Minu sündimise aegu läheb juba ligi 76 aastat tagasi. Ja elanud olen ma ka kogu aeg Tallinnas välja arvatud ainult need viis aastat ülikoolipõlve Tartus, kui ma nüüd selle kauge aja taha tagasi mõtlen. Mina elasin nii-ütelda, nagu tol korral räägiti Kadrioru kandis linnaagul tol ajal täiesti tänav kandis hoopis võõrapärast nime Vladimiri tänav, oli ta siis ta muutus Jakobsoni tänavaks. Nüüd ta on see osa muutunud silmanni tänavaks. Seal olid ühekordsed ja kahekordsed puumajad, suur osa on tõesti praegugi ja inimesed elavad seal. See oli tööliste linnaosa üürikorterid jäätmis otsekohe. Nüüd on omapärane pilt, mis on praegu kadunud, poodide rohkus, iga kolme maja tagant puud, enamasti siis vürtspood, nagu tol korral nimetati, kus sai siis toiduaineid ja ja, või siis liha Karn või siis pagar või siis mõni pudukauplus raamatupood. Nii et kui võtta siit sellest uuest televisiooni majast Kadrioru poole. Seal oli üks kümmekond poodi ja aeg nagu oli, kõik oli aeglasem, see ei olnud niisugust kihutamis kiirus. No kui ma esimese maailmasõja päevil tuli enne seda esimene auto. No see autotulek oli tänaval ikka niisugune uudise tikaakimide peale, kui oli suvine või sügisene või kevadine aeg, siis aknad tehti lahti ja igaüks ikka vaatas seda autot ja see oli niisugune kõrgel Fordnud, meie majas oli koer, see koer jäi auto alla, aga tuli teiselt poolt vaikselt ja tervelt välja, jälle. Nii et Mautoli kõrgeiad sõitis nõndamoodi aeglaselt. No ja siis, mis oli tänavapildis, puudusin, tõid lapsed lapsi, tänaval ei mänginud minu vanemad. Kui nemad juhtusid meid nägema, siis oli karistus, kohe toodi tuppa. Isal oli niisugune ütelus ja see oli kohe tavaline kõnekääne, kas mõni Unitsed tüdrukule? Ja olid seal niisugust asja, et tänavakividele tehti ekskaste ja, ja kirjutati majaseintele, seda veel üldse ei tohtinud olla, majaperemehed ise valvasid juba selle järele, on üks tavaline isikes, liikus mööda tänavat, oli kardavai oma musta vormiriietusest mingi punaste Rantidega. Nendel oli oma teatud piirkonda. Ta käis ikka seal ringi ja kui siis juhtus olema tule kahi kuskil, siis tal oli üks niisugune vastne pasun, mida ta hakkas puhuma ja tuletõrje oli ju vabatahtlik siis igal pool, kus mehed kodus olid, tööl ei olnud, seal need riietusid ja jooksid siis kogunemiskohta. Ja siis sõitsid rohelised, niisugused suured aamid kaks hobust ees, siis kihutati sinnapoole, kus need pasunahelid kostsid. Hobused liikusid ikka ju midagi, pillasid nad maha, siis kardavai tõmbas kella, mis oli paraadukse kõrvalmajahoidjale ja maja õige pidi välja tulema ja puhastama siis korstnapühkijad, kes alati liikusid, oi, olime õpilased ja kui kooli läksime korstnapühkija vastu tuli, siis oli kohe hea tuju minna. Sest siis teadsid, et hästi läheb korstnapühkija pidi tähendama ikka õnne. Siis oli vere Ekspressid. No ja ja näiteks üks üsna varakult pilt lapsepõlvest on mul meeles, mina muidugi ei teadnud seda tähendust, aga nägin ema kurba nägu ja jooksmist akna peale. Nimelt oli üks suur vitstest korv, väga suur korv ja ekspressi tassisid seda korvi. Nendele dist õlapuud või korv oli pandud puude pääle ja keegi sadamatööline, kellel oli olnud raske õnnetus, tööõnnetus, viidi niimodi haiglasse. Gaasilaternasüütaja oli ka üks omapärane mees, pikk redel oli temal õla pääl ja siis mingi suur niisugune. Lühemad mehed astusid siis redeli peale ja sellega ta tõmbas siis sealt ülevalt selle ridvaga selle kraani gaasikraani lahti ess suplex siis olema, noh, väga põnevad kujud olid ju enne esimest maailmasõda, hiinlased hiinlased, kes käisid ringi tekstiil kaubaga, Hiina siidi, ka temal oli Iskisimise valge iide siis siis need esemed pakitud omal, tal oli siis sinine, lahtine nagu jakk ja sinised poolpikad, püksid, valged sokid, pehme vilt talladega tuhvlid, pikk must pats ja pisikene sinine müts peas ja ta oli kaunis kõveras, käis selle suure pambu all ja käes oli siis metallist arssina mõõt. Üks pilt on jäänud mul nii meelde, hiinlane kükitab koja põrandal ja tema pump on lahti ja minu ema ja vastast üürinik ja kõik siis vaatavad seda ja minu ema osta. Pese niisuguse beeži siidisalli. Mis puhul siis kesklinna mindi või pidi olema asjad minna kesklinna või üles Toompeale või kuidas perekonnas komme oli, kas isad-emad käisid lastega jalutamas, vabadel päevadel ei käinud? Näiteks minu isa? Muidugi pühapäeval meiega jalutamas käis, kuigi ta tol korral ju enne 1900 seitsmeteistkümnendat aastat oli 12 tundi ju tööd pikk, aga kuidas nad tegid üks mees tegi 24 tundi, siis sai niimoodi vaba pühapäeva ja sellel vaba pühapäeval, isa käis jalutamisega, meie isa käis ikka meiega Kadriorus. Muidugi südalinna mindi, kui oli vaja riiet osta. Kui oli vaja jalanõusid osta ja muidugi turule. Turu oli ju Estonia taga, turul käidi ikka ükskord vähemasti nädalas, no rohelises oli üks tellis, tellis, Koppel oli üks rohelis käik, enne esimest maailmasõda, kus käin. Ja lapsed olid väikesed, väsisid juba ära, siis oli mehega sõideti ikka tagasi. Ja siis teine koht, kus käidi, oli kloostrimetsa kallas ja see kose kallas seal käidi Kadriorus oli Jõks, 20.-st ajastatus võis muru peal olla, praegu on seal oru tänavad ja need seal olid, nimetati neid luteri heinamaad Lutheri vabriku oma hobustele tegi seal teine ja seal, kui ei tehtud oli seal võis olla ka siis muidugi Kadriorus olid ju mererannas kohe nii nagu nimetati supelus, kohad, meri oli siis palju puhtam ja kadunud on ju kõik need ojad, mis jooksid Kadrioru rannast merd. Tuling näidet olid ju lahti, need kraavid ja no lammukse oli see härjapea oli lahti härjajõgi, minu üks klassiõde ema kukkus kolmeaastasel tärjata jõkke, härjapea jõgi oli ühes osas, oli temal laugud SKT peal ja sõitis sealt käte alt läbi ja siis ema sai kätte kuskilt, kui oli Narva maantee alt sõitnud, seal aga siis toodide elus. Aga kas linnas oli mingisuguseid niisuguseid lõbustusasutusi ka ja muidugi olid, liuväljad olid minu vanem õde juba käis enne esimest maailmasõda sai uisud ja käis uisutamas kuskil Turu kandis pidi olema mingi tsirkus, aga see oli räntsilkus. Kinotuli. Maailmasõja ajal ma käisin igatahes kinos juba. Kas on meeles kandmise esimeseks, sina seal mäe Vene filmid olid üks oli, kas oli Veera Hallotneja või muidugi aru ei saanud. Ega keegi ei tõlkinud, ainult venekeelsed kirjad olid, aga siis vaata Harju tänaval oli kino Amor mis pommitamise ööl maha põles. Ja selle Amori taga oli kuidagi mingisugune kino, kus üks poiss luges eesti keeles. Ja seal taga oli siis klaveri, olenes nüüd kinosuurusest vaid ema kalliduses. Kallis kilos muidugi, minusugune ei käinud, aga siis odavamas kinos, siis. Aga mul on nendest mälestusi väga uduselt ja väga vähest, ma olin ikka võrdlemisi noor ja ta isa oli tõeline ja ega siis seda neid kopikaid nii kergelt ei antud, aga kahekümnendas aastates muidugi, siis olid kõik asjad juba teised. Aga kuidas ajalehe müü? Kali ajalehe müük ja see oli omamoodi interjust. Vase tänav jookseb siia Felmannisse sisse, on üks sinine maja praegugi, ma vaatan seda seal Lotmani raamatukauplus ja see Valtmeni raamatukaupluses müüdi ajalehti ja see oli omamoodi nagu üks klubiõhtu õhtu mingi hästi varakult, vähemasti mina. Lapsed läksid hästi varakult sinna raamatupoodi, enne jõulude oli seal väga tore olla, siis siis ilmusid jõuluehted sinna välja ja siis sai neid Vardinduses isese raamatukaupmees pidi tooma ajalehed ära trükikojast. Vahest jäid need ajalehed, eks siis oli tsensorid sõja ajal ja kuidas siis oli, et ajalehe ilmumine vaest viibis ja siis sai hulk aega oodata lätt tulime ikka siis sinna raamatukaupluse ukse peale, et kas siis tolle korrani, Epin, näete Fi tänavast, praegune teras, vaat sealt tuli siis ümber nurga. See raamatupoes oli üks noormüüjad ja temal oli vaha Nendesse mässitud siis ajalehed. Minu isa ja ema lugesid teatajad. Need olid kõik omapärased pildid, mis nüüd on kõik läinud ajalukku.