Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab reede, kuuenda juuni sündmused kokku stuudios toimetaja Margitta otsmaavalitsuses on valmimas avatud valitsemise tegevuskava, mille fookuses on avalike teenustega arendamine, kaasamine, poliitika kujundamise protsessi ja eelarve läbipaistvus. Eestis asutakse välja töötama teaduseetikareegleid kõige sagedasema komistuskivi huvide konflikti puhul ei aita Eesti teadusagentuuri nõukogu liikme Toivo Maimetsa sõnul üksnes uutest seadustest, vaid avalikkus peab ka ise julgemalt küsima, kuidas asju aetakse. Üliõpilased ja õppejõud näevad omavahelist suhet enam kliendisuhtena. Tudengite arvates tähendab see, et neil ei tohiks eriti nõudmisi esitada. Prantsusmaal tähistatakse täna suurejooneliste pidustustega Normandia dessandi seitsmekümnendat aastapäeva. Kuuendal juunil 1944 toimus sõjas oluline murrang, kuid seda kümnete tuhandete inimelude kaotusega. Rünnakus Afganistani presidendikandidaadi konvoile hukkus neli inimest. Vabaühenduste roll inimõiguste kaitsmisel põgenenud nii ütlesid eksperdid võrdse kohtlemise konverentsil. Pidev inim- ja raharessursipuudus ei anna vabaühendustele võimalusi töötava eest kosta süsteemi loomiseks. Neljateistkümnenda Veneetsia arhitektuuribiennaali peateema on põhitõed modernsus omaksvõtt 1914 kuni 2014. Eesti ekspositsioon vaba ruum kujutab endast e-riigi avaliku ruumi, tulevikku vaatavat projekti spordist nii palju, et Eesti meeste jalgpallikoondis lõpetab homme viiemängulise tsükli, kui võõrustatakse maailma edetabelis 126. kohal paikneva Tadžikistani Eesti koondise peatreener Magnus Pehrsson. Tundub, et Eesti suudab näidata samasugust mängu nagu kolmapäeval Islandi vastu. Ilmast. Öösel sajab mitmel pool hoovihma ja äikeseoht ning kohati on udu. Õhutemperatuur on üheksa kuni 15 kraadi. Homne päev tuleb vahelduva pilvisusega, ennelõunal sajab hoovihma ja võib olla äikest. Sooja tuleb 17 kuni 22, rannikul kohati 15 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda Energia avastuskeskuses Tallinnas arutati avatud valitsemise tegevuskava ja Uku toom jätkab sel teemal. Avalik rahvusvaheline partnerlus on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, kasutades selleks tehnoloogia arengust tulenevaid võimalusi. Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogikodanikega. Tänast arutelu juhtinud Agu Uudelepp selgitab, millega tegu. Rõhk on sellel, et ei saa olla sellist avatud valitsemist, kus valitsus on üksipäini avatud või ei saa olla sellist kodanikuühiskonnaga kaasamist, kus kodanikuühiskond teeb kõik ise ära. Ja tänase arutelu üks eesmärke oligi ka selline ühe laua taga olemine ja arutame, et aga mida saab teha koostöös? Peaminister Taavi Rõivas ütles kohtumisel vabaühendustega ning riigi- ja erasektori partneritega, et avatud ja kaasav poliitika on uus normaalsus ning ta kavatseb selle põhimõtte eest seista igal ajal. Tegelikult on nii, et üks põhilisi etteheiteid selle dialoogi või kaasamise juures on nentimine. Te kuulate meid ära, aga ei arvesta meie seisukohtadega. Agu Uudelepp leiab, et see on tegelikult loogiline. Sellist kaasamist, kus igaühe iga ettepanek võetakse detailselt arvesse, ei tule kunagi, sellepärast et huvid on ju erinevad ning lõppude lõpuks on tegemist ikkagi ühisosa ühise arusaama otsimisega. Ehk pigem peaks olema niimoodi, et kõik sisulised põhjendatud arvamused, mõtted jõuavad arutelusse. Ja siis selles arutelus osalevad nii valitsejad kui kodanikud ja sellest arutelust sünnib see ühine arusaamine, kus võib olla ka see, et ei lähe läbi mingisugune seisukoht sõna-sõnalt ja täpselt, aga see mõte või idee või suund, mis selle sees või taga on, et see jõuab edasi. Samas tuleb saavutada see, et need, kelle ettepanekud tagasi lükati, ei oleks solvunud. See on selle avatud valitsemise juures üks oluline komponent, kui midagi ei arvestata, siis peab seda ka põhjendama ja seletama mikspärast, mingi asi jäi arvestamata. Ja siis peab suutma näidata inimestele suurt pilti ja seletada seda arusaadavas keeles. Mikspärast asjad lähevad nii, nagu nad lähevad või miks nad ei lähe nii nagu keegi tahaks. Sest vastasel korral on ikkagi see, et avatus on olemas, aga arusaamist ei ole. Ja ma kordan, see, millest mina aru ei saanud. Ma ei ole minu jaoks avatud. Avatud valitsemise tegevuskava eelnõu on koostatud riigikantselei poolt ja peaks järgmisel nädalal valitsusse jõudma. Fookuses on avalike teenuste arendamine, kaasamine, poliitika kujundamise protsessi ja eelarve läbipaistvus. Tallinnas arutleti täna ka teaduseetikaküsimuste üle Eesti teadusagentuur, Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Eesti Teaduste Akadeemia peavad vajalikuks, et senised teaduseetikareeglid võiks üle vaadata. Liisu Lass räägib lähemalt. Eesti teadlased lähtuvad oma tegevuses Teaduste Akadeemia koostatud teadlaste eetikakoodeksist, kus on sõnastatud üldised eetilised printsiibid, millest juhinduda. Mõnedes ülikoolides on nii-öelda elu sunnil tekkinud doktoriga Ta juures ka eraldi reeglid, kuid üldiselt Eesti teaduses siiani ühtseid juhiseid, mis aitavad käsitleda juhtumeid, kui teadlane on hea tava vastu eksinud, ei ole. Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ütles, et kuigi aeg-ajalt tuleb avalikkuse ette teateid plagiaadijuhtumitest, ei ole Eesti teadus võrreldes teiste riikidega siiski vähem eetiline. Ometi on teaduse tegemine muutunud oma olemuselt keerukamaks ja konkurents teaduse rahastamisel kasvab. Seetõttu on ka surveteadlastele suurem ning ka nõrkusehetked kergemini tulema. Andres Koppel ütles, et seetõttu olekski nüüd vaja teatud reeglites kukule. Mida meil võiks olla, nagu on olemas näiteks soomlased, on välja töötanud oma juhendmaterjalid, millised on konfliktolukorrad ja kuidas neid vältida ja kui siiski patu tehakse, kui eksitakse teadlased valitsusele hea tava vastu, kuidas neid juhtumeid siis käsitletakse? Praegu meil neid reegleid peaaegu ei ole. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor ja Eesti teadusagentuuri nõukogu liige Toivo Maimets nentis, et teaduseetika küsimustega tuleb tegeleda mitte ainult sellepärast, et halbu karistada vaid ka seetõttu, et häid teadlasi kaitsta, tunnistas ta, et eetikareeglite kehtestamisel liigituvad mitmed küsimused pigem häguse ala alla, mida on keeruline reguleerida ja ainult seadustest ei pruugigi abi olla. Paljud on sellised väga konteksti sõltuvad eriala sõltuvad ja muudest asjadest, mida saab tegelikult lahendada ikkagi ainult institutsionaalne maalse, hea akadeemilise tava raames selle tõttu. Mina arvan, et meie, eelkõige meie ülikoolid, kes põhiliselt teadustööga tegelevad, peaksid siin oluliselt lahti mõtestama just selle, kuidas seda head akadeemilist tava tekitada. Tõenäoliselt siin mingi seadusepoolne abi tuleb, aga ma ei ole väga optimist, et see seadus väga palju aitab, sest on väga palju asju, mida ei saa seaduse tasemel siin ette kirjutada. Eesti ühiskonna ja teadusringkondade väiksuse juures on kõige sagedasemaks komistuskiviks huvide konflikt, sest inimesed on üksteisega tihedalt seotud. Sestap võib tihti mitmesuguste uuringute teadustööde avalikustamise ametikohtadele valimiste jaga rahade jagamise juures tekkida küsimusi. Kas kõik ikka on eetiliselt korrektne. Toivo Maimets utsitas selliste juhtumite puhul avalikkust isa julgemalt küsima, kuidas asju aetakse? Ma arvan, et ega muud muud ei saagi sellise väikeriigi võimalikke potentsiaalseid huvide konflikte lahendada, kui avalikult asjadest rääkida. Üliõpilased ja õppejõud näevad omavahelist suhet üha enam kliendisuhtena, nii ilmnes Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas valminud uuringust ja Marii Kangur jätkab. Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas äsja valminud uuringust selgub, et tudengid suhtuvad ülikooliharidusse kui kaupa ja see mõjutab ka üliõpilaste ja õppejõudude omavahelist suhtlust. Uuringu üks läbi viia Tartu Ülikooli juhtimise professor maaja vadi selgitab. Õppija siin kui siis klientsuse suhte selline ootaja arvab, et selle tõttu, et ta tasub hariduse eest, peaks olema ka tema teadmiste suhtes teatavate kompromissid, et tema käest ei tohiks liiga palju liiga täpsel ajal nõuda, vaid kuna ta tasub selle eest, siis peaks teda vaatama kui raha sissetoojad, aga mitte kui inimest, kes peaks teatavatele standarditele vastama. Ka Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna arvutiteaduse instituudi asejuhataja professor Varmo vene arvas, et teatavaid muutusi saab täheldada. Ühelt poolt kindlasti on aja jooksul muutunud tudengid teadlikumaks enne kõikidest oma õiguste suhtes ja on muutunud õppejõudude suhtes ka nõudlikumaks, on, eks ole käivitunud siin ülikoolis nüüd õppeainetele tagasisidesüsteemid ja nii edasi, aga, ja on ka tekkinud jah, seda mentaliteeti, et ülikooli eesmärk peaks olema võib-olla see paber kätte anda ja mitte niivõrd neid teadmisi või et ainult väga spetsiifilisi kohe rakendatavaid teadmisi anda. Riigiteaduste bakalaureuseastme tudengid Evert, Rööpsoni ja Andri Padar leidsid, et õppejõu ja tudengivahelistes suhetes saavad määravaks inimeste enda soovid ja õpilaste hulk. Kõik on persoonidest kinni, et mida rohkem huvi tunneb õpilane ise naine vastu, seda rohkem tuleb, õpivad vastu, ehk siis, et julgustatakse õpilasi arenema ja valdkonnaga tegelema. Ma arvan seda, et siin on väga suhteline see kvantiteedi küsimus, kas me võtame, et 120 inimest on näiteks ülikoolis loengus, siis on võimatu nagu väga suhet luua, sellepärast et inimesi on palju ja kogu aeg nad vahetuvad. Üheks võimalikuks lahenduseks tekkinud rolli segaduses saksa olla koostegemise ja koos uurimise suurendamine õppeprotsessis, mis tooks kaasa ka süsteemi iseregulatsiooni Tartu Ülikooli juhtimise professor maaja vadi. Kui tuleks tagasi see teadusülikooli mõiste õppeprotsessi, kus õppejõude õppija teevad koos, siis see küsimus ei oleks nii terav. Me oleme muutnud õppeprotsessi võib-olla liiga palju selliseks esitluste keskseks, pigem peaks ta olema koostegemise keskne. Uuringu tõeliseks kurbloolisuseks nimetas maaja vadi aga seda, et kumbki uuring osapooltest ei teadvustanud endale kahte tulevikuperspektiivist olulist valdkonda. Eelkõige rahvusvahelisus, õigemini uuringust tuli välja, et mõlemad rolli esindajad ei taju selle olulisusest või tajuvad seda liialt vähe. Teine teema on eetika kõrghariduses omavahelistes suhetes, milles see seisneb, et millised on need väärtused, tõekspidamised, mida see valdkond endast sisaldab? Marii Kangur Tartu. Ja vahetame teemat. Prantsusmaal jätkuvad Normandia dessandi 70. aastapäeva pidustused. Ajaloolise päeva tähistamiseks toimuvad paraadid, ilutulestikud, langevarjuhüpped, pärgade asetamine langenute mälestusmärkidele. Mall Mälberg annab ülevaate. Tseremoonial Ameerika kalmistul pidas USA president Barack Obama sadade inimeste ees liigutava kõne mälestades neid, kes kuuendal juunil 1944 langesid. Üle 150000 hinge asusid teele selle väikese liivaranna poole, millest sõltus mitte üksi sõja saatus vaid pigem inimkonna ajaloo kulg. Mul on au täna siin olla, et austada selle põlvkonna mehi ja naisi, kes ei andnud alla ühelegi ohule, ütles president Obama tseremoonial. Prantsusmaa president tänas oma vastukõnes ameeriklasi ja ütles, et nende ohvreid ei unustata. Koos François Hollande'iga siirdus Obama edasi 20 riigijuhi ühisele lõunale. Barack Obama ja Venemaa president Vladimir Putin saabusid lõunale eri aegadel ning kohtade valik ei seadnud neid lähestikku. Nende vahele istusid Briti kuninganna ja Taani kuninganna ning vaevalt et Obama ja Putin omavahel mingi fraasi vahetasid. Aga nad viibivad täna mõlemad veel ühel rahvusvahelisel tseremoonial. Nii et kes teab. Prantsusmaa president on teinud üksjagu jõupingutusi, et vältida USA ja Venemaa juhtide võimalikku ebamugavat kohtumist eileõhtustest ta enne Obama kah hiljem Putiniga. Nii palju kummalistest õhtusöökidest. Enne maailma liidrite tänast lõunat vestles Vladimir Putin Putin Angela Merkeli juuresolekul 15 minutit Ukraina uueks presidendiks valitud Petro Porošenko. Ka teatasid prantsuse ametnikud. Selle teate kohaselt olevat mõlemad nõustunud arutama vaherahu normandi aastapäeva. Pidustuste korraldaja. Prantsusmaa loodab, et leitakse võimalusi Ukraina kriisi veidi leevendada. Kuna need kohtumised on eraviisilised, siis ajakirjanikud nende juurde ei pääse. Angela Merkeli ja Vladimir Putini tänane kohtumine oli kremli üldsõnalise teate kohaselt täielikult Ukrainale pühendatud ja pooled püüdsid kompromissi saavutada. Merkeli pressiesindaja sõnul väljendas kantsler veendumuste pärast rahvusvaheliselt tunnustatud presidendivalimisi. Tuleb kasutada aega olukorra stabiliseerimiseks, eriti Ida-Ukraina ja et Venemaa peab selles oma märkimisväärset kohust täitma. Merkel on kasutanud Normandia pidustusi rahvusvahelise kogukonna hoiatamiseks. Tema sõnul ühele prantsuse ajalehele on Ukraina kriis. Meeldetuletus sellest, kui kiiresti rahu ja vabadus võidakse hävitada. Afganistani presidendivalimiste soosiku Abdul Abdul autokonvoi lähedal Kabulis plahvatas tänamiin napp tulla, ise kannatada ei saanud, küll hukkus vähemalt neli inimest ja 17 sai vigastada. Kaks pommi plahvatasid hetkel, kui Kabulis toimus valimiseelne üritusi, saab tulla, oli sealt lahkumas. Esimese plahvatuse korraldas ilmselt enesetaputerrorist, teise puhul oli tegemist paigaldatud lõhkekehaga nii vahendab BBC. Ükski rühmitus ei ole plahvatuse korraldamist omaks võtnud, kuid varem on Taliban vastavalt valimiskampaaniaüritusi rünnanud. 14. juunil toimub Afganistanis presidendivalimiste teine voor, kus saab tulla vastaseks on endine maailmapanga ökonomist Ashraf Ghani. Ja tagasi koju nimelt siinsel rahvusvahelisel konverentsil võrdne kohtlemine ja vabaühenduste roll. Räägiti peamistest takistustest võrdõiguslikkuse loomisel Eestis. Vähemuste õiguste kaitsmine on väljakutse kogu ühiskonnale, sest valitsus teeb oma otsused just rahva ootuste järgi. Nii ütles Belgia aktivistilt aspers, jätkab Merlyn Vetik. Vabaühendustel pole piisavalt häälte parandada vähemusgruppide olukorda Eestis. Eesti liikumispuuetega inimeste liidu juhatuse liikme Tiia Sihver sõnul jääb pidevalt vähemaks ka riigiabi. Meil on ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon seaduste ülenejad täitmiseks kõikidele aga töövõimereformi raames, eks ole, et on vastutajaks selleks sotsiaalministeerium, aga ta puudutab sadat tuhandet inimest üle Eesti ja samas ikkagi ühistransporti ostetakse, mitte ligipääsetavad. Eesti Inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kadi Viik ütles, et Eesti seadusandlus kahtlev vähemusgruppe erinevalt. Eestis on praegu selline seaduslik olukord, õiguslik olukord, kus siis osad vähemusgrupid, pildid on justkui rohkem kaitstud kui teised, näiteks soolise võrdõiguslikkuse seadus keelab diskrimineerimise kõikides eluvaldkondades ja kuue vanus, usk kui seksuaalne orientatsioon seal on diskrimineerimine sisulisel keelatud, ainult õelus. Belgia samasooliste õiguste aktivist ilge Jaspersi õppis mõned aastad tagasi Eestis. Jaspers rääkis, et Eestis on probleem nii poliitikute kahtlevas töösku, inimeste mentaliteedis. Eesti LGBT inimesed peavad veenma teisi, et neid ei pea kartma, et nad ei lõhu Eesti ühiskonda, see jääb selliseks, nagu ta on ja võime kõik koos laulda ühe laulukaare all, aga me tahame õigust olla õnnelikud ja abielluda. Kadi Viik rõhutas samuti, et eestlased on teadlikud võrdõiguslikkuse probleemidest näiteks palkades või tööturul, kuid avalikkuses ei räägita sellest piisavalt julgelt. Selle teema eestkõnelejad avalikkuses on pigem olnud ametnikud hästi tugevalt on minu meelest Eestis puudu debatis nende inimeste, seal, keda see otseselt nagu puudutab. Probleemi põhjuseks ei ole siis mitte ebapädevus nendes küsimustes, vaid pigem see, et kodanikku parandused töötavad üsna piiratud tingimustes, nad jõuavad otse sisendit anda riigikokku ministeeriumitele, aga nad ei jõua niivõrd tegeleda sellise süstemaatilise avalikkuse teavitamisega. Riigi meelest võiksid välja anda pöörduda vabaühenduste või ekspertide poole, mitte kasutada allikatena ametnikke. Liikumispuuetega inimeste liidu juhatuse liige Tiia Sihver ütles, et peamiselt tegeletakse võrdõiguslikkuse probleemi tagajärgedega. Seetõttu peaksid ühendused tegema kõvemat häält, et riik neid kuulda võtaks. Nüüd on jälle tagasiminek, et, et noh, nii me saame jälle. Valmis eelnõusid, eks ole, et kus me, meil ei ole olnud võimalust eelnevates sõna kaasa rääkida või oma arvamusi avaldada. Veneetsias avatakse homme maailma kõige olulisem arhitektuurinäitus 14. Veneetsia arhitektuuribiennaal. Eesti kutsub seal kaasa mõtlema meie elukeskkonna tuleviku üle üha arvutiseeritumas maailmas. Neeme raud on kohal. Seekordne biennaal on tavapärasest küll mõneti erinev, ütleb arhitektuuriajaloolane ja õppejõud Mart Kalm. Tavalised fenoolid on kaasaegse arhitektuuri edevuse laat ja paljud arhitektid tulevad siia nii, mis nüüd on? See kõige viimasem trend Vahelduseks ainult Remmgolhas ette näinud sellise vahekokkuvõtte moodsast maailmast see peanäitus, kus ehitus on võetud osadeks lahti, meil on emaldis uued põhjalikud 100 aastat lae arengut, põranda arengut, ukse arengut, akna arengut. See näitus on suurele laiale publikumile. See on nagu näituse tegemise kunsti suurepärane näide. Lisaks peanäitusele on Veneetsias avatud 66 riigi arhitektuuripaviljonid. Eesti pakub omalt poolt pildi sellest, milline võiks välja nägema hakata elu täielikus e-riigis. Väljapanek autorid, noored arhitektid Johanna Jõekalda siin Tuksam ja Johan Tali kutsuvad vaatajad reaalsesse Tallinna bastioni aeda. Johan Tali. Tallinn iseenesest toimib väga hea näitena sellest, kuidas ralli üldteema, ehk siis moderniseerimine on avaldada. Digitaalsed pildid on siin seintel, aga siis meie jalge all on väga tark põrand, linnaväljak, mis registreerib iga siin liikuva inimese sammud just just et see on osa sellisest sotsiaalsest eksperimendist, ühiskonna ütleme, nii-öelda piltlikult välja tuua seda, kuidas see nii-öelda nähtamatu virtuaalne inimestel järgi käib või tähendab, kaasas käib ja me kõik teame nii-öelda jälgimistemaatikat väga teravalt õhus, tänapäeval. Iseenesest see ei pea olema halb, et inimesi jälgitakse sees, ütleme nagu välja lugeda väga palju kasulikku informatsiooni kas või selle kohta, et kuidas linnaväljakuid üldsegi planeerida. Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõuniku Yoko Alenderi sõnul ei tunne mitte kõik biennaali külalised, ent digitaalsel Tallinna linnaväljakul mugavalt. Osad lähevad kohe selle uuendusliku mänguga kaasa, hakkavad nautima seda, mida nad ise teha saavad, teised seisavad seal ääre peal ja nii-öelda piiluvad ja keelduvad veel seda asja nii-öelda vastu võtmas. Ja ma arvan, et see tegelikult kirjeldab ka seda, kuidas kogu sellele selle püügitaalsusega suhestutakse ka nii-öelda päris maailmas ja mida see Näitus peaks provotseerima Eesti kohta maailmale. No ma arvan, et ikkagi see näitus väga selgelt tegeleb meie nii-öelda e-riigi kuvandiga, et siin ei ole veel sellist otsest ruumilist väljundit tulemust vaid me esitame täna küsimusi, kuhu me liigume ja, ja kuidas me peaksime edasi minema. Arhitektuuribiennaal Veneetsias jääb avatuks novembri lõpuni. Neeme raud. Veneetsia. Nüüd aga ilmast ja maile Meius, palun. Lähiajal saab Eesti ilma suhtest rabaks madalrõhuala, mis ulatub Põhjamerelt üle Skandinaavia Soome kohale ja selle idaserva mööda kandub homme päevaks Eestisse veidi jahedam õhumass ja termomeetri näidud on 25 kraadini, ei küündi saju võimalus on suurem öösel ja päeva esimesel poolel ning mõnevõrra saab hoogu juurde ka läände pöörduv tuul. Ööl vastu laupäeva on meil pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, on äikeseoht. Kohati tekib udu. Puhub muutliku suunaga tuul, pärast keskööd läänekaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, ennelõunal sajab hoovihma, võib olla äikest. Pärastlõunal alates läänest saju võimalus väheneb. Läänekaare tuul neli kuni üheksa, puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 17 kuni 22, rannikul paiguti 15 kraadi. Päev tuleb suhteliselt pilvine ja vihmane ning mõõdukalt soe. Esmaspäeval vahelduvad vihmased hetked kuivematega ja õhusooja tuleb veidi juurde. Ja Taavi Libe võtab kokku tänased spordisõnumid. Eesti meeste jalgpallikoondis lõpetab homme viiemängulise tsükli, kui võõrustatakse maailma edetabelis 126. kohal paiknevat Tadžikistani. Senisest neljast kohtumisest on Eesti teeninud, viidi Gibraltari vastu ning kaotused Lätilt, Soomelt ja üleeile Islandilt. Kolmapäevases nulliks kaotusmängus Islandi vastu suutis Eesti juba korralikku mängu näidata ning peatreener Magnus Pehrsson avaldas lootust, et homme õnnestub koondisel samas rütmis jätkata. Petersoni sõnul on ka homne mänguplaan sarnane Islandi mängu omaga. Seega ründab Eesti koondis kolm, viis, kaks ja kaitseb neli, neli, kaks formatsioonis. Mida teab peatreener homse vastase kohta? Tadžikistani viimaste mängude kohta on olnud keeruline videopilti leida, meil on küll teatud informatsiooni, kuid tõtt-öelda pole me selleks liigselt aega kulutanud, sest Meie jaoks on käimasolevas tsüklis olnud kõige olulisem enda mängu otsimine ja parandamine. Samas kui tulemusi vaadata, on Tadžikistan viimase aasta jooksul mänginud küll vähe, kuid olnud sees väga edukas. Ma usun, et meil tuleb homme rinda pista kõrgelt motiveeritud meeskonnaga, kes soovib end Euroopa jalgpalliväljakul tõestada. Mul on hetkel võimatu ennustada, millisel tasemel Tadžikistan on, kuid me peame valmis olema näitama head mängu ja igal juhul tahame Islandil näidatud tasemest sammu veel edasi astuda. Homses mängus ei saa Eesti koondist aidata Varssavi Legia ridades Poola meistriks kroonitud ründaja Henrik Ojamaa, kes sai mängus Islandiga viga. Karl Kruuda hoiab Sardiinia MM-rallil nelja kiiruskatse järel WRC2 klassis teist Egon Kaur kolmandat kohta liidrikohta hoidvale Katari piloodile Nasderallati jahile kaotavad eestlased vastavalt 12,3 ja 32,6 sekundit. Rikkis roolivõimuga kimpus olnud Ott Tänak on 14.. WRC masinatel on selja taga viis katset, juhib Jari-Matti Latvalat. Volkswagenil järgnevad norralane Mads Östberg, tšehh Martin Prokot. MM-sarja liider Sebastien Ogier on kuues. Kristjan Kanguri koduklubi Milano olümpia alistas Itaalia korvpalli meistrivõistluste poolfinaalseerias võõrsil Sossari meeskonna 63 56 ja asus nelja võiduni peetavat seeriat juhtima mängudega kolm. Üks. Kangur mängis 16 minutit, viskas kolm punkti, võttis kolm lauapalli ja tegi kolm viga. Sanatoorne Spurs võitis majame hiiti. NBA esimeses finaalmängus 110 95. Aitäh ja selline sai Päevakaja kuuendal juunil, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut.