Nonii pärast vaata, kuidas me seda siis see Aili juhatan, põimitud asja minema. Aga see on niimoodi, et millest hakata rääkima, aga Sheli, palun räägi natukene oma vanematest ja vanavanematest. Vane. Vanematest. Noh, see on väga raske. Nojah, pikk küsimus, ma ei tea, millest, kust alustada. See on raske küsimus, ma ei tea noh, vanematest või vanavanematest tervist edasi, siis. Võin öelda, et et vana nimetan sellised inimesed, kes on. No kes on, ma arvan, lihtsalt v2ga tahtis ja oli mulle niimoodi ja on veel tänapäevane, nii et et vanavanemad ema poolt Kes on nüüd surnud? Aga kes olid, noh, nad on isad olnud minu jaoks. Väga suured mõjutanud ja väga tähtsad olnud ja ja olen nendega terve elu kahtunud niiviisi, et iga nädalat, eks ole, sest nad on elanud Pariisis. Minna ka elasin, eks ole, ja ja oli nii, et kui ma olin jah, lapsed ja päris pikka aega niiviisi, et nad kui Venemaa ei sant meie tähendab minu õde ja mina valitseda, siis nemad olid meiega politsei, siis ega seal. Aga kas nad olid, tähendab, ja mis nende reali või amet? Amet? Ema poolt nad olid, no vanaisa arst, kardioloog ja vanaema ei olnud mitte ühtegi, noh, elukutse, aga ta oli siis eestikeelsed, olid kodune kodu, ta oli kodus, kasvatas lapsi, toetas oma mees, jah, nojah, pidas maja. No case sõja ajal ta oli. Kuidas on eesti keeles prantsuskeeles on asi, mis on õde, meditsiiniõde või jah, täpselt nii rindeõde või ta ei olnud mitte sõjas, päris, oli sõjas, ei olnud sõja aegs. Haiglassis töötas. Ja isa poolt, nad on veel mõlemad elus käris vanad, juba. Vanaisa vend ja vanaema pani 91 ja mina kohtun nendega. No ma kahtlen pikem vanaisaga, kes on Elgutest, ta on luuletaja, noh tähendab aja ajakirjanik olnud raadios ja samal ajal ka luuletaja poeeti maitia romaaniga ta kirjutanud romaani ja ja ta on mulliveega, tahtis. Sa tõid kaasa raamatu ja see on proosateos paks raamat. Räägi sellest, selle kaane peal on väikene sissejuhatus või seal ees nagu ikka raamatu tutvustus ja sellest ma saan aru, et ta on Prantsusmaal tuntud kirjanik. Jah, ta on, ta on tuntud, ta on pigem tuntud, ma võin niimoodi öelda, et oma öll kond, konda inimesest, jah, tähendab seda oma põlvkonna inimesena ikkagi kui nüüd tänapäevane koolidest, nad õpivad ikkagi noh, edasi, nagu tema luulet ja kesta on. Aga jah, ta vist tänapäevane jälle nyyd nii tuntud nagu nagu vanasti, aga noh, ikkagi. Prantsusmaa on nii suur ja kirjalike on nii palju ja raamatuid on nii palju. Aga minu meelest oli see Mulle see mõjus kuidagi, kui sa tõid raamatu tutvumiseks, et see on sinu vanaisa kirjutatud raamat ja et see tõepoolest On üle elanud nii mitu trükki, nagu sealt kaanelt näha võib. Nonii, ühesõnaga sa kasvõi natukene nagu kirjanduslikus või ajakirjanduslikus ümbruses. Jah, jah, ja tegelikult mina ise ei mittemidagi kirjutanud, aga lihtsalt see on, see on täiesti minu ja minu iseloomudest sees ja. Ma olen kasvanud niiviisi ise ka nagu ületajaja tegelemegi isast ilusti tehnimigaja. Isall Silvest klassee ja tema. Ja tema hakkas tegelikult vist 10 aastat tagasi korralikult, nagu noh, kirjutadel üle on tema esimene elukutse oli. Oli kuidas on eestigenees litotoimetaja toimetaja maja täpselt nii, toimetaja tal oli siis tuulajal oma isiklikult toimetus päike, vaike, kellega ei tega mälestustega väga hästi, lihtsalt mingi privaatset põhjuste no järgida. Nii te enam ei tegele sellega. Siis ta võttis üks, teine elukutse, nüüd ta õpetab pikem siis prantsuse ilukirjanduse ja tegelikult noh, ikkagi tegeleb kirjandusega, õpetab seda jah, aga seda ka ja mingid muud asjad, ka ta niisugune väga aktiivne aktiivne ja. Nii kasvasid, tantsis tütrekesed kaks õde, on teid? Või on rohkem ka sina tõde? Jah, vajame kaks kahekesi nii ja mida teeb õde õde on. Et ta on õppinud ajalugu ja, ja nüüd ta töötab raadios meie. RS-i, noh, mis on eesti keeles rahvusvaheline ja raadio ja ta on, ta on noh, asist on seal ja, ja tegeleb ühe saademine, puudutab tervis tervise noh, tervisesaadete toimetajana. Väga huvitav, nii et meil on igasuguseid niite, mis meid ühendavad, jah, täpselt nii, ma arvan ka. Aga nüüd tahaksin seda teada, et kuidas siis ühel Pariisi neiul sai tekkida eesti keele huvi või millal sa esimest korda niisugusest eestist kuulsid, või kuidasmoodi sa sellesse eestluse ringi saata? Algusi alguses täitsa juhuslikult niiviisi, et mina õppisin saksa filoloogiat. Ja. Ja oma. Oma. Kolme aasta pärast pärast seda, et ma enne kuuseks õppinud, siis tegin lihtsalt see uni, et õppis, õppis teine keelt õppida ja, ja yks kelk, kes oleks teistsugune, eks ole, seda nii mul väge selge. Alguses mõtlesin, et tekki tšehhikeelses minu vanaema ema poolt, tema isa oli tsehhi ise. Aga siis noh, ei tea täpselt ja mis, mis ma teadsin, oli see, et et see Läänemere regiooni, ütleme nii, mul väga-väga meeldis. Ja, ja siis otsustasin yks õhtul niisama helistada, üks õpetaja nimi on. Ja kes kes õpetab, keset petab soome-ugri keelt meie Instituudis Parii Pariisi ja telefoni teel, noh, räägiksime noh, nende nende keeles, millest õpetad. Ta rääkis nii ilus ilusti, Maren eesti keelest. Et mul ma siis oli pooltunni pärast kahe selge, et noh jah, et aken, mis seal niisama ja siis läks niiviisi, et leksin. Pärast aasta oli möödunud, siis käisin noh, Eestis ei saa, vusin Eestis varem, ma ei, ma ei olnud kuulnud tega ega käinud siin. Aga kui Eestisse tulid, kas sul oli siin ees keegi, kes mõni aadress või mõni niisugune näpunäide lihtsalt tulid Eestisse omamata siin ühtegi tuttavat? Jah, täpselt nii, ma ei, üldiselt mitte ühtegi inimene ja lihtsalt ostsin piletid, eks ole, ja saabusin siia ja siis sammusin niiviisi, et vanalinnas oli, on yks väike tänav, inseneri tänav nurgal, oli siis tol ajal sai aasta 97 x väike maja nagu Bed and Breakfast ja eks ole, ja üks Eesti Eesti tore naine, elas seal ja mina tulin siis, tulin lihtsalt sisse ja tema ütles, et jah, et kaht on vaba. Taris siis joodavat, sain evida esimene öö ja tema ei hakkasime noh, natukene rääkida niiviisi siis tule jälle, ma ei oska nüüd veel nii palju sele eesti keelt, aga natukene inglise keeles ja siis unistasime ka häid asju. Ja tema soovitas, et mind saata Saaremaale ja Pärnumaale ja siis tema andis ju kõik tema, noh noh aadressilt mine siin ja küsinud ja niiviisi läks ja läksidki Saaremaale, Pärnumaale ja jah, täpselt niisiis Saaremaal eriti ma saabusin ema ja ja eks ole Emajões ja sealihast perekonnas nii armas perekond. Yks vanaisa, ema ja lapsed ja, ja seal oli noh, enam-vähem üks nädal ja see oli nii ilus, lihtsalt see maastik ja need inimesed, nii rahulikud loodus igal pool. Nii ilusaid, nii rahulikult, lihtsalt mul õudselt meeldis. Ja siis tekkis tõesti see suur lihtsalt huvi ja tahtmine, et edasi ei õpi keelt õppida. Et sa ei olnud siis pettunud, sa nägid, et see maa siiski väärib jah, seda, et edasi minna. No see on nii huvitav, ma ei ole seda algustel kunagi kuulnud. No ja siis läksid Pärnumaale ka või. Pärnus ja veres läks natuke teistmoodi. Et jah või see on lihtsalt üks öö ja jällegi nii, nagu ma mõtlesin. Aga siis läksin edasi Tartusse ja jah, ja siis. Ja siis Tallinnasse tagasi, keda sa Tartus kohtasid, kas sa leidsid seal läksid näiteks ülikooli, et seal uurida prantsuse keele inimeste käest või? Mitte midagi ja ei siis Tartus siis Tartus oli ise seal ja siis õppisin yhes. Hotellis, mis noh, jah, ma ei, me ühesõnaga lihtsalt sumasid üksinda. Nii ei, üksinda päris siis ma ei olnud, sest moodi siis ekspoisiga koos toas jah, jah. Nonii, aga kuidas sa leidsid, need sõbrad, kes sul praegu on siin põhilised? Vanad tuttavad nii-öelda, kuidas sa leidsid omasuguste, oh kuidas sa leidsid, mõttekaaslasi venisid no üks asi on need tore, kenad, armsad inimesed, võtavad sind vastu, aga teine asi on leida tõesti inimesi, kellega on huvitav, kellega saab koos edasi minna. Ja koos edasi läks niimoodi, et ma aastateväest õppisin edasi eesti keelt Saksamaal, sest ma noh, ma olin seal üks aasta ja intensiivkursusel ja Berliinis või? Ei, see oli Münsterist Münsterist ja ja sai, ma sain alade võnbenn Bonni lähedal Intalt Eesti intensiivkursus võtma, esimene osa selles programmis toimus seal annab, järgis teine osa toimus Tallinnas ja me Heli Mattiisen, kes oli, eks ole, ei tule ja ei olnud veel prorektor, aga ta oli siis õpetaja. Vedas, tema panid, meil me võime, üheksa inimesed, sakslased, sakslastega iga inimene yhe eesti perekonnale ja mina saabusin XF tihti hämas Särecani juurde ja sain väge Ki tiidi pitsiga. Eks ole, tema Pärekenega ja, ja ma arvan, et tegelikult tema Tenu, ma sain tõesti eestikelt säige sest jest, sest, sest selle temaga ma sain alguses no ennast väljendada ja lihtsalt Ta noh, rääkida ja tema, tema oli väga kannatlik, tähendab, tareke tareke ka tema on minu jaoks väga tähtis, kui tänapäevane, et et nojah, kena Liisi praegu tegeleb. Tema on Eesti film ja tema on lõpetas eelmine aastal oma magistritööd. Ja tubli tüdruk. Igatahes, ja ma arvan, et te oleksite võinud ju siis omavahel rääkida, aga mõnes ühises rahvusvahelises keeles, aga füüsite siis ikka harjutada. Eesti keelt? Jah, täpselt nii, sest tegelikult ma mäletan väga hästi seda asi, et alguses ta räägiks mulle seda, et tema ei oska mitte eesti keelde. Ja seda ma usun, et ka jäid uskuma. Muidugi uskuma ja siis mul ei olnud mingi muud võimalust, kui eestikeelne pärast selgus, selgus, mitut-mitut, aastat, tare, hitid müüdud, ma ei tea, aga vähemalt kaks aasta pärast tegelikult tema oskab. Inglise, soome, saksa, isegi noh, ühesõnaga. Astusid üsna. Keeletundliku inimese juurde, nii see on tore, aga nüüd eesti huvi jätkus ja oli vaja ju midagi, oli vaja oma õpingud lõpule viia kuidagiviisi, mis su põhiala ei olnud ju siiski eesti keel üheski ülikoolis? Jah, et siis edasi õppisin ikkagi eesti keelt Pariisis ja ja peale seda oli nii, et ma otsustasin põhjalikum põhjalikum eesti keelt mitte ainult eesti keelt, vaid ka õppida politoloogia, meie politoloogia instituudis Pariisis. Et, et nii, et ma saaksin ka. Ta Eestit nagu oma uurimisobjektiks või natukene tutvuda Eesti olude ja Jah, jah, ma arvan jah, et ei ja siis siis otsust, et noh, mull sain sisse, sest ma sain nagu üks kahtlev magistrantuur fantuurt teha politoloogia instituudis, siis otsustasin siis niiviisi, et Eesti Eesti teema Ja sinu magistritöö teema enam-vähem kui prooviksime seda eesti keelde tõlkida. Noh, et siis oleks nii, et eesti haritlaskond, oma identiteedi taasleidmine, protsess pruda seismise protsessis ja Euroopa integratsiooni kontekstis, see oli siis muidugi noh, viis aastat tagasi. Nii et. Ja ja selleks pidid sa loomulikult siis selle eesti haritlaskonna vähemalt mõnede liikmetega kokku puutuma ja leidma mingi lõigu, millest või mingisuguse ajaperioodi või mingi sündmuse, millest oma magistri teha. Jah, et just siis ma mõtlesin, et kuna noh, magistrantuur nagu Prantsusmaal kestab üks või kaks, mitte rohkem aasta, eks ole, siis Sa oled nii-nii palju aega, et muidugi kõik see eesti haritlaskond, realisti, nad on hästi, need on Eesti inimesed muidugi, aga see on ikkagi jooksmine. Et siis ma mõtlesin, et kuidas ma valin, eks ole, need ja siis ma väsisin nii niimoodi, et et ma mäletasin, et vääni kähkis on, kes olid siis minu eesti keele õpetaja Pariisis me ükskord tõlkisime. X x leige tahtis kirja, sain 40 kiri ja ma mäletasin seda, et siis oli noh kõik need 40 inimesed, haritlased, eks ole, ja siis ma mõtlesin lihtsalt niisama üks üks õhtu, et miks mitte need võtma ja, ja nendega kohtuda ja vaadata see protsess, et kes nad olid tol ajal ja, ja siis, kes nad on tänapäevane ja kuidas on või mis tähendab nende jaoks ka noh, olla harit, haritlane kas nende jaoks, kes nad on haritlased ja miks noh, ühesõnaga, et siis nendega töötada ja intervjuud teha ja nendega kohtuda. Igatahes oli see väga huvitav mõte ja juhendajatele meeldis. Võtsid selle vastu juhendajad, et ja tee niisugune asi. Ja kahe, kahe kahe muidugi, sest noh, niikuinii nimed. Eestis Eestis nad ei, Nemad ei Tõne, tundnud siis palju Eesti. Et ma arvan, et see oli, jah, nüüd ma näen, et see tõesti eriti hea mõte siis, siis ma ei aru täpselt, ma mõtlesin, et miks mitte seda teha, aga siis, kui ma alustasin seda tööd teha ja noh, kogunesid kõik see materjal, siis ma nägin, kui kuivõrd nojah, lihtsalt hea valik oli, sest et noh, nemad, köik on veel tänapäevane. Nii. Nii tahtis Eesti jaoks, ma arvan ja Niiatiivsed oma oma teeb oma tööd, eks ole, igav ja teoga nad on olemas. Jah, nad on teiste masinatega hea. Võid sa mõne näite tuua, jätame oma perekonna meie perekonna välja. Aga näiteks keelega kaustasid kohtasid, võib-olla ma ei tea, noh, Kaplinski ja kohtusid ja hakkame ja võtan selle vahetele. No niisiis mõnega nendest 40-st sa igatahes kohtusid. Kahtlesin jah, no Kaplinski ka muidugi siis Reinu Lutsu oli alguses minu esimene kontakt, eks ole, ja tema aitas hästi palju ka elesid lõikudes tema andis omaenda kontaktid ja siis siis ma solvusin Erik Rummo juurde ja Sirje kinni, Ordne ja kes mõne nimetan, kõik need 25 inimesed, kellega ma olen kohtunud, ma ei tea, aga, aga iga kahtumine oli seega ilulistega tahtis Tõnu Kaljuste ega ka ja ja, ja et et mul on ainetega tegema väga hea. Me oleme helistanud sellest jah, ja see oli kindlasti huvitav töö, kui kujutleda, et, et siin noh, see ikkagi nii-öelda hüppasid vette tundmatus kohas, sest tausta võisid ju teada ja selle kohta kuulda lugeda. Ja ma sellepärast jäin praegusele juurde mõttesse, et tegelikult sellest kirjast endast möödub 25 aastat sel sügisel ja võib-olla praegu see on niisuguse ühiskondliku ja poliitilise sündmusena juba ununema, aga see, et ta suutis isegi ärgitada kaugel Prantsusmaal mõne eestofiili nagu sisantransolvani tähelepanu niimoodi, et ta oma õpilasi suunas selle juurde, et see ikka näitab, et mõtted ja ideed ja ja inimeste vaimutöö tulemused liiguvad maailmas, kui ainult kui ainult leidub neid, kes süttivad ja huvi hakkavad tundma ja asja edasi viivad. Ja no nüüd me rohkem seda. Ühesõnaga töö kaitsesid ära ja kiideti heaks. Ja nii ja edasine elu on sind viinud Brüsselisse, kus sa praegu töötad Eesti sotsiaaldemokraatide grupi juures, nende abilisena ja kindlasti on see väga hea, et, et neile eestikeelne prantslane abiks. Sest kuigi nüüd need keeletingimused Brüssel Brüsselis on tõesti nii palju kui mina olen saanud piiluda ja kuulda. Head selles mõttes, et iga rahvuse liiges saab kasutada oma keelt väga laialt, aga ikkagi on hea, kui, kui on tugimõne suure keele oskaja näol. Aga nüüd kuidasmoodi siis sinu pilgu läbi seal suures brüsseli euromajades suurtes Brüsseli euromajades see eesti keel elab ja hakkama saab ja teised keeled ka. Kuidas see tundub, see keeleline asi, seal on see üks suur segadus. Jõle suur seenejäle Sigedus ei. Praegu tähendab, praegu hakkab kõik seda muuta, aga kui alustasime septembrist või augusti lõpus siis oli nii, et ei olnud lihtsalt piisavalt. Kebiinid, Ege lihtsalt kõik oli nii nägu eelmise Ligistatuuri all ja, ja pidi hästi palju. Nojah, mõtlema ja kuidas köik köik teha, muidu praegu praegu on on juba parem lein, et noh, selles mõttes, et saadikud saavad rohkem siin sünkroontõlget ja saavad rohkem ja tihemini oma emakeelt ennast väljendada. Ja. Ja nii, tegelikult seal ikkagi iga päev ma imestan, kui ma istun seal koosolekul, et kuidas, kuidas see töötab, see on tegelikult Euroopa parlament, on see ainuke koht minu meelest, kus kus on nii palju noh, samal ajal nii palju geen leia kui mõtlema seda, et iga inimene saab oma emakeelt nagu väljest. Ta saab ennast väljendada oma emakeeles ja ta saab tõlget ja ta võib minna mõne teise keele abil. Aga seal on siis need vahekeeled, eks ole. Et näiteks. Keegi räägib. No oletame, et eestlane räägib eesti keeles näiteks. Ja siis tema, keda tõlgitakse siis näiteks mõnda suurde keelt Jah, täpselt inglise keeles ja prantsuse keeles minu meelest saksa keeles, eks ole ja siis veel edasi siis sealt Sänna, kes tahab. Võtab siis sealt ütleme näiteks poole koola võtab, näiteks, valib ise, kas ta võtab siis selle inglise keele kaudu või, või prantsuse keele kaudu või või kuidas. Noh, oleneb kombinatsioonid, et kes, kes kes siin Kron. Sünkroontõlge on erinevad kombinatsioonid ja siis on erinevad võimalustega, siis me ei tea, kui on. Huvitav, kas seda reguleerib ka kuidagi arvutisüsteem, et vaadatakse, kuidas siit nii, nii et kellele mida, mis keeles või see on ikka väga suur niisugune suur süsteem kokku. Jah, on on küll, aga see töötab ja see on, see on tühiasi, ma arvan, et isegi, et et jah ja mina, mina sain tegelikult, ma olen nii, noh, ma olen väga hea meel, et ma saan eesti keelt seal arendada, eks ole, et kuna ma iga päev see on eesti keelt rääkida ja kuulata. Ma ei usu, et ma oleks seda saanud teha Pariisis, eks, mingi teine tööd, eksole, muide, seal, et, et ma olen ma end väga hea meel, et ma saan seda. Sa saad ka pisut õppida. Teil on võimalus seal ju vabal ajal vedava keeli arendada, ka õpid sa praegu veel mingit keelt? Jah, ma, ma küsisin oma inglise keeles arendajat, sest meil on seda noh, tege tahtis ja palju-palju noh, suurem osa dokumendist on ka noh, muidugi prantsuskeeles, aga ka inglise keeles ja mul on seda vaja, et ka noh jah. Et siis ma võtan kaks, kaks korda nädalas. Ja inglise keele kursustel käinud ja täpselt jaa jaa. Ei lange praegu Malle, kelle hingel liiga no. Ma läksin korraks välja, kella kuue, aeg kadus juba. Et ma võin sulle anda võtmed oma kimbust ja siis nii naise Anni, oled tagavara võtmeid? Ei. Okei. Selge, aga tule, ma lähen ära. Just. Tule, tule. Ja ometi tuleb muidugi rääkima nii. Ma isegi vajutan nupule, nii et me saame sealt edasi minna, kus me jäime. A jutt oli see, et sa õpid A eesti keelt ka. Täpselt, ja siis ma võtan jah, et krõivaid tund yhe T2 õpetaja õpetajaga, kes on Ingrid Rummo, et ja temaga jah, saame ükskord nädalas seda teha ja see on niivõrd vähe tegelikult. Sooviksin rohkem, aga noh, pole viga. Kui saad Eestis käia, vahel nüüd oled sa Eestis praegu sellepärast, et kogu suur hulk Europarlamendi inimesi tuli siia meie rahvusraamatukogusse oma istungit pidama. Strasbury ja Brüsseliga võrreldes on Tallinn nii väike ja meie suuremat konverentsi saalikki väikesed. Aga kas saadakse hakkama ja kuidas sulle tundub, kas see korraldus ja kõik on korda läinud? Lõiga karda leidnud ja mitte ainult seda, aga ma ma räägi siin köik need saadikutega ja, ja suurem osa täiesti need, need on väga hea meel, et nad on siin ja me saime väga hästi hakkama ju konverentsisaal on täitsa siukene rajani seal ja polnud viga. Ma arvan, et see on väge, tahtis, Nad on hetkel siin. Sotsiaaldemokrati no Eesti sotsiaaldemokraatide partei jaoks ja ja kui ma Ma mäletan seda, et kui ma käisin rahvusraamatukogus, noh ma uurida, eks ole, oma magistritööd või siis siis too laiali, noh, viis-kuus aastat tagasi oli siis. Ja siis, kui ma ootasime või no ma ei tea, aga noh, mõtlesime, et noh, Milelikkusele Eesti Iidub Euroopa Liidu ja ja, ja kuidas jah, taiakese eestlased tahavad seda või mitte, kuidas see toimub ja köik, köik see asi ja nüüd, kui ma eile istusin seesama rahvusraamatukogu ja nägin keik, need saadikuid erinev, et igal pool-Euroopast, eks ole ja köik siin kogunenud, et nii Jah, ja sina oled ju ka ikkagi selle väikene osakene sellest protsessist, nii nagu me kõik. Aga need ütles, oli, mis on eesti keeles kõige raskem? Prantslasele näiteks. No raske öelda, sest eesti keelde ikkagi tehti baski keel. No prantslastele ei, ma ei oska öelda, aga minule on. Noh ei tea vist tõesti need geened Käe teada anda, et hääldus ei peaks ju olema prantsuse keel on nii nõtke et äärsed ja öösiti ei ole teil raske teha. Helet hääletusega pole, pole viga, ma arvan, et ei ole yldse nii raske, ei ole. Aga. Käänded just see käänete süsteem, eks ole, ja võib-olla lauseehitus. Aga, aga kui sa oled saksa filoloog, kas sa tunned seda, et lauseehituses on palju saksapärast? Jah, on küll ja see on mulle isegi palju aidanud ka, et kui ma õppisin tegelikult Saksamaal, õppisin edasi eesti keelt saksa keelest ja, ja siis ma sain rohkem aru tegelikult. Prantsuskeelest saksa keele kaudu eesti keelt õppida oli nagu. Jah, oli islam ja ma sain vene, no palju asjad paremini aru. Jah, et miks need just nii ja aga siis mõni sõna võib-olla veel nendest kuulsatest kuulsatest prantsuse Estofiilidest siin hiljuti olid jälle meie tõlkijate seminaril Antantšer vaja on ja Pascal liisimeni. Kiivri Oliveri. Kuidas Oliver või oli kümmeetri mehhanismi, kuidas Pascal Olivia Oliveri Oliveri nii. Aga Jean lükk, Moro on peaaegu legend eestlastele. Tõlkinud siis muidugi ja ta on tan. Ta on täiesti omamoodi mees, ta on esiteks luuletaja, mitte õpetajatelgi ja ta on ja ületaja, tema oskab nii palju keelt, tema ei oska ainult noh eesti, soome, ungari, vaid ka muidugi vene ja isegi need väiksem keeles nagu mari komi ja noh, ma ei tea, need kestad tegelikult oskedega, ta oskab palju. Ja tema riigis tema jah, ütles mulle ükskord seda, et noh, et kui sa oled juba kuus keeld, eks ole, õppinud siis pole viga, et sa saad, iga järgmine on siis väga lihtne. Poliglad, põligled ja hästi armas mees. Ja kui kuulda jälle netti ja järgmise põlvkonnavõimelisi sidele, Antan sa läänitööst, siis ma sain kuulda, et tema initsiatiivil on tehtud veebisait täiesti, kus eesti kirjandust kõike võib lugeda, mis on tõlgitud prantsuse keelde. Jah, seda ta teeb, jah. Ta on seda juba jah ammu loonud ja ja igatahes paneb juurde. Ei tegija ja minu meelest me, need üliõpilased isegi ka aitavad natukene et panna kogu aeg midagi juurde ja, ja kui ma arvan, et kui kui üliõpilased seal Pariisis saavad ka aru, et neil on noh, et ja inimene, kes, kes õpib eesti keelde, on tähtis, eks ole, sest me ei ole nii palju, et kui iga iga iga üliõpilane paneb midagi juurde, siis. Siis on ju kokku, saab see ikka parem. Ma ei teagi, ma ei tohi sellest rääkida, äge, aga temal on, on ees, et tema on seda isegi juba alustanud teha. Eks lega viga, Veige kasulik asi tulevikus isegi oleks noh, nüüd juba juba ammu nagu kõige kasulik ja ka üks suur sõnaraamat. Minu meelest prantsuse-eesti eesti-prantsuse. Noh, aga internetis ära ja see on seal eesti suurt tööd, nii et võtab veel palju-palju aega. Aga Ma loodan, et neil täiesti kõik see meeskond, kes töötab, need, kes töötavad, temaga saavadki hakkama ja. Jah. Väga tore, kuni ma ei piina sind rohkem. Väga hea. Ilusti sa räägid. Ei räägi aeglaselt. Mulle.