Delta Eesti teatri- ja muusikamuuseumil on sel nädalal 90. sünnipäev ja siin on klassikaraadiomikrofonide juures nüüd muuseumi direktor Tanel veerema ja muusikaosakonna juhataja Risto Lehiste tervist. Tervist. Tere päevast. Me kuulasime siin Peeter süda Loomingu tiines Maidre esituses. Seda me ei teinud juhuslikult Eesti teatri- ja muusikamuuseum tegelikult algab vist Peeter süda loomingu kogumisest. Mis liikumine see on? Meie slõugan, nagu me ütleme, et muuseum algab südamest ja see on, see on ühtlasi niisugune tabada südamlik kui ka ajaloolised, täiesti vettpidav fakt. Et Peeter süda augustikuus 1920 paraku suri, et ja tal oli nagu selles mõttes fanaatiline inimene, et ta, et ta hoidis oma oma kõhu ja tervise kõrvalt kokku seda raha, et saaks osta toote, et saaks ennast harida. Ja, ja eks eks see lõbus lõpuks talle võib-olla saatuslikuks saigi, et nõrgestatud organism ei pidanud vastu ja tema surm oli ootamatu ja, ja tema sõpradele üks väga traagiline sündmus. Ja et siis tema kultuuripärandit nagu tänapäeval tavatsetakse ütelda, peene sõnaga alles jätta, säilitada, siis sõbrad otsustasid, et tema kõik need noodid ja tema esemed, mis tal oli, need korjatakse kokku ja säilitatakse tulevaste põlvede tarbeks. Ja paar aastat hiljem käidi ka ära Saaremaal tema tema kodutalus, kus siis 3000 marga eest osteti ka tema koduorel. Ja paljud heliloojad said oma esimese muusikalise hariduse just nimelt kodu, oreli koduorelil musitseerinud. Ja Peeter süda olevat sellel ka päris varakult hakanud viisi mängima ja tema asjad koguti kokku ja, ja 1924 22. märtsil registreeriti siis ametlikult Peeter süda, Mälestuse jäädvustamise ühing ja sealt sealt sai alguse siis siis meie muusikamuuseum. Et kuigi Ta ei olnud alguses selle nimega, siis me ikkagi peame seda muuseumi ametlikuks nii-öelda alustuseks ja, ja, ja selle tõttu me ütlemegi, et muuseum algab südamest. Teatripool sinna juurde tuleb. Teatrimaterjali koguti juba juba mõnda aega, aga teatrimuuseumi ühing asutati 1937. aastal ja sellele Heino vaks oli niux teatritegelane, kellel oli juba kogutud arhiive ja hiljem, et me täna oleme teatri- ja muusikamuuseum, et siis need pandi kokku 1941. aastal. See oli siis nõukogude viljastavates tingimustes, see oli selline väga segane aeg ja ega seal nende pommitamiste ka said ka 44. aastal ka meie muuseumihoone sai kannatada. Nii et eks see üks väikest viisi ime ole, et kõik need august pulsi poolt kokku kogutud muusikamuuseumi varad ja ka teatrimuuseumiühingu varad, et need säilisid ja, ja, ja need on tänapäevani säilinud. Ja kui rääkida sellest 22. märtsil siis sai muusikamuuseumi alguse nii-öelda 20 22. märts on meil sellel laupäeval, et 90 aastat saab nüüd mööda et täpselt seesama, mis ta rääkis kuni sinna 41. aastani välja. Et me oleme oma majas ka mõningaid uuendusi teinud, jaa, jaa, kui meie majja sisse astuda, siis kohe on nii-öelda see muuseumi algus, sissejuhatus on aga meil seina peal. Et seal saab vaadata vanu arhiivi, fotosid sellest, kuidas juba samale aadressile 34. aastal siis tehti esimene ekspositsioon ja kuidas neid muusikainstrumente sinna kolitakse ja ka teatri poole algus, et 41, kui need asjad kokku pandi. Ja seal on veel esimene ringkäik, ringkäik muusikamuuseumi ekspositsioonisaalis ja kui nüüd vaadata nagu ajalugu, siis selline Eesti on nii väike, et igalt poolt võib leida seoseid ja nii-öelda järjepidevust, et see maja seal Müürivahe tänaval, kuhu muusikamuuseumile 33. aastal anti nagu lubasina sisse tulles 34, tavalised ekspositsiooni, et see oli ennem oli seal Tallinna kõrgem muusikakool ehk siis põhimõtteliselt tähendab Päevase Muusikaakadeemia muusika ja teatriakadeemia eelkäija see majal siis muusikalise taustaga juba juba eelnevalt ja üks üks väike fakt veel, et see, kuhu see ekspositsioon loodi, see oli Artur Kapi oreliklass. Aga eks seal mingil hetkel võetigi otsus vastu seal 1930.-te, vabandust 20.-te lõpus, et nüüd on Peeter süda pärandan, piisavalt korrastatud, jäädvustatud järgmistele põlvedele valmis seatud ja aga vot nüüd tuleks hakata mõtlema laiemalt ja hakati mõtlema laiemalt ja nimi muudeti ära, muusikamuuseumiühinguks säilitatakse 31 minu mäletamist mööda ja siis juba kogutigi nii-öelda kõiki neid kraan tärkava eesti heliloojate noote, käsikirju, esemeid ja ka kunsti. Et kui 38. aasta ekspositsioonist Realis filmitud klipi pealt vaadata, siis seal olid maalid ja muusikainstrumendid juba ja, ja sellised skulptuurid ja, ja loomulikult rahvapillid ka, et, et kui me ütleme, et, et Eesti teatri- ja muusikamuuseum algab südamest ehk siis Peeter südakogudest, siis tegelikult see mees, kes selle muuseumi kokku ajas reaalsuseks tegi, oli August Pulst, kunstnik ja vanavara, korjaja, rahvamuusikaekspert isegi elu lõpusse, et tema teadmised ja meenutused rahvamuusikutest on, siis on siis tegelikult üks üks meie muuseumi alussammas, et sel aastal oli august pulsil 125, mõni aeg tagasi ja siis toimus sihuke rahvamuusikute ringreisid ja anti välja raamat, nii et nii et see kuidagi nagu väga hästi klappis kokku meie muuseumi juubeliaastaga üldse. See on huvitav, et kui vaadata Eesti teatri- ja muusikamuuseumi tegevust ja eesti rahvamuusikategevus, siis siin võib-olla võib leida mingisuguseid teatavaid, sellepärast et Peeter süda ju ise, kui ma ei eksi, oli ju ka eesti rahvamuusika koguja oma noorpõlves käis ringi ja mitmed teised Eesti Eesti heliloojad olid seda, eks ju. Et ühelt poolt on meil Eesti rahvamuusika puude Eesti Rahva Muuseumis, eks ju lindistused, noodid, ülestähendused ja mingit muud asja. Teiselt poolt on siis meie nii-öelda teatri- ja muusikamuuseumikogud, et kas selle suhtes on olnud ka mingisugust diskussiooni või kontseptuaalseid eristusi, et mida meie teeme, mida teeb Eesti Rahva muuseum ja nii edasi. No tegelikult oli niimoodi, et alguses August Pulst kuidas vastas Eesti Rahva muuseumi üleskutsele minna koguma vanavara, siis mingil hetkel hakati soovima ka, et üles lindistada ja märkida vanad rahvamuusikud, see oli natukene hiljem, seal oli see ka nii-öelda harit noorte haritlaste seas oli see omamoodi nende prestiiži märk, et nad nad käisidki ja kogusid seda oma rahva nii esemelist kui ka vaimset pärandit lindistasid rahvaviise ja see oli, oli päris palju eeltööd tehtud ennem siis kui see muusikamuuseumile üldse alustuse saia. Peetri süda oli ka juba alates 22.-st aastast käinud nende rahvamuusikutega ringi ja andnud kontserte isegi Estonia kontsertsaali ja need olid meeletult populaarsed kontserdid, et Eesti rahvale enda muusikat tol ajal läks peale ja kõik tema ringreiside saalid olid tavaliselt välja müüdud ja inimesed tulid siis redelitega akna taga et saaks ka sellest osa tolereerima. Jah, mis minu meelest on tore seos justkui muuseumi, kui niisugusena niisugusega, et koristoitlused et meil sellel aastal toimusid ringreisid rahvamuusikutega ja see oli siis augus Pusti 125.-le sünnipäevale pühendatud ja me sellega alustasime oma nii-öelda juubeliaastat siis tegelikult lisaks sellele vanavara kogumisele omal ajal, kui august pulss oli see mees, kes vedas neid ringreise, siis mis muuseume puudutas, siis nendel ringreisidel korjati ju raha selleks, et taolisi uusi muuseume rajada ja üks nendest muuseumidest, mille jaoks raha korjati, oligi Eestit siis tollel hetkel nii-öelda muusikamuuseum, ehk siis praegune teatri- ja muusikamuuseum, et et nii-öelda ühelt poolt, kui tema korjas tollel ajal ja tegi ringreisi tutvustamaks, siis ka seda muuseumide poolt, siis seekord tegi muuseum koos rahvamuusikutega ringreisi, et nii-öelda posti siis uuesti jälle rahva juurde tagasi viia. Et tegelikult kõik see kultuuripärand, ma pean silmas siis klassikalist muusikat, alates seal Tobijasest ja esimestest sümfooniatest ja Ellerist Tubinast kõikidest nendest alustaladest, need on ju säilinud, võib öelda, et kaudselt on säilinud tänu tänu rahvamuusikale või tänu rahvamuusikutele, sest ilma rahvamuusikaringreiside abita ei oleks August Pulst seda muuseumit vähemalt nii, nii kiiresti saanud teoks teha. Et võib ütelda, et meie muuseumi uksed laulsid lahti rahvamuusikud ja pillimehed. Ja, ja see on ka tegelikult reaalselt jällegi juhtunud asi. Sest kui esimesel märtsil 1934, et see on 10 aastat läks, läks Peeter süda Mälestuse jäädvustamise ühingust kuni esimese ekspositsiooni avamiseni. Et kui esimesel märtsil seda avamispidu peeti, siis olid seal rahvamuusikut, kes laulsid ja kes olid minemas järgmisele järjekordsele ringreisile, et, et muuseumile siis raha teenida. Et see on, see on üks fakt, mida, mida tasub meeles pidada. Et Eesti muusika, muu muusika, pärandan rahvamuusikale mõnes mõttes võlgu. Huvitav mis siis Eesti teatri- ja muusikamuuseumis tollel on, millised on kõige hinnatumat museaalid seal ja, ja mida seal kogudes võib siis näha ja kuuldagi? VõlaRisto oskab natuke täpsemalt rääkida konkreetsetest saalidest, aga mainis on ka seda, et sellesama muuseumi algus on meil muuseumisse sisenedes kohe ka seina peal ja seal on mõned fotod ja tõesti esimesest ekspeditsioonist väike videolõik. Et, et see, mis on huvitav, et kui natukene süveneda ja vaadata neid ja kui jõuda, siis otsaga välja meie püsiekspositsiooni. Et tegelikult, et mõned nendest esemetest ja pillidest on praegu ka meie püsiekspositsioonis olemas ehk kasesild, muuseum kui sild, ütleme erinevate aegade vahel, et et kui me mõtleme selle peale, et kes 34. aastal ja sealkandis neid samu muusikainstrumente vaatasid ja, ja, ja meie käime tänapäeval samamoodi, vaatame neid ja, ja mis see meile näitab ja mis meile räägib, et, et ka side natukene otsapidi ikkagi nende inimestega Aga tulles selle algse küsimuse juurde tagasi, Risto Lehiste Meie muuseumis on siis talletatud see Eesti teatri- ja muusikaajalooline pärand ja esiteks muidugi muusikainstrumendid, et eestlane on, on olnud siis aegade jooksul väga osav pillimeister, et need vanad külamuusikud tegid omale ise pille. Vormsil ühe ühe korraliku mehe nii-öelda oskuste arsenali seas oli olitaal Harpa Hiiu kandletegemine ja need on siis meil kõik säilinud. Ja loomulikult ma rääkisin alguses Peeter süda oreli, st et on ka, on ka teisi oreleid ja, ja kõik meie meie muuseumisse kogutud pillide puhul on nagu printsiip, et see peab olema kas Eesti meistri valmistatud või siis oleme kuidagimoodi seotud, et ma toon ühe näite, ma just ennist rääkisin, et meil on riik, on riik, on Eesti, Eesti on nii väike, et igalt poolt võib leida seoseid, et meil on ekspositsioonis ükse üks harmoonium, millele Artur Kapp, kui ta käis Järvamaal liivamäe talus, temas armastas mängida. Ja nüüd pool aastat tagasi kuskil niimoodi lisandus meie kollektsiooni sealt naabertalust üks tahvelklaver. Karl Eduard sohva ja selle tahvelklaveri peal oli Artur Kapp mängimas käinud siis, kui tal harmooniumist nagu küllalt sai, et, et selliseid ajaloolisi seoseid tuleb välja. Et pillid on siis üks asi, teine mis on, ma arvan, et isegi võib-olla muusika poole pealt kõige väärtuslikum on meie heliloomingu käsikirjade kogu. Et omal ajal oli noh, nõukogude võim tema puhul saab ühe hea asja leida, et ostis ära kõik heliloojate loomingu ja andis, andis ühe eksemplari, andis Eesti teatri- ja muusikamuuseumile, ehk siis meil on üle 12000 käsikirja, millel on siis tallel Eesti Eesti muusika ajalugu alates tõesti seal Tobiase käsikirjadest. Miina härma. Ma enne nimetasin ka Artur Lemba esimene sümfoonia, Arvo Pärdi vanema, sellise varasema loomingu kuni 1980. aastani või millal ta siit lahkus, et, et kõik, see on meie, meie arhiivis olemas ja tegelikult see leiab päris palju kasutamist interpreetide poolt, sest kui sa tahad hakata midagi esitama, midagi linti laulma, siis, siis tegelikult kõige autentsem allikas, kuhu saab pöörduda, et kontrollida erinevaid kohti seal partituuridest või siis partiides. Et see on ikkagi meie muuseumi ja need käsikirjad. No ja, ja on siis ka erinevate muusikategelaste isikukogud, et jällegi, kui, kui, kui keegi tahab nagu vaadata natuke pilku tagasi heita ja mõelda, et miks, miks eesti rahva ja Eesti riigi puhul see muusika ja teater niivõrd oluline on, et siis siis meie oleme just õige koht ja, ja nüüd hiljuti oli, oli ju vabariigi aastapäev jälle, et siis et siis taaskord sellele mõeldes. Üks üks lihtne näide, et, et meie iseseisvusdeklaratsioon 1918 loeti ette Pärnu Endla teatri rõdult ja selles deklaratsioonis on deklaratsioon lõpeb meie ühe ühe laulu kolmanda salmiga. Ja, ja see on siis eesti hümni Su üle jumal valvaku, et, et kõik see on seotud jällegi, kui oleks esimest laulupidu olnud, ei oleks meil võib-olla laulupidude traditsiooni, kui ei oleks olnud Vanemuise teatriseltsi, ei oleks meil olnud esimest laulupidu, sest Vanemuise selts organiseeris, kõik on omavahel seotud, kõigil on oma kindel põhjus oma kindel järjekord. Üldisemalt, ütleme, numbrite poole pealt rääkida, siis tegelikult Eesti teatri- ja muusikamuuseumikogud on väga suured, et see number museaalide arv ulatub sinna 800000 ligi. Suurem osa sellest on arhiiv ja arhiiv on tõesti see osa, mis on meie majas väga aktiivselt kasutatav, et meie pisikene lugemissaal on päris sageli üsna rahvast täis päev otsa, et, et seda kasutatakse, uuritakse oma eseme kogusid, hoiame me siis majast väljaspool, sest oma ekspositsioonipinnal, mis on üliväike, saame me tegelikult näidata väga väikest osa sellest, mis muuseumil olemas on. No kui palju on muuseumi noodikogudes seda materjali, mida mitte keegi pole veel näinud või mida tegelikult avalikult välja ei ole antud kriitilist väljana, et ei ole tehtud, et kui palju näiteks noh, võib olla seda raske praegu öelda, aga, aga siiski näiteks ma ei tea meie, meie muusika alustaladest, ma tea Tobijasest Ellerini ja teiste heliloojate nii välja, kui palju on seda materjali, mida veel ei ole avaldatud. Trükis. No see, mida pole avaldatud trükis, eks seda materjali ikka ole, aga üldiselt need et vanemate ja nii-öelda esimesed heliloojad kes on, kes on siis läbi-lõhki uuritud ja mängitud, Tobias Saar, Eller Tubin, eks. Et, et sealt on ikka enamasti nende looming, on, on, on esitatud mitte küll päris kõik kirjastatud, aga, aga edasi juba muutub olukord natukene teiseks siis seal nõukogude ajal oli ju ka, et, et see, mis osad olid heliloojad, mida ei võinud nagu esitada ja osad olid heliloojad, mida rohkem esitati. Nii et avastamist on, on meie arhiivides muusika poole pealt väga, väga, väga palju. Meil mõlgub üks idee kuklas, et ei tea, millal see saab, saab nüüd reaalsuseks, aga teha sihuke kontsert nimega Terra incognito, ehk siis nendest heliloojatest natuke eeltööd on tehtud, neid, neid on ja nende teosinaga teha sellistest heliloojatest kontserte, kelle looming on täiesti tõsiseltvõetav ja, ja täiesti professionaalne, aga lihtsalt mingitel põhjustel. Kas on siis see riigikord, nende heliloojate enda tagasihoidlikkus või siis erinevad inimlikud ja ühiskondlikud faktorid, et et nende loomingut ei ole veel mängitud, et see on täitsa täitsa võimalik, kes need heliloojad on? Andja mõningaid mõtlen seal oli Helmut Rosenvald siis oli veits enberg, näiteks keskkes oli muuseas ka helilooja. Hetkel võib-olla rohkem ei tulegi, meelde tuli Evald Vain, et et neid käiakse uurimas meil. Need on alles nii-öelda avastamist ootavad heliloojad ja nad ikkagi leiavad üha rohkem ja rohkem uurimiste mängimist. Ja kajastamist aga kindlasti üks suur töö, mis käib ka üldiselt muuseumides, erinevates muuseumides ja mida ka meie otsapidi tegeleme, on tänapäeval muuseumide infosüsteem ja sinna oma museaalide sisestamine mis annaks ka inimesele võimaluse kergemini võib-olla mingeid materjale leida millest ei olegi aimu, et need võiksid näiteks meie juures olla. Aga, aga muuseumide infosüsteemis loomulikult me ikkagi peamiselt lähtume nendest kumuseaalidest, et võib-olla me ei suuda sinna ka natukene põhjalikumat täpsemat infot sisse panna ka juba füüsiliselt, kuna meie muuseumitöötajate arv on väga väitleja, meie museaalide arv väga suur. Aga meil käib koostöö ka muuseumi infokeskusega või vabandust, muusika infokeskusega, et ja Eesti muusika teatriakadeemiaga. Et, et kus siis muusika, infokeskuse andmebaasi sisestatakse natukene põhjalikumalt käsikirjad mis on ka meie kogudes olemas ja seal vahel peaks siis olema link ka siis muuseumi infosüsteemiga, et kui inimene näiteks muuseumiinfosüsteemist leiab selle üles, et meil olemas, siis ta tegelikult pääseb otsesele sama museaali juurest siis muusikainfosüsteemi Kui reaalne on just nimelt see, et tänapäevaselt nii-öelda saaks neid käsikirju kuidagi PDF-viissada või, või niimoodi Interneti kaudu välja tuua see väga, see on väga reaalne selles mõttes, et kogunenud suurem osa käsikirju, suurem osa käsikirju. Eks, eks need ole võimalik kõiki skaneerida ja, ja saata. Ja me tasapisi neid ka skaneerime, et need, mis on juba nii-öelda digikujul olemas, et neid ma enam paberkujul välja ei võta, kui on vaja kellelegi paberkandjal saada, seda siis lihtsalt prindime välja. Aga eks see võtab aega ja, ja võtab natuke ikka on. On vaja inimesteni tööjõudu selle jaoks ka, et sellepärast siis on, on plaanis ka see Eesti muusika infokeskuse projekt, mille eesmärgiks on siis info nagu noh, mitte mitte täies ulatuses need käsikirjad, aga et see info oleks koondatud ühte kohta, ei, Eesti muusika, eesti muusikaline looming. Vot, ja nüüd näiteks, kui eelmine, 2012 Elleri juubeliaastal oli selline konkurss, mängime Ellerit, kus Eesti Eesti muusikakoolide õpilased olidki kohustatud esitama muude palade hulgas kõhe Elleri pala, siis teades seda, et mitte kõik Elleri looming ei ole ikkagi Publitseeritud siis muuseum pani oma kodulehele välja käsikirjadest koopiad, et rikastada laste klaverirepertuaari ja nii, et see on täiesti võimalik ja, ja ei, ei ole sellega muud probleemi, kui, et kogud on suured, aga inimesi vähe. Nüüd mängimegi Ellerit ja peale seda tuleme tagasi Eesti teatri- ja muusikamuuseumi direktori Tanel veeremaaga ja muusikaosakonna juhataja Risto lehistega räägime juba täpsemalt. Millised ettevõtmised siis 90. juubelil ka ette on võetud? Nii kõlas Heino Elleri teos männid mängisid Urmas Vulpia, Vardo Rumessen olemas stuudios Eesti teatri- ja muusikamuuseumi direktori Tanel veerema ja muusikaosakonna juhataja Risto lehistega. Räägime teatri- ja muusikamuuseumi 90.-st sünnipäevast ja tulema tagasi küsimuse juurde, mis siis sellel sünni päeval toimub. Neid üritusi jätkub kindlasti rohkemaks, kui kui üheks. Vähemaks no tegelikult meil ütleme, kontsentratsioon on nüüd sellel nädalal, aga, aga tõesti, nagu ka ennem varem mainisin, et oma juubeliaastat alustasime siis algust postiraamatu ja ringsõitudega. Aga, ja meil on nii-öelda sellel nädalal päevad erinevate teemade järgi jaotatud, et meil on muusikapäev ja teaduspäev ja, ja teatripäev. Laupäev siis, kui meil on päris õige sünnipäev, et siis me kutsume külla oma sõbrad ja peame ise pidu ja pühapäev on tasuta päev, kuigi tegelikkuses muuseum on meil pühapäeviti suletud, siis sellel nädalal erandkorras kella 10-st kella viieni. Ootame oma majja inimesi ja päeva jooksul toimuvad erinevad tegevused. Nii lastele eri teema, ekskursioonide, eriekskursioonid, täiskasvanutele ja päeval kell üks on veel eraldi mehhaanilise muusika kontsert, mis peaks pakkuma huvi nii lastele kui täiskasvanutele. Aga täna on siis meil tegelikult ka muusikapäev ja, ja sellest poolest oskab Kristo täpsemalt rääkida, mis seal toimub. Sellepärast, et tegelikult Elleriga me tegime algust märtsi alguses. Seitsmendal märtsil oli Elleri klaveri päev või noh, noorte noorte klaveripäev kodumaine viis, et see, et see oli Heleri sünnipäeva tähistamiseks, aga seal lapsed mängisid üle Eesti. Mitusada last mängisid ühel ja samal ajal Eesti heliloojate klaveriloomingut. Nii et nii et täna siis ka jätkame Elleriga, et on Sten Lassmann pianist, kes on ta katta klassikuga, lindistanud päris palju Elleri klaveriloomingut ja see protsess kestab. Et kolm plaati on meie muuseumis juba esmaesitletud ja täna esitletakse neljandat ja viiendat Heino Elleri klaverimuusika plaati. Et Sten siis räägib, näitab, mängib ise kuulame neid salvestusi. Ja, ja selline juba väga-väga toredaks ja tähenduslikuks traditsiooniks kujunenud muusikasündmus meil täna on, et tavaliselt on seal inimesi rohkesti olnud, nii et ootame, ootame kõiki Elleri sõpru ja, ja tema klaverimuusika austajaid täna siis kell neli meie muuseumisse ja, ja teeme muuseumi juubelinädalaga siis algustena. Mis siis veel kaugelt kaugemas perspektiivis? Neljapäeval on on plaanis natuke mõelda, et, et kogu aeg ei saa ringi joosta ja edasi trügida. Et 90. juubeli puhul oleks päris paslik natukene vaadata tagasi. Võib-olla mitte mitte nii väga palju, võib-olla 10 aastat tagasi, et, et mis selle aja jooksul toimunud on ja kuna muuseum ei ole kunagi nagu mingi omaette või, või vaakumis olev asutus vaid ikkagi on seotud ühiskonnaga, siis konverentsil peavad ettekandeid inimesed ja persoonid nendest asutustest, mis on meie muuseumi arengu seisukohalt olulised. Seal on lavakunstikateedrist muusikaakadeemiast, teatriuurijate ühendusest, siis on koolist, muuseume, pedagoogika teemal ja, ja on on ka interpreetide poolt ja, ja teatrite poolt, et on omad sõnavõtud ja see konverents kannab pealkirjamuuseum looja või vahendaja ja seal me siis nagu mõtleme ja räägime inimestega, et mida, mida meie muuseumist oodatakse ja omalt poolt anname märku, nagu, mis meie muuseum ise teinud on ja kuidas need ühelt poolt ootused teiselt poolt reaalsus, et kuidas see nagu omavahel klapitada ja muuseum 90, see on juba päris soliidne iga. Et, et siis vaikselt tuleb hakata valmistuma 100.-ks juubeliks ja tuleb võib-olla panna nagu paika need suunad, et kus me siis oma väga suurele ümmargusele juubelile olla tahame. Et tõesti, kui me räägime muuseumi põhiülesanded on ju tegelikkuses olnud kogu aeg samad, et et ühiskond muutub ja võib-olla muuseum väliselt muutub ja me kasutame erinevaid vahendeid ja, ja meil on erinevad võimalused, aga tegelikult ikkagi muuseum tegeleb kogumisega säilitamisega uurimisega, vahendamisega ja just see vahendamise pool on ju tegelikkuses väga oluline, et, et, et see, mis me oleme kogunud ikkagi laiemale ühiskonnale tagasi anda, et me anname seda tõesti erineval kujul. Ja ühelt poolt, kui meil on lapsed ka siin mitu korda juba läbi jooksnud, et ja meil muuseumis tõesti muuseumipedagoogika on väga palju edasi liikunud ja arenenud. Et ka eelmisel aastal võeti vastu uus muuseumiseadus, mis hakkas keset suve kehtima ja selle seaduse järgi muuseumit ei loeta enam ainult kultuuriasutuseks, vaid ta on kultuuri ja haridusasutus. Ehk see näitab ikkagi ära, et kuhu poole nii-öelda kultuuripoliitika muuseumide valdkonnas liigub, et et kasvatada peale ühelt poolt võib-olla seda muuseumi külastajatega tegelikult ikkagi meie pärandi austajad või kes tunneb ja oskab väärtustada seda, mis meil erinevates muuseumides talletatud on. Tanel mainis muuseumiseadust, et seal on pärastlõunase sessiooni, esimene nii-öelda ülesastuja on, on muuseumide nõunik Kultuuriministeeriumist. Et praegu muuseumide ümber on, on ikka aeg-ajalt nagu lokku löödud ja nende omandivormide muutmine mitme muuseumi puhul käib, mitme muuseumide puhul on, on, on see juba ära tehtud, et tuleb, räägib Marju Reismaa ka sellest, kellele muuseumi vajan. Selline intrigeeriv pealkiri. Kuidas teie omandivormiga on, olete sihtasutus juba või mitte? Ei, me ei ole veel sihtasutuse, meil on, on hetkel olema ikka riigimuuseum, aga selge on see, et midagi midagi meiega tehakse ja vot need ongi see muuseumikonverents juubeli puhul on väga hea koht kuulata, mida Kultuuriministeeriumi poolt meile öelda on ja küsida ise ja näidata ka ise initsiatiivi üles, et, et kõik need muutused, mis toimuvad, ega muutuste vastu ei saa ja tagurlik olla ei tohi. Aga need muuseumidega tehtavad asjad, vot need peaksid käima nagu koostöös muuseumide enda töötajatega, mitte ministeeriumi nii-öelda ainualgatusel. Just seal ta tõesti peaks olema pigem sihuke kahe poole või, või ütleme juba sihtasutustest rääkida siis võib-olla veel kellegi kolmanda osapoole omavaheliste läbirääkimiste tulemus. Aga selle nädala osas veel, mida kindlasti peab mainima, et reedel, kui meil on teatripäev siis on meil esietendus tulemas koostus vaaris teatriga. Jaa jaa. Laborant Viiding, et kuna meie muuseumis 60.-te lõpul on olnud tööl Juhan Viiding fotolaborandina, siis sealt ka see pealkiri et temast just selles samas keskkonnas, kus ta kunagi on olnud, et meil on nüüd märtsikuus on neli etendust tulemas, et selle kohta peab küll ütlema, et, et need on kõik juba välja müüdud. Aga maikuus on oodata lisa, et meil on neli etenduse aega sinnapaika pandud ja kes vähegi tahab osa saada, siis tasub võimalikult kiiresti juba broneeringud ära teha. Eile eiramaturgid kogunevad ka veel muuseumis, aga vabandust, eile õhtul, kui ma rahvapillid ekspositsiooniga veel tegelesin, et siis ma juhtusin seda seda proovi pealt kuulma ja siis seal on need, et seal ei ole nagu ainult muuseumist ja, ja viidingutest muuseumis, vaid vaid ripun väga ägedalt, nagu üritanud seda avada seda Viidingu enda iseloomu, ka seda boheemlaslik kuja hästi hästi ärksa ärksa vaimuga ja siis ma kuulsin, kuidas, kuidas ema teda nuhtlaseta, et poiss ei oska käituda ja millal see ükskord õpid korralikult korralikke tööharjumusi, et selline lustakas lustakas lugu on ja väga heade näitlejatega. Lihtsalt mainisin siin enne seda suurepärast väikest kommentaari, et 26. märtsil kell 15 siis Eesti teatri- ja muusikamuuseumis ka avalik vestlusring teatri teemal, et see on ka veel tulemas. Ja noh, kuna me oleme teatri- ja muusikamuuseum, siis on selle juubeli puhul on, on, on see balanss kenasti ära ära jaotunud, et teatrit ja muusikat mõlemalt täitsa täitsa piisavalt ja selle kohta oskaks muidugi ütelda paremini või rääkida paremini, Kirsten Simmo. Aga, aga see informatsioon on meie koduleheküljel olemas ja põhimõtteliselt jällegi ühe ühe teema laiem ühiskondlik käsitlus. Et et see ei ole nüüd nagu, nagu kõiki ühiskonnas hõlmav, aga kindlasti teatriinimestele ja teatriga seotud inimesi see pakub, pakub pinget ja, ja see on üks vajalik teema, mida seal siis arutleda. Risto oskab veel mõne sõnaga rääkida, aga pühapäeval kell üks toimub kontsert, et see saab kindlasti taga väga huvitav olema ja meie muuseumi ekspositsiooni üks kindlasti inimestel kõige rohkem sellist emotsiooni tekitav osa on meie mehaanilised muusikainstrumendid, et meil on väga korralik kogu olemas ja kõik need instrumendid, mis meil väljas on, ka tegelikkuses toimivad ja töötavad. No see mehaanilise muusika ajalugu on, on ju üks osa muusikaajaloost, et, et Eestis endal küll nagu selliseid masinaid ei ole tehtud ja Eesti enda ajaloos puutepunktid seal mehhanis, muusikaga on siis need leierkastimehed, kes on siis minevikus meie tänavatel mänginud, aga, aga samas selle mehhaanilise muusikaga on, on väga hea näidata nagu need seda, seda progressi, tehnoloogilist progressi, mis on seotud muusikaga. Et see on väga-väga huvitav kokkupuutepunktide ja loomulikult on väga atraktiivne. Jaa, ta meelitab inimesi muuseumisse, mis, mis on, mis on väga hea, sest kui nad tulevad muuseumisse, nad näevad siis ka juba teisi pille, nad saavad teada meie muuseumi ajaloost, et see nii-öelda selle atraktiivsuse kasutamine haridus ikel eesmärkidel, et, et see on natuke kavaldamine. Aga pühapäeval on siis plaanis korraldada muusikaline mehhaanilise muusikaetendus, see on isegi teatriga seotud pealkirjaga väike heli ja et, et me siis vaatame, kuidas see heli kunagi tekkis, kuidas ta inimesest inimesse pärast pillist pilli sisse rändas ja lõpuks inimesed õppisid seda heli nii-öelda kinni püüdma ja masinad õppisid ise mängima. Et inimese laiskus on, on nii hea kui ka, kui ka halb asi. Hea on ta selles mõttes, et ta on, inimesed on loonud endale palju selliseid toredaid leiutisi, et mida siis täna saame ka kuulata ja kõik need viisid, kuidas seda muusikat salvestati, kas siis rulli peale metallplaadi peale või siis paberlindi peale, nii et kõik on arenenud edasi osadel fonograafi tasemele pidama, aga näiteks plaate lint on tänapäevalgi siiamaani kasutuses Meie muusika salvestamisel ja muusika edastamisel, et see on selline tore reis läbi läbimine minevikku läbi muusika ja, ja see, see on, see on nii lastele kui ka tegelikult kogu kogu perele ja seal seal saab kuulda selliseid instrumente nagu väntorel toru, viiul, muusikatoosid, mängukapid, seda, kuidas, kuidas heli aitas tähistada, jõulusid samas. Kuidas heli oli, oli mingi pisikese pilli sees ja suurema pilli sees, et see, et see kõik kõik seal ees ootab pühapäeval kell üks ja lõpuks saavad inimesed ka ise oma heli luua. Nimelt teeme seal väntorelile loo sealsamas kohapeal. Mõned aastad tagasi veedetud muuseumiaasta raames üldiselt tõdeti, et Eesti muuseumide läheb hästi. Külastaja kond, külastajaskond on, on, on kasvanud, huvitavaid EXPO huvitavaid näituseid, eksponaate tuleb välja. Kuidas läheb muusikamuuseumil lihtsalt lõpetuseks, nii üldiselt, et kui palju teil niimoodi päevas keskeltläbi inimesi läbi astub, neid pille seda seda näitusesaali külastama. No üks asi, mida me kindlasti võime öelda, et meie Me võiksime oma külastajaid jagada laias laastus kolmeks, et üks väga oluline ja mis on olnud teatri muusikamuuseum Muuseumis oluline valdkond ja on uurijad, et tõesti uurijaid käib meie muuseumis väga palju ja see on ainult rõõm, et, et see nendesamade uurijate töö tulemusena tegelikult toimub ka muuseumikogude vahendamine. Teine seltskond, keda meil ka tõesti väga palju käib, on kooli ja lasteaialapsed, et haridustegevus. Et nii meie peamajas kui tegelikult on teatri muusikamuuseumil jaga olemas pisikene filiaal Särevi teatrituba, et ka seal eelmisel aastal tänu sellele haridustegevuse käimalükkamisel põhjalikumalt ikkagi külastajate arv kasvas väga märgatavalt. Ja kolmas kontingent on siis nii-öelda inimesed, kes tänavalt sisse astuvad, aga loomulikult, et, et me üritame siis ka seda poolt muuta inimestele atraktiivsemaks, et, et inimene, kes sisse astub, siis ka ise leiaks sealt seda, mis teda kõnetab või puudutab. Ja me oleme pannud ka ikkagi rõhku, et me ootame ka peresid. Et kui täiskasvanu, kes saab võib-olla sellist tõsisemat informatsiooni, siis et ka lapsel oleks sealjuures tegevusi, et meil on loomisel hetkel veel täielikult valmis, ei ole selline tegevusruum, kus saab nii muusikuid kui muusikateatri teemal siis kas mängida või, või, või, või seal on arvutimängud ja seal on väike teatrilava ja nii edasi. Aga, aga on ka Meil valmis saanud uus teatriekspositsioon, et pind on meil küll väike ja ta on hästi pisikene son pühendatud meil Estonia teatrile seoses Estonia teatri eelmisel aastal suure ümmarguse maja juubeliga. Et, et seal on võimalik näha Estonia inimeste siis isiklikke esemeid peamiselt ja teatrikostüüme, aga sealjuures on loodud tingimused selleks, et oma perega tulen, siis ka lastel on sealjuures võimalik midagi teha. Ja samamoodi muusika ekspositsioonis on meil ekraanid, kust on, kui neid vanu pille kõiki mängida ja puutuda ei saa, siis tegelikult heli on võimalik ikkagi kuulata ja meil on ekraanid olemas, selleks. Aga suurepärane. Ma tänan teid, et saite tulla siia stuudiosse Eesti teatri- ja muusikamuuseumi direktor Tanel veerema ja muusikaosakonna juhataja Risto Lehiste ja klassikaraadio poolt palju-palju õnne selleks juubeliaastaks. Suur tänu, aitäh teile. Nii, siia lõppu kuulame nüüd Veljo Tormise laulu silda, filharmoonia kammerkoori, dirigeerib Paul Hillier.