Elva mändide all eelmine laupäev õhtupoolik nagu praegu vanad relvavennad ümber lõkkepaiga, mõned vähe alla, mõned üle 80, mõni ajab juttu, mõni laulab. Juulikuine kokkutulek juba 13.. Need olid täna jälle vähem kui eelmine kord. Rivi oli lühem. Tulemata jäi ja jäävadki andvaltin. Lembit Kõverik, Johannes pilvet, Edgar Reimann, Aavo Saarepera. Enam kunagi ei tule ka Harri tulp Richard Ilves, Eevalt liiganud Paul Fjodorov, Lembit Jõemägi ja paljud veel. Aga täna kuuleme kord veel ka kustunud hääli. Olen hoidnud üht helilinti mitmelt elva kokkutulekult ja ma ei taha tagasi võtta öeldust midagi. Eesti võiks uhke olla oma sõduritele, kui, kui nad ka pool sajandit hiljem vanade meestena käiksid koos ja kannaksid endas oma väeosa vaimu kui nad oleksid kirja pannud oma üksuse ajaloo ja väärt sellele pühendatud laulu. Just niisugune vaim elab praegugi sõjaaegse pataljon Narva meestes. Nad on väärt neile pühendatud laulusõnu. Ei murta neid ridu. Nad on seitsmel suvel korraldanud kokkutuleku, kus ei aeta nurgataguseid, asju ega räägita nurgataguseid jutte. Nende sõjaaegsed, teod ja pataljoni ajalugu on igale lugeda kolmes köites 1500 lehekülge mälestusi. Meie. Teame, kes ma andsin nende kapo meestele vigane raamatu lugenud ja vaadaku ja saagu aru, kes me oleme kesta olime ja nii me mõtleme veel praegu kaablist, mõtlesime. Kahekümneaastasena oli mul haigustega nii-ütelda. Nii küsis klubi Viking Narva esimees Kaljo Jakobson kes olid need, kes läksid Narva pataljoni. Neil noortel meestel olid tasuda oma tarved punase paradiisi Eestisse toojatega. Neid oli riivanud liigagi lähedalt punavõimu veretööd või olid nad ise taga aetavad kes varjunud metsavennaks, kes karanud küüditajate käest, kes imekombel pääsenud vangi laevalt. Löödi rivisse rivist alla autode peale iga nuka peale iga autonurga peale istuseks, püssimeest täägiga. Nii et neli meest oli üks oli veel Eeessel kabiinis juhi kõrval ja mõne autol isegi veel poritiiva veel ka olime õudselt röövlid, olime meiega küll, kuigi püksinööbid olid kõik eest ära joosta oli võimatu, aga aga siiski. Ja vidinaid noh, meil on niisugune tunne, et kohe noh, see oli ju teada, et liivamets oli üks niisugune koht, kus käivad kohe ägedad paugud ja meil oli üldine olukord, oli teada, et ju minek on ju nendele, et sakslased sisse tulemas ja siis nad teevad puhta töö, sellepärast et et seal oli ju neid küll ja küll, kes ikka õhta läksid ja enam tagasi ei tulnud, kongidesse kolme viidi meid sisse Tallinna sadamasse. Et laeva peale panna, nii et see liiva Metzee jala Avide sadamasse. Kõneleja Harri tulp, kolme raamatu koostaja kirjutab viimase köite eessõnas. Arvan, et Narva poisid on oma sõjamehe kohustusega ajaloo ees täitnud ja pataljoni nime igaveseks ajaks Eesti sõjaajalukku kirjutanud. Te kuulete helisalvestusi Narva pataljoni meeste kokkutulekutel. Esimene lahing oli elanikkond reegaa, seal oli vahekord kuskil üks, kolme, üks, nelja Vasta, nii hapnitsas raske öelda pole veel põhjus, ka Teet Kallas oli. Tahab, et mehitatud suhteliselt harva. Aga kui rääkida mingisugust ülekaalust üle urust, milline vahekord kõige rängemalt siis kõige rangema vahekord oli, kui me jõudsime või sattusime Saala väikses rõngas, see tähendab, et me olime niivõrd killustatud, et osa oli meid väljapool, USA oli seespool ja meid piiras, tol korral räägitakse tserkassis, olid seal kassi, kuid tsirka Eestis oli praktiliselt kaks ja ma olen seda aja. Oli välisteraskotia, sisemine jala. Ja sellest siis ei ole vaja. Kotis oli veel väike kott, kus meie sees olime ta meil oli kolmekordne möönderiti Krall, see ja selleks, et seda nüüd murda, oli see vahekord niivõrd loomulik, et murda teda mingisuguse jõuga. Selleks meil pole. Vold Me pidime lihtsalt väikeste grupp pilliga katsuma, sealt läbi minna, läbi hiilima, välja minna ja sellepärast tekkis killustama, miks kylle lasi puusse peal välja panna kogunemismärgilised pataljon. Kui me hakkame kokku senderookas koguni mõõdad ära, oli kümmekond inimest ainult koos ja pärast igal puutused väiksete sipelgapesagrupid tulid kokku Vello, siis tulime kuskil 102 30 meest välja. See oli nagu öeldakse, meil ei olnud enam ei sihti, ei kurda, puudus muidugi raskerelvad, meil ju nii, kui oli trump, produlevinud, käsirelvad ja meie ja väike grupp Wehrmachti niigi suur, tulid, nii et me ei suutnud isegi kunagi öelda ka ära, kui suur on meie vahekord. Aga kui rääkida nüüd ajaloolist aspekti niimoodi võrrelda rindepositsioonis, ma võiks öelda niimoodi, et kui me olime Dnepri kaldal ennem Irbüüni lahinguid, siis seal võib kindlaks teha juba nii-ütelda ajalooliste andmete järgi. Et meil oli seal vahekord meie ja armee vägede vahekord ulatus kohati kuni viieteistkümnekordses ulatuses, oli nende raskerelvad nende jalavägi nende soos vägimeest üle, mitte otseselt meie botal, vaid meie koos meie Vikingi naaberdiviis Germoonia ja restoranidega üks 15 vast umbes ja üksi seal ja aga esimesed lahingud. Angreeco Ta ongi, vahekord oli null, sest meil ei olnud üldse tanke. Käis ainult neli neli. Seda iseliikuvad kahurid ja meid ründas terve tankikorpus valuka tankikorpus. Nii, aga inimvahekord oli üks, kolm, üks kolme poole ja see oli normaalne, me võtsime võsta, üks pataljon võttis vasta velje polgu. Nii, kusjuures jalaväepolgu, aga arvestada veel tankivägede nende tankide peal olevate taga julgestus, siis võib-olla oleks suuremad. Nii et võiks öelda niimoodi, et mida kaugemale läks õeg, mida kaugemale ulatuv võlakaotus seda suuremat muutust. Meie varud vähenesid, meie relvastus kohanes nende oma, vastupidi, suurenes. Nad ei tulegi, kõik imestavad isiga, ameeriklased köik kraagi, et kuidas oli see võimalik, et kuidas neil ei olnud ju point kuskile minna, kus sa kurat nähe aja kurrat, kui sa lähed, sellepärast nimelt hetkel ei tea, me oleme Ive kleepoliga, mida te kui teised minul on samuti usku Eesti noorte rahastatud, mina usun ka neile, et nemad on samasugused mehed kui meiega. Aga meil ei olnud ju kuskil poisid minna. Ja, ja et meie komandör oliga ta nõudis küll palju, ma ei tea, mis tema ikka daaliged, kuni abi pakuti, diviis, mina tean, täpselt, abi pakuti ja kõik oli juba eelõhtu. Sain mina kuulad, et venelased koondavad luurelennukeid kellasid koondava, aga sest ei avaldu midagi, tema hoidis ennast nii tagasi, nii et isegi eesti ohvitserid ei teadnud mitte midagi. Et niisugune, et aga ebajussi ebaõnn, et just meie kohapeal oli see kõige hullem tipp ja selle muidugi sinu asja oled lugenud ja ja kui see jah, et see oli kõige hullem koht sakslaste juures ei olnud nii hull, eks nad olid paremad relvad ja diviis. Alles teisel päeval hakkasid tankid õige välja liikuma. Ehk ta ei nõudnud. Ta ei nõudnud veebruari nõudnud abi ja mis temaga sele tahtis. Kas ta, Ma ütlen, oleks see mees elama jäänud, siis oleks meie ta palju kõrgemale, tõuseb Viive arvu ja saadab. Ma austa, mul on kaks, oli just, et laisi Smiid siis oli meie komade see ja teistest nuia üüblise sakslane Diaal, kuidas on saksa, kuidas ta ikka on, et nad olid ikka härrad sel ajal ja meid Nad ei tundnud meid ja see peab aru saama, kui sina, inimene sai seal taga rääkida elude, õige palju ikka ja oli tuum, keelt nad ei oskanud ja midagi juttu ajada ei saa, ainult käsklusi. Vasak, parem seda Jaaguse juttu, siis tulid ju arusaamatused ja need kuuled ka, et väljaõppeaeg, et meie mehed vihkasid sakslased, vaid, et ma, ma oli hea minek, terved mehed, see oli ju meie kasuks. Lõppeks kurat ja juba liga, siis olime terved. Räägid vihjaalaviaale, tegi mulle nii, et ja jumal hoidku, jah. Kuradi muidugi tuli sigadus. Palakis eile oli just läksime sööma, vaadab tuli minu juurde. Kõigepealt hakkas mulle nööpi keerama, Kraks ära mul siis ja siis ta aga nii tegema lõua alla ja, ja aps naerma. Tuugrinsbedsa akad naerab mu välja. Tegi jälle seal supisabas paar ringi teha. Ja niimoodi käis see asi tead, aga ega see ei ei tapnud Eestil, tead, ega siis, ja siis oli seinaga, et mis värvi, mõtlesin krahh, hall. Ütleb, et tupistele idioot ta histogr aupesa kuradel ära. Asi ise vaesid, et ära võta, võtame naljaks, ma sain sellest keelest aru ja eks ta ise ka teaded. Sõdurile tuleb piha kurat, virad muidu dast meest ei saa. Meil oli see pataljoni hirm oli, miks nimetatakse Fiaala Jumboxoli ja siis noh, minule nii et mina olin tihtipeale, kuna mul saksa keel oli suus, mainin tõlgiks, olin midagi vahel midagi rääkida või kellelegi edasi anda, siis ja mul oli natuke eluaeg on keel natuke valel kohal olnud, et oled vahenditelt rohkem, kui oleks pidanud. Ja mulle see Jumbade oli pisikene ka ja natuke nii et ma olin ikka vaatasin üle ta pea ja ma vaatasin kahe meetri kõrguselt jah, umbes nii ja meeter 92. Ja siis tema oli kangesti niukene noa, saksa isa maalne ikka rääkisin, mis tema Saksamaal ja nii ja ma siis talle ükskord pidasin loengut, korraliku raud. Diviis oli siin, jooksid nii, et tänu inglastele, et muidu oleks Saksamaaga ära võidetud veel ja ja siis ta muidugi seda kuulnud, nii et ma pidin talle väikse ajaloo tunni andma. Aga siis ükskord Marian tuli siis ka, et midagi. Ma ütlesin, ütelda, õhtul tuled kell viis minu juurde, et seal omaette kuskil hauas teda oli Dali Uther surfina, ta tuli meile Jober, selle junkromana tulija, kes lõpetas sõjakooli ooper Juncker tähendab, ohvitserikandidaat oli ja kui ta oli kolm kuud näiteks seal mingi tehnilisest ülendati siseasjana leitnandiks Oberstomferroriksidele, tema oli juba nii-ütelda nagu ohvitserikandidaat kutses ühtseks välja kutsutud õhtuks välja ja no isa oli selja pääl voodis ja ütles, et laborisse oli kombeks tabureti peal oli, pidi täisvarustusega tulema, kuna ma olin ise granaadipilduja esimene number, mul oli püstol, siis ma pidin sõbra käest püssi laenama. Täismundris öeldi püssiga, pidid tulema, säärikud jalas, täitsa riietus täisriietuses, naised 20 korda Suur-Saksamajaks, küki kõkija tabureti püst sees välja sirutatud kätele eestlasi, 20 korda lugesid aids, raid, räi Anss vaid rai, kuni siis 20-ni, eks ole. Ja siis poisid alati seal üks oli, vahelejad ütles ära kurat jäta ühtegi vahele, et ta kogu aeg kuuleb ja kontrollib sind ja lõpetajad ja nüüd ütles, et kõik kuule sul seal kuskil midagi läks, segame, hakka uuesti peale. Akella Anss vaid rai peale. Ma tegin 20 ära ja panin edasi, seal pole rohkem vaja, et 20 täis, ma ei ütelnud midagi, tegin pil 10, lugesin 30-ni. Siis esinesin, lubage taastudelt, käsk on täidetud. Ta küsis, et mis, miks need kolm tegi, ma tegin, andsin 20. Ma ütlesin 20, ma tegin Suur-Saksamaa jaoks 10, tegin väikesi Eesti jaoks ka, tead siis ta oli väga pahane, et kuidas ma teda ikka saab võrrelda, teadis Suur-Saksamaa Eestimaa mass, aga ma tegin poole vähem ka siis ega siis Eesti poole väiksem või Saksamaale. No ma ütlesin, et mõnes kohas võib-olla me oleme isegi poole suurimad Saksamaal ja niuksed, väiksed sõnavõtud, Alija taibata eriti pahaks seda, kui temaga nihukesed vaidlus oli ja ma ikka vahel talle ütlesin, ka hea. Mina tema käest ükskord küsisin ka, et kuule, tead, et ma ei mäleta, mis ta eesnimi oli ka? Herbert oli vist, et miks sa meid, söögid teada ja sa tead, et me oleme eestlased, see on ju nii, et hammas peale teadja, nii et miks sa ütleb, et vaata, et kui tema oli noorsõdur, siis temale selliseid samuti seda tead. Ühesõnaga, sõdur peab ära, kaotab mingis oma tunded, saab midagi, oled isikus, oled käsutäitja ja ütles, et vaata, kui hea ohvitser temast on tulnud, ta pidas ennast väga heaks ohvitseriks ja ütles, et ma tahan kati eestlastest tuleksid need ohvitserid. Ja siis mehed olid ju alati rääkisid ikka rindel läkimise esimene kuulsab tema. Aga muide, kui ta rindele läks, kui meil sõja esimene lahing peale. Igatahes mehed sind pekki ja üldolid omal ajal Jõemmegi, olite temaga koos, eks ole seal nii-öelda noh, rühmas kõik ütles, et pole paremat sõjameest ja julgemad tundku tema. Esimesed kaks-kolm päeva kolmandal päeval sai surma ühel vasturünnakul jõuga täitsa kohe. Kõva sõjamees oli olnud kohe. Kas teie sõjateel on olnud selliseid episoode, mille kohta te võite öelda, et see oli sõduriend? Oi tohutu. Palju ma võin nüüd ma kõige rohkem ees tsirka. Tuli välja ja nägi seda momenti ühe saar, kus mul liig, tuiskas jalgade ees, ühesõnaga kuulipilduja tulistas kõik. Ja ma pihta ei saa. No minul oli esimeses lahingus issimi juures oli mina olin raskekuulipilduja peal olin ja siis teine mees tuli ja vahetas mind välja. Ja vaatesse ja mina, meil oli vähe sooja veini, seal sellepärast oli ju väga kuum ja 40 kraadi või võib-olla vähem või rohkem selle ümber ja igal juhul. Nii kui tema sinna üles läks, tema sai kuulipilduja täistabamusega, lõigati siit läbi ja kõik need luukillud. Ja see pool keha tuli mulle, kus ma olin seal, kaevikus tuli mulle otsa ja nii et mina langesin, olin uimane, langesin maha jaguma, silma lahti tegin, siis ma vaatasin kaks venelast issid, istusid selle kaeviku ääre peal ja tegid keerasemale Plotskid, eks ole, suitsu teha. No mis ma tegin, sest ainult niimoodi ja nad läksid minema, panite silmad kinni? Ma panin uuesti silmad kinni, lasin pea norgu ja mul oli liivapealsest tankid, sõitsid üle kaevik, liiv oli pea ja kui ma hiljem tulin seal, tähendab kolmandal päeval, kui välja tulime, Simuna kooli, nii paistis kõiksuguluud, see oli täis ja mis oli keha alla läinud, aga see oli niisugune. Ja muidugi oli palju teisi juhuseid oli, kus sa, ega need vaenlaste torkima ei hakanud? Ei katsunud, ma mõtlesin, et ma olin surnud, eks ole. Lipp oli minu peal, oli pooleldi, ainult minu, minu pea oli väljas. Siis võiks öelda, et teie sõber päästis teid pärast oma ja omas ja oma surma ja päästis ja see oli, see oli kolmandal päeval, kui venelased juba tulid meie kaevikusse ja meil tuli vasturünnakut teha. Muidugi hiljem tulid meie mehed mööda, ma tõusin püsti ja võtsin supp massinkoni ja me läksime vasturünnakule püstolkuulipilduja püstolkuulipilduja ja MC ja sellepärast kuulipilduja oli juba vene tank, lasi täistabamuse ja need olid ju nii lähedale, kui nad kuulipildujad nägid, siis kohev rats pomm ja seal ei läinud. Radoon tähendas rass kummuli, just tankitõrje kahur, see on ühesõnaga tema väljas kiiruse v suu. Tema, ma võin isegi kiirustatud, siis ma olen õppinud seda tema lennukiiruseks 8000 meetrit sekundis. Kui tulin tuld, nägid, siis oli seal pihta, nii, nii ruttu ta tuli. Nii et sul ei olnud kuskil võimalus, oli see, mis lõhkas ja pomm tuli pärast väljalaske ja välja lasteaeda, hiljem väheli, mälestada neid asju ja, aga fakt on see, Ta on tõesti neid asju, mis on toimunud juhtuda, neto koletu. Aga seda võin ma käe süda panna võid sina. Et me oleks inimest, tapp, maa, meie, mitte iialgi küla elanik, kas me kuskilt muutusi, mitte ühtki kedagi? Ja ei puutu kedagi ja aga mis põhiline asi oli ka? Vot ma ei mäleta, kus, mäletad, kui hommikul nii selg oli. Varahommikul kostab kaugelt, kostab igast venelast jutt oli politruk, räägib sääre ja siis, kui tulid rünnakule, nadolid, purjus, ta ei lasknud kõhuli maha, kükitas maha, kurgikoti seljast, kutsub kuhugi. Tatuuri tapeti, issimi all sammune, nad olid, me mõtlesime, tuli vaaderluu, tähendab, tulid rivis ja, ja siis hiljem, kui nad läbi ei saanud, siis hüppasid, tulid tankidega jalavägi oli tankide peal, siis me keerasime kuulipildujad ringi ja viitsime tankide pealt ja siis muidugi tangid hävitati. Kas meie tankitõrjekahuritega või magnetmiinidega või ja ka selle hoidmine ei olnud tasuma, teenid, oli, ta ei olnud. Pärast paustatroonidele saime pärast. Välja arvatud ainult esimene islamilaeng seal ei olnud aga ülejäänud laikud Köik kassikotid ja kõik, kõik kõik või ainult islamiajal ei olnud. Ma olin idapataljonid tulnud sinna juba ja siis. Ja just see aeg, kui oli seistumi lahing, vaata seal ütlebki raamatus ka nii, pall oli põhipuhkusel, et tõesti üks kolmandik jahtinud ühte kolmandikku oli, aga hästi palju oli. Ja mina olin ka üks nende meeste hulgas, kes olin puhkusel. Kes ja kes oli puhkusel ja aga siis ülejäänud köit. Aga välja, saite pihta Serkki assicottis sandid tagant sisse, jest välja, kohe läbi ja ma nägite venelast ka. Oli kaevikus jal, läkiläki oli peas ja siis aga ei suutnud talle midagi teha ja hakkasin üle tee minema, teised kvaliteet ja meil roomasime teised roomasid seal üle diaga, mina rumal, muidugi jaamadega hüppasin üle tee ja nii kui üle tee, läksin talle 20 meetri peal, mis viga, tal lasteaia kukkusid käpuli keele maha ja roomasin hiina kraavi, seal tee garaavoli seal kõrge teekoht, roomasin sinna kraavio, ütlesin poistele minuga läbi, et mina enam ei saa. Loomulikult ruum edasi nudis, roomasin sealt kedagi välja. Ja siis ja siis kaks korda viidi mind lennuväljale ka, et lennukiga välja viia, haavatuid raskemat viidi, aga ma veel käisin omal jalal ja mind ei viidud ja viidi need, kes kes, kes, kes raskemat raskemat pihta saanud ja kellel ei olnud jalgu all, üldse ei olnud, aga mul olid veel jalad all. Seal korsruunis oli vis. Viidi sinna kokku ja, aga siis kahel ööl käisin siin täna nüüdse ööse nüüd öelda, aga see oli juba nii, tee lagunemisaeg, kevadine sula ja see oli enne välja nii porine jaid. Lennukid käisid küll, aga nad võtsid nii vähe peale, et nad ei suutnud enam suutnud enam kõike ära viia. Aga muidu meie, kes alguses pihta said kohe, aga mina sain viieni seal veebruari, kuni võiks ütelda, aga kes said esimestel päevadel pihta Jekvidi võrdlemisi eranditult kõik välja. Ma mäletasin platsid käest pihta. Avo noomiti, jalad terved, eks ole, võid liikuda, aga mul oli siit läbi lastud. Ma ikka liikuda sain, aga esimesed päevad olid küll valvaga pärastika tagant liikuma ja nii õnnitud tagant sisse, eest välja. Püksi. Riik kukub maha, ma kliima koost läks välja binoklikraat. Kael läks ka katki, niidid kukkusid sinna tee peale maha. Need pihta ikka sain, aga üldse ma olen kolm korda pihta saanud. Iga-aastaselt ka samalajal rindel ka sauna kütta sai, ma neil oli, mõtlesime omale tõsi? Jah, ja meil oli nii, et kui lahingute väel tulime, taganesime üle jõe, siis oli seal ju see noh, sakslased teinud väikse nii-öelda rinde ja seal, kus meie tulime, meil oli seal midagi, üks 700 kaheksat punkrit oli, kraadiga saime kaks punkt, aga meil oli mehi vähe. Siis me ühes me, see meil oli kolm punkrit, saime ühes, elasime ise, teise tegime sauna, kolmandas oli toiduvara ja kas ainult käega saunas käia ka? Ei no seal oli meil nagu puhkeperiood, sest me tulime siis kui venelased oleksid tuli. Meil oli seal üks noh, poolteist kuud, täitsa nii-öelda hea puhkus olijad, püüdsime kala seal, seal meie ees oli, saar oli pikk, Robinsoni saar nimetasid Robinsoni saared ja siis noh, seal üks nädalapäeva läks mööda, siis hakkasid üleval juba seal Kiievi poole lahingud ja siis tulid need kalad uimased, kalad tulid, lahingud, käisid, mürsud, lõhkesid seal siis kalad tulid ja siis meil oli siis nii, et rinnust saadik olid vee sees. Peoga ei saanud võttest sabaga läind. Aga siis me tõime, külastasime laastukorvid, seal olid suured niuksed, viie-kuue kilosed, suured kalad olid, tõmbasime laastukorvi naksti kaldale. Omad poisidköögis. Kolme tunni pärast oli, oli värske praad valmis, oli hea kalaga, oli hea kala, jah, no ma ei tea, seal olid mingid niuksed, pikad kala, tuli ta Jontuuralised või midagi, niuksed niuksed, head niuksed, rasvased ja niuksed, hästi. Mahlakad, kalad olid seal kõvasti, tegime ühisele hea toiduvaheldus. Ei no salke müüsid oli meil muidugi rikkalikult saarele ja pärast jah, külas seal naised vahetasid seal seal meil, noh, ütleme põhiliselt, mis oli, läks, meil oli see külanaistele ja siis meil varustajad, mäletan juba seal pidevalt kuskilt muretsesid seebikivi. Vaata vene naised, keetsid ise seepi, seebikivi ei ole ja siis nad meil seebikivis oli nagu kulla eest oli. Aga kuidas üldse kujunes vahekord kohalike kohaliku naispere ja Ukrainas ja eesti sõdurite vahel tagajaks? Meil oli kogu aeg olid nagu seal elasime, nende toas olime, eks ole, ega siis mehed andsid seal, jagasid tubakat seal meestele ja naised pesid meil pesu. Me andsime lastele šokolaadid ja nii ja ja sai isegi raha seal maksud ja ei näiteks kohalike meestega ja lastega väga head suhted olid seal olid ju pidevalt, oli köögis oli isegi seal naised olid tööl, meil aitasid seal mehed, seal tegid puid ja nii et nagu ütleme, suhted olid head ukrainlastega ukrainlastega, põhiliselt seal Ukrainas ja panime tule otseses saunaahjule. Parajas alus, need on jah, päris hea kuivad on siin aafrika natukese Peenemad natuke alla ja kirves ka vana. See rindesaun oli siis vihasaun või ilma vihata ikka vihaga, vihaga ikka aega eesti mees ilma veata, palju ei ole, aga aga meil oli niisugune, noh, suitsusaun oli. Korstent ei olnud, aga siis ise mehed tegid seal paar Niukest pottsepameest, olid, need, tegid koheselt külas, tõime sealt kive. Tähendab telliseid, seal mõni tühi maja alla, lammutasime suure vene ahju ära ja omal oli saun kohe valmis. Saunas käisite õhtul või öösel või päeva ööd-päevad läbi. Järjekord ootas alati. Mehed tulite kõrvalt naabrist taga aastalt tulid ja. Kompaniil oli vähemalt paar-kolm sauna. Vooris olid ka mehed, käisid seal ja. Niukene välki, kuidas tea, kas võtab ta on seal seal ja kui ta läheb, siis läheb hästi. Hea tunne laenani. Ja läheb ja nagu mürinat Petseri, sea käega minejad sauna, paraadi küla lähedale. Kas vanad haavad annavad tunda? No ei tea, minul on õnneks nii, et ma olen küll üheksa korda haavata saanud, aga noh, suhteliselt küllaltki kergelt. Et noh, see viima mitte viimane raske maalsin käsilaste levitšerkassikotist lennukiga tuli välja, et no natuke vahendeid, valu närvivalu natuke ehk näiteks kui vastu lähed, kas drenaazi kassi, kuid see oli mul juba siis, kui me ütleme, üheksa võtame seal juba seitsmes, siis seitsmes ja Kaheksanda ma sain lennuki peale seal kassi kotist välja toodud, kuidas see juhtus alguses Me läksime lennuväljal, eks ole, lennuki peale ja siis lennukid hakkasid üles tulema, Vene hävitajad tulid peale. Ta tule lennukis juba ja S2 lennuk lasti alla. Et need maandusid uuesti teised, no seal oli midagi 40 lennukitele toitu, seal varustust ja siis ühesõnaga viidi haavatuid minema. Sest siis oli veel lennuväli, töötasin Recorsruunis ja siis muidugi ootasime natuke, siis tulid Saksa hävitajad anti juba teada, et Saksa hävitajad kuskilt sõitsid välja ja nüüd me hakkasime startimas, neli Kendanud korraga ei stardi ka, seal oli ikka nii, noh, seal välilennuväli siis nagu see on kolmneli lennukite korraga, nii järjest seal mingisugune veerand tunniga oli see 40 lennukit üle, sakslased ülevad katses, aga venelased ikka tulid veel peale ja väike õhulahing käis ja siis seal üks mingi lennuk, lai seal meie ju seal. Ja siis lasi ülevalt katuselt läbi, aga ma olin üleval, noh, seal Kolmekordne nari oli. Ma olin ülemisel pead põlvedel konksus. Üleval lõhkekuul läks kilp kohe põlve. Kaheksa haavata saamine. Haavatu sai haavata ja, ja sauna küdema, sauna küdema. Jah, nüüd natuke aeg, ütlesin, võtab tükk aega, aeg. Ilus auto, läheb mõnusta. Mis sa tegid ja ma pean ütlema, mina olen üldse hästi kerge. Pääses nende kuradite käelt. Ma läksin, olin sõjaväe, on kaks aastat. Mitu korda te kutsute julgeolekurohkem, mitte midagi. Aga paljud olid nii, et pole vangi üldse olnud. Need saadi pärast kodust kätte, läksid kinni ja oli 10. Ja mõni põlve lahti, kas on kurisenedamas. Ja siis oli, Erm oli Viljandist Herr surikondovoga laagris. Särel oli Saaremaal, suri laagris. Lahingut pidasid vastu, aga laagrit mitte. Laagrid ei pidanud vastu. Seal oli veel palju meie mõtteline mehi, oli. Vink. Mul ei tule enam kõik meelde. Kas kas ülekuulajad teadsid ka, mis on Narva pataljon, olid nad ülekuulid? Teadsin seda väga hästi, ainult et me seda keegi ei rääkinud. See roos käis Kohtla-Järvel, enne, kui ülekuulamine hakkas, käis kõik meie vatel poisid läbi, ütles iga öelib kurrat. Öelge, et võeti 80. üksik jalaväepataljon ja kõik rohkem ja ja see oli Ruusi jutti ja seda me rääkisime ka kõik, aga seal sai mõni mees peksa rohkem kui kui süüa. Näiteks müür, oli meil ju, mis ta oli? Ta oli leitnant, oli, mis ta oli siis oli ta leidnud? Jah, aga ta oli pataljoni staabis, oli mingi, see oli meie kolmanda kompaniiülem pärast ja siis pole asja sellises. Iga mehe järk kutsuti uuesti üle, kuulasin, iga võrd sai peksa, aga ta oli nii üles taotlused tulnud. Iga meie mõte oli mees, kes käis ühe, kuuleme. Teda kutsuti Ergysaideks. Kellelegi treening läks, ma ei tea milleks sõnapidaja, vägagi seaduslik poliitohvitser, isegi see oli vene sõjasellise kurat. Aga ma ei tea, ta sai seal kuradi seal ka, siis sai haavata. Ja siis meil tuli pärast, kus hariki kobrjov. No see pole mitte õige, mees on, see oli koolis tuldud. Kurat, mina olen ma saanud ja teie ka. Pataljon Narva meenutas, tagasi oli omad, kui võtta nii suures mastaabis väik üksus, pataljon aga meie rahvale raku saaks ronida, suur. Ja kui nüüd me hakkame ta tema ajalugu vaatama tema rindekäiku, siis alates isumi ruumi lahingutest, kunitserkassini oli meie üksus täiesti üks eraldi meie arvestati meie ka meid planeerima, eriti meie olime, täitsime, teotavad rindele. Ma, miks ma seda ütlen, kui meie pataljon, muutusse, leer, pataljon üks siia saadeti meid 20 diviisi juurde ja need allutada Riibalule, siis me muutsime juba üheks osaks koostisosaks. Meid lahjendati teiste üksustega ja me juba võitlesime juba Riibolu rügemendi koosseisus, seda mees mööda pataljon Narva, kuigi ta nimetus on rahvapärane. Aga ennem kui me olime, Ma mõtlen niisumi, ruumi, lahingud, Harnitsa lahingud neprile, kunitserkassini välja kastis tekkis lagunemine, kus pataljonis jäid Kompanii hiljem rühmad, hiljem jahud ja lõpuks siis tuleb lõikes võitlusgrupis olude tõttu. Ja ma toon sellepärast esile just et meie kui üksus oli arvestatav üksus mõtte olete lugenud selles tainerid. Raamatute Steiner kirjutas kolmandas soomuskorpuses. Tema ju kirjutab niimoodi ära, et pataljon Narva oli hinnatud alati kindel, määratletud ja kohusetäitja lõksus, tähendab, diviis ülem hoidis meid tema Steineri jutu järgi. Gilles ta tead sõra, kui tal on kuskil olemas niivõrd ränk olukord, et ei ole enam võimalust seda pajasta. Sõda päästab Narva. Tähendab, see tähendab seda, et juhtkond kõrgem juhtkond arvestas sellega, et ühe väikse rahva paotusega inimesed, kes võitnud kommunisime vasta oma rahvuse nimel on võimelised panima kinni ükskõik mis rindelõigus nõndanimetatud läbimurdekorgi kohal. Nii, aga tegu oli ainult 1000 mehega. Lyodo, Marek, lõpeta tähelepanu ja see näitab seda, et milline on 1000 mehe jõud, kui nad võitlevad mingisuguse idee mõtte mõtestanud, võitlesid oma isa oma, oma kodu oma rahva ära, nende jõud kasvab mitmekordseks. Vaata, see oli juttu rääkida. Sakslane ütles selle kullad, ma võtan 10 kuradi poissi kui Saksa kompanii. Et kübe kuradi poisil, et löön rohkem läbi.