Tere kultuurimaja asub täna Vanas-Egiptuses. Me teame, vähemalt arvame teadvat, et Egiptust valitsesid vaaraod. Mäletame koolipõlves Tutanhamoni ja Ramses teist ehkaa. Kuidas vaaraod elasid, kui palju me neist teame, kui palju on juurde mõeldud ja kui reaalne oli, et muistne egiptuse tavaline talupoeg oma silmaga mõnd valitsejat näha sai? Egüptoloog Sergei Stadnikov on meie tänaseks giidiks teekonnal 5000 aasta tagusesse aega. Samme ja mõtteid aitab seadega Tarmo Tiisler. Meie saade on ennekõike neile, kes armastavad kaasa mõelda ja seda ilmtingimata oma peaga. Kultuurimaja. Sergei Stadnikov, teie eriala ja, ja suur huvi ja suur armastus on helgitoloogia. Öelge palun, tavainimese jaoks Vana-Egiptus, tähendab, ma arvan, ennekõike vaarausid ja ennekõike püramiide. On see õige lähenemine või on see väga lihtsustatud lähenemine, kas Vana-Egiptuse ajaloos kultuuriloos olidki nad punktid üks ja kaks? Põhimõtteliselt lihtsalt on see õige lähenemine, kui väga täpselt rida ajada, siis marjastaks järgmiselt. Egiptus on kõigepealt Niiluse maa seejärel vaarao, tema ja seejärel püramiidi dema. Kuna vaaraod valitsesid Muinas-Egiptust vähemalt 200, kui mitte enam aastat enne esimeste Lamiidide ehitamise algust, need juba aastalt tsirka 3100 enne Kristuse sündi enne meie aja arvamist. Ja jumal-kuningas vaarao, tema siis troonis sümboolselt, kui soovite seda Egiptuse ühiskonna püramiidi tippu olles siis jumalik Valdja. Olgu öeldud veel, et sõna vaarao eesti keeles on see täiesti olemas. Nagu teisteski keeltes, pärineb tõepoolest Muinas-Egiptusest. Ja see laen on tulnud meile nii Kreeka kui aga eelkõige vanad testamendi kaudu algselt tähendasse tinglikult lugedes, sest me ei tea täpselt, kuidas hääldati per A mis tähendab suurt maja. Ja alguses see suur majad tähendas institutsiooni teatud analoogia näiteks valge maja ja kremliga näituseks ning kusagil uue riigi lõpust 1000 enne Kristust, võib-olla veidi varem, võib-olla veidi hiljem hakkas säpeer vaarao tähistama juba ka persooni, see on siis isikut son siis jumalikku valitsejat. Aga vaarao tähistati Muinas-Egiptuses ka teis teisiti. Tema jaoks oli ka mitmeid-mitmeid nimesid. Neist ilmselt kõige vanem on nii sutt Tingrich hääldus jälle, mis tähendab kuningat? Vene keeles on tõlgitud see, et seal, mis muide vastab algselt paremad paremini selle tähendus Euroopa keeltes õhtuma keeltes on see, kas Könik roa siis king. Aga see vene keel tuletatud tseesar on? No ta kätkeb nagu suuremat sellist. Üliinimlik Q olemuse sõnumit selle pärast ja nisubiti, mis on juba esimesel dünastia ajal juba selle algusest Muinas-Egiptuse valitsejate titulatuuris, tähendab üle ja Alam-Egiptuse kuningad, see tähendab kogu universumi, millega Egiptus samastati eriti just kõige varasematel aegadel siis valitsejat peale selle üks selline tähistus oli ka. Isand siin eesti eesti keel pakub paremat, et mõistelist sõnamängulist võimalust, kui näiteks vene või siis saksa keel paneme ühe S-i juurde, on issand, nii et isand on tuletatud isandast ja nimelt selle tiitliga rahvusvahelises diplomaatilises korrespondent, siis egiptuse kirjutajad ei pöördunud kuunagi võõramaiste valitsejate poole. Kes noh, uue riigi ajal võisid sisuliselt olla võrdväärsed vaaraole näiteks seal mobiloonia suur valitsejad neid ikka nimetati kasse niisud võikega Kallase kepi kujutav selline sauali tähendab, tähendas verbi valitsema või substantiivi siis valitseja need ka sel moel hega aga neb. Isand issand, oli jäetud ainult omamaisele jumal likule valitsejale. Siis märkimaks jah, jumalatele, et isand, issand. Nii et kui me räägime Vana-Egiptuses, siis me võime väga laias laastus selle mahutada ilmselt kahe aastatuhande sisse umbes 3000 aastat enne meie aega enne Kristust, kuni siis 1000 aastat enne Kristust, ma loodan, et, et niivõrd üldise perioodiseeringu võtate vastu. See on juba üle 3000 aasta vabandust, see tähendab niiviisi, et Ülem ja Alam-Egiptuses tekkinud riiklikud moodustised eel ühtse Egiptuse struktuurid kindlasti olid juba olemas 3000 503300 enne Kristust sellest ajast pärinevad ka esimesed hiljuti tsirka seitsme aasta eest leitud kindlad andmed ka kirjast. Nii et sumer ei ole teps mitte kõige vanema. Kõrvuti Egiptusega on ta kirjasüsteemi leiutaja ja nagu öeldud, 3000 103200 võib-olla ühendati siis ülem- ja Alam-Egiptus. Ja kui lähtuda siis formaalsest jumaliku Paaraude titulatuurist ja legitiimsuse pretensioonidest siis Kleopatra oli neist kindlasti viimase nokk, kes oli sunnitud teostame enesetapuaastal miinus 30. Enne Kristust ja veel hiljemgi, mõnel korral, kui Egiptuses oli saanud Rooma provintsiks, siis üks ülestõusnute juhtidest lihtne talupoeg lasema nime märkida vanassistitulatuuris. Nii et see oli juba kolmanda sajandi teine pool peale Kristust. Aga kui ajada järge väga punktuaalselt ka nii-öelda hemoglobiini ja geneetika tasemel siis on nii. Viimane puht-egiptuse sõjaväepäritoluga valitseja son Sis nektaneeboteine, kes otseselt oma tiitlites kasutas muide Senuselt esi esimese sessostrise kreekapärastatud tiitleid. Niiviisi tema siis tõusis pärslaste ülemvõimu vastu ja ta valitses kohe mitmeid aastaid ja ta oli kuulutatud ka Vaaroks ja see oli siis neljanda sajandi esimene pool enne Kristust need nii või teisiti 3000 aastat. Kleopatra teatavasti olid Kreeka Makedoonia päritoluga ja selleks ta jäigi, tõsi küll, erinevatest enamikest, oma eelkäijatest pärimuslikult valdas keeles ja ka kirjas siis egiptuse keelt, mis tollal oli juba seisak. Põhines juba sellisele Timuutlisele keelel, see on siis see keel, mida võiks võrrelda, kui vana riigikogu võrrelda, see on siis kolmanda aastatuhande enne Kristust esimene pool nagu tänapäeva Itaalia ja keskaegne tantaegne siis keeled, aga ikkagi. Aga mis ma tahtsin küsida, on see, et kas vaaraode tähtsus kõikide nende aastatuhandete jooksul on olnud ühesugune Eesti inimese jaoks peamine teavion need Vana-Egiptust valitses vaarao. Kas ta oli sama tähtis nii 3000 aastat enne Kristust kui ka 1000 aastat enne Kristust persoonile? Oi-oi kui hea ja samal ajal mitmetahuline ja keeruline küsimus. See on probleem, mis kindlalt kuulus, kuulub ja jääb ka edaspidi kuuluma Egiptoloogid tähtsamate uurimisvaldkondade hulka see tähendab vaarao ütleme olemuse, tema võimu mõtestamine ja selle reaalse Reaalsusega kokku toomine esineb tõepoolest hästi palju erinevaid teooriaid, mis siiski nagu suubuvad kahte üldiselt sellisesse lähenemisnurka. Üks neist on see, et, Neljanda aastatuhande lõpust kolmanda aastatuhande alguses suurte püramiidide ehib, mis ajal, no näiteks 2700 tsirka esimene siis maailma säilinud vanim monumentaalehitis on siis Sakalas asuv vaarao Gioosseli astmikpüramiid ehitatud Sisvisiiliigim hote pywoolt ja siis see juba neljanda dünastia poole vana riik kus siis Nofro ajast üha enam ja enam katsetust ei eksimuste meetodil jõutakse siis esimese noh, klassikalise Sis püramiidi arhitektuurne CD-ga teostuseni ja tema siis järeltulijad, poeg, huh egiptusepäraselt käiga Pathia ups ja siis seejärel siis Chedefra ja hapra Kauramicerinas nad siis ehitasid. Ja no selle sanga ajaliselt vanemteooria järgi just nimelt sel perioodil vaaraudes suhtud digikõige ehedamalt kõige siiramalt ja kõige otsesemalt, kui jumal lates see nii, ja kui ilmusse tiitel saata saan, siis Raap ehk päikese poeg, see ilmus neljanda dünastia siis keskpaiku, esimene oli sisse Fra, aga see ei kinnistunud küll aga siis neljanda dünastia lõpust siis näiteks saksa teoloogia Egiptoloogid Sigrid molens arvas, algas niisugune ehk kõrvalt mitte eriti hästi täheldatav Vaarov jumalikkuse aega möödas sajandeid aastatuhandeid kestev murenemise protsess, vastuoluline, mida nüüd aastatuhandeid hiljem on väga raske ja kindlasti ka osalised lausa võimatu rekonstrueerida ajalise distantsi allikate suhteliselt nappuse tõttu ja nende ühe külg, kus sul seetõttu nii et vot nii teine, aga mida siis esindas juudi-vene pärit tuluga ja vene keelt vallanud prantsuse egüptoloog, Sors poolsineer? Tema arvates kas oli nii, et kui see oligi jumalikkuse aasta, siis algusesse üsna peada redutseerus selle mõistmiseni, mida meil jettide keskajal ja uusajal ka oli Euroopas monarhia suhtes jumal noorte poolt valitud, võitud salvitud. Aga nad ei olnud jumalad ja ta toob oma siis monograafias terve hulga reaalseid selliseid näiteid, osutisi, kus vaaraod eelkõige siis elu tarkustest papüürusekirjanduslikes tekstides kujutatakse. Nõrgannast hirmununa osutatakse ka tema kaudselt, tõsi küll, mõrvamiseni, aga siiski ühemõtteliselt arusaadavalt. Teate, ma ütleks selle peale, nagu öeldakse, ja tõde võib olla kusagil vahepeal ja ta ongi vahepeal, kusjuures see tõde oli kindlasti vastuoluline. Nii egiptlastele endile. Ma mõtlen preester konnale, rääkimata siis alamrahvast, kes sellistest probleemidest pead ei vaevanud ja tal ei olnudki vastavalt vastavad aega haridustki. Aga hea vaevamiseks. Nimelt need kirjandustekstid, noh, minu poolt näiteks tõlgib, Sinuhe jutustuses on vihjamisi öeldud, et esimesse on siis keskmine riiksand tsirka 2000 enne Kristust loomisele ja nii edasi. See on üks moment, aga ametlik ametlikud tekstid on siis mälestusmärgid, mida meie siis käsitlev tekst templite seintel näiteks Oveliskidel seal on, esineb ta muidugi valitseja jumal kuningana päikeseasemik, kuna siin maapeol, kes jumaliku staatuse kindlasti sai, mitte ainult, et mitte niivõrd oma sünni kaudu iga selle pärimise kaudu, vaid püha riituse kaudu, kuid astus troonile meie mõistes, mis kestis ilmseid kohe hea hulga päevi ja oli üsnagi keerukas. Ning seesama Hebsedi pidu, mida algselt tähistati esimest korda 30 aasta pärast, kui konkreetne vaar hakkas valitsema, mis on sakras Choosseri siis püramiidikompleksis üsna hästi säilinud ja kus kujutatakse rituaalset jooksu, pole välistatud, et sarnaselt näiteks teisteski ka Euroopas olnud hõimude juures kätkes. See valitseja endas kogu hõimu, hiljem rahva, võib-olla isegi esimese kahe dünastia ajal elujõu seda maagilist elujõudu ja selle Hebsedi riituse ajal pidi ta ümber ühe suure väljaku jooksma. Ja ta tõenäoliselt Choosserkas jalutas, jooksis tõestamaks, et ta on võimeline edasigi siis valitsema, juhul kui seda ta ei oleks olnud. Tema puhul enam seda kommet ei joonud, aga varem kindlasti ta rituaalset siis hukati ja tema asemel siis astus tema siis järeltulija poeg. Nii et see probleem on jällegi keeruline. Ning hiljem esimese dünastia lõpuks kindlasti sellised selline komme kadus, muide, selleks ajaks loobuti ute esindajate naistel lõpuks kohe päris kindlasti ka inimohverdustest matustest, see tähendab, kui surnud vaaraole läksid seal enne kõik püramiide juba nii hämmastava taolistesse suurtesse hauakambris sellesse ka kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt meid ja siis üks hea hulk tema teeniaskonnast ja isegi mõned naised. Egiptus üsna pea ruttan kohe rõõmustada teatav inimohverdustest, selles mõttes Ta loobus. Ja mis puutub sellesse Hempsteadi pühasse riitusesse, siis hiljem peale kolmekümnendat, siis valitsemisele aastat, kui ta veel elas, on ikkagi üsa kõrges eas. Siis hakati kordama iga kolme aasta tagant ja täiesti õieti, sest maa üldiselt arvati, kas seda sa oled riitused kes teab järsku teatud määral neil oligi mingi võime ja mõju. Et ta sai vähemalt osaliselt tagasi ka selle oma mehelik füüsilise jõu gaasigitamis jõud, sest Vaaro kätkes endas egiptlaste arvates kontsentreerida kujul kui jumala asemik ja omades nii jumalikku kui ka inimlikku loomust näitena hakkame lähenema siis kristlikule dogmaatika-le kontsentreeritud kujul kõike seda, mida nad siis tegid, arvasid ja lõid see tähendab, ta vastutas korra noh, maailma universumi eest, mille siis vastu barbaarsuse ülekurnatuse vastu. Jätkame juttu Vana-Egiptusest ja meie tänase saate peakangelastest vaar Audest. Stuudios on egüptoloog Sergei Stadnikov ja saatejuht Tarmo Tiisler. Te asute kultuurimajas, lugupeetud kuulajad. Kultuurimaja. Kas üks egüptoloog oma elu jooksul jõuab läbi uurida kogu allikmaterjali, mis Vana-Egiptuse kohta nii väga laias laastus, kas ta tuleb ajaliselt sellega toime ja sellega saame mingisuguse ülevaate sellest, kui suur see allikmaterjal on, mille põhjal me tänapäeval teeme järeldusi selle kohta, mis juhtus? 5000 aastat tagasi näiteks kohe läbi lugeda. Inglise, prantsuse, saksa keeles on väga palju tõlgitud, kommenteerid vene keeles, on ka palju, aga mitte nii palju. Jõuab nii, aga te küsisite uurida ja vot seda uurida muidugi ei jõua. Aga Ma tahtsin öelda seda, et Egiptuse puhul, nii et egiptlased tajusid muidugi päris hästi, eriti pärast vana riigivaringut seal katastroof, seal oli palju suurem katastroof. See oli nende maailma katastroof, oli kindlasti suurem. Varing, suurem suurim vapustus, kui noh, ma isegi ei teagi, millega seda võrrelda, isegi mitte 40. aastaga, siin Eestis see oli suurem vapustus, kui Euroopa maailm 1000 914918 varises. See oli suurem vapustus kui teine, maailmas on sellele järgnenud aeg. Miks? Sest palju tuhandeid Nad elasid kogu Egiptuse erakond elanikkond väga suures rütmis ühtses, kus järjepidevus oli niivõrd suure tajutav, et kui tuli see meeletu jama, kus ülikutele hakkasin end uputama, nähtuseks kippoveeri siis kaeblustes Niiluses, aga nad ei saanudki end uppus, siis olid krokodillid, õgisid nad ära. Nii meeleheitest, et nad ei olnud nii, et misasja see on ja tekkis nälg ja kaos. Ja see kestis muide 150 200 aastat, kuni tsirka 2100 kokas konsolideeruma, vat see oli esimene nii öelda tsivilisatsiooni varing ja väga-väga drastiline ja sisemistest põhjustest ajendatuna. Aga, ja ma arvan siiski, et pärast seda kogemust üldiselt see jääb, et tõepoolest toimus Egiptuse valitsejate jumalikkuse väga aeglane järk järk-järguline nii-öelda siis noh, ütleme nõrgenemine mida, tõsi küll, ütleme jälle tõstsid mitmed tugevad suured valitsetud moosis, kolmas näiteks 15. sajandi esimesel poolel nad lihtsalt või Ramses, teine, kes valitses vähemalt 667 aastat, nii näid näituseks oli eksam kolmandal eluaastal. Aga tendents väga-väga aeglane oli siiski olemas. Ja mitte juhuslikult ei ole nii, et pärast esimese aastatuhande saabumist umbes esimese aastatuhande keskpaigaks Egiptus formaalselt, et ta valiti, aga oli nii, et Alam-Egiptuses oli üsna liibija dünastia Evikipitiseerunud. Aga Teebas oli ju nii. Ta valitses vahetult Amon oma preestist oraakli kaudu ja selle preestri siis tütar formaalselt siis abiellus siis selle ahamaniga, nii et preestrid siis võtsid võimu ja sisuliselt Ülem-Egiptusest tänapäeva Kruktoris. Võim oli nende käes ja see kestis kohe mitu mitu sajandit. Iseenesest mõista niisugune noh, see väljendab, et ikkagi teatud sellist kindlat tendentsi, kuid siiski on nii, et ainujuhil põhinev või Vaarodo võib, aga see oli kui idee, kui üks tsivilisatsiooni projekt, kui neid nii moodsalt rääkides, nii, see on niivõrd arheotüüpilised läbivalt Egiptuses. Et no tänapäevagi Egiptuses sedasama president küll Egiptus nad araablane islami tsivilisatsiooni tähtis osa on Egiptus, konkreetsemalt isegi araabia maailmas üldse elanikke Arsale Araabia majandus on circa 150 miljonit inimest. Hosni Mubarak on siis president juba 1981.-st aastast ja võib-olla kindlad, et jääbki nii, see tähendab Te võim on seal on seal alati Egiptuses tugev olnud lausa kui ta ei ole tugev, siis sageli kaos. Öelge palun. Kui palju üldse tavainimene vaarao kohta mingit informatsiooni sai, siis tänapäeval ilmselt iga riigi kodanik oma valitsejast näeb, telerist näeb vähemalt ajalehe pildi pealt. Kuidas üldse niisugune tavaline talupoeg sai teada, milline see välja näeb, sest ma arvan, et nende inimeste hulk, kes üldse oma silmaga elus vaaraod nägid, oli ju võrreldes üldise elanike hulgaga kaduvväike, et mismoodi see kommunikeerumine käis. Väga moodne ja jällegi kiitma väga moodne küsimus, aga siiski. Asjakohane see tähendab tõepoolest, kuidas kommunikatsioon käis eriti vana riigi ajal. Vaaraod nägid vähesed. Üks näide veel lisaks esimene teadaolev siis kirjanduses saad aru? See võiski nii olla ka, sest noh, kui see motiiv seal on, siis on vaarao minek välismaale sõjaretkel. See oli siis Senused, kolmas Kaheksateistkümnendal sajandil enne Kristust keskne riik, see on siis Obeku autobiograafias tema hauakambris ma tõlkisin selle ära ja siis ma uurisin, vaatasin, millal see on siis tõepoolest, et ja kuskohast tegevus Tõmust, siiami juuresq siis piibli sitsem Sekneb egiptusepäraselt tänapäeval seal Nablus, kui ta, need valdavalt Araabia islami elanikkond veidi muidugi uudiskabiinis, aga tahtsid nad sinna tasustada veidi kristlasi, peamiselt seal, nii see on üldiselt päris Iisraelis sügaval sees need sinna seal oli, seal ta siis tegutses ja lõi vastaseid seate mõrvareid. Neid sõnu sealt esimeses hostelis, mida on sinuga, keda on sinuga mainitud, ta ei olnud veel vaarao, ta oli nii-öelda troonipärija, kui juhtis sõjakäiku Liibüa laste vastu mitte segi ajada tava Liivulastega ja sai teada, et ta isa surnud, tapetud viimseni ja luteri ruttu tagasi pealinna. Sest noh, võimu haarama seal sai aru, et seal mingi jama. Nii, aga ka hiljem, kui siis vaaraod end ilmutasid alamatele ja ka lihtrahvas suuremal määral võis kasvõi silmaga, kellega näha, no näiteks kuninga residentsis mingis protsessioonis või vähemalt seal, kui ta kandetoolis kant, niisiis, et näha teda Vähemalt seda kohta see suurenes, aga ühtlasi ei olnud väga siis ta ei olnud väga sageli. Uue riigi ajal koolid, need moosis, kolmas Amena otepää, otepää, teine Ramses muidugi olid, nad olid suured nii-öelda vallutajad ja siis loomulikult sõdalased, nägid neid niiviisi. Aga. Kui võtta sõnas ja pildis informatsiooni siis üheks neist on, nagu juba ütlesin, siis papiirustele kirja pandud tekstid, mida meie tõlgendame, kui kirjandus muinasegiptuse keeles ei ole abstraktset mõistet kirjandus, aga kirjandus on mida meieni, nii et suur hulk selliseid, konkreetsemalt tähistusi ja hästi palju neid ja abstraktsioonile üliväheses. Kusjuures seal üsnagi inimlikult võidakse siis seda vaaraod siis kujutada niiviisi rääkida kas mõrvamised või, või Ramsese puhul näitlust seal. Luks olis suur teada, kuidas ta templi seintel, kuidas ta siis teise võitles oma elu eest ja Hediitidega see oli üks moment, siis kirjandused, aga need ei, sageli ei saanud ju olla autentne üks-ühene informatsioon. Seda enam, et Muinas-Egiptuses lugeda-kirjutada mõistis, noh, ma annan kõige sagedamini sellist aru näinud kaks ja pool protsenti elanikkonnast, mina olen optimist ja siis loomult ja et vähemalt v rida. Osaliselt kirjutamine on teine asi, aga noh, panen veel juurde, nii et viis protsenti, aga no see on ka nii, nii kus nad veel, Nad, nägid ju templite juures nende monumentaal plastikat juut, seda ju. Reli Filjelgaa. Kusjuures kaugeltki kõik ei kujudega reljeefi või joonistused, mis eelkõige templites olid uue riigina sageli surnutemplis vaaraode juures, seal. Olid eelkõige ju preestreid. Selle puhul on see, et inimsilmale väga sageli olid nad kehvast kehvasti nähtavad halvasti jumalate jaoks, hästi kõrge, 24 meetrit kõrge mingisugune nimi, näiteks vanni. Aga osa ei olnud, osa oli täiesti olemas, nii et vot nii näituseks luks soris Tänapäev Lukselis, mis oli siis kunagise maailma linna Teeba egiptusepäraselt tinglikult lugemine uvasset siis sissekäigu eest, Amon Ra tempel nii. Ja seal on kaks Ramsese kuju ühe, siis nii-öelda pilooni värava ees ühel või teisel pool, nii fundamentaalset, hästi toredad. Nii kunagi oli ka kaks obeliski, üksnes seisab teine anud plasedele konkur Pariisis Mohammed Ali kingitus siis Prantsusmaale. Nii. Ja siis oli näha, kuidas ta üle ligi 20 meetrit kõrge koos alusega siis need, ma näen taal vaarao Sis droon kivist mis seal siis olid kujutatud idealiseeritud kuid siiski teatud viduaalsete joontega, mitte nii, et üks šabloon, ei, nad on siiski erinevad. Nii, aga idealiseeritud silmal ta tähe täies noore või täismehe jõus elu jõusson, nii. Kusjuures kujutamine kindlasti see aeg, kui ta oli juba noh, kõrgias kindlasti, nii ta istub. Ta istub troonil ametlikus poosis, seal tal on kirjas ka tema nimi, sest ei ole mingi anonüümne skulptuur, egiptlased, markeeris, heid reeglina kõiki skulptuure ja reljeefidel, mida nad tegid ja kes nad olid ja nii edasi sellel maagiline tähendus ja tema all krooni all niiviisi on kujutatud niisiis ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamist, see oli siis kõige tähtsam ja kõige vanem valitsemisvorme universumi siis ühendamine ja korra hoidmine selles ning asiaate ja siis lõunapoolseid mulje, noh, on kohe näha selliseid neegroitseid joone niiviisi, kuidas Nad on alistatud, on kinni seotud ja ta tallab nende peale vaat selle jalgade alus alla. Et see on üks moment, kus võidi siis näha, aga ihusilmaga ja veel lähedalt. Oi, see oli meeletu. Meeletu, meeletu, meeletu haruldus, neljandal dünastia suurte püramiidide ajal. No ma olen kindel, et vaaraod nägid ihusilmaga ainult kõige lähima lähemat siis sugulased ja siis õukonnas, et kusjuures nemad pidid siis tegema pruskeneesist või sügavamale, kummarda. Kultuurimaja. Üldiselt ajalugu konstrueeritakse kokku nende allikate faktide põhjal, mis meil teada. Kas egüptoloog ja kohta võib öelda, et mida rohkem allikaid ühe või teisevaara kohta on, seda tähtsamaks on ta ajaloos kirjutatud või on või on niimoodi, see on vist Tutanhamoni puhul räägitakse temast on küll palju teada, aga oma tähtsuselt Vana-Egiptuse ajaloos ta ei mänginud suurt. Dolly muidugi, ta ei mänginud suurt rolli. Esiteks teiseks kirjalikke allikaid on suhteliselt vähe. Tutanhamoni kohta. Mõisad kesti säilisid, sest ta elas, suri emb-kumb kas 18 19, eluaasta vanusest. Nii. Aga üks Tutanhamoni niinimetatud restauratsiooni Steel, mis tema nimel siis preestrid lasid välja lüüa, see on tähtis ajaallikas seal, kus mainitakse seda, et et nimeliselt, sest see on jälle, see on suhtumise küsimus, kedagi nimelised nimetad siis sa ka tõstatada, suhtumised, enne seda jumalad, lahkusid Egiptusest, nende Blind ja siis pühammud olid. Unustuses ja siis noh, kaoses niikuinii tulin, mina lasi selle ehitada ja taastada need Mittisi kaudne, vaid otsene viide siis Ehnatoni ühe selle põhilise, tema eelkäija siis valitsemisele ja just nimelt sellele usurevolutsiooni kehtestamisele selle Katslat läbiviimisele 18. aasta jooksul. Ja jah, seda küll sedaviisi võib küsimust püstitada, teisalt, aga need Egiptoloogid on veendunud, et egiptlased ise pidasid näiteks Varoznov Frut kellest on allikad ka hiljem santsis neljanda dünastia esimene Vaarov ja kolme püramiidiehitaja neetiks Meidumisegaks, siis ta uuris, kusjuures meediumi püramiid varises sisse nii isendite viimane, siis katse-eksituse meetoditel ehitati valmis. Ja väga hästi nii-öelda punane püramiid siis teda egiptlased mäletasid Yoksist Hufu ei ole tema kaasajast peaaegu midagi, sendid ainult üksikud siis ütleme Raikkirjade fragmendid või tiitlid. Niiviisi, näiteks tema nimel, ma olen ise seal mõned ära tõlkinud. Seal Siinai poolsaar, see oli Egiptuse lähisvälismaa seal Egiptuse südant tahtsid kontrollida sest seal tähtis sillapea Aasias lisaks veel kirgiisi Malachi idi, vase leiukohad, vot nii. Ja seal on tema nimi, on muuhulgas teatud, et võõraste maade löömine ja kõikide nomaadide põrmustamine J, aga need on lühikesed laused. Aga sellist nii-öelda ulatuslikumalt informatsiooni siis Hufiopsi kohta ja saame alles Heroodotaselt, mis on suures osas või paljuski me ei tea, kui paljud, tõsi küll, legendaarne tsirka aastast 450 enne Kristust, need vaadake püramiidi ehitamine, ehitamised siselt jooksjal, ütleme vähemalt 2670 nendega sistest ühe 2000 aasta hiljem siiski Roodates käis Egiptuses ja siis vestles. Mõnede Egiptoloogid kahtlevad, et ta reaalselt Egiptuses oli, see on juba teine küsimus. Aga siis pärimusliku, mis siis rahva seas olid need ja aga kindlasti egiptlased hääletasid, sest selle suure püramiidi ehitajad, no ei saa mitte mäletada, on selge. Ja. Kui kas Nov ru ja siis huh Cheopsi siis väga tähtsate valitsejate hulka. Ramses teine näite kao ka, aga see on juba uus riik ja tema ajastust on palju seinid ei olegi enam, tema ajastu on osaliselt kajastatud ka siis geneesises vanas testamendis tema ja siis tema vahete järgneb merre nektar. Nii tud moosis, kolmas, kellest on säilinud päris palju tekste kaasa arvatud siis kannakis ma olen ühe suure siis fragmendi moosis kolmanda siis sõjakäik ei saa asjasse sellise pealkirjaga all tinglik Pealkiri minupoolne ära tõlkinud ja kommenteerinud, et k temast on ja see on päris palju säilinud. Nii et väga erinevalt võiks olla. Kas viimastel aastatel on vaaraode kohta midagi põhimõtteliselt uut ka leitud või on see, mis juurde tuleb, ikkagi hästi väike killukene ajaloost, mille põhjal siis midagi muudetakse, aga põhimõtteliselt mitte ja kas Egiptoloogid, et loodavad veel, et, et nad saavad teada noh, midagi põhimõtteliselt uut varade kohta, et leitakse kas mingi papüüruse kogum või, või kuskilt püramiidist leiutatakse midagi, mis ühe või teise vooru hoopis teise valgusesse toob ja hoopis kõrgemale välja tõstab kõrgemale. Keeruline küsimus. Kõigepealt rutan nii sihtpunkt üks. Egiptuses igal aastal leitakse olulisi arheoloogilisi leide. Aga mitte niivõrd jumal valitsejate kohta haarangu kohta. Näituseks. Sõna otseses mõttes kõige rohkem poolteist kuud tagasi austraalia arheoloogiaekspeditsioon Sakaras nagu öeldakse pool juhuslikult leidis kolm hästi säilinud muumiat hilisemast ajast isegi. Hauakambrid olid olemas samuti. Aga nüüd, vaaraod on niiviisi, et väga palju tööd püramiidi tekstidega, see tähendab, see on see Sakara kompleks. Sest seal ei ole ainult Choosser, vaid seal on ka sellised road nagu una seal teeti unases. Ma olen käinud seal valimised varisemisohtlik siis on seal tähistaevas kujutatud loosaga Sarga kambris need nii Jan olemas. Ja ma ütleks seda, et see on Need, Tiksid ammuditeeritud aga neid on vaja täiendada, sest on hiljuti tulnud, et välja, et mõned kuningannale hauakambrites olid kaharat püramiiditekstides vähemalt fragmendid ka see, mis algselt oli või on see, mis säilinud, nii nagu vaja läbi töötada, tõlkida muidugi kommenteerida. Need tekstid on inimkonna kõige vanem ja jääbki selline ulatusliku suut, religioossed tekstid kogu, mis siis esimest korda pandi kirja tsirka 2400, võib-olla varem enne Kristust üle. No ütleme peaaegu neli ja pool 1000 aastat tagasi vaarao unas, kes on siis maetud, kes oli maetud sakras araabia nimesid, kohanimi siis püramiidis hauakambris ja nende tõlgendamise osas on meil väga tagada ka palju tööd. See on keeruline, siis on juba kogemuses sellega muuhulgas tegelenud ja nii keeleliselt, aga eelkõige mõisteliselt siis no mida on seal mõeldud, seal kirjeldatakse tegelikult teispoolset maailma, kuhu jumal kuningas siit kaasa arvatud tähtis tähistaevas tähtede juurde allilma mõnevõrra. Oh religioossete tekstide motiivid ja osalised, need tekstid lähevad Egiptuse riikluse eelsesse pärimusliku aega, kui ei olnud veel motiivid, kui on tulidki siis kirjagi või see kirjalas hakkas tekki. Need selles suhtes küll ja on hilisemaid teisigi tekste, niiviisi annab ju kommenteerida veel väga palju, aga ilmselt te ootate, kas on midagi uut siis, kas oodates on tulnud tuleb öelda seda. Viimased suuremad, olulised uued teaduse seisukohast täiesti uued tundmatud kassam, kirjalikud tekstid, no eelkõige papüürusel testi peale teist maailmasõda. Et enam kui 50 aastat tagasi ideed, kas siis euroopameegaa siis hoidlates või siis Egiptus leiti. Hiljem ei ole neid nii, see tund on tulnud, fragmentimist täiendasid, eelnevaid parandasid, nei tantsid, heitsid nüansseeritu tuua salt super, väga tähtis. Aga teie huvi oli sellest, vaat seda ei ole, seda küll. Aga ma ütleks niiviisi, et üks osa neid ei ole teps mitte vähe tekste, mis on avaldatud ja mida on siis ka töönad läbi töötatud niidi siiski neid vaja. Luues valguses ka teadmistega paleus graafiliselt ja keelelised ajaloolased, nagu öeldakse, uue pilu ja uute teadmistega täiendada, teadmistega läbi mõtestada, täiendada et tööd on palju, aga kes teab, Egiptuse kliima? Ülikuiv ja pinnas on sellised, mis me ei välista sugugi. Tuleb ilmale päevavalgele uus, täiesti papüüruse. Mind huvitab kõik need tekst, kas kirjandus, religioosne tekst, täiesti uus või nagu näiteks kagemni eluda tarkus, tinglik nimetus, millest on teada ainult hilisematest daatides. Kaks lauset, aga võib-olla tuleb see terviklikud suures osas kunagi päevavalgele, me ei tea seda. Pole välistatud seda 91. aastal maailmakongressil Torinas. Ma küsisin jänkist, arheoloogid Siim Raie nii käes niiviisi, et palju tema meelest on perspektiivikamaid kohti Egiptuses, kus võib siis leida, kus mõttekas teaduslikult uurida ja tema ses mõttes tema hinnanguliselt 170 kuni 300. Nii et sellist kohta, kus teatakse tonn, nii aga ei teata sageli, mida seal on ja mis seisukorras. Aga igal juhul see fakt on see, et kui teaduslikult uurida siis vähemalt 100 aastat vähemalt lähilähimad, et seda veel uurida. Ja veel sellest ajast 91.-st aastast ütleks nii enam-vähem see tema hinnang on leidude osas kinnitust leidnud. Sellised olid jutud vaaraudest, kui tekkis huvi rohkemat meenutada või uusi teadmisi saada, siis on kultuurimaja oma ülesande täitnud. Meie saatesarja kõige tähtsam ülesanne on ärgitada inimesi mõtlema. Sergei Stadnikov ja Tarmo Tiisler tänavat koos oldud kolmveerand tunni eest. Kuulmiseni kultuurimajas järgmisel laupäeval.