Mulle tundub, et, et vähemalt üks asi peaks siiski paika ja see on selline, et kuna sul spidomeetri elu spidomeetri peal kerib praegu 80 viiendat aastat sa ise ei teagi, muide, on moodustatud nagu suursündmust ei lõika väikefond. Vladimir Raudsepa, 85. aasta juubelifond. Mõned sinu niuksed, nooremad kolleegid, on otsustanud niimoodi hakata sinna juba, ma ei tea, kas sa ise valmistusid oma tulevas suur juubelivastu või. Kus kuna nüüd ei saa ju enam mitte midagi muud teha, kui peab olema peenelt öeldes sponsor aga fond peab olema, siis noh, loodame, et me fondis kogume vähemalt ütleme kokku näiteks kolm, 25-st ja selle eest saab juba natikasse kala ja üht-teist sinna kõrvale. Nojah, see oli, võtame tagasi, olid need ajad, on ju nii-nii muutunud, et omal ajal. Pärast sõda, kui sul kaks ja pool rubla oli, siis võisid veel ühte söögikohta sisse astuda ja, ja aga praegu, kui sul 25 rubla on, siis see on kaunis suur julgustükk, sellepärast et sa pead varsti hakkama rehkendama. Et sa jääd siia võlg ja eluaegseks võlg, pesen, pesed nõusid paar päeva, siis tasa, et seda tööga tasa teha. Tuleme nüüd aastasse 44 või õigemini võtame veel natuke varem Leningradi, sest et kolleeg Lembit Lauri saates see etapp oli käsitlemata või vähemalt saatest oli väljas. See on ka väga oluline etapp Eesti ajakirjanduse ajaloos, sest see valmistas ette seda põlvkonda ja neid mehi, kes 44. aastal hakkasid Eesti ajakirjandust kes kõrgemal, kes vähemal juhatama ja mõned kirjutama ja nii edasi. Minule sündis see täieliku üllatusena, sellepärast et ma olin sõjaväes lihtne soldat küll mitte lihtne soldat, ma olin ambulansi kirjutaja tagavarapolgus, kes pani kirja neid plekile, tüüfus ja igasugu teiste haiguste juhtumeid. Ja tegi aruandeid Uurali sõjaväeringkonna, et meil on formaadilised tööle, mis oli plekiline tüüfus, nii palju juhtumeid ja formasem, nii palju ja nõnda edasi. Ja järsku polk paiknes Tuuder hoopis. See on üks Leningradi eeslinn õieti nähtavasti omal ajal, kui Leningrad oli veel tsaaririigi pealinn, siis oli sakslaste asula Peterburg oli ju väga mitmerahvuslik. Linn, kuhu oli tsaarivõim, oli kokku meelitanud kultuuri, tehnikamajandusega tegelasi. Oli Madalmaade Hollandi eeslinnad ja ja niisugused Peetri ajast. Ja igasugu rahvusi oli koosja Tuude rõhu oli huvitav selle poolest, et seal oli nädalasi olnud sakslased ja siiamaani nendes majades, mis olid huvitaval kombel osaliselt säilunud, oli veel saksa raamatukogusid, näiteks ma lugesin, ega mitmeid kellermanni teoseid seal. Ja, ja olid pildid, kus saksa need härrasmehed sulega kübar peas olid fotografeeritud postamendi juures, kus küünarnukiga toetas teatavad niisuguse postamendilemisega fotograafi juures oli, oli tähtis atribuut. Tuuderfis olles seal päev on mulle meelde jäänud, see oli 14. prill 1944 tuli järsku polku korraldus saata Raudsep ja terve rida teisi saata Leningradi komandeerida Leningradi partisele staabi käsutusse. Ja mina noh, mingisuguseid kalduvusi partisanitegevus ei olnud ja plaane Sa ei kavatsenud ja meeleolu ei olnud ka selline, et oleks, oleks tulnud siia nüüd nende fašistide vastu võitlema, siis selgus niisugune asi, et seda kasutada Ta sära Karotam, kes oli ettenägelik mees, kui ta Eestisse tuleb, tal on kaadrit tarvis ja ta laskis ühe terve leegioni mehi saata partilise nende staabi käsutusse Leningradi. Kes seal veel olid peale? Mul on meeldejäävamaid nimesid, keda me praegu mul on meelde jäänud, isegi et akadeemia asepresident oli ööbik, see oli selle pikalaenu panga endise tiriti. Öpiku poeg oli ka seal ja seal seal oli või ka mitmesuguseid mehi sel ajal sel momendil läks sinna üks kari trükitöölisi, nende hulgas olid tehingu must mets, kes olid, olid kõik Eestis eraldused, noortele mehed ärast, kellest pärast tõusid kõikide toimetajad ja, ja vastutada sekretärid ja kõik niisugused tähtsad mehed, ajakirjandus. Neid oli terve suur veoautotäis, neid tuli veel tagantjärele juurde. Nii et need asuksid seal näiteks kapseevioff, kes oli pärast oli vistgraafia, valitsuse juhataja ja ja, ja igasugu valitsuse juhatajad ja toimetajad ja nii edasi, aga seal nad kõik terved töötasid. Volo Tarski nimelises trükikojas, seal vist Moiga ääres, kus trükiti Leningradi Pravda. Ja seal siis siis niisugune väike allüürnik oli ka rahva hääl ja ilmus veel üks niisugune naljakas Lehtmeda nimetati partisanide häälekandja. Seal tasu ja siis oli üks üks talurahvaleht. Kuidas see nimi oli, seda mainis, vist oli talurahvaleht. Ja nõnda edasi. Ilmus talurahvaleht ja ka tuntud Eesti raadioreporter ja põllumajandusajakirjanik Erni järvsoo, jah, oli sellest talurahvalehes. Ja toimetuses toimetus oli ka üks, üks või kaks tuba, siiski oli jah, selles selle värske trükikoja juures ja nagu allüürniku ikka, Me olime seal, noh, nii, pidime katsuma neil meelde, näiteks mind pandi seal ajalehe tehnilis-toimetajaks väljalaskja, kes trügi vahet, jooksis käsikirju, jagas ladu sel ajal juba eestikeelsed ladujad olid näiteks hilisem. Õhtulehe toimetaja, teen koolimasinad huvides ja CV oli ka masinal. Või õieti ma siiski eksisin, see oli kindlasti masina. Seal oli niisugune olukord, et toimetusse paberit, tehnika jälle tuttav olukord, paberit ei olnud millegi peale kirjutada. Kõiki neid lugusid, mis seal lehte pandi. Siis oli niiviisi, et tehniline toimetaja tõi trükikojast äratõmbepaberit selleks toimetus pükse vahel, et seal saaks kirjatööd jätkata. Kõige nobedam kirjamehed olid seal Joosep saatja, Raiga Aarna. Ma mäletan, et jaa, mõlemad manalamehed, mõlemad manalamehed, mäletan ühte õhtut, kui Jüri Kipper oli, oli vastu. Karemäe, Rein Oja, papa ja Ruthi ja elab praegu hea tervise juures. Jah, meie olime hankinud kusagilt kaks pudelit õlut ja siis saatsime seda õhtut niiviisi kuidagi ära, aga, aga Joosep, saatke Raik Aarma kirjutasid vahetpidamata. Saatali nõrgukene sel ajal mitte just alatoidetud, aga, aga magamata ja tihtipeale ta Tugastas selle kirjutamise vahel ja sundtegi suure pikka kriipsu ja siis ehmatas kohe üles ja hakkas sealtsamast kohast ja kohe edasi kirjutama arma keevitusvahend pidanud, temal oli vähe niisugune Aldous ka, et mõned teiste meeste asjad kirjutas ümber mis ka hiljem välja laise kaldu ja Eesti ajakirjanduses seda lilli, kes need siis välja kutsuse, kellega ta. No vot ja siis see oligi huvitav asi, kurssi niisugune tahtmine, tulija, teadmine, üldiselt mina tagavarapolgus olin, sest olin rahva alles siin ka ainult Tallinna antennile toimetaja politukidel oli kõik täpselt. Nähtavasti oli täpselt teada, aga kõigepealt ma kahtlustasin, et Aleksander Haaben, see oli kunagine koolivend kuri Saaremaa esiühisgümnaasiumis, et tema on seal taga. Aga ei, tuli tuli välja, et see oli Rahva hääle toimetaja asetäitja Veronika Kruus, kes kellel olevat meeldunud, et meil siin on raskusi trükikojas selle asjaajamisega ja, ja meil oli seal hilisem Hilisem kauaaegne raadio ja televisiooni, kultuuri ja ja õhtulehe toimetaja. Ja, ja tema olen tulnud mõttele ja siis teatas muidugi vastavasse kohta, selle tähendab, karatame staapi sinna ja, ja siis pandi mind ka sinna nimegi. Me olime siis partisane. Staabiga oli meil side ainult ühe nädala jooksul, kui me seal ankeeti täitsime ja ja muid formaalsusi, need ja need, kes ikka päris partisanid, eks need said päris tsiviilülikonnad, sinised ülikonnad, kui nad tulevad Eestisse siia Vassisse kukutama, ära ära ei tuntaks ära ei tuntaks ära, et nad ikka harilikult härrasmehed. Aga minul seda ka ei antud, nii et ma selle Leningradi perioodi seal ja aprillikuust kuni augusti lõpuni käisin sääresidemetes saadud soldati pluusiga. Ja, ja palk oli ka toimetus kõige väiksem, see oli midagi söösile vana raha järel 750 750 rubla vist. Sellega ei saanud just lubada endale ütleme seda. Et turule läksid, kus invaliidid tähendab tapab, müüsid. Aga siis on sul Vladimir ju hea treening selles mõttes ka praeguste olukordade jaoks, et kuidas hästi väikse rahaga nagu toime tulla. See oli, see oli jah, iseenesest huvitav olukord, et algus, kui läksime, siis võeti vastu meid nii kui võitjaid. Kes said sa toov ajal või kusagil seal peeniks restoranid, süüa pannkooke ja kalamarja, aga see kadus nädala-paari jooksul ära. Need toidukaart oli kinnitatud ühte söögikohta ja seal oli enamasti iga päev, oli ikka tursapraad ja midagi erilist muud ei olnudki. Ja siis ühel ilusal päeval No ja ma natuke paar sõna sellest Leningradi ajast räägiks veel. Toimetus oli kuidagi improviseeritud seal niisuguse kutselisi ajakirjanikke ei olnud kuigi palju, seal oli Raiko farmaali Joosep Saat, kes oli vanglas praktiseerinud seda ajakirjanduse tegevust. Kipper oli tegelikult koolmeister, need aga temast temast oli ka tehtud juba Moskvas rahvale ilmus ilmumise ajal ajakirjanik. Siis oli Debora Vaarandi, kes oli ka Rahva hääle toimetuses juba 40. aastal ja Anton Vaarandi tema abikaasa, kes, kes tegelikult kellega nad tegelikult juba sel ajal lahus olid. Siis ilmus ka Juhan Smuul kusagilt ta oli väike luuletaja oli teada, et tal mõned laulud on tehtud saldatena. Niisugune noh, võrdlemisi haiglane noormees, sel ajal ka kõhn ja, ja lümfadineeti põdes võrdlemisi hale kuju oli algus. Aga siis olid terve hulk noori tüdrukuid, kes olid lõpetanud mitte just kõrgema kooli, aga see oli Leningradi lähedal oli üks väikelinn, kus oli Eesti mingisugune kombina ja seal oli ka õppekombin kolpina ei olnud, ei, see, see oli kusagil Jaroslav, aga mul ei tule see nimi meelde praegu. Need olid tüdrukud, kes olid käsitleda ajakirjanike seisus ja kes oli isegi väga uhked selle peale, aga nad ei osanud midagi teha. Üks väike asi oli ainult see kirjutada, näiteks ma sulle meelena ühele. Seal oli üks mingisugune mingisugune Eesti elusündmus oli, mis oli, seda ma ei mäleta, aga sellest kirjutas üks Salme Toomsalu ja õige napilt ja ei osanud sellest midagi midagi peale hakata. Mõtlesin, et sellest oleks võinud natuke rohkem kirjutada ja tas Mehil parteilastele on siin hoopis teised ülesanded, kui, kui nüüd seegi väike kirjatükk. Nad olid väga uhked, aga hiljem, kui me tulime Tallinnasse, siis nad langesid enamasti teha sellest sellest ajakirjandusseisus. Siin sigines juurtel näidikud, kutselisi mehi, kes olid, olid rohkem vilunud ja väga palju saarlasi oli nende hulgas. Kuidas te tulite Leningradist Võrru? Huvitav sõit. Mina elasin, see oli oktoobri võõrastemajas koos ühe ühe kaubandusministeeriumi funktsionäärid, kelle kohus oli muuseas ka muretseda vaguneid, et koostada seda, seda kodumaal sõidurongi, mis oli ette nähtud, tähendab Moskva makselist esialgu Petseris ei võrdu. Selle nimi oli jänes ja tema käis suur portfelli täis viinapudeleid ja ta käis jaamas siis ütles, et jaamaülem euro ei ole mõtet minna. Aga rongikoostajad, need on need kõige väiksemad mehed, aga igalühel torkad viinapudeli vaguni vastu Leningradis meie olime nagu Leningradis Pravda allüürnikud ja me pidime seal kõigile nendele nendele tavadele alluma, mis seal olid. Ma mäletan näiteks niisugust asja, fotosid ilmus ka, tehti klišeesid ja nädalas rahva hääles vähe küll, aga, aga siiski. Seal oli niisugune lugu, et väga põhjalikult neid retušeerima. Järedušeeria ei saanud keegi teine olla kui Lenin, Ratskaja Pravdas seeria. Aga temaga oli niisugune asi, et Ta kui üks kuu oli mööda läinud, siis ta ütles, et fotod on küll nii halvad, et nendega on väga palju tööd. Ja siis pidi jällegi selle jänese juurde minema ja andke temaga pudeli viina ja siis selle öeldušeeriala viima ja siis ollakse palju paremaks, siis hakkasid need pikkamööda jälle paranema ja läksid, läksid lehte. Sel ajal oli Leningradis muidugi väga palju sündmusi, siis toimus Soome rindel läbimurre. See jättis minule isiklikult, jättis väga masendava mulje, sellepärast kanonaad kestis, kestis vist seal mitu päeva. Karjala kanalil oli halastamatu tampimine, seal oli jah, ma ei tea, väga kitsavahedega seisid need kaugelaske rasked suurtükid ja Leningradi suitsu sees ja, ja ma mäletan, et millegipärast ma ei tea, kas meil pärast töölisniisugune päev, kus see normi viinapudel kätte anti ja mina seal toimetuses natuke liiga vabalt pruukisime, suud selle selle soome allaheitmise kohta. Tüdrukud panid ta ühte tuppa kinni, kurat teab, mis, räägib sinikogu pil kinni. Nojah, aga jõudis kätte Te nüüd August. Augustis juulis oli juba Narva pommitamine. Narva okup okupeerimine augusti lõpus oli jutt sellest, et nüüd hakkame minema kodumaal. Ma juba rääkisin sellest sellest jänese rongi koostamist oli kuur koostatud töösti, auväärne rong, kus peaaegu terve vabariik. Nii palju kui Leningradis oli kõik ministeeriumid ja kutsealad ja ajakirjandus nende seas pandil Leningradi maksude songija hakkas sõit Lõuna-Eesti puu. Sõitsime läbi Pihkvast, seal oli näha kõvasti sõja jälgi jõudsime, öö jooksul jõudsime hommikuks Petseris, vahepeal oli küll Saksa lennukid viskasid oma suurelt lambid välja ja oli nagu päev valgem. Aga pomme nad ei visanud. Vedas, see oli üks niisugune pidulik hetk, kus näidati filmil, lina oli välja pandud ja ja meie, Eesti valitsus näiudel olid kõigil uued riided selles, et kodumaale minek ja nõnda edasi ja siis siis tuli ronida, vagunite all ronisid ja, ja need mängisnantaarsed need vaguni alusid, määrisid oma uued riided ära. Petseris oli kuidagi pidulikult vastu võtma, mäletan millegipärast kuskilt leiti, anti meile šokolaadikompvekke, seal oli peatus ja siis sõitsime Võrru. Võru oli pooltühi linn ja elektrivoolu ei olnud ja seal tuli lehte välja andma hakata. No kuidas sa annad lehte välja, kui voolu ei ole, kui, kui ei ole seda jõudu, mis masinaid käima paneb. Ja siis tehti kõik, laoti leht valmis, murti kokku ja ei jäänud muud üle, kui seda kiirpressi kusivorm sisse pandi, tuli käsitsi lükata, lükkasid ta ühtepidi käima ja ta tuli selle hooga tuli jällegi tagasi, nii et parajasti niisugune niisugune, kui selle rütmi kätte sai, sai käsitsi tüdruk, keda tükk aega, noh, aga, aga palju sa jaksagi ikka raskelt ikka rasket dressi lükata. Ykskord ilmus, toimetus õieti trükikotta, ilmus August Alle, ta oli sel ajal ajakirjandussektori juhataja, kes komi suur ülem, suur ülem. Latsumiste ostsin, teete ja meie trükime lehte, aga ma enam kõik nii väsinud, et enam keegi ei jaksa. Tühja see nüüd mõnid, suur asi on suur ja paks ja tugev tugev mees viskas pintsaku maha ja asus ise tööle kallale. Lükkas, lükkas 10 korda või 12 korda, ma ei tea, mitu korda ütlesin, ei sellest, sellest ei tule ikka midagi välja. Aga tema, kui suur ülemus helistas kohe siis sõjakomissariaati? Sergo, mis oli mobiliseeritud, noh, neid need poissegi Leegeenest olid metsa jooksnud ja, ja igasugu rahvast need seal oli, seal oli tööjõudu käepärast. Nii, ja sõjakomissar pani need rivisse, saatsin trükkiva juurde, nad tulid, laulsid leegioni laulu ilusti seal põhja põhja valge naine ja mis seal olid, nii ilusaid, laulis laulik, pani türki rivisse ja siis tulid sealt kordamööda. Trükkisid, lükkasid seda. Nii, tehti lehti, niiviisi tehti lehti ja nii kaua, kui mina võrus olin, me ei saanudki elektrivoolu ja. Huvitav, kas sõjaväe olid ju igasugused liikuvatuks? Elektrijaamad autoga põdema, millegipärast neid ei saadud või rakendatud või, või mis seal oli, aga lõpuks ikka ikka tuli voole, aga siis selle aja peal oli ka juba tuli see septembrikuu. See oli haruldaselt soe sügis, nii et naeratame. Aga siis läks järsku külmaks ja ja siis, kui Tallinna vabastamine, kuidas teda nimetati, oli see oli 21. septembril, siis oli juba väga vihmane ja külm ja ja osa toimetus saadeti kohe Tallinna. Aga ainult üksikud mehed. Terve toimetusega pidid olema lennuki tuligi lennuk, aga. Oli Andresen, Nigol Andresen oli rahvakomissaride nõukogu oli sel ajal rahade esines ja ta oli esimehe asetäitja, jää jäi Võrus nüüd seda asja korraldama, aga Andresen oma jõududega ei saa, on jõudnud nii kaugele, et oleks kohe veoauto saanud. Et oleks viidud lennuväljal, ei oleks me paraku Tallinna jõudnud. Ja sõjaväelennuk nagu on, tal oli oma termin või tähtaega antud Lähed, sõidad Võrru, võtad need peale, tuled Tallinna tagasi? Lennukeid tühjalt minema. Sest meid ei saadud kuidagi lennuväljal. Ega tal järsku ei olnud lennukartust. Ei, meil lennukartust ei olnud, me oleks siiski kõik enamasti tahtnud Tallinna minna, sest Tallinn oli kodu. Ja nii, nii me siis jäme Võrru maha ja tegime seal lehte edasi ja Tallinnas tihti ka mingite vot sellel üks teine nimi sõnumeid või, või Adeliseerisimise aduslast headusele, milles ta pikalt on rääkinud, kuidas karvutan, käis tilk, kiitis neid, et nad on väga tublid. Aga meie jõudsime Võrru. Veoauto koorma otsas 100. vihma, mina olin Tallinnasse, jõudsid? Jah, kui Tallinna jõudsime ühe öö, magasime vahepeal. Tartus Tartus oli siis Elmar must mets, oli Postimehe toimetuse komissar või midagi niisugust ja siis tema juures toimetusel magasime. Hommikul sõitsime edasi, ma istusin, seal oli raadioarhiivikastid, olid selle auto peal ja me istusime Jaan Kärneri kõrvuti seal Võrus, Tartus. Täpselt sama autoga tõid ka raadioarhiivi. Kas seal oli seal, olid, mõned raadiotegelased olid ka peale järsku ei tule meile nende nimed, ajasime kärneri juttu ja sinililli kalpus võis olla, võib-olla ei olnud sildiga. Silvi halbusest maine tuli alles Tallinnasse. Ajasime kärneri juttu, tema jäi Tartus maha, sõitsime hommikul edasi ja jõudsime siis Tallinna esimesel oktoobril. Kõik oli ju siin pilla-palla, kellelgi suuremal osal ei olnud Tallinnas korterit, et nagu öeldakse, et elamispinda ei olnud, magasid nii poisid, kui tüdrukud, magasid toimetuses pikk tänav, number kaks on jah, kus Päevaleht oli vanasti? Seal oli siis siis niisuguse asjaga, kui tõmbasid juhuslikud lahti mõne lauasahtli, siis seal seal võis üllatuse leida, eesti naiste püksid olid seal või jällegi sukad ja kingad selle asemel, et oleks, oleks mingisugust toimetuse materjali. Aga küll olid, aga seal veel vana sele eesti sõna. Tähendab okupatsiooni saksa okupatsiooniaegseid materjali, muuseas üks niisugune kiri oli, kus. Komandant tuur või kes heitis ette, et kuigi on korduvat käske antud, et mobilisatsiooniealised mehed astuks vabatahtlikult leegioni ei ole nad südamete täitnud. Muuseas oli ka öeldud, et kuu on jäänud. Lipnik Albert Albert vist oli Johnson, kes, kes nii vapper sõjamees oli, aga sõjaväkke ei tahtnud tulla. Nii hakkasin, hakkasime lehte tegema, mina olin tehniline toimetaja, trükikoda tundsin endisest ajast hästi ja selle selle tõttu oli, oli temaga sidepidamine kuidagi sest sest ikkagi need noored uued inimesed, need ei olnud juba lehte teinud, polnud, polnud lehte teinud, aga õnneks oli esimeseks toimetajaks meil väga liberaalne ja nisugune arusaaja mees oli Anton Vaarandi. Ja Anton Vaarandi hakkas mulle auku pähe rääkima, et mis sa siin noh, ütelnud just, et mis sa siin kõõlud siin trügi koja vahet, et kirjutama ka midagi. Ja siis esimeseks suureks tööks oli Tallinnas kõigil tallinlastel noh, nii linna taastamistööd, kus varemeid koristati ja Tallinn peab ütlema, kui siis sõitsin, sõitsime, see oli ikka kole pilt. Ma mul ei ole meeles, et ma mingit Ühtegi tervet kohta oleks näinud, aga muidugi silma paistnud eelkõige see, mis oli lagunenud, Estonia oli suitsu, suitsu, ahervaremed ja mõned tänavad olid. No täiesti hävinud Harju, Harju tänavalt, Harju tänavat ei olnud olnud olemas, seal oli ainult selle poisi tänava nurgal olid kõrged müürid püsti ja meile anti ükskord üks traktor, nii et sellel sai varemetel kett ümber ja siis traktor vedas need maha. Kas sa mäletad, mis oli sinu esimene lugu, mis ta kirjutas, et Tallinnas esimees teemal või kelle juures sa käisid, millest sa kirjutad? Esimene Kuu oli, ma mäletan seda päris hästi, esimene lugu vaevles vaarandatud, ütles, et kuule, me käime siin iga päev tööl. Tähendab, peame endast Harju tänaval, seal Kuld Lõvi varemetes ja, ja mujal, et et kirjuta sellest. Teeks üleskutse Tallinna elanikele. Juhtkiri. Need esimene kirjatükk oli juhtil alustasid juh kirjanikukarjäär kirjaniku karjääri, et et ehitame üles oma linna vil kaunimana, kui ta ennem oli siis oli kasu projekti juba juba, mis Harju tänaval tuleb ja kuidas tuleb ja nõnda edasi nendest ei ole muidugi siiamaani pole midagi midagi, midagi täidetud. Aga aga noh, ikka lööme käed külge. See Karotamm oli omamoodi niisugune liberaal, järgmisel suvel see, aga jällegi suur käsu andja. Ta käis vaatamas nii-ütelda inspekteerimas, kuidas see Tallinna taastamise töö käib Harju tänaval ja mäletan ja tuli sinna koos oma tenniseõpetaja grega kes oli sel ajal isegi Nõukogude Liidu ja Evald Kree, oli ju tipptennisest liidu tipptennisist ja sai peatreeneriks hiljem. Ja Karotamm, kui, kui kultuuriinimene õppis ka siis tema juures tennisemängu ja temal kaheksandal pleenumil seda heideti ette, et malemängu et, et tema oli tennistab õppinud ja selle ja rasvane taht oli tema õpetajaks olnud samaaegselt kodanik Eesti seda lihtsalt astes pead. Kui esimene sekretär õppis tennist.