesti komitee ei tulnud siiski kukkumite just täies koosseisus ja nüüd, kui komitee istung on lõpule lähenemas, on see kvoorum veelgi vähenenud. Ka siin tuleb vist edaspidi omavahel milleski kokku leppida. Kindlasti on siin oma väga oluline osa ka selles, et me tulime kokku järgmisel hommikul peole kongressi lõppu, millest enamik, olgu see juhatuse liikmetest olid lihtsalt ära kurnatud, nii et osa pidi või ei saa lihtsalt järgmine hommiku tulla, aga siiski sasi tuli ära teha. Muidugi, Eesti komitee tegevuse edukuse tagab nimelt see, et see töö peaks minema professionaalsele alusele. Valdavalt tähendab inimesed saaksid täiskoormusega tööd teha, muidu ei ole see mõeldav. Ja siin on nüüd asja materiaalsel küljel väga oluline tähtsus. Aga tänase kokkutulemise põhiküsimus oli kahtlemata suhtumine Eesti NSV ülemnõukogusse ja valimistesse, mis ees järgmisel pühapäeval. Eesti kongress oma dokumentides formuleeris põhilise hoiaku ülemnõukogusse ja see hoiak tähendas mitte tingimata vastandamist, vaid õieti eri tasandite. Ühel diferentseerimist. Teiste sõnadega põhimõttelist rollide jaotust, ma arvan, et see on kõige olulisem õigusriiklikke küsimusi otsustada. Eesti vabariigi staatus defineerida on kindlasti Eesti kongressil, kes ennast Kadefineeris kui seaduslikku riigivõimu taastajat. Seejuures aga tuleb arvestada, et me tegutseme okupatsiooni tingimustes, kus Eesti kongressil praktilist võimuaparaati ei ole samuti mitte ka jõuvahendeid. Seega on otstarbekas, et ülemnõukogu ülemineku perioodil, mida ka just väidet, et on alanud, täidaks rolli kohaliku omavalitsusorganina tagades ja, ja julgeoleku nii palju kui see, tema kompetentsus on, samuti ühiskondliku ja majanduselu funktsioneerimise ja ma arvan, et küsimus võiks pigem olla selles, et nii hästi ülemnõukogu kui ka teised kohalikud omavalitsusorganid hakkaksid oma edasises tegevuses järjest suuremal määral hakkama juhendama Eesti kongressi üldisest suunast. Ja tema otsustest. Eesti kodanik küsib nüüd, kas minna pühapäeval valima Eesti NSV ülemnõukogu? Mina jätaks selle küsimuse igaühe enda otsustada. Eesti komitee on nagu mina aru saan, seisukohal et me ei tee propagandat ei ühes ega teises suunas. Eesti komitee abijuhatajate valimine ning täpsem ametite jagamine otsustati jätta järgmiseks korraks. Tänane istung kulus valdavalt ühistöö õppimiseks. Oli ju palju igasuguseid ettepanekuid, näiteks võtta Eesti NSV välisministeerium kohe enda juhtimise alla ja nõuda presidendilossist Kadriorus poolkomiteega. Lepiti kokku, et nende küsimustega ikka väga kiirustada ei maksa. Järgmist korda tuleb Eesti komitee kokku ilmselt veel sel nädalal.