Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva neljanda juuni olulisemad sündmused. Mina, Liisu Lass. Tänast Eesti lipu 100 kolmekümnendat sünnipäeva päeva tähistati suure pidulikkusega mitmel pool Eestis, põhisündmused koondusid Otepääle ja Põltsamaale, kus avati ka lipuväljak. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja riigikogus 21. mail vastu võetud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusemuudatused. President, kuidas aga riigikogul uued ja mõjusad piirangud kehtestada hiljemalt novembri lõpuks. Eesti elektrisüsteemi haldur Ring tõdeb värskes varustuskindluse aruandes, et Baltikumi elektrisüsteemide lahutamine Venemaa süsteemist on reaalne teoks teha Aastaks 2025. Eesti saadab Ukrainasse alalise kaitseatašee ja panustab NATO ekspert. Missiooni ehk abistab vajadusel sealse kaitsereformi elluviimisel. Kaitseminister Sven Mikser leiab, et Eestis võiks asuda NATO eelvarustusbaas. Komisjon teatas täna, et Leedu on valmis alates jaanuarist euro kasutusele võtma. Samas kahtleb Euroopa keskpank Leedu inflatsioonimäära stabiilsuses keskpikas perspektiivis. Tallinna noorsootöötajad kardavad oma tuleviku pärast, kui linn otsustab Tallinna avatud noorsootöö ameti sulgeda. Ameti direktor ütles pärast läbirääkimisi linnaga, et on linnavalitsuse otsusest hämmingus, kuid jätkab linnaga läbirääkimisi. Helsingis kuulutati välja guugen, häimi muuseumi avatud arhitektuurikonkurss. Esimesest Turust valib žürii kuus finalisti ja võitjad kuulutatakse välja järgmise aasta juunis. Spordist. Suusahüppaja Kaarel Nurmsalu teatas, et lõpetab sportlaskarjääri, sest uueks hooajaks eelarvet kokku saada ei õnnestunud. Ilm on öösel ja homme Päeval muutliku pilvisusega, kohati võib sadada hoovihmasaju, tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Sooja on öösel 11 kuni 17, homme päeval 22 kuni 27, tuulepealsel rannikul 15 kuni 20 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Täna tähistatakse Eesti lipu sünnipäev. Päeva 130 aastat tagasi pühitseti Eesti üliõpilasseltsi sinimustvalge lipp Otepää kirikumõisas. Eesti lipu 100 kolmekümnendat sünnipäeva tähistati suure pidulikkusega üle Eesti ja ka Põltsamaal. Kuigi ajaloolased vaidlevad siiani, kas Eesti üliõpilaste seltsi esimene sinimustvalge, millest hiljem sai meie rahvuslipp õmmeldi Põltsamaal või siiski. Olev Kenk käis Põltsamaal pidulikku sündmust vaatamas. Sama on üks neid linnu, kus Eesti lipu 100 kolmekümnendat sünnipäeva tähistati suure pidulikkusega sest 1884. aasta neljandal juunil Otepääl õnnistatud Eesti üliõpilaste seltsi lipu õmblemise algatas Karl August, tema abikaasa, Paula, kaasatud olid Miina Hermann, hilisem härma ja Põltsamaa kihelkonna kooli näputööõpetaja Emilia Berman. Lipukangas osteti Põltsamaalt leibergi poest. Selles majas asub praegu muusikakool. Emilia õmbles lipu valmis Põltsamaa kihelkonna kooli näputöötoas. Riigikogu aseesimees Laine Randjärv avas lipu õmbleja Emilie Beekmanni auks Põltsamaale. Lipuväljaku meenutas sinimustvalge lipu tähtsust meie lähiajaloos. Sinimustvalgest lipust sai isamaalise meelsuse kandja kohe pärast lippu Otepää kiriku sisseõnnistamise. Eesti üliõpilaste seltsi tunnuslipuna mari võimude vastasseisust hoolimata hakkasid ülemöödunud sajandi lõpus Eestimaa ja Liivimaa kubermangude lippude kõrval lehvima laulupidudel laulupäevadel mitmesuguste seltside kokkusaamistel. Kas ini mustvalged lipud ja lindid südame teeb soojaks teadmine, kuidas annekteeritud Eesti vabariigis ootasid sajad suured ja väikesed lipud ning vimplid oma vabadusaega kõige kummalisemates peidikutes. Sinimustvalge lipp teeb meid omavahel sõbraks sõltumata erakondlikust kuuluvusest või kuitahes ägedatest vaidlustest. Ajaloolased vaidlevad siiani, kas esimene Eesti üliõpilaste seltsi sinimustvalge lipp, millest hiljem sai meie riigilipp, õmmeldi Põltsamaal või hoopis Tartus. Ajaloolane Küllo Arjakas peab lipu õmblemist Põltsamaal sama küsitavaks kui kindlalt väita, et seda tehti Tartus. Ometi ta tervitab tee, et Põltsamaa teadvustab ennast üha enam Eesti lipu sünnikohana. Küllo Arjakas. Mõlemal teoorial peatud dokumente reaalne kate olemas, aga hetkeseisuga vist ei saa päris kindlalt kummagi osas väita, sest paraku allikmaterjali on natuke vähe. Tõsi, Põltsamaale kindlasti see versioon meeldib, see tuligi käibesse alles kümmekond aastat tagasi läbi kohalike koduloolaste ja endastmõistetav vastavalt sellist kodukoha identiteeti. Läbi selliste lugude on võimalik üleval hoida ja edendada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. President Toomas Hendrik Ilves pääs kuulutas täna välja ravimiseaduse ja tervishoiuteenust korraldamise seadusemuudatused. Enne seaduse väljakuulutamist analüüsis riigipea põhjalikult, mis juhtuks, kui senised apteekide asutamise piirangud üheksandast juunist kaoksid. Ent tasemele ei tuleks ühtki reeglit, mis takistaks apteegiteenuse kättesaadavuse halvenemist maapiirkondades. Riigikohus andis parlamendile maksimaalse seaduslikult võimalik ja põhiseaduspärase regulatsiooni kehtestamiseks. Riigikogu ei ole aga suutnud selleks tähtajaks probleemi terviklikult lahendada, nentis Ilves. Presidendi kantselei märkis, et kui president oleks seadusele veto pannud, ei jõustuks ka need seaduseosad, mis näevad ette. Täiendavad tegi teenuse kaitsemeetmed maal ning jae- ja hulgimüügieraldamise, mida peab vajalikuks riigikontroll. Eesti Apteekrite Liit tervitas seaduse väljakuulutamist ja nende hinnangul annab see riigikogule võimaluse uue, tervikliku ja tervishoiu põhimõtetel Läheneva apteegiregulatsiooni loomiseks. Eesti elektrisüsteemihaldur Elering tõdeb värskes varustuskindluse aruandes, et Eesti tarbijate varustuskindlus on tootmis- ja ülekandevõimsuste koosmõjus aastani 2030 tagatud Eesti teiste balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimine. Mandri-Euroopa sagedusalaga ehk lahutamine Venemaa süsteemist on Eleringi hinnangul reaalne teoks teha aastaks 2025. Janek Salme räägib lähemalt. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi mainis varustus keldus aruandes et balti riikide elektrisüsteemide asünkraaniseerimiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga tuleb võtta selgem ja konkreetsem lähenemine. Veskimägi ütles aruande tutvustusel, et töökindluse seisukohalt pole vene elektrisüsteemile etteheiteid, et küsimus on energiajulgeolekus. Ehk küsimus selles, et kas me näeme, et elektrisüsteemi ühine opereerimine koos Venemaa ja Valgevenega on, on selline lahendus mis võiks ka tulevikus garanteerida meile energiajulgeoleku ja, ja meie vastus on see, et tänases olukorras ei pruugi see nii olla. Eks selleks tuleks olla, olla valmis. Veskimägi kinnitusel on Elering valmis töötama selliselt, et esimesel jaanuaril 2025 tõmmatakse piltlikult öeldes Venemaalt stepsel välja. Ennekõike on selleks vaja ehitada uusi elektriliine. Tarvis on ehitada kolmas Eesti ja Läti ühendus ning uuendada olemasolevaid ühendusi Lätiga. Eesti ja vene elektrivõrkude eraldamiseks on plaanis rajada Narva ja 100 megavatine konverteri jaam, mis lahutab sünkroonalad, ent võimaldab jätkata võimsuste ülekannet. Elering toob samuti välja, et uusi ühendusliine on vaja ehitada ka Poola ja Leedu vahele. Samuti tuleb tugevdada Poola elektrivõrku. Veskimägi sõnul tuleb lahendada küsimus, kuidas sobituks kreemi Leedu uus võimalik tuumajaam. Kui ühikvõimsus kiinasest saab olema väga suur, siis kindlasti see on täiendav kulu potentsiaalselt tee sünkroniseerimise juures. Mul on hea meel, et Leedu kolleegid, lipp kriidist alustasid, täiendavad uuringud selle kohta, et kuidas oleks võimalik misse Hiinast balti elektrisüsteemi selliselt kohandada, et see kuidagi hakkaks tee sünkroniseerimise segama. Aruande esitlusel osalenud Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi energiaturgude osakonna juht Inge Bernard märkis, et Ukraina kriisi tõttu on varustuskindluse küsimused Euroopa Liidu energiapoliitikas taas esiplaanile kerkinud. Tema sõnul peaksid Balti riigid, eeskätt Läti ja Leeduga süvendama energiaturgude seotust. Narts rõhutas ühtlasi kolmanda Eesti ja Läti elektriühenduse rajamise olulisust. Kui see suudetakse välja arendada vajadusel meie abiga enne aastat 2020 oleks minu arvates tegu olulise saavutusega. See ühendus pole oluline mitte üksnes Eesti ja Läti jaoks, vaid see loob ka suurema piirkondliku turu, millal on vajalik likviidsus ja stabiilsus. Et see ühendus pole tähtis mitte üksnes turu toimimise, vaid ka varustuskindluse ja energiajulgeoleku seisukohalt Läks ette sünkroniseerida balti riikidega elektrisüsteem Vene omast, rääkis Bernard. Euroopa komisjon andis täna Leedule esimesest jaanuarist euroalaga ühinemiseks rohelise tule. Rahandusvolinik Olli Reen ütles, et Vilnius täidab kõik Maastrichti kriteeriumid, mistõttu soovitab komisjon liikmesriikidele Leedu liitumistaotluse heaks kiita. Johannes Tralla lugu. Leedu riigi rahanduse näitajad on võrreldes mitme euroalaliikmega eeskujulikud, valitsussektori eelarvepuudujääk püsib 2,1 protsendi juures ja valitsussektori võlg on alla 40 protsendi 12 kuu vältel mõõdetud 0,6 protsendiline inflatsioon jäi tublisti alla 1,7 protsendise inflatsiooni kontrollväärtuse. Selliste numbrite puhul oli igati ootuspärane, et Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ütles täna ajakirjanike ette astudes. Leedu on valmis liituma Eesti ja Lätiga, et muuta Baltikum täielikult euroalaks. See on austusavaldus kindlameelsele poliitikale, mida need kolm riiki on ajanud finantskriisi vältel, aga ka märkimisväärsele majanduslikule ja demokraatlikule üleminekule pärast 91. aasta dramaatilisele suvele järgnenud iseseisvumist, mida me eredalt mäletame, ütles Reen. Euroopa Komisjoni asepresident meenutas, et 20 aastaga on leedukad saanud märksa rikkamaks kui 95.-le, kas tal oli Leedu SKT per capita 35 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, siis 2015.-ks aastaks prognoositakse selle tõusu 78 protsendini, ütles Reen. Euro kasutuselevõtt on suuri ärateenitud samm, aga seda peaks nägema stardi, mitte finishijoonena, ütles volinik. Lisaks komisjoni analüüsile koostöös Leedu eurovalmidusest raportiga Euroopa keskpank, euroala rahapoliitikat koordineeriv institutsioon Frankfurdis leiab, et Leedu madal inflatsioon ei pruugi olla jätkusuutlik. Praegune madal inflatsioon Leedus tuleneb peamiselt ajutistest teguritest, sealhulgas toormehindade langusest globaalsel turul, leiab Euroopa keskpank. Olli Rehni sõnul erinevad keskpangad komisjoni järeldused siiski vaid nüanssides ning Leedu valmisolekus euro kasutusele võtta pole põhjust kahelda, ütles rään. Liikmesriikide valitsused annavad Leedu liitumisele ametliku heakskiidu tõenäoliselt juuli teises pooles, samuti on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut. Leedust saab jaanuaris euro Üheksateistkümnes liige rahvusringhäälingule raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, USA president Barack Obama rõhutas Poolas taas Ühendriikide pühendumist NATO liitlaste suhtes võetud kohustustele. Rünnak ühe vastu on rünnak meie kõigi vastu. Poola, Eesti, Läti, Leedu ja Rumeenia ei jää kunagi üksi, kinnitas oma USA. President lisas ka, et need pole ainult sõnad. NATO kaitseministrite kahepäevase kohtumise tulemusena sai aga valmis pikale ajaline meetmete pakett Ukrainas tegutsemiseks langeb suures osas kokku ka eesti arusaamaga, mida Eesti vajab, ütles kaitseminister Sven Mikser intervjuus Margitta otsmaale. Et kindlasti NATO heidutus peab koosnema nii maa-vee- kui õhukomponendist ja sisaldama siis ka sellist teed asetatud varustust rajal. See kindlasti ei tähenda sellist külma sõja aegset väga raske pärast staatiliste vägede suuremahulist paigutamist stiiliriikidesse, et pigemini see tähendab seda, et meie võime reageerida väga-väga kiiresti, vajab olulist parandamist. See jutt puudutas NATO kohalolekut Eestis, kui suurt panust oodatakse meilt. Aga Ukrainas? On Eesti kaitseministeerium otsustanud lähetada resideeruva kaitseatašee. Me oleme otsustanud panustada ka NATO eksperte missiooni üks asi, mida, mida meil on Ukrainale pakkuda, on oma reformikogemusi ekspertiis, mis puudutab nüüd konkreetselt sellist materiaalset abi, et siis kindlasti koos teiste liitlastega väga tähelepanelikult jälgime, et mis on need konkreetsed soovid ja kas neid on võimalik ühitada meie võimalustega. Väga põhjalikult arutati ka jätkuoperatsioon Afganistanis seest. Tuleva aasta algul peaks ISAF järk-järgult oma ülesanded afganistani sõjaväelastele üle andma. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseni sõnul ei ole hetkel siiski otsustatud, kui suur hulk sõjaväelasi või üksusi Afganistanis järel ja kaugem tulevik aastast 2016 sõltub paljuski kõnelustest juunist selguva presidendiga. Üks on aga selge. See ei ole lahingmissioon, see on väljaõppenõuandev ja abimissioon, kuid nagu on öelnud USA president Barack Obama jääb USA-s Afganistani kahepoolse leppe raames tegelema terroritõrjega. USA kaitseminister Chuck heegel. Afganistani rahva usalduse võitmine ja koostöö koalitsiooniga on raske ja liiga hinnaline, et läbi kukkuda. Järgmine samm peab olema edukas ja veel kord kaitseminister Sven Mikser taas Eesti panusest Afganistanis. Väljaõppe osas varustuse osas Afganistan vajab päris pikka aega veel täitsa suuremahulist toetust. Eesti on valmis ka panustama sellesse operatsiooni. Kindlasti ei tohi korrata seda tiga, mille läänemaailm ja rahvusvaheline kogukond tegid üheksakümnendatel aastatel, kui Afganistan jäeti oma muredega üksi. Margitta otsmaa Brüssel. Tagasi Eestisse Tallinna linnavalitsus tahab ühendada kõik kohalikud noortekeskused linnaosavalitsuste alla ja kaotada pooltes keskustes tööd koordineerinud Tallinna avatud noorsootöö keskuse teemat uuris Merlin Vettik. 11 Tallinna noortekeskus tegutsevad praegu kahes süsteemis kuute keskust juhib Tallinna avatud noorsootöö keskus, ülejäänud viis kuuluvad kohalike linnaosavalitsuste haldusalasse. Abilinnapea Mihhail Kõlvarti selgitusel ei saanud noorsootöö keskus kõigi tööülesannetega hakkama ning soovib kõik keskused ühe süsteemi alla ühendada. Noorsootöötajad kardavad, et linna valduses võib noortekeskuste töö politiseerida. Kõlvart ei nõustu selle väitega. Võib ju väita igasuguseid asju, mulle tundub samamoodi, et selline etteheide ongi poliitiline muudatused, mida meil on plaanis korraldada, on ikkagi sisulised, mitte poliitilised. Muidugi poliitiline otsus, aga ei ole politiseeritud kahjuks. Tallinna avatud noorsootöö keskus ei suutnud ellu viia kõiki neid programme, mis olid spordi- ja noorsooameti poolt pakutud. Noorsootöötajate sõnul ei ole Pelgulinnaosavalitsuse all olevate keskuste koostöö ja infovahetus kuigi tõhus. Näiteks saavad noorsootööameti töötajad 11 hõlpsasti tööl asendada või üksteisele tehnikat laenata. Tallinna avatud noorsootöö keskuse direktori kohusetäitja Christian Kruusi sõnul sõltub aga keskuste koostöö eelkõige linnaosavalitsustest. Eks see tuleb lihtsalt linnas omavahel läbi rääkida, et kas on võimalik seda teha või mitte ja kas ta saab selles vormis, nagu praeguseni on kasutatud edaspidi teha või ei saa, et me võtame seda, et nende eri eri asutuste omavaheline suhtlus siis vähemalt senise praktika kohaselt, pigem läheb see ka omavahel tasuliseks. Mihhail Kõlvart vastas, et uue süsteemi järgi peaks keskustevaheline koostöö paranema. Kuna erinevatel linnaosadel on erinevad majanduslikud võimalused, võib see kaasa tuua konkurentsi. Mihhail Kõlvart. Konkurents võib tekkida alad ja võib-olla isegi positiivne, sama konkurents võib ju tekkida ühe või teise süsteemi alla erinevate noortekeskuste vahel. Ma arvan, et see peabki tekkima ja see on ka normaalne, et iga noortekeskus pakub enda võimalused ja pakub mingit uued projektid. Uued nägemused, tähtis on see, et me kehtestame minimaalsed nõuded. Senise meediakajastuse järgi peavad noorsootöötajad muudatus süsteemi lõhkumiseks, kommenteerib Kristjan Kruus. See arvamus, mis on tegelikult meediasse välja paiskunud, et see on töötajate isiklik arvamus, siinkohal ei saa mitte keegi arvamusi muuta. Helsingis kuulutati välja guugenhaimi muuseumi avatud arhitektuurikonkurss Riina Eentalu. Vähemalt konkursi jaoks eraldas Helsingi linn eelmise aasta detsembris maa lõunasadamas kogenhaime. Fond on juba kolm aastat soovinud võimalust ehitada Helsingisse muuseum, kui nende esimese plaani lükkas Helsingi linn tagasi. Kui fond eelmise aasta septembris uue plaaniga tuli, siis ta lubas konkursi rahastajad leida ise see raha leidmise töö on veel pooleli, kuid graafikus, ütles guugenhaini Fondi juhataja Richard Armstrong. Konkursi eelarveks on arvatud 2,2 miljoni euro ringis. Konkurss on välja kuulutatud, kuigi otsust muuseumi ehitamise kohta veel ei ole. Helsingi linnapea Jussi Pajuneni sõnul on konkurss tähtis samm. Linnapea ootab põnevusega ideid, missugune lõunasadam tulevikus võiks välja näha. Tavaliselt korraldab Soome konkursi Soome arhitektide liit. See kardan erakorraliselt teisiti. Liit on küll olnud korraldamise juures partner. Avamisel esindasid Arhitektide Liitu Ville Hara ja Anu puhtine avanda arhitektidest. Nad rõhutasid eriti, et Soomes on harjutud asju ajama läbipaistvalt ja avatult. Ano Puustine ootab põnevusega konkursi tulemusi ja kuulutas võistluse avatuks. Konkurss toimub kahes etapis, esimese etapi tähtaeg on septembris, siis valib zhürii kuus finalisti, kelle nimed avalikustatakse novembris, kuid nimesid ei seostata töödega. Võitja kuulutatakse välja tuleva aasta juunis, vahendasid YLE uudised. Kui huvitatud on Eesti arhitektid niisugusest konkursist. Eesti Arhitektide Liidu juhi Indrek Allmanni saime telefonile Veneetsiast, kus viiendal juunil avatakse arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsioon. Kindlasti mõned arhitektid on, muidugi peab arvestama seda, et sellised suured konkursid nõuavad küllaltki suurt investeeringut seal osalemiseks, ehk et sellisele Eesti arhitektuuribüroole tavaliselt selliste välismaal toimuva konkursil osalemise otsus sünnib kaunis raskelt. Me tavatseb öelda, et me otsime Eesti Nokiat. Noh, tegelikult ega see Soome otsib ka ise oma Nokiat, ehk et siis on vaja selliseid uusi teemasid, mis Euroopa lekitaksid tõmbekeskuseid ja Eesti peab väga sügavalt mõtlema, et mis on need tõmbekeskus, et siin Eestis, mille pärast tuldaks siia meid külastama, sest noh, on selge, et selline Euroopa tulevik ju paljuski turismikeskuses paistab olevat. Ilmast räägib nüüd sünoptik Kertu Vait, palun. Järgneval ööpäeval kujundab Eesti ilma väheaktiivne madalrõhkkond, mis liigub Ukraina kohalt Läänemerele. Eeloleval ööl on muutliku pilvisusega ilm. Eestis võib hoovihma sadada, paiguti tekib udu. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 11 kuni 17 kraadi. Päeval on muutliku pilvisusega ilm ning mitmel pool sajab äikesevihma. Puhub ida- ja kaguõhtul lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 22 kuni 27, pealsel rannikul 15 kuni 20 kraadi. Reedel ja laupäeval jääb Eesti kahe rõhkkonna piirimaile. Reede öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, päeval on vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ning on äikest. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul. Õhutemperatuur on öösel 10 kuni 15, päeval 20 kuni 25, rannikul paiguti 15 kuni 18 kraadi. Spordisõnumid võtab nüüd kokku Juhan Kilumets. Suusahüppaja Kaarel Nurmsalu teatas ootamatult, et lõpetab sportlaskarjääri, sest uueks hooajaks eelarvet kokku saada ei õnnestunud. Kaks hooaega Soome koondisega harjutanud nurmsalu sõnas veel poolteist kuud tagasi, et soovib luua enda meeskonda, kuid see oleks tähendanud eelarve kasvu kolmandiku võrra. Paraku jäi eesmärk saavutamata. 23 aastase nurmsalu parimaks tulemuseks jääb lõppenud hooajal Holmenkolleni maailmakarikaetapil saadud kuues koht. Sotši olümpiamängude normaalmäe võistlusel oli ta 38. ning 2013. aasta maailmameistrivõistlustel kaks korda 26. Kaarel Nurmsalu. No ei ole nagu nõus seisma koha peal veel ühte aastat, et äkki siis läheb siis paremaks või või kuidagi kuidagi mingi mega ja väikse protsendiga minna minna järgmisele hooajale vastu, et äkki midagi tuleb, et selles mõttes, kui midagi teha, siis teha niimoodi, et et kõik võimalused on olemas, et me saaksime anda endast ikkagi maksimumi teha ja me teame, et meil on kõik võimalused, et areneda ja see-le eraldi osta. Ja meie algusest peale oleme plaan oli selline, et kui see eelarve kokku ei tule siis me seda asja nagu jätkata ei saanud. Kõige hullem variant minu arvates oleks olnud see, kui oleks jäänud, mõtlesin, et äkki saab ka sellise eelarvega, noh äkki võib palju muid asju juhtuda, aga seda ei juhtu. Noh, ma olen, ütleme nii, et ma olen kindel, et see otsus on lõplik, sellepärast et ikkagi ma olen oma otsuse langetanud ja, ja ma olen oma sõna öelnud, et noh, ma arvan, et ega siin muud ei olegi vaja, järelikult otsuse langetas nüüd kui ma olen, olen seda juba kõva häälega välja öelnud. Eesti jalgpallikoondis kohtub täna algusega kell 22 15 võõrsil sõprusmängus Islandiga. Viiest kohtumisest koosnevas sõprusmängude seerias mängis Eesti esmalt Tallinnas üks, üks viiki Gibraltari ka balti turniiri poolfinaalis kaotati penaltitega Kaczneni Lätile ning pronksimängus jäädi null. Kaks alla Soomele. Kristjan Kanguri koduklubi Milano Emporio Armani alistas Itaalia korvpalli meistrivõistluste poolfinaalseeria kolmandas mängus Sassari lisaajal 83 76 ja läks nelja võiduni mängitavat seeriat kaks. Üks juhtima. Kangur mängis 15 minutit ja viskas selle ajaga seitse punkti. Aitäh Juhan Kilumets, te kuulsite kolmapäeva, neljanda juuni Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.