Tere kõigile, kes armastavad aeg-ajalt arutleda iseenesestmõistetavate asjade üle. Kultuurimaja on kindlasti üks arutlemise võimalusi pakkuv koht. Tõenäoliselt on Lähis-Ida meie jaoks piirkond, mille suhtes valitsev väga tugev eelarvamus. Nimetagem seda kas või hirmuks. Sellest kandis saame me iga päev teavet. Reeglina tähendab see loetelu järjekordsetest, konfliktidest ja hukkunutest. Kas vägivald on sellesse piirkonda sisse programmeeritud või annab meedia meile väga ühekülgse pildi? Martti Kalda on täna kultuurimajas giidi rollis saatejuhina assisteerib talle Tarmo Tiisler. Liigume ka edasi, kodanikud kuulajad. Kultuurimaja. Martti Kalda eesti inimene puutub probleemidega Lähis-Idas kokku ilmselt iga päev ei ole televisioonis uudistesaateid nii eesti kanalitel kui ka inglisekeelsetel kanalitel jaga saksakeelsetel kanalitel kus käsitletakse Lähis-Ida probleeme. Ilmselt just televisiooni levikuga. On ka süvenenud eestlastel selline pilt, nagu ta on, et seal on kogu aeg probleemid, seal on kogu aeg kokkupõrked mida seal kaheldamatult ka on väga pikka aega olnud. Aga kas sinu meelest see pilt, mis Eesti inimesel on on ta õige pilt ja kas ta põhineb Eesti inimese jooks mingisugustel faktidele teadmistel või just nimelt sellel telepildil, mis meile näe, operaatorite ja läänetoimetajate poolt toodetuna õhtul koju jõuab? Tõenäoliselt praegune pilt on just nimelt meedia loodud aga tuleb öelda ka seda, et meedia on selles mõttes erapoolik, näidatakse ainult negatiivseid sündmusi, näidatakse siis, kui on konflikt ja konflikti ei ole, siis seda situatsiooni lihtsalt ei ole näha. Seda saab ainult kogeda, kui, kui ise kohapeale minna. Tõenäoliselt esimene asi, mis eestlastele tuleb Lähis-Ida seoses meelde on Iisraeli ja Palestiina konflikt. Mõningatele inimestele, kes on võib-olla käinud lähemal Lähis-Idas reisimas, tulevad meelde sellised kuurortpiirkonnad. Türgi, Vahemere rannik, Egiptus, Tuneesia, miks ka mitte. Mida ju ka Lähis-Idas peetakse. Või siis kaugem Lähis-Ida-Araabia poolsaarel näiteks Araabia ühendemiraadid või Dubai mis on ju väga tugevasti esil sellistes turismile. Reklaamides kas see on väga lihtsustatud käsitlus, kui tulles nüüd selle konflikti vastasseisu juurde, siis juudid väidavad, et nendel on sellele maale õigus, sellepärast et nemad olid seal varem. Aga koraani järgijad väidavad, et kuna nemad olid viimased, kes sinna tulid, siis on nendel õigus seal olla. Mõlemal poolel on täiesti huvitavad ja ja kaugeleulatuvad põhjendused kõik hakkab peale sellest kuulsast legendist kahest ühe ja sama isa poegadest, kellest üks on siis juutide esiisa, kes on sündinud nii-öelda õige naise või esimese naise üsast ja teine on teenijatüdruku oma araablaste esiisa nimelt, ja aetud siis koos selle teenijatüdrukuga kõrbejutt käib semiitide ühisest legendaarsest esiisast Aabrahami loomulikult ja tema kahest pojast et kindlasti sealt juba juba alguse saanud, kuivõrd dioodid ja, ja moslemid ise rõhutavad seda konflikti, kuivõrd vana testament või õieti Stora ja ja koraan ise ka viitavat korduvalt sellele sellele konfliktile. Selle maadejagamise probleemile teine moment on, on loomulikult selles, et ka ka juudid ise on, on sellele maale sisse rännanud täpselt samamoodi, nagu ka araablased hiljem on, on ise asunud elama sellele sellele alale ja tuleb mainida sellist huvitavat fakti kindlasti enne Iisraeli riigi sündi või Iisraeli riigi ja sionismi ideede kujunemise hetkel arutati juutide seas täiesti tõsiselt kus peaks olema juutide kodumaa ja noh, näiteks selleks kodumaaks on pakutud ka tänapäevase Argentiina territooriumi või erinevaid piirkondi mustas Aafrikas. Algselt ei ole see juudikodu idee nii väga olnud seotud Iisraeliga kuivõrd lihtsalt ühe konkreetse maaga, kus kõik juudid koos elaksid. Nii et hiljem hiljem on siis alles leitud nagu põhjendused tulla tagasi sellele ajaloolisele vanale traditsioonilisele kodumaale ja seotud see teatud teatud pühapaikade ja muidugi tänapäeval on konflikt arenenud kõvasti kaugemale selles mõttes, et juudid asusid elama Iisraeli territooriumile juba enne, kui see, kui Iisraeli riigiks sai, aga see on, see on loomulikult omaette fenomen, kuidas üks riik Lähis-Idas istub. Noh, kui võrdlusena tuua, siis ütleme nagu raudnael keisriihus. Et mõnes mõttes on ta on ta ebanormaalne nähtus või AP normaalne nähtus, kuuludes oma kultuuri ja, ja võib-olla ajaloo poolest rohkem Euroopasse kui, kui, kui, kui Aasiasse ja tekitades nagu rea probleeme asudes just nimelt seal, kus ta, kus ta asub. Samas ei saa noh, kõige sümpaatia juures juutide suhtes neile neile sugugi pahaks panna, et nad soovisid oma oma kodumaa taastada. Meie oma kultuurilise põhja oleme saanud veel läbi raamatute vähemalt minu ja sinuvanused veel on saanud läbi raamatute ilmselt. Ja kuigi enamik raamatuid, mida me oleme lugenud, ei ole kristliku tagapõhjaga, on nad ikkagi pärit kristlikust kultuurist. Seega meil on mingi oma kindel maailmapilt ja me oleme saanud enda jaoks paika mingisuguse mudeli, kuidas üks või teine asi toimib. Nüüd juutidel On see ju natukene teistsuguse raamatu järgi paika pandud ja muhameedlaste jälle kolmandat moodi. Mis sa arvad, kas meie siin Eestis saame üldse aduda nende maailma nägemust niimoodi, nagu nemad seda ise teevad ja kas me saamegi neist aru saada, võime ikkagi nende käitumist, jälgime nende teadmiste pealt, mis meil on. Loomulikult me jälgime nende teadmiste põhjal, mis meil on, aga seda sissevaadet. Ta on suhteliselt hõlbus saavutada, kui kui lugeda veel mõni raamat ühel, ühel või teisel alal juurde, lihtsalt. Samas jääb see alati ikkagi väljastpoolt vaataja vaataja pilguks. Ja ma arvan, et juhul kui me ei hakka ei moslemiks ega ka juudiks, mis oli usu kaudu mõlemal juhul võimalik siis ei olegi vaja, et me suudaksime ennast 100 protsenti samastada. Nendega. Kas muhameedlaste religiooni on programmeeritud sisse sõda nagu meile millegipärast seda kujutletakse, et tingimata peab veri lendama ja kui me vaatame ka filme, mis on tehtud muhameedlaste Hest juutidest küll vähem, siis seal on alati sees füüsiline konflikt ja inimese surm on hoopis teise tähendusega kui euroopa kultuuris. Ei, ja, ja selles mõttes, et kui me vaatame seda aega, millal Mohamed need ilmutused sai ja need ilmutused ette kandis jutlustene ja koraan kirja pandi siis sellel ajahetkel oli moslemid suhteliselt väiksest piirkonnast tänapäeva Saudi Araabias kiiresti laiali leviv valluta rahvas, sellel hetkel oli vaja Need, selles ideoloogias istuks väga tugevasti sees püha sõja idee. See, et uskmatud tuleb kas alistada või äratada Bach ja seetõttu see püha sõda džihaadi sinna sisse ka kirjutati. Nüüd iseküsimus on see, et kuidas seda muutuvas maailmas mõista on hulk moslemeid, ma ütleksin, et isegi enamus, kes väidavad pigem džihaad, ei ole mitte nii väga relvastatud konkreetne võitlus uskmatute vastu või uskmatus, see on ju see oli midagi paha, eks ole, vaid see on pigem võitlus sinus eneses näiteks sinu enda negatiivsete tundmuste vastu või hea ja kurja võitlus kosmilisel tasandil ja miks mitte ka ka üksikindiviidi südames. Nii et tegu on pigem pigem käsitlusega. Teiselt poolt vanas testamendis, kui me näeme valdavalt juudid, on nii-öelda kannatav rahvas. Nende ajalugu seisnebki millegi välja kannatamises läbi lõputute tapatalgud, küüditamiste, orjuse, teiste võimul olemise, ka endaks jäämist. Seetõttu need kaks momenti on, on jah, olemuslikult istuvad nende kultuuris ja nende religioonis sees. Aga kust nad ise seda? Lähevad või see on lihtsalt niivõrd kõvasti juurdunud mudel, et väljastpoolt neid enam teistmoodi nähtagi nagu meile on see 700 aastat orjapõlve nii kindlalt sisse kirjutatud, et ka meie mõtleme ainult selles kategoorias. Ma arvan, et kunagi ei mõtle nad ainult selles kategoorias, aga aga kindlasti on, on see moment mõlemate, nii moslemite, juutide jaoks ühel või teisel ajahetkel väga oluline. Ja paratamatult kui selline selline kood on sisse kirjutatud, siis ühel või teisel hetkel noh, toome kas või tavainimeste tasandil moslem vihastab juudi peale, siis siis ta paratamatult mõtleb. Neetud uskmatu või õieti kristlased ja juudid on ju küll sama jumalakummardajad, aga nad on asjast valesti aru saanud. Niimoodi siis moslemite arvates ja juutide jaoks on moslemid, et kui nad ründavad juute või juudiriiki täpselt samamoodi lihtsalt üks nendest, kes soovib neid alistada, kes soovib neile neile lisakannatusi tuua. Ja selline selline mõtteviis lööb, lööb välja just kõige kriitilisemate situatsioonidest siis kui ei suudeta nagu selgelt mõelda või see objektiivne pilk on kadunud. Ja paratamatult kui kestab selline situatsioon, nagu, nagu Iisraelis ja Palestiinas kestab sisuliselt pidev sõjal sõjaline konflikt, pidev sõda, pidev enesekaitsepositsioon, igal hetkel tuleb karta mingisugust pommiplahvatust. Siis see muudab kas kas tuimaks või paneb igale sellisele situatsioonile noh, nii-öelda üle reageerima. Väga palju kunstilisi filme on tehtud araabia maadest. Kui palju nendest, mida sina oled näinud, oled sa lugenud, et need on hirmus tugevasti lihtsustatud, et kõigil oleks üheselt arusaadav, mis kool on hea. Mul on halb. Ma arvan, filmikunst eeldabki ühes või teises teoses ainult ühe või, või äärmisel juhul paari loo süžee jutustamist. Sellepärast et kogu see kogu see elu on ju kontsentreeritud tundi kahte tundi, äärmisel juhul kolme. Et anda väga selge pilt, siis, siis see ongi kontsentratsioon ja konsultatsioon alati lihtsustatud. See on minu isiklik arvamus. Jätkame juttu hirmsast kohast nimega Lähis-Ida kultuurimajas, aga ei karda kedagi ega midagi. Endiselt Martti Kalda ja Tarmo Tiisler. Kultuurimaja. Kui me võtame näiteks mõne Lähis-Idas elava inimese, sa oled seal mitmeid kordi käinud siis mida nemad arvavad näiteks meie ühiskonnakorraldusest, mida nad üldse teavad ja mida nad arvavad nende teadmiste pealt? Üllatavalt paljud. Lähis-Ida inimesed on, on ise viibinud läänes olgu siis Euroopas või Ameerikas ja üllatavalt paljud inimesed Lähis-Idas on, on ka käinud naaberriikides. Mida haritumad, seda, seda loomulikult enam. Ja nende pilt ka on või nende pilt läänemaailmast on, on üpris adekvaatne. Aga Nende nägemuses on lääs midagi äärmiselt amoraalset äärmiselt traditsioonide ja väärtuste väärtust, noh maailm, kus on unustatud sellised lihtsad. Kohati võiks öelda primitiivsed tõed ära, kõik on, kõik on justnagu kaoses, inimestel ei ole enam ideid ja tagasi koju jõudes paratamatult sellise sellise vaate tõttu kinnistuvad näiteks islami ühiskonnas suhteliselt lihtsad hõlpsad ühetaolised ideed, käsud. Tavad kas sulle ei tundu, et Eesti inimene ka ju Lähis-Ida riikidesse suhtub, erinevalt just tulenevalt sellest, mida tal iga iga päev läbi teleriekraani pakutakse, kuigi tulenevalt, et meie riigikorrast, kus me hetkel elame, võib see muutuda mingil hetkel oli ju Iraak hea ja Iraan halb siis läks äkki kõik vastupidi. Ja hakkasin siinkohal mõtlema, et, et kuna Süüria juurde näiteks kuulub tiitelvabariik, et noh, ju siis on midagi natukene ilusamat kui Saudi Araabia näiteks. No kõigepealt Aasia puhul üldse need nimetused, vabariik, Kuningriik, rahvavabariik, sellised asjad tähendavat harva seda, mida meie läänes oleme harjunud sellise sellise mõiste all aru saama. Meenutan seda, et Süüria näiteks, millest siin siin juttu oli või ka Tuneesia on väga tugeva presidendivõimuga sisuliselt eluaegsete president ega kus? Noh, nali naljaks, aga kui kandideerivad ühele kohale kaks presidendikandidaati siis istuva presidendi vastaskandidaat teatab valimiste päeval avalikult, et ka tema käis istuva presidendi poolt hääletamas ja kus hääletatakse tihti 90 9,9 protsendiliselt selle, selle traditsioonilise, jälle hea tsaari poolt, see ei tähenda, et nendes riikides nii-öelda rohujuure tasandil tavaliste inimeste tasandil Demokraatia puuduks, küll tuleb aru saada, aga sellest, et, et see on ühiskond, mis on, mis on traditsiooniliselt harjunud vaatama just nimelt ühe isiku poole ühe juhi poole. Ja sellist monarhilist maailmapilt on väga raske välja juurida. Iseküsimus maailmas kuningriikidega nagu Saudi Araabia või Jordaania või, või paljude moslemite jaoks on kuningavõim üldse see, et võim on kinnistunud ühe perekonna kätte. AP normaal ja sellepärast, et islami algne teooria ikkagi väidab, et see peab olema usu koguduse juht mitte lihtsalt üks perekond, kes on muide firma juht, mitte nii-öelda firma juht või, või õieti küsimus on selles, et võimu ei saa edasi anda isalt pojale või ühe perekonna sees näiteks hõimu kõige vanemale vanemale liikmele mis just nagu on, on Saudi Araabia tavaks. Nii et kuningriiklus on on täpselt sama võõras kui, kui, kui demokraatia võiks öelda, et isegi demokraatia on islamis rohkem sees kui, kui kuningriik idee selle pärast. Ta kohe koraani Allahi ja, ja Muhamedi käskude järel räägib islami õpetus ka nii-öelda koguduse arvamusest mida tuleb arvesse võtta. Kõik usujuhised tuleb ikkagi läbi mõelda. Iseküsimus on see, kas see kogudus koosneb ainult usujuhtidest või kogu rahvast. Nii et selles mõttes on demokraatia sees. Kuningriikluse kohta räägib legend, et Muhamed olevat öelnud, et ta 30 aastat türanni, et on parem kui üks aasta kaost. Ehk siis kuningriiklus on aktsepteeritav ainult sellisel juhul, kui muidu tuleks kaos, muidu ei oleks üldse korda. Nii et see on kuningavõimu ainus ainus legitiimne põhjendus. Nii et kõige parem või islamimaailmaski unistatud ideaal on teokraatlik võim kus usujuhid juhivad ka ilmalikku riiki. Minu meelest Eesti inimese jaoks ja üldse lääne inimese jaoks väga hästi kinnistus aastakümneid selline pilt, kus oli üks konkreetne riik ja seal oli üks konkreetne persoon eesotsas hakkas seal Assad Süürias, Jordaanias kuningas Hussein. Noh, meiega koos aastakümneid ja, ja need vanad juhid tegelikult surid ära kõik väga lühikese perioodi jooksul üksteise järel. Et kui palju see kohapeal tõi kaasa mingisuguseid väärtuste ümberhindamisi ja kas sinu meelest ka eesti inimene sellega seoses natukene hakkas nendesse riikidesse teistmoodi suhtuma? Väärtuste ümberhindamisi juhtide tasandil tõenäoliselt kui need vanad juhid vahetusid uute vastu mõlemal juhul mis sa nimetasid siis siis poegade vastu või ka, kui näiteks Tuneesias vahetus üks pikaajaline eluaegne president teise eluaegse presidendi vastu siis hindas ümber väärtused eelkõige juht ise. Ja koos temaga ütlesid need väärtused ümber ka, hindas ümber väärtused rahvas. Ja kui seda ei oleks toimunud, siis kes teab, võib-olla oleks nii-öelda vanaviisi edasi mindud. Nii et ikkagi ikkagi need muutused on tulnud nendes nimetatud riikides nii-öelda hea tsaarialgatuste kaudu ja need isikud, olgu siis vanemad juhid või nooremad juhid, on, on seal väga suures aus ja tuleb öelda, et nad on ka nagu suhteliselt mõistlikult käitunud. Nende reformiprogrammid on olnud pigem pigem kasulikud kui kahjulikud ja ma arvan, et praeguses situatsioonis on parem, et seal on üks konkreetne juht, kelle, kelle valitsemisaeg ei ole piiratud. Sellepärast muidu valmistuksid need need elemendid ühiskonnas, kes soovivad kaost. Või need elemendid, kes, kes soovivad teistsugust riigikorda selle juhi valitsusaja lõppu oodates tingimata mingisugusteks oma oma plaanide elluviimiseks. Et parem kui see on just selline tähtajatu ebamäärane, kaugusesse ulatuv, et see tagab nagu suuremat stabiilsust Lähis-Idas. Mingil ajal see oli umbes 20 aastat tagasi ilmusid eesti keeles 1000 ja ühe öö muinasjutud, sina ilmselt oled neid lugenud ja kui palju nisugune raamat eestlase jaoks mõjutab arusaamu sellest, mis toimub araabiamaades. Ma arvan, et sellest tehtud filmid, selle põhjal tehtud filmid. Ma arvan, et need, kes on, on seda teost lugenud nende jaoks kindlasti kuidas on praegu olukord, kas, kas seda raamatut loetakse või, või mitte, omal ajal olid äärmiselt populaarne teatud selliste erootiliste alatoonide tõttu, mis, mis nendes lugudes oli, mida mujal ei olnud ja mida mujal ei olnud. Aga tuleb ka öelda seda, et, et see versioon 1001 muinasjuttudest ehitise kogum neid muinasjutte. Need 1001, mis eesti keeles on ilmunud on kõvasti teised, kui, kui need, mida läänemaailmas tõlgitakse. Ehk siis tegelikult on neid muinasjutte kõvasti rohkem ja need paigutatakse lihtsalt sellesse ühte ja samasse raami. Nii et traditsiooniliselt läänes tuntud lood, kuulsad lood, Sinbadi pikkadest merereisidest, arvukad lood, eks ole, Alibaba või valadin, need kõik, mida, mida, mida meie tunneme, Need on ju ka sellestsamast. Sellest samast traditsioonist pärit. Need ei ole tihti tihti eestlasel ei jõudnud noh, selle konkreetse tõlke kaudu mis ei tähenda seda, et seda seda lugeda ei võiks. Teine moment, mida 1001 öö muinasjuttude juures tuleb alati teada on see, et suur hulk nendest lugudest ei ole üldsegi mitte araabia või islamimaailma päritolu. Et hulk neist laenatud Indiast on ka teistest piirkondadest laenatud. Ja kolmas moment, mida tuleb öelda kahtlemata, et see, see on teos, mis paljastab meile ainult ühe sellise rahvaliku tasandi kelmide, prostituutide, nõidade tasandi tasandi missa, kus inimesed soovivad tihti traditsioonilise ühiskonna reeglitest mööda vaadata. Ja seetõttu see teos ei eksponeeri nii-öelda traditsioonilisi väärtusi ühiskonnas väärtusi, mis, mis nii-öelda enamuse jaoks on prevaleerivad, vaid esindab nagu väga-väga kitsa ühiskonnakihi nägemust. Ja eks nad ole seetõttu ka nagu üle pingutada. Minu meelest eestikeelse maailma jaoks, kuid niimoodi saab üldse öelda, on ta selles mõttes tähelepanuväärne, et enamik siia jõudvast teabest araabia maailma kohtu ja islamimaailma kohta on just nimelt selle hierarhia ülemise poole persoonide kohta. Kõik filmid ja raamatud ka ju ikkagi räägivad valitsejast ja siis ülejäänutest. Jah, selles mõttes on, on muidugi 1001 öö muinasjutt nagu, nagu sobivaks täienduseks. Aga filmid ja lood tõesti valitsejatest on teistpidi täpselt saab petlikud, nad räägivad ühiskonna tippudest ja, ja see tavaühiskond näib olevat selliste, selliste teostajas selliste filmide jaoks liiga ebahuvitav. Nii et milline see, milline see igapäevane elu on selle selle kättesaamiseks. Minu soovitus, kõige parem soovitus on minna kohale ja üritada üritada seda seda tajuda. Üritada nende nende inimeste keskel olla, et pilt, mis meile jääb meedia vahendusel tihti, et Lähis-Ida kuidagi vaenulik ehk siis Lähis-Ida on, on täpselt sama vaenulik või vähevaenulik, kui, kui Euroopa ainuke moment on siis see, et tuleb teada, kuidas, kuidas seal käituda või tuleb mõningaid mõningaid see lihtsalt selged reeglid enda jaoks selgeks teha. Ja, ja see ongi kõik. Kultuurimaja. Mu meelest Eesti inimene natuke kardab seda piirkonda ja seda kuvandit, mis sellest on loodud, üks põhjus on kindlasti see, et noh, nagu ka kolleeg Aarne Rannamäe on öeldud, inimesed noh, ütleme Jeruusalemma tänavatel ongi hirmul, sest nad kardavad, et kuskil võib plahvatada autopomm. Aga teiselt poolt kõik need filmid, mis meieni on jõudnud ja mis meid ikkagi mõjutavad, tahame me või ei taha. Kõik nad kujutavad seda kultuuri sellise verise kultuurina ja konfliktikeskse kultuuriga, kus sina ei ole pannud tähele, kui sa mõne grupiga käid näiteks lähis idasse, jõudjad, giiditööd ka. Jah see see pilt tõepoolest on, ütleme niimoodi, Ta, kui Lähis-Idas tehakse poliitikat või kui Lähis-Idas aetakse mis tahes asju, siis seda asja aetakse täiest hingest ja, ja kogu südamest. Ja seetõttu tõepoolest vahest juhtub, et kui kaks kõva kivi saavad kokku siis läheb asi ka konflikti ja, ja, ja vere valamiseni. See, mis Ameerikas tihti lahendatakse kohtusaalis või Eesti ühiskonnas lahendatakse lihtsalt sõimuteel. See tihti juhtub, et Lähis-Idas võidakse lahendada sellise füüsilise konflikti teel. Seda peetakse normaalseks ja seda peetakse tegelikult täpselt sama ebanormaalseks kui, kui, kui meie ühiskonnas. Ainult et tõenäoliselt temperament on teine. Ja seetõttu ta ta on võib-olla pisut pisut kergem tulema. Samas minul ei ole õnnestunud praktiliselt ühtegi konflikti oma silmaga näha sellist sellist konkreetset vägivalda. Vastupidi, see on Hulka, sõbralikum ühiskond ükskõik kelle omade või võõraste vastu, tihti tihti palju avatum, näitama seletama oma oma oma kultuuri eripärasid, oma oma traditsiooni eripärasid. Nii et see kuvand on ka ka mõnes mõttes mõnes mõttes. Ja eks siin taga ole kindlasti ka sellise kristliku maailma sajanditepikkune ajalooline kogemus moslemite impeeriumi laienemine pärast pärast Muhamedi, eks ole, kallaletung pizzansile, türklaste pidevad retked, Euroopasse piiravad Viini vallutavad Konstantinoopoli kogu see moment, Euroopa ristisõda, sõjad, mis teadlikult ehitasid üles ideoloogia. Et moslemid on, on halvad üldsegi süvenemata õpetusse. Ja paratamatult ka eurooplased sinna tungivad relva jõul, siis siis loomulikult ainult konflikti nad otsivad konflikti, nad ka saavad. Et sellised momendid on, on meie alateadvuses ja tõenäoliselt ka ajakirjanike alateadvuses kandunud täpselt samamoodi meediasse. Jah, ja meediasse kandub ka see kuvand, et koraanis olla kirjas, et uskmatud tuleb hävitada ja oma inimene on ainult see, kes ka tunnistab koraani mitte mitte mõnda teist monoteistliku usundit. Kui ma nüüd vabalt tsiteerin, siis umbes umbes selline lõik on seal sees, et tõepoolest, et, et juhul, kui uskmatu teile alistub. Kui te ütlete talle, et alistuja ta teile teile alistub, siis jätke ta rahule ja võtke oma kaitse alla ja juhul, kui ta vabatahtlikult ei alistu, et siis tõepoolest lööge ta maha. Aga Me peame seda tõepoolest asetama ka sinna, sinna seitsmendasse, kaheksandasse sajandisse. Ja siinjuures tuleb, tuleb mõista ka teist ajalist momenti. Muhamed tegutses seitsmenda sajandi alguses. Tematava põhilised ettevõtmised said teoks seitsmenda sajandi alguses, ta suri ära 632. Ja islami ajaarvamine algab sellest hetkest, kui Muhamed rändas Mekast meid Hiinasse ja nii-öelda oma ühiskonnamudeli alguses ühes linnas ja hiljem siis laienedes kogu Araabias püsti pani. Seetõttu, kui me vaatame meie ajaarvamist, siis kristlik ajaarvamine jõudnud 20 esimesse sajandisse, moslemite ajaarvamine on jõudnud 14.-sse sajandisse. Küsime endalt, mis oleks teinud Euroopa ristisõdijad 14. sajandil, juhul kui neil oleks võimalus olnud kasutada näiteks Stinger rakette moslemite vastu? Lihtsalt tehnika on, on teistsugune religiooni arengu, religiooni sisemine evolutsioon on kristlikul ja islamimaailmal erinev. Ei ole võib-olla suudetud lahti öelda kõikidest nendest nendest mudelitest ja ja, ja miks peakski, kui kristlik maailm ei ole, ei ole oma väärtustest lahti öelnud, siis? Ma arvan, et on, on võlts nõuda moslemitelt nende väärtustest, lahtiütlemist. Nii et vahendid on vahendid, on lihtsalt teised. Selle, selle religiooni arengu sisemine loogika on, on ka teine ja aeg ei ole veel ka võib-olla nii kaugele, et tuleksid nii radikaalset muutust, näiteks kui kristluse ajaloos reformatsioon. Aga äkki siin on ikkagi ka mingi mingi probleem selles, et kuna meie oleme ainujumalausku ja muhameedlased on ka ainujumalausku siis siis saabki olla ainult meie või teie sest minu meelest budism, eesti inimene, suhtub oluliselt tolerantsemat, kuna sealse religioonijuhi ülesehitus on hoopis teistel alustel. Et nad nagu ei oleks meile konkurendid. Jah, kindlasti on on kristluse ja islami vastuolud seotud sellega, et ideoloogia on suhteliselt sarnane. Ja seetõttu näib paljudele moslemitele kristlus kui nii-öelda valeõpetus tõelise religiooni moonutamine ja vastupidi, kristlastele samamoodi. Ja loomulikult teadaolevalt noh, nii-öelda hereedikutesse suhtutakse räigemalt ja vihasemalt, kui, kui lihtsalt totaalselt teise ideoloogia totaalselt teise religiooni esindajatest ja selles mõttes on, on, on see vaade täiesti tõsine. Millest tuleks sinu arvates alustada koolis õpetamist, kui hakatakse õpetama Lähis-Ida sündmusi ja, ja noh, võtame islami siia juurde. Mida tuleks lastele kõigepealt selgeks teha? Tõenäoliselt tuleks alustada sellistest ATP-st, mida üks moslemi usub, mida üks moslem arvab, et ta peab tegema või mis, mis islami jaoks on, on, on vajalik, mis kuulub tema igapäevase rutiini juurde. Palvetamine ideaalis, eks ole, viis korda päevas. Kõik kogu see, kogu see ramadaani, paavst, see on, see on omaette nähtus, seda peab, seda peab kogema koha peal olles, seda, seda ei saa lihtsalt nii-öelda laua taga istudes mediteerides välja mõelda. Ja ühtlasi ka kindlasti aitab see keskkond selline kõrbekliima kaasa noh, ühe absoluutse jõu mõistmisele võib-olla võib-olla parem paremini kui, kui elamine Euroopas või kasvõi Eestis, kus aastaaegade vaheldumine on, on täiesti olemas ja võib-olla see jumala juuresolek ei ole, ei ole nii selge või selline kohane või sure moment, et ei ole, ei ole nii kriitiline. Samamoodi läänemaailma elatustase on meid meid viinud nagu paratamatult sellistest loodusest kaugemale me peame, me peame selgitama kogu seda, seda keskkonda ja, ja olustikku, mis, mis Lähis-Idas valitseb. Ma arvan, et tavaliste inimeste kaudu on seda eelkõige võimalik. Teha aga minu meelest Eesti inimeste teadmised islamimaadest algavadki just Muhamedist araabia hõimudest, kes olid enne Muhamedi seal ja mida nad tegid sellest ma ei ole kindel, kas õpikutes üldse räägitaksegi, et nagu seitsmendast sajandist algab meie teave üldse, mis seal paigas juhtunud on, sest sest ilmselt varem toimunu ei puutunud üldse Euroopa kultuuri sellisel määral, et sellest pikemalt rääkida. Puudutas pisut küll roomlased olid, olid nendega kokku puutunud täpselt samamoodi, babüloonlased. Süürlased on teada, et araablased teenisid, teenisid nende vägedes. Täpselt samamoodi teame ju vana testamendi kaudu kuulsat Seeba kuningannat, kes Saalomonile igasuguseid väärismetalle ja uhkeid kingitusi saatis. Seeba asub tõenäoliselt tänapäevase Jeemeni koha peal, ehk siis Araabia poolsaare nii-öelda selles kannaosas. Nii et kõik sellised momendid, et on, on täiesti olemas. Tõsi on, et islamimaailm ise on hakanud oma ajalugu paratamatult kirjutama Muhamedist alates. Ja kui need materjale on olnudki vanemast ajast, need on, need on kas hävitatud või need on tõrjutud kõrvale, kui, kui ebaolulised ajalugu algab ikkagi sellest jumalikust ilmutusest. Et seal on soov kirjutada see ajalugu loomulikult endast endast alates ja uuesti. Aga seesama tendents on, on, on piiblis vanas testamendis sky, eks ole, algab maailma loomisega ja, ja üritatakse nagu kogu see rida nii-öelda tänapäevani kirjutajateni paika panna. Ja iga riik ja iga ühiskond soovib oma maa ajalugu just nagu algusest alustada. Ja idas on teada korduvaid juhtumeid, kus, kus ka valitsejad või dünastiat on teadlikult hävitanud varasemaid dokumente, varasemaid materjale just nimelt seetõttu, et ajalugu algab meist ja see kõik, mis varem oli seda just nagu ei olnud või, või see oli midagi, midagi ebamäärast. Üks on selge. Araablased olid enne Muhamedi tulekut nomaadne rahvas, aga Muhamedi tegevus võiks öelda, et ühendas nad ühise egiidi all. Ega see ei tähenda, et nende nomaatse tavad oleksid kuidagi kuidagi oluliselt muutunud. Ega seal väga teistmoodi ei saanudki ju? Jah, ja kui me vaatame tänapäeva islamimaailma, siis väga palju tänapäevasest islamist, maailmast, on nad siis etniliselt või nii-öelda DNA poolest araablased või mitte käsitleb ennast just nimelt araabia kultuuri kaudu. On ühiskondi, mis, mis käsitlevad ennast isegi vanade araabia hõimude kaudu kaudu tarvitades endiselt neid neid nimesid, samas kui nende nahavärv võib olla hoopiski näiteks must Aafrikas. Aga nad on omaks võtnud araabia keele, nad peavad ennast ühe või teise araabia hõimu järglasteks ja just nimelt, et ka selline side on, on neil islamimaailmaga, et mitte ainult usu omaksvõtmise kaudu, vaid ka selle araabia identiteedi omaksvõtmise kaudu. Võib-olla see on ka Eesti inimese üks suurimaid hädasid, et seda piirkonda vaadeldakse ennekõike läbi islami ja alles siis läbi sellesama araabia kultuuri, mis oli ju enne islamit Näiteks, ja kahtlemata tuleb ka tunnustada neid, neid elemente, mida need rahvad on siis islamile pakkunud, kes vallutasid noh, ütleme pärslaste tähtsus islami seeritud rahvaste pärslaste, türklaste, berberite, musta aafrika tähendus islami jaoks, need on kõik lisanud omalt poolt või, või kasvõi kurdide panus islamimaailmas, kõik see on täiesti olemas. Ja need need tavad kõik sulanduvad tänapäevases islamimaailmas, ega see islamimaailm ei ole ka selles mõttes ühtne, et ta seal on, on, on väga palju regionaalseid või piirkondlikke iseärasusi. Meie ka ju tegelikult siin jutus kasutasime terminina põhiliselt islamimaadega, mitte araabia maad. Jah, sellepärast, et araabiamaad on, on pisut kitsam termin. Et islamimaailm on, on, on laiem, aga loomulikult kui me räägime islamimaailmast, siis, siis me peame arvesse võtma, et sinna kuulub ka näiteks maailma suurim islamiriik Indoneesia mis asub hoopiski teises teises piirkonnas. Aga millele ka kahtlemata on, on oma roll või me peame arvestama, et maailma üks suuremaid islamiriiki on Hiina kus lihtsalt moslemite vähemus on nii suure rahvaarvuga riigis nii suur, et paratamatult see muutub üheks suuremaks islamiriigiks. Samamoodi ka islami enda siseselt erinevused sunniitide ja šiiitide vaheliselt vahelised erinevused. Riigikorra erinevused, me rääkisime siin siin kuningriikidest ja vabariikidest. Võib-olla oleks täpsem olnud rääkida nii-öelda islami sotsialismi-st ja islami monarhiast ja, ja siis võib-olla Iraani puhul hoopiski diok, just. Nii et neid, neid, neid ideoloogiaid on, on ka tänapäeva islamimaailmas mitmeid. Neil tuleb väga selget vahet. Ilmselt see meie lihtsustatud maailmapildi õnnetus on, et me paneme kõik ühte patta. Tõenäoliselt see, see aitab, aitab meil paremini aru saada nendest nendest asjadest. Et mis on, mis on, mis lahterdada. Kategoriseerida. Need olid meie Lähis-Ida-jutud, saime nii palju selgemaks, et kui kohtume midagi võõrastavalt ja ebatavalist, siis ei tasu kohe pead õlgade vahele tõmmata. Martti Kalda ja Tarmo Tiisler soovivad kuulajatele uudishimurohket päeva ja ikka oma peaga mõtlemist. Kuulmiseni.