Kaheksateistkümnes juuni oli 1940. aastal teisipäevane päev kuue sendi eest ostetud rahvaleht, teatab esiküljele Nõukogude Liidu uute väeosade saabumine Eestisse algas. Lisaks Eesti territooriumil vastastikuse abistamise pakti põhjal juba varemalt asunud Nõukogude Liidu väeüksustele. Saabus esmaspäeva hommikul siis eelmisel hommikul mitmete piiripunktide kaudu Eestisse täiendavaid Nõukogude liidu vägesid. Peaminister uluotsa samal päeval peetud kõnest kuuldi, et vabariigi valitsus on esitanud lahkumispalve ja et tsiviilelanikkonnal tuleb sõjariistad ära anda. See tähendas ka kaitseliidu relvadeta jätmist. Okupatsioon oli alanud, kuigi sõna okupatsioon puudus. Peaministri kõnes. Ta avaldas hoopis lootust, et eesti rahvas jätkab oma igapäevast tööd ja suhtub kõigesse toimuvasse täieliku arusaamise ja eesti kodanikule omase rahuga. Just seda ongi hiljem dollastele riigijuhtidele ette heidetud, et rahvale ei räägitud täit tõtt. Ja läksimegi vahitorni, vaid orno üks 200 meetrit kordonis eemal. Läksime Vahitorni, vaatasime, venelased olid juba valmistasid ette, seal oli terve suur tankikolonn oli. Seekord on meil külas, läks läbi, tee läks Venemaale, aga see oli piir, oli muidugi vahel. No ja siis peaaegu iga viie minuti tagant jaoskonna näeb see 30 miili helistas, kuidas olukord, kuidas olukord on? No ma siis kandsin ette, mis seal olija. Ja nüüd tuli, noh, see öö, kui see kuradi hooldi vaatama esitati, siis. Ma võtsin ta mehedsate kaugemalt ära, panin ühe mehe, panin koeraga ümber ümber kordoni teise küla otsa sinna piiri jääd. Et kui midagi on, siis anda märku tulistada. Et nüüd on rahu majas, et venelased on lubatud sisse tulla, minge piiride, võtke see tankikolonn vastu. Mina vene keelt ei osanud, ma, ta ei tahtke õppida. Siis läksin, võtsin ühe, reamees orav oli, võtsin selle kaasa ja läksime kaheksais piirile. Meile tuli siis vastavaks kella 11, maal. Tuli üks politruk tuli vastu, viisnurk oli kõver ja kaks, neli nurkalisin või telliskivisilla õpete peal. Ja see siis ütlevad, et vaat, meil on niisugune asi, et meil on ühte valitsusega kokkulepe, et teie kordoni kohad tuleb üks tankikolonn tuleb läbi. Siiski ta mulle võtke piirduma, mõtlesin, et minul seda võimu ei ole. No ja siis läks, helistas sinna kordoni, sealt tuli sapöörirühm augu sisse, sinna piiri peale. Kelle sapöörirühm? Seitsmeteistkümnes juuni Valga maavanema mälestustes. Seda ma mäletan hästi, siis oli küllalt kuiv suvi oli ja siis maanteed, mille tolleaegsed maanteed, ega nad asfalteeritud ei olnud, nad olid puht kruusateede. Ja siis suur kontingent nendest väeosadest tuli jälle Petseri Võru, Antsla, Valga kaudu. Ja siis, kui need kolonnid tulid, siis kaugelt oli hirmus müra ja tolmupilv oligaid taevaalune täis tolmu. Maantee On ka maanteed, meil oli küllalt kitsad ja küllalt kõveratega, meie maanteed ei olnud vehitud motoriseeritud liiklemise jaoks, tol ajal oli rohkem ikka hobu liiklemine. Ja siis ma mäletan, et vene ise nägin oma silmaga terve rida vene, et andke ja sõitis välja kurvidest. Hukerdasid seal seal heinamaad raamikut ära ja sa annad, randasid, ja senikaua kui jälle edasi said. Ja siis parajasti tol ajal oli meil noorkotkaste laager, oli koik külas, see on just seal Koiva jõe ääres, Valga Kaagverre mandistuse. Mina olin ka seal tegev noorkotkaste alal ja siis siis kui me juba nägime, et vene väeosad tulevad siis kiires korras organiseerisid autosid Valgast ja saime veel enne seda tulekut enne kui nad sinna jõudsid, laagri ära likvideerida ja poisid kodu saata. Siis ma mäletan, kui nad mööda läksid, siis inimesed tee ääres juba vahepeal oli kohe nii juba pisar silmis. Tohutud kolonnid tulevad sisse. Eesti sõdur õppelaagris riigi kagupiiril Seitsmeteistkümnendal tulid venelased sisse? No igatahes niimoodi oli, et. Nagu tagantjärgi mõteldes, et minu arvates ikke laskemoona oli ka viidud sinna kaevikutes ja ja siis, kui see Venelased juba sisse tulid, siis võeti nad ära need laskemoonad ja pandi ladudesse visti pandud maja. Aga see vast hakkama ei minu arust nii nii noatera peal. Et vot kuubelisemagapunides kald. Ja siis, kui see õhtusidki seitsmeteistkümnenda õhtu, kui Veneväelased sisse tulid Siis meil tõesti vaid näis rääkida. Relvad olid käes ja ja ja punaarmee olidki väga õnnetu. Sõjameheks võidavad ikka väga õnnetud kaarikud, kaerata kaarikut, seal oli haigeid ja jalad ära hõõrunud, need paistsid pikk rännak. Iguli olnud. Lennuk saatis kogu aeg eemalt, kui ma enne, kui nad tulivad juba. Aga kahju oli küll. Ärevad ajad vaadatuna sidepataljoni kasarmutest Tallinnas. 16. juuni pühapäeva õhtu oli meil parajasti ja väga ilusad ilmad, nagu nad enne sõda olid põuased, suved olid. Meil rahulikult saak nad valla, istume ta äkki vaatame, et nagu see päris rahulik Garaazi lükanduksed lahti ja tsiklimehed sõidavad, et kuhu kurat, markitakse sõit maksule ja just selle telefoni keskimast pärast saame teada, et lähevad ohvitserid järele. Ja nii see asi oligi, õhta peame veel seal, loen loendust ja ka ei ole veel midagi teada, enne kui kell 10 siis raadiost ütleb, et tähelepanu, et umbes tunni aja pärast avaldame riiklikult väga tähtsad jääke. Ja kell 11 tulevikuteadet ja on leppinud kokku, et Nõukogude väed tähendab ta on punaarmee üksused tulevad Eestis, aga kas ka Tallinnas ei olnud meile veel selge? Hommikul juba küljeks tuleme, vaatame taevas, padjad, esimesed lennukid lendavad, tegid katust, esimese tulite, siis tulid juba madallennul, tulid, esilennukid maandusid suures kaares miinisadamas, kus oli kõik niisugune areng üheksa päevakorra kohaselt edasi. Marsime siis õppeli õppustele ja vaatama, et seal oli 10. pataljon, sidepataljoni altmäe pealt paistab ilusti mees, seal kolivad juba. Ehk meil Joosep käskjalg, järeletjad tuleb tagasi minna ja õhtuks peavad olema ruumid tühjad. Aga muidugi kahju oli, meil olid väga head seadmed, olid, eks ole, ja kõik toitekaablid küttekaablit, et saada kätte need seadmed, tuli kasvõi kirvega purufaljudele, troppe klassidest saame kolm õppeklass oli raadio ja telegraafi ja telefoniklassid. Niimoodi oli see lood ja õhtuks kell seitse oli meil siis asi paigas, olid ruumid tühjad. Kell seitse ei. Grupp ohvitsere, Preinva kapten Rein Loli kompal ülem. Seisame hoovi peal, seal kuuleme, kui üleval pildil keel hakkab teat, mootorite põrin, hakkab tankroomikute lõgin. Kõik läks nii vaikseks, ümberkaudu liiklus, vaikival pur vaibus maha. Esimene tank, siis tuleb juht, antaks luugid kinni, kobamisi tuleb mäest alla mäeveeru siis orienteeruda, siis sõidab üle tee, auto-tankirügement oli teisel pool teed. Kuule robinal tulema, 15 minutiga oli väljak soomukit täis. Vaatsin Reino sellis nii mõtlikult, oli vabadusse aegne ohvitserina oli paha, oli vaadata, kuidas tulevatel. Kui hästi kõik omad isiklikud asjad kokku panna, kappidest välja võtta ja voodis voodile kokku siduda, tekkide sisse, nimi läpakas külge. Kui need asjad korda said, siis algas terve õppeasutuste ärakolimine. Ja siis hakkasime oma varustust ära vedama Tallinna linna. Selleks oli saadetud väga palju veomasinaid ja isegi punaseid mootori buss, terve see õu ja see õppeplats oli täis neid. Mina kukkusin ka ühe veomasina peale, kus oli meie kompanii varustus. Pean ja sõitsin linna. Nagu jõudsime masinaga sõjakooli väravatest välja. Terves täna kasarmutest kuni tondi jaamani mõlemat poolt olid tihedalt täis. Vene sõjavägi, küll autosid, küll hobuveokid, aga tanke ma ei näinud seal ühtegi. Nüüd oli meile juba selge, kõik meile öeldi, sõjakool peab ära kolima, linn siis oli meil selge. Aga need ei olnud enam niisugused mehed, nagu meie olime harjunud nägema. Ei olnud enam mingisugust viisakust ega sellist korrektsust. Nad seisid väljakutsuvat nägudega, tee ääres käidud, püksitaskus Plotski hammaste vahel juuksetutid pilotka vahelt väljas ja mundrit määrdunud ja tolmunud, nagu oleksid pidanud mõne suure lahingu maha. Punaväelaste tulekut näinud tondielanik. Siin neid maju veel ei olnud, need praegu siis olid tühjad aiamaad, siin olid aiamaad, sinna vastava tonditänavad olid liivaluited ja siis, kui nad tulid, need kasarmud ülevõtta. Ma siis oli niimoodi, et need soldatid olid kõhuli sellel liival käte peal, püssid ja kuulipildujad olid suunatud vastu kasarmuid ja seal tagaaiamaadel, seal oli veel nende arvu, ei oskagi öelda, see oli kõik roheline nendest soldatitest ja siis ootasid parajat aega, millal kasarmud tühjaks tehtud, et nendel oli teatud tähtaega antud, see tähtaeg oli nii kiire antud, et Eesti sõjavägi ei jõudnud sealt mitte midagi ära vedadagi. Need jäid kõik sõna kätte ja siis, kui see tähtaeg kätte jõudis, siis tohutu mass väravad tehti lahti ja, ja voolas kõik sõna kassa koogi sisse. Sõjakooli mehi Jägala laagris. 1940. aasta suvel me olime Jägala laagris seal üks vana tuntud suurtükiväelaager mis ta oli seast Jägala jõe sillast umbes poolteist kilomeetrit maa poole. No vot ja seal me siis olime sel ajal ja lõpetasime just parajasti oma olime õppelaskmised juba ära teinud. Ja juunikuus. Me olime seal laagris, no ühesõnaga nagu öeldakse, otsi kokku tõmbamas. Ja siis. Siis juhtus niisugune asi, et ühel päeval levib niisugune kuulujutt või kõlakas, nagu öeldi, et Vene väed tulevad Eestisse sisse. Tol ajal seda uut Leningradi maanteel ei olnud, oli see Vana-Narva maantee hakkasime kuulma sealtpoolt tükist mootorimürinat ja igasugust imelikku klõbinat ja meil oli keelatud laagrist välja minna. Päev varem oli antud kindlal korraldaselt, keegi ei tohi laagrist välja minna. Meie püssid millegipärast, mis olid, seisid seina ääres püramiidis. Kõik kõikidele panid tabalukud ette, tähendab niisugune pikk laul, Flack käis üle, panin saba, lukud, heterorelvasid, ei tohi puutuda, relvas lukustatud. Laagrist välja minna ei tohi. Aga noh, muidugi ega siis, kes siis nii täpselt sellest keelust kinni peab. Noored mehed nagu me olime siis nii väikese grupiga. Mõtlesime, et lähme, vaatame, mis imet sa siis oled, võib-olla tõesti, et punavägi tuleb. Noh, ja siis me läksimegi sealt otse läbi metsa, ei olnud kilomeetritki minna, olime seal Jägala vana kivisilla lähedal natuke maad muidugi eemal. Ja siis nägime Mingisugused tankid, lõgistasid seal siis vahet aeglaselt lakid nagu matuserong siis vahepeal jälle marssisid, mõned ruudud või kuidas neid nimetati või. Ja siis tuli jälle mõni lahingmasin või tähendab veoauto õieti, mis need olid tol ajal niuksed võrdlemisi kiviaegsel. Ja siis jälle mehi siis jälle tank seal lõpmatu vooruna, me vaatasime pool tundi või kolmveerand tundi ei otsa ega äärt. Ja muidugi, mis meile kõige rohkem nalja tegi, oli see, et nad, need jalamehed kõndisid nagu pardid, pardid täpselt kahele poole, kogu aeg kõikusid ja niimoodi ühe selg oli peaaegu teise kõhu vastas kinni, meie rivi oli hoopis teistmoodi ja imelikult mütsid olid neil peas, niuksed, nupud, nupud olid pealae peal ja siis pilotkad ja meil olid need võrdlemisi niuksed, võõrad asjad. Ja need mehed ise kantselt imelikud hallid kujud, kõik tammusid niimodi monotoonse rütmis ja. Ja mõnel mehel olid isegi pisarad silmas. Ja siis omavahel hakkasime rääkima, et see nüüd küll positsioonilt küll head ei tähelda. Mõtle, kui palju neid tuleb sisse, et mida see küll tähendama pead, kas nad tõesti nüüd siis võtavad meie väikese maa ära. Aga ükspäev läks mööda, kui sõitis kohale tolleaegne sõjakooli ülem kolonelleitnant Soodla. Selleks, et erakorraliselt kiiresti anda meile kätte diplomid, tunnistused selle sõjakooli kursuse lõpetamise kohta tavaliselt tseremoonia toimusid kar Toldil pidulikus rivistuses, aga tookord rivistati meid kohe kahurite ette kiiresti, ülese soolal oli väga kiire. Loeti nimed ette antitunnistusest kätte, laulsime hümni ja see oli vist viimast korda, kus me teda nii hardunud laulsime. Soodva käis rivi eest läbi, vaatas igale mehele silma sisse ja poisid, meil seisavad ees suured muutused, olge tublid. Olge. 19. juunil jõudis Tallinna juunipöörde pealavastaja, Kremli läkitatud Andrei Ždanov. Ajaloolane Jüri Ant küsib oma raamatus Eesti 1000 939941 rahvast valitsemisest, saatusest, mida tegid 19. juulil Eesti Juht, kommunistid. Partei esimene sekretär Karl Säre seletas aasta pärast ülekuulamisel Saksa julgeolekupolitseis et kohtus 19. juunil Johannes Lauristini ja Herman arboniga viimase korteris. Ja pangem tähele. Kellelgi neist kolmest polevat olnud täpsemat informatsiooni tol päeval käimasolevast. Lauristin olla rääkinud linnas liikuvatest juttudest, et on saabunud Ždanov uue valitsuse moodustamiseks ja et Nõukogude liidu saatkonnaga olla vahetus kontaktis Maximont ja Neeme Ruus. Lisakümmet vähemalt sama palju teadis tähtsa tegelase saabumisest lihtne vedurijuht. Stanugi rong koosnes neljast vagunist ja mind saadeti siia Tallinna reisijaama, seda rongi oma veduriga, pidin temale tegema manöövriveduri eest ära võtma, teise otsa panema ja nii edasi ja olin kogu aeg seal ootamas seda loomingusse sisse tule. Ja see oli kõik siis see jaam oli nii erivalve all siis juba rahvast ei lubatud ka. Et minu diagnoos igatahes piiratud, ta oli, nii palju, ma tean, et ta piiratud ja nyyd vallur siia valvet kinnistus, tuli nii palju seal ümber ja kui see rong siis sisse tuli, ta koosnes neljast muti terviseraudtee Narvast, Tallinnasse oli kõik kinni naelutatud teatut, pöörangut, kõik naelutati kinni, mitte üksi valvest ei aitanud, vaid siis lööd ikka roopa naelatega n ja siis ennem jooksis üks paekivivagunite karongees ja, ja siis tuli staanu Firunktsi sõitis võrdlemisi aeglaselt Tai sõitnud kiirelt vene vedurijuht oli vene vedur oli ja nad tulid reisijaama kuuendale teele kõige äärmisel teel, nii kallis elu ja võib-olla Vistalis. Tema vagun oli ainuke soomusvagun seal. Ja, ja siis. Kui nad hakkasid sealt välja tulemise, esimene vagun oli täis seda isikuid. Terve vagunitäis paistis olema eraisikuid, siis järgmine vagun oli suli, soomusvaks oli kohe näha, et see oli soomustatud vagun igatpidi. Siis oli järgmine reis, siis oli sõjaväge täis, veni sõjaväge täis ja siis oli kõige lõpus oli kaubavagu. Ja nii palju, kui ma nüid võin mäletada, ei käinud selle kaubavagun ilmite ukse külje pealt lahti, vaid otstest lahti ja otsaluugid ka. Ja kui siis külalised olid seal ära läinud, minema sõitnud mustad autod viisid nad minema. Kui nad ära olid läinud, võtsin selle rongi, tõmbasin ta välja, lükkasin veduri teise tee peale, siis viisin veduri pöördsilda, keerasin veduriringi, tegin uuesti rongi valmis, ärasõiduks valmis ja nii ta sinna seisma jäi. Sinna kuuenda teeb. See rong jäi ärasõitu ootama pikemaks ajaks. Ždanovi olid Tallinnas vastu võtmas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armeekomandör meredsgow ja punalipulise balti laevastiku juhataja viitseadmiral tributs. Juba siin balti jaamast sõideti pikale tänavale Vene saatkonda. Ma olin sel ajal isegi pikal tänaval ja nägin tema saabumist katustel, muide olid siis punaarmee täpsuslaskurid. On juba seotud 20. juuniga. 20. juunil oli minu valvekord Tallinna-Harju prefektuuris seasus pikal tänaval, pikal tänaval abiprefekti kabinetis. Valvekord algas siis kell kolm pääle lõunat kui ametiasutuse töö lõppes ja kestis kuni järgmise hommiku kella kaheksani. Minu valvekord lõppes 21. hommikul kella kaheksa aeg ja umbes poole üheksa aeg, läksin koju. Tänava ja Vabaduse platsi ja kui astusin et lõigata ära, siis Vabaduse platsi nurgas kohe Jaani kiriku juure minna, trammi peale. Märkasin, et Jaani kiriku juures oli põie all nõukogude tank selle juures kõik luugid olid suletud, ühtegi sõjaväelast juures ei olnud. Ja lihtsalt juhuslikult ringi vaadates nägin teist tanki veel tolleaegse Roosikrantsi nurga peal. Ühesõnaga, kuid vähemalt hakkasin siis silmitsema platsi, siis nägin nelja tanki, mis olid siis olid paigutatud selle vabadusplatsi nurkadele ja ja mõtisest kusagil ei ole ühtegi ühtegi sõduritega ühtegi ohvitseri näha, vaid on lihtsalt suletud puukidega, tank seisab, kusjuures on suunatud just Vabaduse platsil kaitse kohta igalt poolt suurteks suurtüki ja ühtegi inimest sel ajal platsil ei olnud, vaid mõned üksikud ruttasid siis keskus tööle, võib turule või? Ja see oli, see oli kõik ja läksin koju seitsmete draamiga vaid läksid, mõtlesin, mis siis lahti on, linna peal läksin igatahes jalgsi koju ja, ja siis midagi erilist tee peal ei leidnud, ei märganud. Ja kuna mul oli vaba päev selle järele pääle palve korda, siis siis ma lihtsalt magama. Ja kell oli juba siis ikkagi peale lõunat oli kuum päev, kui ärkasin üles, lükkasin akna lahti ja vaatasin hämmastusega, et Pika Hermanni tornis on punane lipp. 21. juuni 1940 Toompea. Peaministri sekretär ütles mulle, et midagi nagu toimuvat väljakul, et mingu ma vaatama, mis seal on, kes oli peaministri sekretär, major tilgre. No ja ma siis läksingi Vabaduse väljakule ja see võis siis olla umbes veerand 10, kui ma sinna jõudsin. Seal oli veoauto ja keegi kõneles seal. Mina muidugi ei tundnud kõneleja, siis olid seal mõnesugused loosungid näha. Aga see inimeste hulk selle veoauto ümber oli küllaltki väike, neid ei olnud kuigi palju. Võib-olla hiljem tuli juurde, ma ei olnud seal eriti kauaks, noh. Viis minutit võib olla või nii. Ja siis läksin tagasi, rääkisin ära, mis ma nägin, aga vot seda ma nüüd ei oska öelda, millal, millal need sealt hakkasid siis liikuma. Toompeale, kui palju seda aega võis minna? Ta tulid väljakult kohe Toompeale ja otse otse ja peaminister ja riigisekretär ja siis see major tilgre ja veel seal hakal ja kleesmilt ja mina, aga me tulime rõdule enne veel, kui, kui nad olid jõudnud sinna üles. Nii et siis jah, kuulda niisugust laulu kaja, nagu oli natuke kuulda ja. Aga kõigepealt tuli soomusauto ja siis oli tükk tühja maad ja siis alles tuli see kolonn kolonn ja lõpetas jällegi soomusauto. Kas seal ei olnud ka tuletõrje auto väljakutset? Jah, oli küll seal selle Nevski katedraali taga või kõrval, seal ma ei tea, kas kaks tükki vist vä? Aga noh, muidugi need ei teinud midagi, lihtsalt seisid seal. Nendest jäi küll niisugune mulje, et Eesti töölised niimoodi välja ei näe. Nad olid liiga räbalates. Selliseid eestitöölisi polnud mina igatahes varem ega ka pole ka hiljem selliseid näinud. Kirjeldatud rongkäik liikus Vene soomusautode saatel Kadriorgu presidendilossi juurde. Minu abikaasa nägi seda, kui nad siinsamas Kadrioru lossis oli tal siis ta nägi seda kõike, kui need riigivanemad välja tulid ja siis oli seal niisuguseid huvitavaid mehi, oli daily, ülikonnaga, olid ajada omale lapitsi põlvede peale, olite paiganud ülikonnad ja selle paigad nagu praegust, need poisid kannavad neid suudideksase pükse lapitud pükse ja näidata, et töölisklass käib paigaldatud ja, ja, ja need olid harjunud, isad karjusid, töödia, leib olid harjunud seal hirmsasti ja siis oli Rotermanni soolaleivavanker oli rohelised, suured vankrite punased. Ta küll Otepääl peale kirjutati kaks igavest suurt hallikirjud, hobust oli ees, töömees oli üteld, mis sa, kurat, karjud. Tule siia, et võta, sai mul see saia syya. Pakuti pühesesse, eks. Karjud, kõrt seisis seal sabas lossi väravate juures seistes tuba kahe suure hobusega, Need olid niuksed plekiga üle löödud, suurete tõllad olid ja siis suure punase niisuguseid tähtedega kirjutatud Rotermann pealegi. Ja kutsud siis sai võtma sealt selle mehe. Sama juunipäeva õhtupoolik. Korraks ma läksin siis linna sel ajal oli vist siis jõudnud see demonstrantidest kolonn sinna vist juba selle keskvangla juurde Kadriorus pidi sel ajal olema läbi igatahes juba see asi. Ja siis hiljem peale lõunat ma ei tea, kas see võis olla siis kella viie, kuue paiku või nii. Läksin ma uuesti Toompeale, et vaadata, mis seal sünnib. Siis olid juba need vanglast vabastatud tal rõdul. Ja pidasid kõnesid. Lossi ees oli siis. Võrdlemisi palju rahvast. Palju oli muidugi uudishimulikke? Ja Lassise valve oli siis juba üle võetud nende rahva oma kaitsemeeste poolt. Aga neid oli suhteliselt vähe, siis veel alguses. Just need endised poliitvangid ja need siis ilmusid sinna, need olid juba lossi rõdul, need olid lossi rõdul siis. Aga suurem osa inimesi oli ilmselt uudishimulikud, kes tahtsid näha, mis seal toimub, nii nagu minagi sel momendil on ja, ja siis ma nägin ka selle lipu allatoomist sinimustvalge lipu lipu ja, ja siis selle punase lipu heiskamist. Nägin seal. Vot sel momendil ütleme, kui see, kui see lipp alla toodi. Paljud nutsid, muide. 21. juuni õhtu Tallinnas Raua tänava koolimajas sidepataljoni ajutises majutuspaigas. Janu läks edasi, mitu tundi, midagi enam midagi juhtunud hakkab juba nagunii öörahule minema. Ja hagid jäävad väljas lasutad. Raadio Klasfaljust üleval aulas suur aula. Me olime kõik seal hunnikus koos, ma ei tea seal väljasandjad. Ma lähen siis trepist Su pikk lai peatrepp, eks ole, nagu sa koolimas on trepist alla, teised sinna käänu peale saani Alttunnimees mandri jookseb üles püssiga ta ilmselt varjuda, eks ole. Kas tema lase enne lahti seda vedanud Sa tahad ja mis seal välja suud ja sa ei tea. Aga nii kui sa teise madime peale saab, nii käis väljas pauk. Rumal keskelt ja vajub koos püssiga, vajutad kokku, hääletult vajub, aga toimusid teie nähes minu siin-seal kaks-kolm must, ise võib-olla saanud seal kaks-kolm aastat albumis langeb kokku, eks ole. Ja aga sel momendil ütleme, mees kokku vajus, käis see niisugune kogupauku sellel festivalil soliks 18 20 meest akende peal, seal juba. Onu oma algas, lihtsalt panid kohe paugu ja see käis kõik momentaanselt koosne, kuidas käsu järel käinud. Testib oli siis suitsu- ja püssirohu lõhna täis, tähendab. Aga pärast ma vaatasin sulle läbi akna, just nagu oleks pangale järele joostud, et see nagu ei oleks, mida lahingulaskmine võtsin just golfi juba juba kättemaksva sõnaus mõrkuja puhtal kujul, tähendab sellega lahing algaski, tähendab, muidugi esimene kogupauk ehmatas ära, tähendab, oli momentaalselt tühi. Kui palju neid seal langes, kas vaata kindlasti seal pidi saama, vaata selle kohta ei ole, isegi kirjanduses pole kuulda olnud ja noh, siis oli nagu mõni minut, võib-olla viis minutit oli vaikus, siis hakkas mootoripõrin hakkas tulema, tähendab pissima pool sõidab, soomusmasin, aga no mehed olid juba nüüd nii hoos, et ei saanudki enam kuigi kaugele, kui juba hakkas püssituli talle pihta. Talas Juupi vastu, aga, aga noh, see oli juba niisama tõmbust tagasi. Aga samal ajal hakkas juba koolimaja tagaküljel hakkas laskmine ja ilmusid soomusmasinad ilmusid soojusena politsei väljakul, too aeg oli kõik lage, oli näha kuni Kunderi tänavani aga sealt huupi tulistama kaugelt lasi midagi kahju ei teinud, eks ole. Aga katusekivid ja aknaklaasid krohvid Slazlica puruks. Ja samal ajal see tuuakse sisse ka teine, teine pihtasaanu. Teine pihtasaanu on üks allohvitser männik demoli. Nii et alla tehti, tehti, tähendab Belfi pump kiiruga, seal oli tegemist küll. No lahing muidugi käis kogu aeg edasi, ülevalt oli hea näha, kuidas peale nii või 12 paiku seal oli juba jalaväge välja toodud, kuidas ta seal Kunderi majade nurgas siis punavägi, punaväe, köök, puhta, ega tädi lindi menüü, et üldiselt see kõne allagi soliks üldse mingit lahingut tehagi saanud, aga vot just punaarmee keegi kõige üleval ja vaadat, kuidas määruste järele tehakse, ahelikku teevad järkhüppeid, tähendab jälle järgmeni jagu, hüppab välja ja piirasid niimodi koolima sisse, viskasid väljakul pikali, hakkas sealt unistama ja olime sisse piiratud igast kants, tähendab et see oli tulevahetus siis. Eesti sõjaväeüksuse, Ühe punaarmee mitme punaarmee rite punasest jalavägi pluss soomusbasinud pluss soomusmasinad ja aga lõppude lõpuks Saasiga vaibus ära ja siis tuleb korraldusetti alla koguneda kõigil alla vestibüüli. Relvadeta tähendab kõik taskutes, kõik raadio mulle ilusti ja taskunuga, viskasin selle maha, tead, ja siis ütled välja minna, aga kes tahab minna seal käed üleval väiksest uksest välja minna, sealt? Natuke kõhe oli, aga, aga no ühekaupa mäe sealt läksime. Ja väljas oli siis niisugune situatsioon, tähendab punalindimehed olid kõnnitee peal, seal tänava veeres üks 12 meest, inglisinglise vintpüssid seal näppude vahel. Ja meid käsutaksena esiesisele muruplatsile. Koolimaja ette ritta oli väga demoment, kõik rivisse saadiksoliks jagu sai, ta on võib-olla 12 meest Rugo toaga, Eesti ohvitser ei osanud üldse. Mõni üksik teadis küll vanemad, kes nagu olidetajate ümber pöördkes, kes paremale, kes vasakule, käskonna täitsid, aga virvarr tegelikult. Ja siis käib, hõikab juba sinna soomusmasinal see pöörama kuulipildujameestele kuklasse. Kurat. Tal oli kõrvalmajas, tulid välja tulnud ka seal oli grupp inimesi, oli pritsima poolt küljest soli naisi ja ja mõned oskasid vene keelt hakkasid, no selge, pildi tahetakse maha lasta, hakkasid karjuma, hakkasin ka siin tappa ei tohi, tähendab, ja nii edasi. Seda käsklust ei tulnud. Kas on kunagi püütud selgitada, kes täppissidepataljoni tunnimehe? Kas on kunagi tuntud huvi, kes käisid punaste lippude ja loosungitega, 21. juunil riigikukutajate rongkäigus? Sidepataljoni tunnimeest tulistas Heinrich kuum tollal 29 aastat vana tallinlane, katelsepa abiline. Sõja puhkedes oli sadama valdu meeskonnas ja saadeti ka rindele. Üks loosungikandjaid oli Orlov, larion, Saveli poeg venelane. Hiljem sai temast küüditaja. Johanna Marie Jürgenson kandis rongkäigust punast lippu. Veendunud kommunist, kes rõõmustas küüditamise puhul töötas Vene saatkonnas. Ka Rudolf Nikolai Valdre käis punalipuga 21. juunil rongkäigus. Aasta pärast läks hävituspataljoni. Moskvas sündinud venelane, temast tehti hiljem miilitsa passilaua ülem, nõmmel oli 21. juunil samuti meest avaldamas. Vassili tõtku, venelane, partei liige pärast riigipööret lossi valvemeeskonna ülem. Artemi viks tegi samuti relvastatult kaasa 21. juuni sündmustes. Hiljem osales haarangutel, oli küüditaja kaasik Elmar 24 aastat vana oli üks Eesti lipu mahavõtjates Toompeal. Komnoor koostas küüditatavate nimekirju, võttis osa tapmistest ja röömistest. Ette loetud nimed leiate mustakaanelise raamatust Eesti rahvastikukaotused, saksa okupatsiooni aastatel 1000 941944. See on okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni väljaanne. 316 lehekülge Tartu 2002. Kirjas on ka, millal kellelegi surmaotsus täide viidi. See toimus valdavalt aastatel 1000 941942 ajal, mil üks okupatsioon oli asendunud teisega. Viimaseks kohtumõistmiseks. Tänapäevases mõttes jäägu kuulaja. Aga ma ei tea, kui lihtne või vaevaline selle otsuse langetamine kellelegi on. Mõrvar röövi ja juunikuus, kui tuli Saisus juhti ja