Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, jutusaate kuulajad. Täna on vikerraadio külaliseks viiekümnendat sünnipäeva tähistava Eesti televisiooni ajakirjanik Astrid Kannel. Tere, astrid. No üldiselt ma ei pea heaks tooniks, kui avalikult esinev inimene küsitleb teist avalikult esinevat inimest, kolleeg. Aga sina oled viimastel nädalatel üks armastatumaid kritiseeritud, kuid ajakirjanikke ja miks mitte küsida siis mõned asjad Sult veel kord üle ja nende kiirete nädalate lõpulmi käisid pidutsemas Moskvas, ringkäigul Iraagis. Ja ülejärgmisel päeval pärast Iraaki jõudsid Tartus kaitsta magistritöö. Selle pika sissejuhatuse juurde. Ma tahan veel öelda, et nädala alul võis vaadata dokumentaalsaadet Astrid Kannel Iraagis. Saade oli minu meelest Wimbukas. Aga ega sa ju ei teadnud enne, kuidas komandeering lõpeb. Tervist minu poolt tõepoolest ma eriti hea meelega ei anna intervjuusid, sellepärast et mina arvan, et ajakirjanik peab iseloomustama tema töö ja, ja mulle tundub, et selline intervjuude andmine on väike eputamine, aga ütleme ausalt, see on selles mõttes sinu võitud, sa oled mu pehmeks rääkinud. Aga mis puudutab seda Iraaki, mis on siis nüüd tõesti kütnud üles miliseltiveerisis, esiteks. Ma ütleks, et ma olen tavaline ajakirjanik, kes teeb oma tavalist tööd ja mis siis on nüüd parem, kas see, et et eetrist tuleb mingisugune seep või lotomänge, mis mitte kedagi ei vihasta ja mitte ühegi inimese selliseid põhimõtteid ei kõiguta, või siis midagi, mis neid natukene ärritub, ma arvan, et selles ei ole midagi halba, et paljudele see võib-olla ei meeldinud. Aga täpsustuseks tõesti Iraaki minek. Ma läksin sinna 10-ks päevaks. Ma ma leian, et see oli minu poolt aus, mitte teha sealt mingisugust, mitte pretendeerida tohutult põhjalikule analüüsile. Sest kui nüüd sinna läheks ükskõik mis teine ajakirjanik mõneks päevaks ja tuleks tagasi ja ta räägiks, et tema teab, kuidas asjad on, siis mina ei usu jälle seda. Sellepärast, et ma olen ise neli aastat Moskvas elanud ja ma võin öelda isiklikust kogemusest ja ma olen näinud, et see on ka teiste inimestega need peal nii olnud. Et väga andekatel inimestel kulub pool aastat, et aru saada, mis selles riigis toimub, minul kulus aasta ja minna 10-ks päevaks ja tuua sealt tagasi midagi enamat, kui ma tõin. Ma ma arvan, et väga andekad inimesed toovad natuke rohkem, mina tegin nii palju. Ja teisest küljest tegelikult mul kohutavalt vedas sellel reisil mul ei olnud praktiliselt mingeid tõrkeid, ma käisin ja sõitsin läbi väga suure maa-ala. Mul õnnestus kaubelda inimestega ja teha rohkem kui luba. Ja ma arvan, et noh, see oli, see oli väga, see oli väga päikesepaisteline tore reis tegelikult minu jaoks nii banaalselt kui see võib olla kaid, kõlab. Ütleme, et see oli sinu reisikiri Iraagist, aga ikkagi enne seda Iraaki sa pidid enda jaoks mõtlema välja, et miks mul on praegult vaja sinna minna. Täiesti täiesti ise otsustasin sinna minna, mõned on arvanud, et mind on nagu saadetud just sellepärast, et ühel päeval ma hakkasin tundma, et ma kogu aeg kirjutan sellest, ma kogu aeg räägin sellest. Ja millegipärast. Mul tekkis kahtlus, et see asi ei saa olla nagu ainult nii et see on mingi piirkond, mida ta kajastama ja ajakirjanikuna tunnen ennast natukene abituna ja täpselt siinsamas natuke mängib kaaslase Moskva kogemus, et noh, et Moskva on meil olnud üsna hästi kajastatud minule, vaid meil on seal olnud mitu ajakirjanikku, kes on kohal elanud ja kui, kui seal kohapeal inimesi oleks olnud, siis, siis tõenäoliselt me isegi seda vene asja tehakse teistmoodi piiratumalt natuke ma tunnen seda isegi praegu, ehk Igor Taro on teinud väga tublit tööd Moskvas siiski meil ei ole seal nagu ajakirjanikke kohal, no vähemalt saatkondeks. Ja, ja juba ma tunnen, et, et minu meelest me ei adu nagu seda vene asja enam õigesti, et mingid protsessid toimuvad seal Kremlis ja ma täpselt ei saa aru, mis seal on ja, ja see on minu meelest natuke nagu kurb ja masendav Iraak, seda enam me saame ainult seda, mida meile pakutakse rahvusvahelistes kanalites. Ja ma tahtsin tõesti minna ja vaadata, mis seal on ja mind need asjad üllatasid, mis, mis seal nagu on. Ütle, kas Iraagis käib sõda või ülesehitus? Käib mitte ainult sõda ja mitte ainult ülesehitus, need ka ja veel palju muud. Ja see sõda, see ei ole nii lihtne mõiste, et noh, sõda sele vanaaegses tähenduses ülesehitus, mitte ka selle selle sõna väga lihtsas tähenduses ja, ja asi, mida mina seal nagu pugesin, ongi, et tegemist on äärmiselt keeruka protsessiga, et see on nagu siuke hiiglaslik hamburger, mis koosneb umbes 100-st tabletist. Et neid kõiki peaks tundma, neid kõiki peaks maitsma ennem kui hakkad rääkima, mis seal toimub ja nagu kurb on see, et tegelikult meie teavad aga väikest osa ja ma läksin väga õnnelik, kui õige pea läheks sinna veel mõni ajakirjanik, et meil kogu aeg käiks mingi ajakirjanik seal toogu seltsis mida tahes, aga midagi, mis, mis oleks nagu alternatiiviks sellele pommiplahvatuse pildile, mida on ju väga lihtne püüda seal. Ja, ja, ja noh, et lõpeks nagu see asi ära, mida ma siin Eestis tunnen, et tegelikult see, see tegelikult siiski nagu enamus inimesi iseloomust, aga noh, mõned väga sellised kuidas peaaegu isiklik, mis läinud, mürgised kommentaarid, kuigi noh, ma Masamatki tunnistavad, inimestel on täielik õigus oma isiklikule arvamusele ja ma arvan, et see on tore, kui kritiseeritakse, ma ise olen teine inimene. Aga et kui sa nagu tunned, et sa tuled nagu mul tuleb meelde see plaatoni koopa jutustus filosoofiatundidest, et sa tuled koopasse tagasi, räägid inimestele, et see, mida te seinte pealt näete, on varjude mäng seal üleval on maailm. Et siis sinul võetakse selle eest nagu pea maha, et see natu kurb tunne, et tõesti, et see Eesti nagu hiiglaslik koobas, kus vaatame varjude mängu, et mina ei pretendeerinud ütlema üleval maapeal on, aga mulle tundub, et ma nägin, et tegelikult see ei ole päris see, mida me vaatama ja nagu vihastame inimesi. Et ma ei kinnita nagu nende veendumusi. Kas see tegelikult ei peaks seal olema, võib-olla isegi mitte niimoodi, et iga ajakirjanik saab 10 päeva korraga olla, vaid et seal peaks olema pidevalt keegi või on Iraak selline koht, kus peaks Eestis olema pidevalt keegi? Tegelikult ma arvan, et see pidevalt olemine ei ole võimalik, sellepärast et see on nii kohutavalt kallis, sind tuleb, keegi peab sind nagu turvama ja ei saa ka nagu ei saa nagu loota, et koalitsioonivägi hoiab seal siin paar kuud, lõppkokkuvõttes koalitsioonivägi on ka paras tsensuur. Ja ütleme niiviisi, et kui sa seal 10 päeva käid ja konflikteerud ja natukene laamendad ja saad selle asja kätte, siis nii ei ole võimalik kindlasti teha paar kuud, keegi, hoia sind seal lihtsalt nii. Aga ma kujutan ette, et, et me peame siin nagu kompromissi leidma ja kas sellest kompromissist on võimalik tuua ära parim materjal, et keegi peaks käima aeg-ajalt. Sest see on meie võimalus käia kasvõi aeg-ajalt ajada välja mingisugused võimalused. Et noh, mis puudutab nagu, et on ka kritiseeritud seda, et miks ma käisin kuulivestiga, soomustatulteni seal on palju põhjuseid, üks on kas või see tõepoolest mul ei ole mingit õigust saada surma, sest ma tean, mida see tähendab lähedaste inimeste jaoks väga hästi. Ja, ja teine asi on ka see, et mina ikkagi väidan, et kohalikega kontakti saamine või üleüldse mis tahes materjali äratoomine Iraagis ei sõltu absoluutselt sellest, kas sul on kuulidestile, kui sul ei ole seda kuulivesti seljas, vaid sellest, missugune ajakirjanik sa oled, kuidas sa selle kontakti saad. Sa võid väga rahulikult minna kohaliku inimese juurde kuulivestiga öelda, et vaatavad, see peab mul praegu seljas olema. Aga mida sa tegelikult asjadest arvab, et inimesed räägivad täpselt samamoodi seda juttu? Kuidas Astrid Iraak sind vastu võtta, siis ma tean seda, et et mingil hetkel, eks ju. Kui sa käisid meie poisse Iraaki ära saatmas, siis seal tekkis selline küsimus, et miks mina ei võiks sinna minna, siis sa hüüad, tasid selle justkui välja ja mõne aja pärast kaitsejõudude peastaap teatas sulle, et noh, kas oled mees sõitma. Kas inglise keeles on umbes niimoodi tuju Hämbools, et lõpuks sa lähed sinna? Tähendab väljend väljend õhtulehest, eks ole, ja ja ma ei hakanud rääkima sellest, mida kujutab kirjutav press, eks tegelikult, et see Venemaa kogemus, see, mis on, nagu Putini pressikonverentsile järgnes ja teisest küljest ka siis Iraagi kogemus on ka minule endisele kirjutavale ajakirjanikule ja ma tahakski olla, kirjutab ajakirjanik edasi, kui meil oleks mõni soliidne leht Eestis nagu kogemus, et kuna mind nüüd intervjueeritud, siis olen ka mina näinud, mis on siis nagu meie ajakirjanduse tase ja kui mina pean kirjutavale, ajakirjanikul käenda vigu parandama. Kui ma pean kõik asjad ümber kirjutama ja siis pärast lehes ikkagi nägema, et noh, on mingisugused väljendid, mida mina kunagi ei kasuta mingit parasiitsõnad, mida mina ei kasuta ja labased sõnad, mida mina ei kasuta, või üleüldse on aetud sellised asjad segamini nagu siin vaali siin ja siis siis ma siis ma siis ma mõtlen, et parem ära käsi. Oledki raadio otse-eetris. Kui sa saad olla selline, nagu sa oled, aga ütle, kas kedagi üllatas ühe blondi ilmumine tõsisteni. Absoluutselt mitte, ma tean ka, et keegi keegi on kommenteerinud Iraagis filmi, minu tutvusringkonnas on üks väga kena inimene sellise lausega. Ah, kus need mehed vaatasid seda? See on absurd, sellepärast et selle sõjaväes on meeletult palju naisi, väga ilusaid naisi, palju kenamaid kui mina ja, ja ettekujutus, et nad seal kõik sellised ilma naisteta, näljas, väga tohutult naisi ja kui mina seal ringi käisin, siis ma ei kogenud aga mitte mingisugust ekstra tähelepanu. Ütleme, et sellest blondist naisest veel rääkida, et kas üks blond naisajakirjanik on tähelepandav, on või on sinuga kaasas olnud kaameramees tähelepandava Iraagis? Ma arvan, ikka, kaameramees oli tähelepandav, on sellepärast et ma ikkagi tahan rõhutada, et see ettekujutus, et blond patsidega pikkade juustega, et see on selline meie koopakompleks tegelikult ikkagi kogu maailm on täis ajakirjanikke ja, ja väga paljud neist on blondid, noh mitte küll mitte küll enamus sellepärast et lihtsalt kui me vaatame, kuidas inimesed on jaotunud planeedile, siis enamasti on inimestel tumedad juuksed ja neid blonde juukseid on üsna vähe alles jäänud. Aga, aga kui sa lähed nagu ikkagi tegema filmi, siis inimesed ootavalt palju rohkem seda kaamerat ja arvestavad selle kaameraga, nii et minu pea ei puutunud sellel komandeeringus mittemillestki. Kaamera on kaameramees Hollandis ohtlikum ka vä? Ei usu, et ohtlikum, pigem see reis näitas mulle seda, et kui ma sattusin, see oli 100 põhjust, pikk jutt, miks ma sattusin paarile reidile IMO operaator itta ja esimese hooga tundus mulle, et see on suur läbikukkumine ja nüüd me saanud filmida seda teist ja kolmandat, aga siis ma nagu nägin, kuidas inimesed läksid minuga lahti nagu paar Ameerika patrulli, kus ma käisin ja ma kuulsin väga palju rohkem tänu sellele. Ja siis ma nägin, et noh, ega, ega ega need sõdurite kardanud seda kaamerat neli täitsa meeldib, Nad teevad seda rutiinset tööd, ometi keegi tuleb filmid seda, mida just nimelt 1000-st ellu. Aga teisest küljest võttes nad ikkagi olid ilma kaamerata avameelsemad ja palju toredamad. Kui vaba, siis on Iraak praegu ringi käimiseks, kuhu siis omal jalal kohale saab või miskordsel siis on ikkagi, et sul sind konstrueeritakse kogu aeg. Ütleme niiviisi, et sellest on ka juttu olnud, et kui, kui palju mõtet riskida või kui palju ei ole mõtet riskida, et aasta tagasi tõepoolest sai käia Iraagis, nii et sa võtsid endale takso. Kui sa oled normaalne inimene, võib-olla võtsid ühe kohaliku turvamehe või oma sõbra või kes tahes ja siis sai nii sõita. Et kui need inimesed vaatasid tähelepanelikult minu filmi, siis seal esines ka üks ajakirjanik, kes on kaks ja pool aastat kohal olnud, mitte niiviisi 10 päeva nagu mina ja tema rääkis sellest, kuidas aasta tagasi tema sõitis Falutsiasse lõunat sööma ja ja kuidas see kõik oli võimalik ja kuidas see kõik ei ole enam võimalik praegu ja kuidas väga paljud konfliktid ja väga paljud probleemid jäävadki kajastamata, kuna mitte keegi ei suuda seda teha. Ja juhtunud aastaga on juhtunud lihtsalt see, et sisside vastupanu on tugevnenud ja, ja koalitsioonivägi noh, ühest küljest ongi tohutult sõjamasin seal on noh, on muljetavaldav, sa pead olema täitsa tuim inimene, kui see sulle muljet ei avalda, aga teisest küljest noh, on muljetavaldav, see, mingisugune hulk sisse suudab sellele vastu panna, et ma arvan, et see on selline meeleheitlik vastu pannud, seda ma nagu usun, et see on meeleheitlik vastu, kuna see võib kesta kaua. Ja, ja selles mõttes noh, provokatsioonid on, on läinud teravamaks ja kui mina seda reisi plaanisin, ikkagi paar kuud ette, ma seda teadsin ja ma tõesti kartsin ja siis ma hakkasin avastama, et paar nädalat enne seda, kui me sinna sõitsime, ikkagi tabas Iraagi peaaegu iga päev pommilaine ja mitukümmend inimest, nagu ma ütlesin tõesti õudusega mõtlesin, et no kuidas ma siis lähen. Aga, aga noh, ütleme et tegelikult see, see, see on praegu vastutustundetu, minna sinna lihtsalt. Ma ei tea, Jordaania, Jordaania või ma ei tea, mis asjade kaudu. Et esiteks, ma arvan, et see ei ole nagunii väga võimalik ka sellepärast et seal, et see reisilennuk, mis tuleb, seda ma nägin oma silmaga pealt, kuidas reisilennuk on tihtipeale tema, tema saabumine takistatud juba, sa pead, ma ei tea, kui kaua aega ootama sa oled endale planeerinud selle 10 päevaga sa istud võib-olla neli päeva Jordaanias sest ainult siis koalitsiooniga Nad teatavad, et neil neile tundub, et nüüd saab Bagdadi maanduda, aga siis ma nägin, kuidas muidu umbes kõik 15 lennukit tulid poole tunniga ära bagdadi lennuväljale. Et see ei ole nii lihtne, ostan lennukipileti ja tulevad juba sellepärast, lihtne lennuk ei tule lihtsalt füüsiliselt sinna Bagdadi, et praegu need viimased kuud on lihtsalt olnud selline aeg. Normaalne inimene, ma kujutan ette, mõtleb ka selle peale, et tema teol on tagajärjed, mis võivad ulatuda kaugemale kui tema isiklik elu. Ja, ja mina ei tahtnud noh, juba panna Eesti riiki sellisesse olukorda, kus mina oma kümnepäevase. Ma ei tea, dokumentaalprojekti pärast. Tekitan probleeme, mida ei ole mitte kellelegi vaja, sest et minu asi ei ole siin tuua väed välja. Mul ei ole, ei ole niisuguse kangelastegusid vaja teha ja üleüldse ma ei, ma ei arva, et mina ajakirjanikuna sooritan, kangelastegusid ei soorita, kangelastegusid, et noh, see ei ole minu, see ei ole minu ülesanne. Et minu ülesanne oli Tuulsalt ära minu projekti jaoks materjal ja mitte segada teiste inimeste elu. Kas Iraagis on ikkagi selliseid piirkondi ka, kus on ju rahulikum. Ma usun küll, et sa ütlesid, et sa võitsid mõnes kohas ka kuulivesti seljast. Täiesti on, on, oli põhja sor pilli seal, ma kujutan ette, et neid kohti on veel, on mulle räägitud, et Padra, millest me siis lihtsalt üle lendasime, mis on siis, kui veidi läheduses, et britid, kus nagu seda piirkonda haldavad, et Briti sõjaväelased juba umbes, ma ei tea, pool aastat või rohkemgi veel patrullivaid ilma kiivriteta. Et saab seda endale lubada, et ses mõttes need piirkonnad on hästi erinevad, Mosul vastupidi, jälle on ka kahtlane koht. Ma arvan, et üks raskemaid kohti on ja jääb tükiks ajaks, on, on ikkagi Bagdad sellele midagi teha ja kirko kukk, kus me käisime, see oli, see oli ka väga salakaval koht, et seal on ikkagi vaenu ja viha nagu, nagu nagu väga palju õhus, et et kuidagi nagu rumal oleks minna sinna ka lihtsalt niisama jalutama. No sa peatusid ise ka selles sadamapalees, kus on siis nii-öelda sõjajuhtimine ka käib, eks ju, et kas see elu seal Saddami paleest siis suudab peegeldada Iraagi tegelikust ilmselt mitte. Sealsed ajakirjanikud töötavad nende sõjaväelaste raportite alusel. Tegelikult ei tööta, ma arvan, et CNN, BBC, MPC, tegelikult nad ei, see ei ole nüüd nii et nemad nüüd Ta on nagu armee käepikendus ei ole absoluutselt nii, mingis mõttes nad peavad seal armeega arvestama selles, selles ma olen ka veendunud, et, et kui, kui seda nende peakorterit seal ühel päeval ikkagi Bagdadis rünnatakse, kus on siis oma väike armee, siis siis ma kujutan ette, et asi läheb väga halvaks, siis tuleb koalitsiooni ja nad peavad sellega arvestama. Et ta ikka tullakse, küllap ta tuleb ka mistahes juhul, aga suurtel kompaniidel neil on ikkagi oma oma turvasüsteem, oma süsteem, kuidas infoni jõuda, loomulikult nad töötavad ka koos koalitsioonivägedega, aga neil on ka kindlasti oma alternatiivseid kanaleid. Nii et seda, seda ma ei usu, et tegemist oleks nüüd nagu military pressiga. Sellepärast et tegelikult seda seltskonda me nägime ka nemad käisid meiega, gaas põhjas, kes on siis nagu niuksed. Koalitsioonivägede ajakirjanikud ongi nagu sõja sõjaväereportereid rindereporterid, et, et noh, see on nüüd selline seltskond, kes teeb täpselt seda, mida koalitsioonivägi nõuab. Vormiliselt lausa ja kui minagi küsisin ühe kuti käest, et kas sa võid näiteks koalitsiooniväge kritiseerida sellise ajakirjanikuna, siis ta ütles mulle täiesti avameelselt, loomulikult üldse mitte. Noh, see, see ei ole siiski CNN ja BBC, neil on leidnud omale veel Kas see on BBC ja ja CNN, kas nende ajakirjanikud on siis sellised, kes suudavad selle keti pikkuse nii-öelda ise seada? Ma arvan, et nemad seavad seda keti pikkust ise, aga see kett ei ole lihtsalt pikk. Kas selliseid ajakirjanikega oli, kes ma ei tea? Hotelli rõdult annavad iga päev ülevaateid Iraagist, aga tegelikult nad hotellitoast kaugemale ei satugi. Minule. Ta oli tõesti seda asja, et, et paljud tundutame teleajakirjanikud, nad elavad nendes hotellides, hotellid on turvatud väga tugevalt, aga sisuliselt kindlus, kus ta ei pruugi kuude kaupa väljas käia kui isegi mitte rohkem. Et tema tõesti seisabki seal rõdul ja ma hakkasin seda nagu ise Iraagis vaatama ka noorest naisterahvas oma roosas pihlakas ja taga sama pall pidevalt, et noh, seal on ka ilmselt mitu põhjust, sest ma kujutan ette CNNi ja BBC ajakirjanik on ju ka veel rohkem tahetud kui näiteks mingisugune Astrid Kannel, kes on 10-ks päevaks olnud, sest et nende inimeste näod on ikka väga tuntud ja sealt saaks ikka kõva kõva sellise skandaali üles keerutada. No kas see, need ajakirjanikud, kes see siin on saadetud, nad lähevad sinna mingist missioonist või nagu kannuseid teenima? Ja vaat seda ma ei küsinud kellegi käest, ma ei, ma ei oska seda kommenteerida, ma kujutan ette, et et Ma arvan, et kui ma ka mõtlen moskvaaegadele tagasi, et kes olid need inimesed, kes sinna sattusid ka seda piirkonda mõned pidanud ohtlikuks siis tavaliselt satuvad ikkagi inimesed, kes väga tahavad ega sinna, ega sinna ikkagi nii väga ei saadeta. Inimesed, kes ei saa hakkama või kes ei taha ja mingisugune seiklejahing on nendel inimestel kõigil see MPC korrespondent, kellega ma rääkisin temaga, oli täiesti tunda, et noh, et keegi ei ole teda siin ajanud, tram isiklik huvi selle töö vastu. Nad on seal olnud kaks ja pool aastat, kuidas ta saab infoga? Tema tema tuul oli ju see äärmiselt oluline ülesanne täidetud, et ta oskas araabia keelt, ma kujutan ette, et kui sa oskad kohalike keelt, siis, siis ütleme, kohalike töötab juba väga palju nendes tsoonides rohelises tsoonis ja ja sa saad juba seal nendega kohtuda ja, ja mistahes sõjaväebaasis, igal pool sa saad kohalikega suhelda, mõlemad see avab sinu jaoks absoluutselt kõik teed, kui sa oskad kohalikku keelt ja, ja kuna tema on nagu regioonis üldse üheksa aastat olnud veel, siis tal on muidugi oma tohutult vinge sõprade ja tuttavate kett, kui tema ise kusagile minna, siis tullakse tema juurde. Mis sa arvad, missuguse õige tasakaal peaks olema siis, et kujutada elu Iraagis, kui palju siis seda tuleb näidata, pommid, lõhkevad, naftaseadmed seal põlevad või? Tegelikult käinud ju lapsed koolis käivad lasteaias ja keegi tööl ja ja ehitatakse elamuid või tehaseid. No ma mõtlesin selle üle ka, et ega see nüüd nii ka nii ka ei peaks käima, et me ju teame, et ajakirjandus on show ja ajakirjandus peab müüma eksale uudiski uudis ja kindlasti ei ole tegelikult Et inimesed surevad ka loomulikult loomulikku surma Terve selle sõja jooksul ilmselt ei näe mitte ühtegi pommiplahvatust ja et võib-olla et see on isegi enamus, kellega nii läheb. Aga ma arvan, et noh näiteks et nädala lõpus, kas oleks nii tore, sellepärast et, et see on ju ikkagi praegu põhiline konflikti allikas ja piirkond. Teha tehtaks mingisugune näiteks BBC või CNNi mingisugune väike ülevaade ja kuidas siis muidu Iraagis on, kuidas on nende teiste inimestega, mina vaataksin seda väga suure huviga. Kust mina tean, mina ei julge seda küll analüüsida. Nii julgelt esitada sellist küsimust. Marmastadja giidi. Ma olen nagu aru saanud ka, et need inimesed, kes seal nagu asjaga rohkem kursis on või nad ütlevad nagu, et et see on üks kummaline sõda, mis seal peetakse, et kes üldse seda sõda peab või kelle huvid on mängus või noh, ütleme siis see naftasõda hoopis või või võitlus demokraatia eest Iraagis ja kogu maailmas. Vaata, kui ma nüüd nendele sündmustele sulle väga selgelt vastaksid, tõesti täpselt selle vea, mille hoiatasin kõiki ajakirjanikke, et nad tulevad tagasi rusikatega vastu rinda, ütlevadki, kirid kiir jaatavalt vihtima kõik teavad enne et ma arvan, et nagu ma enne ütlesin, et seal on väga palju momente koos ja et seal on väga palju segadust, millega see kõik lõppeda. Kas kõik läheb nii, nagu välisfirmad loodavad, kas kõik läheb nii, nagu USA loodab, kas nii läheb, nagu Euroopa loodab alati nagu korea loodab, keegi ei tea seda veel. Ja ma arvan, et seal ongi hästi palju selliseid ehku peale asja ja, ja, ja selline nagu öeldakse, julge hundi rind on rasvane, et need julged hundid on seal koos ja. Riskantsed inimeste investeeringuid. Ma arvan, et riskantsed, investeeringud, mis võib-olla ei ole üldse nii riskantne, nii riskantsed ses mõttes, et siin jälle infot peaks olema rohkem, et selliseid asju hinnata. See dokumentaalprojekt, nagu seda nimetatud või film oli mõnes mõttes nagu minu jaoks vallatu või et mitte öelda valitsus, vallatu ütleme, mis asi, kui mitu eestlast koalitsioonivägede esindaja väitis olevat Eestis. Seal saate lõpul. Ta ütles, et on, et meil on 50000, siis ta parandas ennast seal 15-le 1000-le, aga seda ma enam nagu tõlkes ei pannud, mõeldes, et las jääda siis nendele friikidele naerda, et jah. See see on lihtsalt jätnud selle võlus oma saatesse rosinat, aga miks mitte ka inimene. Aga see on meie koalitsioonipartner, see ongi see, kelle jaoks. Aga te saate aru, see tegelikult ma tegin selle Itaalia kindraliga intervjuu, mis oli äärmiselt igav ja mikrofon oli juba kotti pandud, kui ta ise järsku teatas, et et mul on, ma tahan veel midagi öelda, ma tahan tingimata veel midagi öelda, me võtsime siis uuesti kaamera välja ja ma andsin talle mikrofoni, haaras selle veel niiviisi enda kätte, noh täitsa mina ebaprofessionaalselt ja andsin talle selle käest ära, onju ja siis ta seal ees oli veel lause, mis ei jäänud helis lihtsalt nagu peale korralikult, aga kui oleks jäänud, oleks ka selle sisse pannud, et et ma nüüd ütlen lihtsalt informatsiooniks pange seepärast, kuhu tahate. Siis me tundsime Merily teada, kuhu ta läheb, mistahes ei tule, on see saate lõpus, kui sa nagunii kangesti tahad teha nagu steitment, ta oli just käinud eesti poistega tutvumas. No nali oligi selles, et ta oli just tutvunud nii-öelda Eesti esindajatega, et oleksin võinud siis vaadata oma informatsioonist või infoallikatest järele, kui palju meil üldse inimesi elama ja noh, see nagu tegelikult see oli nagu näide nendest koalitsioonivägedest ka, et seal kohapeal sellist pinnapealsest oli ikkagi päris palju võimalik kogeda, et me oleme seal. Me oleme tohutu panuse andnud. Me oleme kaotanud kaks noort toredat eesti meest ja läks ja lõpptulemus on nagu selline, et, et sa räägid ameeriklasega, ei tea isegi, kus me, kus me elame, et me oleme omaette riik. Ta ei ole selles päris kindel, mingi itaalia kindral isegi diapalju eestlasi on noh, et ühest küljest. Et, et see on kurb, ütleme, ma ei kommenteeriks seda rohkem, aga kui, et see on kurb paratamatus. Kui sa nüüd sealt tagasi olete ja mingi kogemus seal endale on ütle meile mõni hea soovitus, kuidas peaks lugusid Iraagist vaatama vä? Mina ei teagi, ma arvan, et ma ise natuke kardan seda, et kui ma nüüd vaatan jälle edasi ainult sedasama, mis ma vaatasin enne, siis minul minus tekitab see tohutult vastuolulisi tundeid, ma õudselt kardan näiteks seda, et ma pean ühel päeval AKs kommenteerima mingisugust Iraagi maid, pommiplahvatust või mingit pommilainet. Ma juba nagu aiman seda, et ma ma rohkemat ei tea kui ainult see ja ma ei julge nagu midagi öelda, et, et mina jään neid uudiseid lihtsalt vaatama selliste suurte taldrikusuuruste silmadega ja mõtlen, et ahah Ma ei saanudki täpselt aru sellest kirjutavast pressist, ma sain aru, et see eriti ei kartnud ja hirmus Seda tõesti, et ma nagu põletaks, kui ma hakkaks rääkima, et oli mingi tohutu eneseületamine viima, kartsin enne. Ja Ma olen seigelnud elus palju, et need on seal Nabki kogemata tulnud avalikuks. Aga, aga tegelikult on hullemaid retke palju hullemaid asju tehtud, kus on ikkagi kohapeal tulnud karta no kasvõi 99. aastal, kui me otsustasime ühe toreda seltskonnaga minna lihtsalt Kamtšatka-le karukaitsealale matkama. Ja kui Suured olid saarlased. Noh, et me kartsime juba enne ja n minekut kartma, et noh, et, et mul tuli meelde, see ei seganud Chaka kogemus, et ma kartsin enne ja nägin unes jääkarusid ja hunte ja mida kõike. Ja päriselt oligi, päriselt oligi situatsioone, kus jalad läksid nõrgaks, kui sulle ikkagi karu vastu kõnnib. Et siis selle koha peal tuleb tänada Mati Kaalu, kas meie seltskonda korralikult instrueeris, et mis teha tuleb ja kõik töötas täpselt? Ütleme niiviisi, et iga iga 10. karu, ma saan aru, on anomaalne, seal ei ole nagu midagi teha, aga seda kümnendatudki argument Õnneks vastu ei tulnud. Ehitaks, hakkab inimene intuitiivselt kohe isu õigis liikuma, sa nagu ei hakka karuga tüli norima, sa lähed nagu diagonaalis külg ees, katsuda, eemale minna ja, ja, ja noh, sa kõigepealt vaatad, mida ta teeb. Ja meil olid kaasas ka raketid. Et me saime liikuda, see oli niivõrd metsik koht, et sai liikuda üldse ainult mööda enda karu. Karujälgijad karuradasid siis esimesel, kes läks grupees nagu rivi ees oli, raketi tagumisel oli rakett ja siis me ööbisime nii et meil oli elektrikarjused, olid ikkagi ümber tõlkidel ja, ja ikkagi karu jälgima, leidsime ka hommikul mõnikord Pesbur, karjusin ja, ja neid oli seal tõesti palju, ikkagi kaheksat karu ja mina ei teinud krohvi, Fitzi mingit rekordit, oli inimesi, kes nägid ikka rohkem. Ja selles mõttes äge ja kordaläinud. Tähendab karusid, ma nägin nüüd küll nii karusid, mida rohkem näha ei taha ja ütleksid, viimane kohtumine karuga, kui ma tundsin, et ma emotsionaalselt enam ei jaksa karvu kohtuda ja me olime juba teel tagasi ja ma lootsin, et ma enam ei kohvi ja jälle ta tuli emakaru ja jälle pojaga on, ju, siis juhtus täpselt see, mille asjus meid oli ka hästi instrueeritud, et, et karupoeg võib-olla selline loll, et tema tõuseb püsti ja vaatab, et auh, matkajad pole kunagi näinud, et kas seal inimesi eriti ei olnud võib-olla üldse käinud nende kohtade peal, kus me olime. Ja ta hakkas nagu meie poole tulema ja siis mina vaatasin, nüüd on küll asi nii jama, et, et siin on mingisugune, ma ei tea, 60 70 meetrit vahetaks ja ja ema juba vaatas sellise näoga, et nonii tõusis niiviisi püsti nagu karud ikka tõusevad muinasjuttudes ja hakkas tulema. Ja siis minul läksid ikkagi närvid läbi ja ütlesin ühele kutile krüptistut, et okei, Rocket järve, lase akadeemia pauku, paugu asjad, teeme siis nüüd nagu vähemalt panku niiviisi on ja ja siis tegigi selle paugu ära ja mulle jääb igavesti meelde emakaru nägu, pöörostusi aeglase ajuga, pea meie puhul. Siukse näoga thin cap, sain aru, et mitte kunagi ära nori. Helilooja muutamissa seda viimasel hetkel ma ei tea, mis asja. Hästi. Kõrvades karudest aga selle vene karuga sa norisid küll tüli seal, ma tahan sellest ikka rääkida, et sa kohtusid Putiniga ka, ma ei tea, kas sa oled selle ristikese oma kalendermärkmikusse teinud, ikka ta ja punaseks värvinud seda päeva 10. mail, et inimesed siin Eestis arvasid, et arvasid siin nägevat lõuga päristamas, kui Putiniga rääkisid, mis erut oli sul erutus sees, kui Putinile sai küsimuse istuda? Kui saab üldse erutusest rääkida, siis ikkagi seoses sellega, et ta oli neli esimest vastust neljale esimesele küsimusele kõik keerutanud Baltimaade teemadel kokku ja ta oli nii palju lollusi rääkinud, tõlgendanud Läti presidendi avaldust täiesti silmakirjalikult ja poolikult ja, ja noh, kui, kui, siis ma olin tõepoolest pahane ja mul õnnestus teda nagu tabada suurelt valelt. Aga, aga teisest küljest võttes noh ma arvan, et, et mul ei ole mõtet lõputult seletama jääda, et ma ei kartnud Iraagis Putinit, Iraak oli ette valmistatud reis ning ma olen neli aastat Venemaal tööd teinud, ma olen nii paljude inimestega seal intervjuusid teinud. Ma olin seal lihtsalt õnnetul kombel ilma operaatorit tase neli aastat, et kui mul oleks operaator olnud menukas selliseid selliseid etendusi oleks eesti televisioonis olnud palju võimalik näidata. Kaameraga saab nagu paremini ligi ka või. See ikkagi on suurel määral juhus asi, et Jeltsin on läinud ja ma mõtlen, et ma isegi teda nagu ei püüdnud, et ega ma ei olegi Putinit püüdnud, sellepärast et väga palju olulist materjali Venemaa kohta saab ju ka mujalt, et ilmtingimata ei ole tarvis maid president, et iga päev taga ajada. Et noh, ja samas kui sa siis saad küsida, siis on ka loll mitte küsida, eks. Et minu jaoks oli see ses mõttes ikkagi rutiin, et ma olen seal nii palju, ma olen sealt nii palju sel teemal olnud käinud ja, ja nende inimestega rääkinud, et. Ajasid käe püsti ja selles mõttes. Taust oli teada, et, et küsida ju võib ikka. Täpselt, et ma mõtlesin küsida küll ainult ühte küsimus seda, et miks ta ei võiks okupatsiooni eest vabandada. Kuna lihtsalt täpselt enne seda ta oli jõudnud sedasi praalida, et meil on mingisugused rumalad territoriaalsed pretensioonid, siis, siis siis ma lihtsalt pidin muidugi siin rohkem õlut. Kui mina läksin Moskvasse tööle 97. aastal, siis nad jõid rohkem viina. Täiesti minu silme all arenes välja mingisugune õllekultuur, nii et ma ütleks, et nüüd nad joovad vist ikkagi rohkem õlut. Mina ei oska isegi nagu tema probleem. Aga kui sa ei oleks seda intervjuud Putinilt saanud või need küsimustele vastamisi, siis oleks ju komandeeringu kordaläinuks lugeda. Vaat mina mind just nagu mind just nagu panebki imestama see, see tohutu troll, traalivaali, mis siin lahti läks, mõneti, mul oli isegi hea siit nagu Iraaki ära minna, sest et ma ei ole sellise tähelepanuga harjunud. Ja teine asi on ka see, et ma ikkagi leian, et ajakirjandus ei ole sport. Et hüppame üle ühe lati ja teise lati, et, et noh, nüüd ma võib-olla kirjutan jumal teab, kui kaua lihtsalt uudiseid ja teen oma saateid ja ja, ja teda ei peaks võtma, kui, nagu mingit sporti. Rannamäe tegi Bushiga intervjuu, mina esitasin kaks küsimus Putinile, et mis siis nüüd veel saab, et umbes, et kas me võime nüüd ära surra? No nii ei saa seda asja võtta, et ajakirjandus on ikkagi selline pidev protsess ja teed oma tööd ja kogu lugu. Ja sa ei analüüsi seda, et kumb kummale ära tegi, kas Putin tegi kannelile kaanel Putinile? Jumal hoidku, jäägu see teiste inimeste rõõmuks, et mul on tegemist 1000, muud uut projekti. Sinu tunded on kommenteerijate tunded, kuule. Ühesõnaga see, et kui korrespondent ikkagi pidevalt on Moskvas, et saab ikka paremini infole ligi kui see, kui sa lähed ainult pidustusteks sinna kohale. Kas see neli aastat olid Moskvas neli aastat on sellest, kui sa sealt juba tagasi olete, kas praegu oleks õige aeg taastutvust värskendada Venemaaga? Pikemalt? See peaks minema keegi teine ja seal oleks pidanud vahepeal juba olema palju rohkem inimesi. Ma arvan, et see on mingis mõttes isegi korvamatu juba kaotus, et meil nagu pole aastaid olnud seal kedagi. Mina ei taha minna, minul on see periood elus läbitud, ma tahan teha uusi asju hoopis teise asja. Kas see on ka väljaspool Eestit, mida sa teha veel tahaksid? Osal osaliselt Eestis osaliselt naljas. Ma arvan, et New Yorgi korrespondendi, kes sõidab Ei et ma tahaksin, kui elu pakuks mulle võimalust, aga, aga ma tean, et ei paku ja sellepärast ma ütlen, et see ei ole nagu otseselt eluunistus. Elu unistused on seotud, kui neid üldse veel palju täitmata hoopis teiste asjadega. Aga miks mitte Lähis-Idas oleks väga tore teha tööd ja Aafrikas oleks väga tore teha tööd. Noh, sealt ei saa Aafrikast oleks iga päev seal mingi lugu. Ei, aga miks ma pean iga päev, ma ei teinud ka Moskvast iga päev, ma teeksin kord nädalas, noh, ma ei, ma ei ole selle asja peale väga tõsiselt mõelnud, aga see on kindlalt jälle üks piirkond, millest me midagi ei tea. Ja tegelikult ma arvan, et kus elab väga palju rahvast ja üldiselt Euroopa ajakirjandus küll pöörab sellele tähelepanu, et see on jälle selline selline asi, et meile tundub, et meid, meid siin oma koopasse asi ei huvita. Ta ei peagi nagu huvitama, aga ma arvan, et see ei ole normaalne. Need, inimesed, kes sind paremini tunnevad, ütlevad, et sa lausa sööstavad seiklustesse adrenaliinipuhangut järele. Oi, ma olen oma sõpradega sellest palju rääkinud. Küllaltki rahulikult Iraagis, PÖFF, nemad raie ei oska adrenaliinihullus. Küllalt. Vabandage väga, et sõbrad on needsamad sõbrad, kellega mina koos seigelnud, vabandage väga. Kellega ma koos käisid, nad olid täpselt samasugused ja ma arvan, et me ei ole adrenaliini hullud, sest me oleme kohusetundlikud inimesed, kõik. Aga mägimatkamine, tundra seiklused, kanuusõit. Kanuuga meile mitte kunagi sõitnud, kõik matkanud millegipärast ära jäänud, nii et ma ei ole kanoosisegistunud. Aga jah, mulle meeldib, kui elus on põnev, aga ma ei lähe mitte kunagi sedasi. Ah ükskõik mis saab Anniet, et fakt on see, et kusagile minnakse sisse, kui minnakse mäe peale, siis võetakse kaasa korralik varustus, jah, olen pesunööriga tõesti mäest üles läinud ja sealt alla tulnud, aga see oli noorus, see on juba selline. Ja ma olen, ma arvan, et mingisugune õppimisvõime mul siiski on, kui ma saan aru, et see on vale, siis ma seda järgmine kord ei tee. Ja, ja see, mis on räägitud, et ma läksin läbi vastikulise jõe ja võtsin kaasa seltskonna, see oli nii madal jõgi, issand jumal, see oli nii madal, see oli pahkluudeni, mis seal siis läbi olnud, minna selliselt midagi hullu. Nii et jah, ma olen seigelnud ja sõit on ilmselt kuni jaksan, aga ma jälle kohusetundetu seikleja. See suvi võtad veel midagi ette ka seiklustest. Tõenäoliselt üritan, kui saad paari sõbraga minna Norra mägedesse, kuhu ma võtangi oma lapse, et lihtsalt nii-öelda kuid välja õpetada. Et noh, natukene nii öelda justkui matkata. Ütle seda kaks päeva pärast Iraagist tulekut, sa kaitsesid Tartu Ülikoolis magistritöö politoloogias. See ootamatu, ootamatu või mis, kuidas isegi mitte öelda ootamatu, vaid nagu niisugune kiire käik. Jõudsite ümber kannast lülitada ja mis alal sa siis poliitikud nüüd sinu käest saada võivad? Ma arvan, et selles ei ole nagu selles mõttes mitte midagi ootamatut. Politoloogiat asusime õppima juba 2000. aastal, ses mõttes sooritades tõesti pretsedendi, et ühe aasta ma käisin ülikoolis Moskvast praktiliselt iga päev Moskvast Tartusse sõites natukene maandusin sellega oma koduigatsust. Ja teisest küljest see oli väga lahe eksperimente Leningradi vaksalist, kus oli mis oli paksult täis siukest roppuste vene ropendamist saabuda nagu mõnusasse vaiksesse unisuse Tartusse. Ja ma olen seal ikkagi tõusude ja mõõnadega õppinud ju sisuliselt viis aastat. Ja, ja tegemist on, olen ma siis nagu valinud sellise demokraatiauuringud on nagu siis olnud selliseks põhiseks uurimisobjektiks ja võrdlev politoloogia, ma arvan, et kas seal minu käest on mõtet hakata nõu küsima, ma õppisin eelkõige selleks, et olla ajakirjanikuna tugevam ja pidurdada ka sellist asja nagu vana mutistumine, mina arvame, see on see asi, et kui inimesed lõpetavad kas keskkooli või ülikooli siis tegelikult siis tegelikult nad hakkavad käima olla, ehkki nad seda nagu ei usutükk aega. Ja lihtsalt, et minu jaoks oli see äärmiselt karastav kogemus alustada õpinguid magistrantuuris väga noorte inimestega, kes olid saanud palju parema hariduse kui mina. Ja ütleme niiviisi, esimene pool aastat ma ikkagi olin meeleheitel ja mulle tundus, et kas ma üldse saan selle seltskonnaga koos õppida ja siis sa meeleheitel nagu ikka. Arenedes arenenud sinna, kuhu vaja, eks. Ühtlasi pidurdad ka sellise allakäigu oma elus, nii et see on andnud mulle enesekindlust minu töös ja on olnud väga huvitava dopingut. Mul on olnud väga kihvtid õppejõud, nii et ma mõtlen, et kohutav, kui ma poleks seda asja ette võtnud. Jahikõik. Mitte uhke, vaid ma arvan, et see oli nagu see oli minu elu loomulik osa, et ma sealt läbi käisid. Kuule, kui sa Tartusse sõitsid, sõitsid ikka piletiga või panid jänest nagu üliõpilasele. Küllaltki ka sellepärast, et mina, mina leian, et tudengid on nii mõndagi lubatud, sest tudeng on tudengi põhiline kohustus on õppida hästi ja, ja saada oma õpingutega hakkama kõik, mis ta sealt kõrvalt teeb selle suhtes vähemalt ühe silma, pigistan küll kinni, aga kui sa juba teenid palka ja, ja olete ütleme niiviisi ennast mingil määral üles töötanud, siis siis enam jänest ei sobi sõita. Seda ma tõesti ei tee ka. Seal see väga vallatu, ütleks see ajakiri ajakirjaniku amet annab siis selleks seikluslik elu elamiseks harrastamiseks parimaid tegema või. Ma arvan, et ta mulle natukene on andnud, kuna Me kunagi, kui ma Moskvasse läksime, siis Moskvas elamine, see neli aastat oli kahjuks väga suur seiklus tegelikult. Ja seda andis seostuda ajakirjandusega, eks andis seostada seda Iraagi sõitu ajakirjandusega ka ikkagi enamus minu seiklusi elus on olnud sellised, mis jäävad minule fotoalbumisse minul endal elukogemuseks, sest et neid ei ole õnnestunud kuidagi ajakirjandusega seostuda ja ma pole tahtnud, et ma olen tahtnud, et ma seiklan selles riigis vabalt oma raha eest ja, ja tegelikult noh, nii nii võimalikult odavalt kui võimalik, siis tegelikult on võimalik kohutavalt odavaid seiklusi endale läks välja ajada, et tõesti ma ei väsi kordamast, et ma olen käinud Kuubas Kuubal edasi-tagasi 43 dollari eest, ainult lolli sõitnud ei kasutanud seda võimalust vedelas maasse võimalus. Ja, ja selles mõttes noh, et ka päris vabana, nii et sa ei pea kogu aeg mõtlema, et sa ei pea kogu aeg inimesi intervjueerima, said noh, nagu ei pea materjali kordama korjama. See on ikkagi väga mõnus ja seda ikka tehtud. Salvestada ainult iseendale. Nastrid, kas. Kuidas nüüd öelda, siis olid kunagi sa raamatukogus töötasid, kunagi oled sa olnud muusikaõpetaja ajakirjandusele ja nüüd elu lõpuni truuks. Ei tea, ma ei tea, ma ei, ma mõtlen, et nii nagu ma läksin Iraaki ja ma ei teadnud, mis ma sealt tuum, nii ma ei tea ka, mis mulle minu ülejäänud elu, ma olen aru saanud, et planeerida ei ole elus eriti mõtet, et alati tasub püüda parimat ja, ja mis mulle nagu ei meeldi, mulle ei meeldi see, kui sa lihtsalt lihtsalt lodeled lihtsalt oled ja arvad, et lihtsalt midagi tuleb. Et, et kui ma olen vahel nagu nõudlik teiste inimeste suhtes, siis ma ikkagi leian, et ma, et ma võin seda olla, sest ma olen ka tegelikult iseenda suhtes eluaeg olnud üsna nõudlik ja ma olen ses mõttes ennast karistanud elus sellega, et kui ma ikkagi ülikooli sisse ei saanud, siis ma võtsin endale eraka. Ei suhelnud sõpruskonnaga üldse ja aasta otsa õppisin, olles veendunud, et mul tuleb saada ülikooli sisse, sest alles siis ma siis ma, siis ma tunnen ennast hästi, et ma tunnen, et ma olen seda teinud, mida ma tahan teha ja see lõppes ülikooli sisse saamisega, aga see tähendab seda, et maast otsa tõesti elasin omad ja lugesin ja mõtlesin kõik ilusti ausalt, et järele, et miks ma sisse ei saanud. Ja, ja selles mõttes ma arvan, et kui ma elan, siis ma ikkagi tegelen endaga ja katsun olla enda suhtes kriitiline ja, ja, ja, ja mitte mõelda, et oh, kus ma nüüd tegin. Oh, kus ma nüüd küsisin, ja uhkus, ma nüüd alles sain materjali, et talati saab paremini ja kui sa hakkad nagu ennast nautima, siis võid olla kindel, et, et ega ikka ega ikka mingisugune eriline pidu elusa joote. Samas noh, nagu planeerida, et mida ma siis nüüd tulevikus teen, seda ju ei tea, lihtsalt tuleb olla nagu olukordadeks valmis. Et noh, nagu oma mõtteid ja iseennast ja oma tegevust nagu treenimas olekus olla, et, et siis siis kui elu midagi pakub, siis sa saad siis sellega saad. Ja kui parasjagu ei taha seiklusi, siis lähed oma Saaremaa tuulikus, mida sa kasutad, observatoorium. Mina panen Silva taevasse. Ja seal on mul tõesti teleskoop. Aga jah, siis ma tegelikult mulle meeldib ikka päris palju olla üksi ja, ja, ja ma tunnen, et, et see on nagu üks asi, et kui elu võimaldaks, siis, siis selliseks erakuks jäämise selline väljavaade on mul väga suur, et ma arvan, et ma kunagi olengi selline vanamutt, kes eriti kellegiga rääkida ei taha, elab kusagil omaette, tegelikult mul on ka väga väiksed nõudmised, et ma nagu sunnin ennast ostma endale ilusaid riideid. Operaator on ostnud mulle kohe piirid, leidis, et ma olen juba käin ringi vaid täiesti noh, ütleme ühes oma kampsuniga olen ma käinud juba kaks kuud, on jah. Et mul on. Ma ei, ma ei viitsi mõelda selle peale, et mul oleks palju asju, et ma olen täiesti nõus käima ühtede riietega pool aastat, et mul oleks hommikune kohv olemas. Et mul oleks paar raamatut, mida ma tahan, et mul oleks rahu ja vaikus ja oma mingi väike pind, kuhu keegi sisse ei tule. Ja et noh, nagu selline väljavaade muutuda erakuks on väga suur ja ja seda ma tõesti realiseerinud seda, seda instinkti seal Saaremaal seal tuuleveskis siis kui, kui ma vähegi saab Tore, Astrid, aitäh, et sa tulid jutusaatesse, ma tahan ikkagi, et sul oleks seikluslik suvi veel nutistu ja erakuks muutu, elu on alles ees, eks ju. Kaunist nädalavahetust kõigile, see jutusaade on kordusena eetris pärast südaööd ja ja nädala jagu netis ka kuulamiseks vikerraadio koduleheküljel. Minu nimi on Margus Saar, ma soovin teile kõike head.