Tere kõigile, kes armastavad vahel arutleda iseenesestmõistetavate asjade üle. Just eile ongi kultuurimaja saade. Meie ajalooteadmistes on kindlal kohal arusaama ajalooperioodist, mida nimetatakse keskajaks ja kujutatud pea eranditult süngetes värvides. Aga miks? Kes sellist ideed levitama hakkas ja kui palju selles tõtt on, seda üritame eeloleva 50 minuti jooksul teada saada. Kultuuri ja stuudios on täna ajaloolane Marek Tamm ja saatejuht Tarmo Tiisler. Mõelge kaasa ja vaielge vastu just südamel nutamegi tahame soodustada oma peaga mõtlemist. Kultuurimaja. Kui maailma ajaloos on olemas ajalooperioode, millele on küljes mingisugune märk, siis keskaeg on kindlasti selline periood, millel on tavainimese jaoks küljes negatiivne märk, ehk siis miinusmärk. Ma ei oskagi öelda teiste perioodide kohta, antiik tundub olevat selline hea ja armas ja igal juhul põnev ja romantiline. Seejärel pärast keskkooli rega tulev uus aeg on ka selline avastamist aeg ja, ja tänapäevane, uusim aeg, kui kasutada seda klassikalist perioodiseeringut, on selline pragmaatiline ajastu, millest kõik kõige rohkem ehk teavad. Paljud arvavad, et teavad kõike lauset. Ometigi keskaeg, öeldakse. Meie keskaeg või vähemalt öeldi, ajaloolased päris nii ei ütle, küll, aga ilukirjandus ja filmid kujutavad keskaega sellise väga must valgena eriti just mustana. Ja sageli öeldakse selle perioodi iseloomustamiseks, et mis kõige olulisem on, olulisem on see, et keskaeg oli vanaaja ja uusaja vahel. No päris nii see ei ole ja, ja miks see keskaeg selliseks negatiivseks on kirjutatud kui on kirjutatud täna arutamegi külas oleva Marek Tammega, tere, tervist. On see keskaeg, selline pime ja kust selline arusaam üldse levima hakkas? Tõenäoliselt oleks kõigepealt vaadata, kus pärineb see meie prioriseering sellisel kujul, nagu ta siin jutuks oli. Vanaaeg, keskaeg, uus aeg, tegelikult see Pirealiseering sündiski uusajal ja sündis selges väärtuste süsteemis, sündis seal, kus hakati hindama antiikaega, kus seda avastati kus seda enda kaasaega nimetades nimelt renessansi staadioni ajaks. Ja, ja see uus arusaam minevikust tegelikult jub määraski selle tänapäevase arusaamaga keskajast. Sest et seesama nii-öelda keskaeg jäi ju selle imetletav antiigi ja siis selle tollase kaasaja, selle renessansi vahele selle midagi, mis seal nois jalus, mis oli nagu selline pikk tühimik kahe sellise hiilgava perioodi vahel. Ja, ja sellel ei osatudki muud nime kui lihtsalt vaheaeg, keskaeg. Ja tegelikult see tollal juurdunud arusaam maailma ajaloo liigendusest elab meie teadvuses meie alateadvuses edasi ja mõneski mõttes kannab neid samu väärtusi edasi. Mida need renessansiaegsed mõtlejad nendele perioodil omistasid. Nii et selles mõttes võiks prantsuse müdivist kunagi hästi tabavalt tabavalt ütles keskaega sündinud, põlgusest sündinud renessansi ja valgustusaja inimeste põlgusest, selle vaheperioodi kohta, mida ise osatud isegi kuidagi nimetada. Ja alles nüüd, viimasel paaril sajandil me oleme hakanud aru saama, et tegelikult see vaheperiood, see keskaeg on üks inimkonna väga põnev ja paeluv periood, mis pealegi laiub peaaegu üle 1000 aasta. Sinna mahub kõike, sinna mahub nii musta kui valget, kui kollaski punast ja sinist ja nii edasi, et see on samasugune periood nagu iga teinegi nimi, ajalooperiood. Ja üldsegi mõista ise keskaeg mis kusagil formeerusse 15. sajandi kulistkümnendasani vahel keeles see mõiste praegu on või, või muud analoogsed ladina mõistet see, see tegelikult ei ole, kuigi adekvaatne, selle perioodi kohta ja keskajaloolaste püüavad seda kuidagi niimoodi liigendada, eks ole, vara, kesk-kõrg- kesk- ja hiliskeskaeg mõnelegib hilisantiigist televarauusajast kuidagi vähegi sellele sellele suurele plokile mingit sisu anda. Ja tegelikult ju keskajal elanud inimene küll ei mõelnud iga päev, et maa elan keskajal. Absoluutselt mitte, sest et kuna see mõista, eks ole, tuli, käib luus ajalist, ta ei saanudki seda teha ja kui inimene üldse mõtles sellises minelikult perspektiivis, mis on väga levinud mõtlemine, selline aja loolisuse tajumine on pigem uus nähtus siis pigem mõelda ennast osana sellest samast suurest Rooma impeeriumist. Ja keskajal korduvalt. Õpetlased rääkisid sellisest kiis riigi taastamisest renovaatse impeeri ja nendes Karl Suur-käsite sõnast lihtsalt ühena selles pikas keisrite reas. Nii et selles mõttes arusaamatusega roomalangemisega algas uus ajastu, see on tagantjärgi loolaste fantaasia, sellised selgeid piire ei saagi tõmmata, nii et selles mõttes, kui me räägime. Sest me peame aru saama, et seal uusaline konstruktsioon, millele omistatud tol ajal prevaleerinud meeleolud ehk ajast, kus valitses usufanatism, kus ei tuntud antiiki, kus inimesed olid rumalad kuigi ta tegelikult seda ei olnud. Aga tegelikult ju Zoegaa oli religioosne ajajärk, ei saa ju öelda, et seal oleks nüüd elu väga pragmaatiliseks läinud. Täpselt nii ja kusjuures eks tänapäeva juhtivaid keskajaloolasi prantslane Jacques Le kohv oli välja pakkunud huvitava kontseptsiooni, et tegelikult, kui me räägime kesksiis, sinna alla võiks mahutada ajaperioodi, mis algas kusagil neljandal stardiga lõppes 18. sajandi lõpuga 19. sajandi algusega. Et sellisel juhul dalamaks omakse mingit mõtet, sest just selle 15 sajandi jooksul laias laastus tegelikult radikaalselt juhtunud selles mõttes, et esiteks usk oli elu alus. Põhiline eluviis oli põllumajanduslõviosa inimestest elasid maal, pinnad olid väikese osatähtsusega ja mitmeid muid siukseid protsesse, mis ulatusid, sündisid kusagil hilisantiigist, lõppesid siis koos tööstusliku revolutsiooniga koos prantsuse revolutsiooni ja muude suurte mullistustega. Nii et selles mõttes me võime öelda, et keskaega suur osa Europa jalast Aga mis ikkagi õhus aegsetel maailmapildikujundajatel harja punaseks ajas ja mis neile ei meeldinud, et nad ikkagi niivõrd pika perioodi niivõrd mustaks kirjutasite? No kõigepealt neile meeldis antiik, nad avastasid selle suuresti uuesti, kuigi ei saa öelda, et keskajal oleks saanud i3 täiesti unaruses ka keskajal eriti 18.-st sajandist peale tunti päris hästi, antiikautorid on, neid ka tõlgiti ladina keelde. Ühesõnaga neli meeldis antiiki, neile tundus, et see aeg, mis jäi siis Rooma impeeriumi hukust, kuni siis nende endi kaasaja, nii et see oli aeg, kus antiiki tuntud, kus seda ei hinnatud, seda põlati ja selles mõttes läbi saanud ladustamisala väärtustati seda perioodi, mis ei antiigi järele. Loomulikult tollal, eks ole, meenutame, aegus puhkeb reformatsioon ja rida luterlik ajaloolasi ja tegelikult selle keskaja mõiste meediumi juurutas ennekõike üks luterlik ajaloolane Gottfried Keller kudis 10. sajandil just metsa luterlane arusaam kui sellisest katoliiklikust usufanatism ajas ka tegelikult võrsuses nimelt uusajal just nimelt selle konfessioonide tülide ajal ja selles mõttes sinna keskaega provotseeritud, aga see kõik need tollased usu konfliktid katoliiklaste ja luterlaste vahel ja see oli selline paavsti aega ja nii edasi. Nii et selles mõttes seal olid mitmed-mitmed, tegurid, kultuurilised, religioossed, poliitilised, sest et see oli aegu, kus hakkas ikkagi murenema Se feodaalsüsteem ja eriti 18 sajandil valgustajate jaoks. Keskaeg oli enne lõikeks sotsialismiaeg föderismi järgmised paha koledat ja selles mõttes pluss sotsiaalmajanduslik aspekt, nii et summa seal erinevate tegurite summa ja sellisena see keskformeerusse tegelikult jah, tuleb tunnistada, paljude inimeste jaoks on ta selliseks ka jäänud. Kui vaadata tänapäeva filmikunsti tippteoseid, siis keskaega enamasti kujutatakse läbi katoliku kiriku. Mulle ei meenugi ühtegi filmi, kus, kus ei oleks mängus kas mõnda preestrit või mõnda piiskopi või mõnda paavsti ja reeglina need tegelased on kõik. Esiteks nad on juba tehtud Korakterilt negatiivseteks nendes midagi head ja inimlikku ei ole. Aga kas see siis ongi meie selline protestantlik maailmakäsitlus, kuna me ikkagi natukene hõõrume selle katoliku maailmaga ja see on kandunud tänapäeva edasi mis ei lubagi näidata ristiusku keskajal? Positiivsena? Tõenäoliselt kõigepealt see on tõsi, et keskaeg ja sa ette kujutada ilma ilma kiriku ilme Kristluseta kristlus oli keskel ühes, ühelt poolt religioon, nadolid, ideoloogia selles mõttes, et kõik inimvaldkonnad olid läbi imbunud kristlusest ja selles mõttes tõesti ei saakski teha filmi risti või piiskopita. Ent teine asi on muidugi, milliseid märki neile vaimulikele omistatakse, see, et nad on negatiivsed, see on vaieldamatult seotud sellesama informatsiooniga, kus siis kõik need papistid ehk siis paavsti toetajad tembeldati, anti kristlasteks ja kelleks iganes ja see istub ka mees muidugi Eestis kaunis sügavalt sees tega katoliikluse õigust ei ole. Ja, ja, ja kuigi aeg-ajalt on ka erandeid, sest et ma olin üsna jahmunud, kui ma vaatasin, et eks Eesti meediakajastusi paavst Johannes Paulus teise surmale aga jäi mulje teistena katoliiklik riik, et ajalehed rääkisid paavsti surmast, kuigi tema eluajal temast keegi ei hoolinud ja sajandi tegelaseks valiti Rooma paavst ja seda nädalat pärast tema lahkumist ja praegu juba nagu hommikul lehest lugesin, alustati temakanoniseerimis protsessi, et varsti on meil juba pühak Johannes Paulus, teine. Aga see selleks ilmselt rohkem meid ajastu fenomen, et ajakirjandus olevat leht ja siis tõlgivad ka eesti keelde. Aga tõsi ta on, et see, see keskvaimulikuna kujutlemine sellise rumalafanatt, fanaatilise ja, ja nii edasi tüüpidena, see on kindlasti pärit sellest luterlikus traditsioonist ja ja, ja ma ei taha öelda, et kõik keskvaimulikud olid siukseid, pühad, lambuke, seda inglit kindlasti mitte. Nii, ta oli samamoodi erinevaid, nagu need praegu erinevad, lihtsalt ma ei näe mingit radikaalset vahet. Tol ajal oleks olnud idioote rohkem kui praegu. Nagu keegi on öelnud, siis inimkonnas lolluse protsent on konstantne. Sa oled keskajaga tegelenud ka oma teadustööga seonduvalt mis on keskajal sellisti, mida tasuks kindlasti ajaloost välja tuua, aga mis on jäänud teenimatult just nimelt nende nende kurjade vaimulike varju. Linnade teke seal on jah, palju asju, mida võiks välja tuua, ütleme, kui võtta see vaatenurka, mis on keskajast tänapäeval alles siis üks asi on kindlasti linnad ja linnastumine sellises tähenduses, nagu me seda mõistame, sai alguse 12 13 saanud Lääne-Euroopas, Itaalias, Prantsusmaal, mujal ja needsamad linnad, kus me elame otsapidi siinsamas Tallinnas, vanalinnas on ju keskesünnitised mis on kindlasti äärmiselt oluline pärand. Tänapäeval on ülikoolid, sest, et tegelikult ülikool on puhtalt keskaja sünnitis ei ole üheski teises kultuuris teisal ajastul midagi analoogset olnud midagi täpselt võrreldavat olnud ja 12 endale 13 selle algus, kus kõigepealt Itaalias, Bolognas, siis paralleelselt Pariisis, hiljem Mompeljees ja nii edasi ülikoolid sündisid ja tegelikult ülikooli kontseptsioon on mõningate mugavustega, siiamaani kehtib. Nii et selles mõttes vähemalt sellele võiks inimesed mõelda, kes keskaega nagu kiruvad, et kui poleks keskaega, poleks ülikoole. Ja loomulikult on rida teisi asju, ka pangad, tegelikult on sündinud keskealist Itaalia linnades ja kõigepealt see pank tähenduse lihtsalt pankrot ühte väikest lauda, kus peale oli raha ja kus siis raha vahetati ja ja nii edasi ja tegelikult siuksed konkreetseid asju me leiame keskklass kümneid, kui mitte sadu, ilma milleta on tänapäeval raske ettekujutada. Aga kui võtta nagu üldisemalt, et mis on need tegurid võib-olla, ilma milleta keskega raske mõista endale selgeks mõelda, siis üks asi on kindlasti see mida pikka aega ajaloolaste ignoreerinud keskajal ikkagi mängis väga suurt rolli. Ütleme, selline kujutlusmaailm või asjade põhjusi on sageli mitte ainult poliitilised majanduslikud, vaid väga sageli vaimsed. Et ikkagi enne kui midagi otsustate, midagit tehti siis nii-öelda mõeldisel asja ideoloogilisel tähendusel ja, ja tema religioossele, sisule ja nii edasi, et kus näiteks keskajal õpetlane midagi mõtleski, kes pöördus piibli poole, et kas seal äkki vastuskirjas ja näiteks keskel võeti väga tõsised unenägusid keskel usuti. Kõik uskusid teispoolsuses olemasollu, et väga sageli enne midagi ette võetud, kui mõeldi, kuidas võiks see mõjutada minuti teispoolsus karjääri, et kas äkki viibid põrgusse või paradiis või puhastustulle. Nii et selles mõttes see nähtamatu dimensiooni arvestamine oma igapäevases käitumises oma igapäevastes otsustes oli äärmiselt oluline ja seda nagu ei tohi ära unustada, et paljud asjad jäävad meile keske puhul arusaamatuks kumi arvestada dollasteks mentaalsed või sellist vaimset konteksti. Kas see tähendab, et uusajal muutus mõtlemine natuke pragmaatilisemaks ka? Kindlasti ei saa kindlasti uusaja põhitunnused, esiteks selline mõistuslikus hakkab valitsema, eks ole, ratsionalismi sünd teisest poolest religiooni osatähtsus kahaneb, mis tipneb valgustusel teismiga. Olgu jumal on olemas, aga enam ta ellu ei sekku. Ja see no siiamaani ikkagi suhteliselt levinud isegi inimesed, kes jumalasse usuvad, siis tegelikult oma argielus eriti sellist arusaamisest ei lähtunud. Keskel, vastupidi, ta jumala oli alati olemas ka magamistoas ka kusagil pimedas nurgas, nii et temaga pidevalt arvestama. Niisiis, pime keskaeg on täna jutuks, uurime koos Marek Tammega, miks tehakse ühele ajalooperioodile niimoodi. Kultuurimaja. Mis sa arvad, kui palju mõjutab Eesti inimese teadmisi, arusaamu keskajast, see, et meie mõistes keskaeg on natukene hilisem periood, kui ta on Euroopa perioodiseeringuse, ehk siis kui me vaatame Paksu Margareeta, Kiek in de Kök ja siis me ütleme, et, et see on keskaegne sünnitis kogu meie vanalinn olla keskajast pärit, samas on ikkagi ju kalendri järgi võttes uus aeg, ehk siis meil on see kõik veidi nihkes ja mitte üldsegi veidi vaat et kolm-nelisada aastat lausa. Jah, Eesti keskajast on tõesti raske rääkida, kõigepealt, kui meie nendest siseneme keskaega, kaks dessandi lõpp kondadest, nende algus, kui leiaksid aset saksa taani vallutust, siis mujal hakatakse tasapisi keskeast juba väljuma. Et selles mõttes me jõudsime kolima ja siis, kui need tunnid olid alanud ja meie esimene kokkupuude selle nii-öelda keskajaga oli ka kaunis ebameeldiv, eks ole, see keskaeg või see või see Kristlas. Kristlus ajastu toodi meile siia niimoodi ikkagi kaunis vägivaldselt. Ja, ja kohe ka, eks ole, meie sotsiaalne ja majanduslik positsioon kukkus. Eestlased olid keskajal selline vaikiv enamuskeel ei olnud mingit erilist rolli oma oma maa riigi juhtimisel. Ente, ent ajaline nihe, eks ole ka keska tagumises pooles, eks ole tõesti vanalinn sellisel kujul, nagu ta praegu on säilinud, on pigem uus nähtus, eks ole, 15 16 17 sajand ja, ja, ja, ja selles mõttes tõesti võime ju rääkida, kas see nüüd kestnud hoopis varauusaeg. Aga, aga see on loomulik, et ütleme, Euroopa perifeerias, kuhu Eesti paratamatult kuulus ja kuulub, protsessid toimuvad aeglasemalt nihkega. Nii et, et selles mõttes, kui võtad prioritiseerimise aluseks ikkagi mingit maailmavaatelised muutused ja mingid sotsiaalmajanduslikud muutused, siis need jõudsid Eestisse kindlasti hilinemisega ja võib-olla Rootsi ajal. Nii et, et ma arvan, et see praegu Eestis käib juba arusaam keskeast, mis algas selle nii-öelda muistse vabadusvõitlusele ehk siis Saksa-Taani ristisõdijate maale jõudmisega Liivimaale. Ja mis lõppes siis Vene-Liivimaa sõjaga, kus dessandi keskel, et see on selline suhteliselt mugav, adekvaatne liigendus. Ja tegelikult me ju keskaja peale teeme üldistuse pidades silmas kogu maailma, mis tegelikult on ilmselge liialdus ja sulaselge vale, sest kui meie siin periooliseerime aega, siis võta hiina, seal kulges asi kõik hoopis teistmoodi, võttes Ameerika mandri hoopis kolmandat moodi. Et me tegelikult teeme väga vägivaldse üldistuse. Tegelikult tänapäeval ajaloolased on loobunud sellest maailma ajaloopolitiseerimisest läbisel Europe tsentristliku mudeli, eks ole, rääkides Hiina keskajast või, või ma ei tea jaapani uusaastat, see on selge liialdus ja, ja nii tal lähtuda tuleb ikkagi ühe või teise kontinendi riigi sisemistest arengutest. Ja, ja tõesti, ma ei usu, et tänapäeval ükski tõsiseltvõetav ajaloolane räägib näiteks Hiina keskajast, et see on see nonsens. Aga, aga loomulikult see kiusatus on olemas ja eriti kui me tahame ikkagi enda jaoks maailmas selgeks mõelda, siis me ikka teeme seda sageli oma kriteeriumidest lähtuvalt ja ja näiteks on ju päris omaette ajaloodistsipliin võrdlev-ajalugu, kus püütakse leida sarnasusi Jaapani keskaja ja Euroopa keskkonna vahel. Mõningaid sarnasusi teiste leiab ka teatavaid siukseid sarnasusi ühiskonna ülesehituses. Seda süsteemi ilminguid näeme Jaapanis, aga loomulikult see on ikkagi spekulatsioonide valdkonda. Ja mina olen kindlasti seda meelt, et selline maailma ajaloo taandamine ühe kultuuriruumi käsitlusel on selgelt ekslik. Kuidas sulle tundub, kas see keskaja musta värvi rüütamine on olnud kogu aeg või on see käinud ka tõusude langudega, et mõnel perioodil on sealt ka rohkem positiivseid leitud ja, ja siis on kõik jälle ära kadunud. See on täitsa omaette huvitav valdkond, neile keskaja retseptsioon nüüd vastuvõtt erinevatel ajastutel ja sellest kirjutati juba mitmeid uurimusi, raamatuid. Kui lühidalt seda asja katsume kokku võtta, siis tõesti see, mis toimus, eks seal alates 15 16 17 sajand ja mis tipnes 18. sajandil Se musta pildi maalimine keskajast kus kõik enamasti halb ja nii edasi, millest mõtlesime, see domineeris siis sellel esimesel kolmel sajandil pärast keskaega, nüüd 19 sajand juba algusest peale püüab nagu käibele uut pilti keskajast isegi võiks öelda, nagu vastane mustale pilti tatavad kuldset pilti, Esmet romantismi kõrgaeg Euroopas ja romantistides ihaldavad keskaega ja tekib käibele mingisugune isegi uus, teistpidi moonutatud arusaam keskajast. No inimesed lugenud kindlasti näiteks Victor Hugo jumalaema kirikut kriisis, mis seal üks näide sellisest romantilises keskpildist, eks ole, kus on igasugused müstilised huvid ja ja kus on pidev trall ja paavst käsikäes ja ja selline, noh, kaunis selline. Noh, teistpidi jah, vildakas arusaam keskeas kuigi muidugi kordi huvitama peame veenvam, põnevam kui see valgustusajastu arusaam. Ja kui see noh, oli jõutud nagu teatavas laadis teise äärmusesse, eks ole, 19. sajandi keskaja ülistamisega meenutame, et 19.-st sajandist jäävad kõik need kangelaslikud keskajateemalised ajalooromaanide eesotsas Walter Scotti aevanhow ja teistega, eks ole, kus keskall tegutsevad siuksed, võimsad tugevad rüütlid ja nii edasi ja tegelikult see tollane 19. Sajandi ajalooromaanide arusaam keskajast ilmselt ka väga jõuliselt mõjutab jätkuvalt meie arusaama ka läbi filmikunst, eks ole, järjest me näeme nüüd hiljutigi selle kinos suuri uhkeid linateoseid vapratest, keskaegsetest, rüütlitest. Ma just tahtsingi sinnani jõuda, et kui religiooni pool seonduvalt keskajaga on üsnagi korralikult maha tambitud, siis kõik Militaristlik pool on vägagi realiseeritud ja teist sellist perioodi ehk ajaloost on isegi raske võtta, kus on sõdur, kui selline toodud välja nii ülevana. Mõnes mõttes on see põhjendatud selles sellest vaatenurgast, et tõesti Rüütel oli keska ühiskonnas vägagi kõrgelt väärtustatud isik, ta oli väga väike vähemusrüütlit, kes ka ühiskonnas oli noh, mingi 0,1 protsenti soli jõukate inimeste hobi ja samas rüütli ütleme siis moraalikoodeks selline ausus ja lahkus ja samas ka selline ülevoolav enese jagamine, vara jagamine oli ju väga ilus ja kaunis ja seda kahjuks hiliskeskajal juba hakati väga palju realiseerima. Kuidas tekkis igasuguseid ja lõputuid rüütlilaule ja lugusid ja sageli juba noh, ilma igasuguse seosetu tegelikkusega Nietzsche Rütli idealiseerida tegelikult pärineb keskajast ja ta lihtsalt on tänapäeval nagu üle võetud ja ja näiteks seesama kuulus noh, motiiv selle rüütliarmastus daami vastu, kuidas kogu Rüütli elu on, on ühe mingisugusesse daami teenistusse antud, keda ta siis niimoodi jaamast eemalt õhkab. Ja tegelikult uuemal ajal on üha enam ajaloolasi hakanud arutlema selle üle, et kas sellele ka tegelikkuses mingi põhi all oli. Et kas äkki on tegemist puhtalt kirjandusliku motiiviga, tegelikult siukest rüütlidaami armastust ei olnudki ja mulle tundub, et praegu ongi kaalu koos sinna langenud, et kirjanduslik motiiv tegelikus elus rüütlid ei käinud põlvidama daamide ees. Aga see kirjanduslik motiiv on nii võimas, et seda praegu kujutatakse filmides, arvatakse, nii oligi ja noh, eks paistab, mis tulevik toob, aga, aga see on iseenesest küsimuse all. Aga see Rüütli idealiseerida tegelikult on ka sellega omad ütleme, rahvusliku ajalooaspektid, sest et kui Walter Scott kirjutas oma oma romaan ja teised tema järel, siis oli see ju ka suur natsionalismi saanud. 19 sajand eriti teine pool ja sageli otsiti keskeast oma rahvuse juuri. Ja loomulikult need juured peavad olema väga siuksed. Võimsad kangelaslikud, otsiti minevikku, kangelasi ja see keskelt sobis selleks, et neid kangelasi laevale tuua. Ja tegelikult noh, segisti aulast tinglikult ju võime paralleeli tuua, eks ole, Mei kangelasest Lembitu ja mõned muud vaprad mehed, eks ole, keskajast. Et kuidagi see, see soov, veksli sandel tekkinud soov oma rahva sünnijuured viia ajas hästi kaugele keskaega ja, ja need juuri klorifitseerida, see tegelikult ka minu meelest on üks põhjuseid pärast me, kes käes nii palju kangelasi tunneme ja miks me pärast minist nii palju räägime neist filmedeni ja muud sellised. Kultuurimaja. Sina, kui ajaloolane puutud kindlasti kokku sellega, et tuleb tegeleda allikatega. Kui me nüüd väga jämedalt ütleme, oli keskaeg umbes 1000 aastat tagasi. Sellest ajast ei ole olemas ju väga palju allikaid, on võib-olla jah, mõned kirja sõnad siis on olemas mõni tükike raudrüüd on veel üht-teist, aga kõige selle pealt pead sa panema kokku mingi kronoloogia kõigepealt ja teiselt poolt, et mingi visuaalse pildi, mida ka ehk kuidagimoodi annab, sest pildiline mõtlemine oli siis ju olemas. Samas ma eeldan, sa tahaks ju ka ajaloolasena teada, mida need inimesed tegelikult mõtlesid ja mida nad arvasid ja kuidas elu siis seal käis. Kuidas sina seda konstrueerida? Allikate küsimus on kahe otsaga, ühest küljest tõesti söödud, allikad on vähe, teisest küljest allikad on väga palju selles mõttes, et nendes keskallikad kokku jõuaks ka seda inimest kogu oma eluaja jooksul läbi lugeda. Et ikka need kirjaliku teksti tuhandeid, mis on keskajast säilinud ka need arheoloogilisi leide tuhandeid kui mitte sadu tuhandeid, nii et ei saa öelda, et midagi oleks tegelikult. Seda on peetud üheks keskaja nagu selliseks atraktiivseks küljeks uurijatele, et keskaega nagu kahe perioodi vahele, eks ole, et antiikaeg on aeg, kus loolasse tõstallikene pähe ja üks ajaloolane enamasti jõuab oma elu jooksul kõik oma perioodi allikat ka läbi lugeda ja pidevalt juba lihtsalt andeks uusi tõlgendusi, sest uusi allika taolgel enam ei tule. Samal ajal uus aeg on periood, eks ole, kus allikana lõpmatult olen, ei saa pretendeerida, tunneb kõiki oma valdkonna allikaid, selliseid käib sul üle jõu keskelt kuidagi nagu vahepeal ühest küljest ja allikaid liiga palju, et see nagu kammistaks fantaasialendu ja kuidagi sunniks sellisele kvantitatiivse lähenemisele sellisele arvandmetele ja muule sellisele teises küljes, neid ei ole ka liiga vähe, et nagu lihtsalt uutele tõlgendustele piirdub, see on selline mõnus süntees, kus ühest küljest sa võid tuua päevavalgele uusi allikatest küljest ka lubada endale väikest fantaasialendu ja sellepärast minu meelest ka 20. sajandil keskuuringud on olnud kõige innovatiivse ajaloo, teaduse valdkond. Aga mis puutub või noh, ikkagi selles loolase võimalusse mineviku keskaega rekonstrueerida siis muidugi asi oma iva olemas, seda on tõesti raske teha, sest et ikkagi proportsionaalsed allikad on väga vähe, kui me selle selle 1000 astel laiali jaotama, eriti selle keskaja esimese poole kohta. Ja teisest küljest ja mis on eriti oluline keskaeg, on periood, kus kirjasõna ei omanud väga suurt tähtsust. See oli selge, et suulise kultuuriajastu, kus enamik informatsiooni käis läbi suursena Kalevi žestide läbi keha ja nii edasi ka läbi piltide, teinekord ja, ja palju asju õudselt ei pandud kirja kirja pandi ikkagi asju, mis olid nagu noh, kirjapanemist väärt ja enamasti just nimelt religioossed asjad. Nii et selles mõttes kirjalikes tekstides leida infot inimeste igapäevaelu kohta nende nii-öelda argimõtlemise kohta väga raske. Ja see on tõesti selline tagantjärgi rekonstrueerimine ja väga omaette keeruline valdkond. Üks aspekt veel tegelikult seimis pandi kirik ja see oli ju väga kitsa ringkonna nägemus elust ja sellest, mis toimub elus ja nendest asjadest, mis nende jaoks elus olulised on. Väga suure hulga ja oluliselt suurema hulga inimeste tegemisi ei peetud ju tegelikult üldse oluliseks. Ta ei puututud kokku, ehk siis peame silmas neid tavainimesi. Sama on ilmselt Henriku Liivimaa kroonika kohta, kus Eestimaa pinnal elavate inimeste tegemistest on ju väga vähe üldse lugeda. Aeg-ajalt olid nad tublid sõdalased ja võitlesid vapralt, aga see on ka, see on ka kõik. See on tõsi, et me vaatame, kes ka ühiskonna nagu ülesehitust siis kirjutas sellest ühiskonnast üks protsenti inimestest piltlikult öeldes et kusagil 90 95 protsenti inimestest, kes võistkonnas olid talupojad ehk kirjaskematud nii-öelda ajaloo vaikiv enamus ja kõik, mis me tahame selle valdava enamuse ühiskonna osa kohta teada me saame seda ainult läbi nende pisikese kirjutava enamuse tekstide. Ja see pisike kirjutab enamusele muidugi valdavas enamuses vaimulikud ja loomulikult vaimuliku vaatepilt maailma asjadele on teistsugune kui näiteks talupoja oma. Ja veel teine aspekt, et tuleb silmas pidada, et tollal kõik tekstid pandi kirja ladina keeles see ometi keel, mida kõik inimesed ei rääkinud ja mis oligi rohkem kirjalik keel väikese eliidi omavaheline suhtlemiskeel, nii et isegi need allikad, mis meile näiteks talvepool ja tegemiste kohta näiteks kas või sidrun, ülekuulamisprotokollid, Komine, õnnetu lihtinimene hakkas ketseriks seda Kuulat üle, piinati pandid, oma tunnistus kirja ja mis tundub meil olevat kaunis selline vahetu ligipääs talupojamõtlemisse, siis tuleb siiski silmas pidada, et see tema tekst tõlgiti ladina keelde, mitte ainult tõlgiti keeldavatelgitega ladina õpetatud keele mõistestiku. Nii et selles mõttes need filtrid on väga palju ja kokkuvõttes kõik, mis me ikkagi suudame öelda keskaja vaikiva enamuse kohta on kaunis, hüpoteetiline või vähemalt kaunis tõlgendusi. Tulles nüüd tagasi meie ajalooteadvuse juurde, siis kas endise NSV Liidu territooriumilt pärit inimestel on see keskaeg veel eriti mustas värvis, sest kui Euroopas ikkagi kristlik religioon oli aktsepteeritud, Nõukogude riigis mitte, mis tähendab seda, et kuna keskaeg oli väga lähedalt religiooniga seotud siis ta ei saanudki ühestki otsast olla. Hele ja valge. See nõukogude kontseptsioon keskajast on tõesti kaunis kummaline kuidagi nüüd lugeda tagantjärgi need nõuka ajal välja antud õpikuid näiteks siis me näeme, et ainus, mida, mida nõukogude ajaloolise keskajast huvitab talupoja rahutused ja lähtuti klassi võitlusel, lähtuti klassivõitlusest projitseerida seda marksistliku mudeleid, kes sellega, mis seal absoluutselt ei tööta. Ja ometigi nopiti välja väiksemadki kajastused, väiksemadki faktid selle kohta, kui kusagil mõni talupoeg nagu mässu tõstis ja, ja selles mõttes keskaja ajalugu Nõukogude käsitluses sageli suur talurahvarahutuste rida. Ja, ja tegelikult see ei ütle meile nagu selle ühiskonna kohta õieti midagi. Ja muidugi kirikuga seonduv tasalülitati ja kui kirikust räägiti siis kui sellisest suurest pedaali jõust, kes talupoegi kurnas, nõudis kümnist ja nii edasi, et kõik selline seesama vaimne dimensioon, millest ma rääkisin neile minut, ilma milleta minu meelest keskaega mõista ei saa. Kõik see kaotati ära, lõik taandati majanduslik sotsiaalne nendele suhetele, nii nagu seda korralik marksistlik skeem ette näeb, et kõik see religioon, kõik uskumus ja kõik on nagu selline pealisehitus ja see üldse nagu ei mõjuta ajalugu ütleb, et see baas, see baas on, eks ole, klassivõitlusmajanduslikud suhted ja kõik see, mis minu arvates keske puhul ta muidugi oluline, aga ta ei ole kindlasti määrav. Mida sa soovitaksid inimestele lugeda eesti keeles keskajast mõni hea raamat või mõni hea film, kus tõesti saab noh, mingit sellist Värmilisemat nägemust sellest perioodist Üldiselt teiste lugejani päris heas situatsioonis, mis puudutab keskajaalast kirjandust viimase 10 aasta jooksul ilmunud juba kümneid raamatuid, mis on päris põnevate heade, mis esindavad just nimelt seda mitme ülbalist värvilist aru saama keskajast kõige sellisem. Üldisem sissejuhatus võiks olla üks raamat, mis kannab pealkirja Kesk-Euroopa kultuur mille autor on Jacques kohv, selleni välja kirjastus kupar mõni aasta tagasi ja selle autor on koostanud ühe teise raamatu pealkirja keska inimene mille andis välja kirjastus Avita ka mõne aasta eest. Need kaks on sellised väga head sissejuhatused aga ridamisi konkreetsemaid uuringuid ja samas põnevaid uuringuid. Näiteks Emanoll löögalad Jüri raamatu mulda ju üks prantsuse väikeküla k ilmunud kirjastuselt kunst. Ja noh, mida sina teisindiksofti piiramatki Jomle Marshal ehk maailma parim rüütel ja, ja, ja noh ei hakka neid nimesid palju nimetama vähegi raamatuid, kui lähete, siis tegelikult on võimalik eesti keeles saada päris hea ülevaade keskajast ka nendel inimestel, kes võõrkeeles ei loe. Kas meie arusaam keskajast ikkagi piirdub selle keskel teise poolega, ehk siis esimese aastatuhande teine pool alates Rooma riigi hukust, kuni ütleme Karl suureni ja sealt veel 200 aastat edasi on ikkagi vähem omane meile me teame sealt vähem persoone. Võib-olla sellepärast, et ei olnud ristisõdu, aga, aga see on meile veel hämaram. Just sellepärast, et me ei tea sellest midagi, ei ole kallutatud informatsiooni, lihtsalt seda pole. No ilmselt on põhjus põhjuseid mitu üks on see, et tõesti see on nagu meie keskaeg, sest et mõtle, meie keskel hakkab siis, kui Euroopas vältab juba kõrgkeskaeg, et see ei puuduta otseselt meie enda, ehk siis Eesti ajalugu. Teine põhjus on see, et muidugi see aeg on, on, on allikatega palju vähem kaetud vara, keskkohta, allikaid kaunis vähe ja loomulikult selle võrra vähem informatsiooni, aga see informatsioon on kuidagi igavam. Siukseid, värvikaid, juhtumisi, värvikaid lugusid leiame rohkem kõrg ja hiliskeskkohta. Ja samas keskajal ei tohi kindlasti üldse nagu kuidagi alavääristada, selles mõttes, et kõik et kergkeskõitsengu, kõik need ülikoolid, kõik need linnad, kõik ikkagi sündisid selle tööpinnalt, mida saadeti korda varu seal. Ja see pööre antiigimaailmapildilt keskmaailma pildile vältas kusagil 405. kuues seitsmes sajand ja mis praegu on muutunud ka äärmiselt põnevaks uurimisvaldkonnaks, kus järjest enam uusi uusi huvitavaid raamatuid see on, tegelikult võiks Euroopa ajaloo kõige pöördelise periood, tegelikult me elame endiselt selle perioodi saavutuste peal. Et tegelikult see meie maailmapilt näiteks see, et me vaatame maailma horisontaalselt, et me et me näiteks matta oma surnud surnuaedadesse või näiteks Me loeme tekste mitte rullides, vaid vaid koodeksitena ja nii edasi, noh need näited on sadu, kõik see on tegelikult paika pandud selle hilisantiigivarakeskajaperioodil. Ja selles mõttes noh, seda perioodi mitte tunda on sama hästi kui oma oma lapsepõlve mitte tunda. Seda võib lugeda noh, Euroopa sünniks, see on vaieldamatult Euroopas sünd ja tegelikult ju ju kar suur, eks ole, 18 kaheksanda sajandi lõpul, üheksanda sajandi alguses Prantsusmaad valitsenud kuningas keiser ju tegelikult oli Euroopa esimene kukku liit ja see liitmine muidugi teistel alustel labane liitmine, kuid ma arvan, et see suur Karl Suure impeerium oli esimene kord, kus tekkis selline teatav ühistunnetus Euroopa riikide erinevate osade vahel. Tunnetus põhines kristlikul ühtsusel. Et see oli selline kristlaskond ja tegelikult, kui me vaatame tänapäeva Euroopa Liidu kaarti, siis laias laastus kattub see keskaksi Kristlaskonna piiridega. Kas Euroopa liidus olles on ajaloolastele tulnud ka rohkem sellist ühiskondlikku tellimust keskaja uurimiseks, et siis panna paika meie algkodu või midagi sellist? Sa oled õppinud ise Prantsusmaaülikoolis, on seda tunda, et antakse rohkem finantsvahendeid või, või lihtsalt ta nüüd leitud, et see on kõige olulisem osa maailma ajaloost. Nüüd tuleb seda uurida. Ajaloolane ikka töötab ühiskonna teenistuses, olgu siis teadlikult või ebateadlikult ja ja loomulikult tänapäeval ajaloolased töötavad Euroopa Liidu kontekstis ja ei saa üle ega ümber sellest teatavast ühiskondlikust tellimusest uurida just nimelt seda Euroopa Liidu kui terviku tervikliku kultuuriruumi lätteid. Ja ma usun küll, et see Euroopa Liidu ühinemisprotsess on andnud väga suure impulsiga keskeuuringutele ja näiteks ka viimastel aastatel me näeme, kuidas Läänemere piirkonnas põhjamaadesse nüüd uuemal ajal, kui mina rohkem Eestis, Lätis hakatakse väärtustama seda keskeuurimist, et see meie euroopa identiteedi lätted see periood, kus tegelikult pandi alus sellele, et praegu Euroopa liitu kuuluda. Ja need ristisõdasid, tõlgendatakse mitte enam kui sellises selliste erootilist vabadusvõitlust mingisuguste saksa Ortopeedi vastu nagu väljend, kes nõukogude ajal oli, vaid see on ikkagi teatav selline integratsiooniprotsess, Kristjani seerimise protsessi ja nii edasi, nii et ma usun küll, et see, see tellimus on olemas ja mõnikord on ta päris konkreetne. Tõsi, Euroopa liit finantseerib teadust ja loomulikult ta eelistab projekte, mis hõlmavad mitmeid Euroopa riike, mis räägivad sellest Euroopa ühiskodu rajamisest, aga seal ka nendele, kes ei taha just kuuluda Kristlaskonda. Tingimusteta muidugi tehakse ja alati tehakse kitsendusi loolastele jällegi, kas teadlikult ebateadlikult, aga, aga selline seal olukord on ja, ja see on iga ajaloolise enda südametunnistuse asi ja teadlikkuse asi, eks ole, kas ta laseb ennast meelitada ühiskonna loo otsa või ta ikkagi jääb iseseisvaks, püüab selles etteantud raamis tegutseda omaenda sisemise teadusliku loogika järgi. Sa oled ise ajaloolane ja sinu spetsialiteet on keskaja uurimine. Millal sul selline sügavam huvi selle vastu tekkis ja kas sina said oma tõuke keskaja uurimiseks just nimelt nendes Taiwan How raamatutest või näiteks sellest, et neid paastani väga kurgedena kujutati. Esind hakkas hull. Temas email et ma ei olegi veel sellises vanuses, et ma läksin enda jaoks mingi loo välja mõelnud, et kui sinna Kesk ja huvi pärineb, et need lood enamasti tulevad alati tagantjärgi ja ma ei usu, et oleks enamikel inimestel mingid väga konkreetsed põhjused, asjad, et seal mingisugune keeruline protsess, mis kindlasti sai alguse juba keskkooli lõpus, mis sai mingisuguse ametlikuma kuju Tartu Ülikoolis aja õpingute ajal ja mis siis omakorda nende aastatega siis magistrantuuris doktorantuuris on süvenenud. Ma arvan, et suvi on olnud kaunis selline, noh kuidas öelda, teaduslik selles mõttes, et ma ei usu, et maal oleks olnud mõjutatud mingisuguste romaanidele filmide poolt, et ikkagi mu huvi tärkas, kui ma hakkasin lugema esimesi ajalooraamatuid seal uurimusi ka keskaja kohta ja see kuidagi on lihtsalt tasa ja targu tulnud ja tõesti, mul ei ole niisugust ratsionaalset seletust, miks see nii on läinud. Eks aeg annab arutust ja, ja võimalik, et, et see jäägi minu elu huviks vaid huvika pöörduvate, aga hetkel see mind tõesti huvitab ja huvitab mind ikkagi lihtsalt noh intellektuaalse huvina tõesti, et ma ei näe mingit missiooni rahvast valgustada või siis mingit. Filme teha või mida iganes, et see on nüüd puhtalt minu isiklik huvi ja ja, ja lihtsalt pakub mulle endale naudingut. Ja inimesed võiksid ka tegelikult keskaega ikkagi mitte enam nii suure eelarvamusega suhtuda, see on täiesti normaalne ajalooperiood kunstlikult üsnagi perioodiseeritud, aga ikkagi ta on olemas ja osa meie kultuuripildist ei Mustamäe ka valgem kui teised. Keskaega lihtsalt üks lõik inimkonna ajaloost, lõik, mis on saanud nime tagantjärele, mida on läbi sajandite püütud halvustada, mis tegelikult on periood nagu iga teinegi. Tänaseks kõik tegelikult saab meie jutt üle kanda ka igapäevaellu. Juhtub ka elus sageli, et kõik on ühe kallal, sageli põhjuseta ja eelarvamustest lähtuvalt. Kultuurimaja on küsimuste esitamise saade. Täna esitasid neid Marek Tamm ja Tarmo Tiisler. Osadele suutsime ehk vastata, millele ei suutnud siis head kuulajad, urgitsemine ja mõelge ise edasi. Kuulmiseni järgmisel laupäeval.