Tere, kultuurimajast taas tervitused. Tänase majaga on selline huvitav lugu, et meie maja räägib täna hoonest või tegelikult kuidas nimetada üldse Egiptuse püramiide, on need ainult hauakambrid või midagi veel? Niisiis täna räägimegi püramiididest. Miks Läti neil just sellisteks sellise kujuga ja nii monumentaalseid, miks neid üldse ehitati, kas kuidagi vähem TÖÖ mahukalt ei oleks hakkama saadud? Tänases kultuurimajas kutsuvad kuulajaid kaasamõtlemisele egüptoloog Sergei Stadnikov ja saatejuht Tarmo Tiisler. Head kaasamõtlemist. Meie nüüd alustame. Kultuurimaja. Sergei Stadnikov, me räägime täna püramiididest Öelge palun hakatuseks, kas egiptlased ehitasid teadlikult selliseid hauakambreid, mida me tänapäeval nimetame püramiidid, eks sellise kujuga võisaid püramiidid oma nime nende hauakambrite järgi ja kui siia nüüd kolmanda küsimuse ruttu juurde küsida, siis miks nad ehitasid sellise kujuga hauakambreid? No väga hea küsimus, õigemini neid on kohe mitu egiptuse keeles tinglikult nüüd lugedes, kuna egiptuse keel on ammu välja surnud siis muinasegiptuse keeles püramiid tähistati siis kirjamärgiga foneetilisi programmilise kirjamärgiga pidada Tänapäevalt tinglikult loetakse M ja R-Mer pannakse Eeweel vahele. Aga meie sõnapüramiid on tulnud kreeka keelest piiramismis tähendas selle kujulist kooki, nisu, fooki. Aga miks nad sellise kujulised hauakambrid, need olid eelkõige haugemat, ma olen selles veendunud. Just nimelt püramiidikujulised, selle kohta on loomulikult üks hea hulk hüpoteese, mida sajaprotsendiliselt ei ole loomulikult tõestatud. Aga mulle tunduvad, et kõige tõenäolisemad olevat järgmised sellised kaalutlused nimelt Egiptuse loodus oli ja on paljuski ka praegu vanast tiveering kontrastsemalt tegi väga selge ühemõttelise järsu resoluutse vahe nii-öelda elus elusa ja eluta looduse vahel. Ja selle pani paika muidugi nii ilus. Ja kui 19. 20. juulil keskmised Kesk-Egiptuses siis koos Niiluse üleujutustega, mis said alguse väljaspool Egiptust juba seal Keenia, Etioopia sisealadel jõudis üleujutus koos lössi mudaga keskEgiptusesse ja eriti kirkad muutus siirivuse täht siis selles rahulikus laisas vees, mis lõpuks siis siis jäi seisma, kõrgusid üksikud suuremad ja väiksemad künkad. Ja arvatakse, et see idee võis tulla sealt, kus nii-öelda esiküngas kunagi kui toimus, siis kosmotjogoone, loodi maailm, kus enne maailma loomist eksisteeris ürgvesi ürgookean, laisk, passiivne, piiritu, lõputu, ajatu Need on kõik karakteristikud, mis egiptlased, isend sellel nunnile ookean nunnile andnud tuli esiküngas, pannes aluse ajale ja ruumile aeg siis vastavalt siis päikesekera päikeseketas, mis seal oli kes siis iseenda rahuldamise teel siis lõi esimese jumalate paari ja see võis seda siis selle järgi sisi künka järgi püramiidi kuju tulla. See on, noh, ma arvan, üks tõenäolisemaid, teiseks egiptlased juba iidsetel aegadel, ammu aastatuhandeid enne riigi tekkimist riigi moodustamist, matsid oma surnuid valdavalt, kuna siis viljakas pinnas oli väga-väga-väga hinnas väljaspoole siis Niiluse delta või orgu ja tähistasid siis tagasihoidlikke alguses haudu siis kas liiva või liivakivi, siis künka kase võis saada selliseks. Ja noh, mul ei ole ka kombineeritud niiviisi koos kosmotjogoonia ja siis kõrbetes kõrbeäärele õigemini tehtud matustele. Ja lisaks klassikaline püramiid, ta on igast küljest katkenud, püramiid peab olema võrdne nelinurkne nelja neljaküljeline, et ta väga on, sarnaneb päikesekiirtes spektrile. Sellised. Mina oma silmaga püramiidi näinud ei ole, kuna ma ei ole käinud Egiptuses. Teie olete Egiptuses käinud kümneid kordi ja näinud neid ka palju. Mar Ma arvan, et selle püramiidi kõrval on üsnagi kõhe olla, sest see püramiid on väga suur. Aga mis seal püramiidi sees on, on ta seest kivi täis või millest ta koosneb? Püramiidi? No püramiidi ka niiviisi, et suur saksa ja euroopa kultuuriklassik Göte pidas püramiidi kõige täiuslikumaks arhitektuuriliseks ideeks, tõsi küll, ta ei olnud Kreekas ega Egiptuses käinud, aga hüva, väga omapärane ja noh, ikkagi mõtlema paneb niisugune väide. Ning püramiidi puhul on selles mõttes huvitav, et kui me võrdleme seda Cheopsi Hufu suurt müra, mis alguses oli 146,6 meetrit kõrge, iga külg, siis vastavalt 230 meetrit siia-sinna, mõned sentimeetrid siis loomulikult see suur massiivsus, suur siis üle inimlikus ebamaisus lausa, kus seal on ju tsirka seitse miljonit tonni siis neid kiviplokke kokku laotud linga on ehitis, mis objektiivselt väga hästi maskeeris varjas oma sisemist struktuuri. No näituseks nuga võimas ehitis, mitte nii suur, aga siiski näiteks Milano katedraali ees, ma olen olnud seis seal väljas olles tiiru ümberäss, saab palju rohkem juba infot, mis seal sees võiks olla, milline struktuurruumid ja nii edasi. Püramiidi puhul see on tõesti nii, no näiteks kui me mitte midagi ei tea, ei ole mingeid jooniseid seal näinud. Nii et tõesti on hämmastav lisaks veel üks moment, väga põhjusmõtteline, see pilt, mida me püramiidide oleme näinud, kas ihusilmaga ise või siis fotodel illustratsioonidel on suures osas eksitav sest seal on sellised plokkide astmed. Aga miks nad on teinud lihtsalt see, et lubjakivist olev siis kate, palju tonniline kate, mis kunagi kattis kõiki neid kiisa püramiide, on kas alla kukkunud või sagedamini inimese poolt ära lõhutud, alla toodud, see oli meeletult ohtlik töö ja loomulikult väga raske. Aga nii see oli, siis nad ise ka kukkusid, kui üks pragu taoti siis nende vasarataga. No miks näitusega 14. sajandil ehitati Kairos juba islamiajal väga palju suurel-väiksel mošeesid. Et neist näiteks siis tšerkessi päritoluga sultanid, mammelluki sultanid, Hassani mošee on paljuski ehitatud, alla taotud, alla kukkunud, kiisad püramiidide plokkidest, neid oli ka parem töödelda. Sest nad olid juba varem aastatuhandete eest töödeldud. No üks näiteks prantsuse kaupmees, kes tollal julges kaup minna, vot sinna tema ise nägi, kuidas, nagu sipelgad suure püramiidi otsas olid siis need töömehed ja tagusid ta tagusikuses veel kord rõhutan, töö oli väga raske ja muidugi kohtlik. Aga ikkagi, palju seal püramiidis sees seda tühja ruumi oli, kus siis oli hauakamber ja kas seal oli midagi veel, kuidas sinna haua Kambeni jõudis, oli see niisugune välisuksest üks pikk sirge tee hauakambrina iidoli labürint. Suures püramiidis on kaks suurt galeriid, mis, kui seal sissekäigu põhja poolt siis läheb allapoole ja siis jälle tõuseb läbi siis kuningana linnaruumi, kuni jõuab siis kuninga Sargani Sarga ruumini, mis oli veidi, oli viie meetri lai ja veidi üle 10 meetri pikk, kaheksa meetrit veel kõrge ja seal praegu olev sarkofaag pealissarkofaag, mis on alles kahjustatud, aga ikkagi graniidist toodi sinna enne ehk selle, nende koridoride galeriide Palmimist. Suur galerii näituseks on üle 40 meetri pikk ja selle kohal siis Sargo ruumi Sarga kambrikus Hufiops kunagi oli, on veel õhu šahtid ja veel mitu nii-öelda raskuse hajutamise Sis kambrit. Et kuidas see kõik valmis ehitati. Tänapäeva insenerid peavad selles mõttes muidugi mõistatama. Mina ei ole ehitusinsener, aga kui mul ütlesin inimestele seal, sest nad olid väga-väga imestanud nii et ütleks, kui mitte teooria. Selle kohta me ei tea, aga praktikas egiptlased tundsid väga hästi nii geomeetriat, matemaatikat ja eriti vist tugevus õpetust. Püramiidi eesmärk üks oli see, jäta selline väline mulje ja mälestus sellest valitsejast. Kas seal oli ta see mingi vajadus säilitada konkreetselt seda valitseja surnukeha seal sees, kas seda peeti oluliseks, et ta seal sees? Säiliks no lisaks veel nende kambritele, me ei tea veel kõiki, see tähendab mis seal püramiidis seal veel võib välja tulla, on jõuga väiksemaid šaht, mida need robotrobotiga siis saksa egiptuse, saksa insener, üks uurib, seda veel jätkatakse. Mis puutub aga surnukehas palsami suugi asumumiasse? Rutt on kõigepealt ütlema Kiisa püramiidi suurtest püramiidi idest Kiisas ei ole leitud ühtki muumiat, sest nad olid ära hävitatud juba ammu, kui olid röövitud. See oli siis, kui egiptuse oli kaospiale vana Riia lõpp. Nüüd küsimus vastust teie küsimusele nimelt, kas oli see oluline, muidugi oluline egiptlased vaatlesid nad tinglikult juba modernselt öeldes oma religioosse antropoloogia seisukohalt inimest, jumalat ja ka jumal kuningat, kellel oli inimlik ja jumalik loomus vaaraod eelkõige jumalik. Ja omapärase kogumina nimelt egiptlaste isiksus, kuigi nad seda ei formuleerinud ei filosoofiliselt ega ka välja. Kujundad ei kujundanud välja bioloogiliselt, aga siiskivõtule seda, et inimene koosnes vähemalt paast, see, mida tinglikult võiks hingeks tõlkides on siis inimese peaga, väikeses habemega ka naiste puhul ja linnukehaga kaast sotsist teisik elujõud kehast kas elav või muumia nimi oli ka võõrandamatu osa inimesel jumalale, samuti. Just, ja siis, ah, mida veel vaimuks nimetatakse inimesel poliitvõõrandamatud siis õigused teispoolsele omandile ehk igaviku kodule ehk haua kambrile. Selle puutumine või rüüstamine oli muidugi sulavad. Nii et see oli väga tähtis. Loomulikult elupraktika näitas egiptlastele loodus, sotsiaalsed, väga harvad, aga siiski koledad vapustused inimkonna ehk üks esimestest revolutsioonidest mässadest. Mis siis kolmanda aastatuhande lõpus Egiptuses toimus. See kõik veenis neid, et muumi ei pruugi säilida. Ja tõepoolest vana riigist on ainult üksikuid muu Muumeid meieni jõudnud, nii, mida siis teha? Tuleb teha seda, et nende muumiale lisaks kirjutada võimalikult palju igale poole hauakambris inimeseni konkreetse hauakambri Valdeni ja loomulikult ka tema kujutised kujude pisiplastika suuremate kujude näol reljeefide maalingute vormis samuti. Ja kui muumia hävib või hävitatakse, siis nad suudavad seda asendada. Tänane kultuurimaja teema on Egiptuse püramiidid stuudio jutu jätkavad Sergei Stadnikov, Tarmo Tiisler. Kultuurimaja. Nüüd siis selle teema juurde, mille te kohtade küll umbes seitse minutit tagasi ütlesite, et ei ole sellest ise aru saanud ja täpselt ei teata, aga mida teatakse sellest, kuidas selliseid püramiidi ehitati. Sissegi. No vana riigi perioodist, aga siis kõige vanem püramiid pärineb siis kolmandast dünastiast see ei ole veel klassikaline püramiid sansakaras son siis Vaaroligioosselineja Netcheri valitsemisajast son tsirka 2700 või 2685 võib varieeruda seal enne Kristust. Ja ka hilisematest perioodidest neljandast dünastiast viiendast dünastiast kuuendast dünastiast kui püramiide ehitati, tipp oli muidugi neljanda dünastia ajal ei ole säilinud ühtki otsest dokumenti, mis näitaksid, et kui paljud töö mehiselt töötas kui kavas ehitus, Kistis ja nii edasi. Nii et vana riigi ka seonduvalt on, me võime eelkõige arheoloogilistele Jepigraafilistele kaudu andmetele toetada. Aga siiski on leitud iidseid mahajäetud kivi murde näitektuuras. Noh, tänapäeva siis Kairo piirkonnas, kus siis püramiidi ehitamise jaoks Kiisas. Siis murti peamiselt lubjakivi, graniiti Jubasakarasse toodi nõel kõige Usarcus Sarga kammerassonist. See on vähemalt 800 kilomeetrit lõunast, mõelge kümneid tonne. George püramiidi astmikpüramiidsissekäik, mis oli maa alla läks umbes 30 meetrit Maal. See suleti ülalt alla, kolmed, tonnilise graniit, rahnuga. Võimas graniit oli muidugi raske töödelda, aga seda eelistati saderats. Gospazaldiga on väga-väga tugev kivi lubjakivist veelgi tugevamalt. Nii et esimene kirjalik nii-öelda allikas, kus on siis üsna põhjalikult juttu. Huh, Cheopsi püramiidi ehitamisest on meieni jõudnud just nimelt ehitamisest tsirka 2200 aastat hiljem Kreeka ajaloolise Heroodotuse sulest siis janudki sulgi pani kirja, ta viibis isiklikult Egiptuses, isegi mõned kahtled, kas ta siiski seal olid. Tõsi küll, tema andmed on sageli ka legendaarset, nii et ära toodud 100000 orjade arv. Püramiidiehitamised on üle pakutud siis kohe päris kindlasti. Küll aga siis eksperdid, ajaloolased, Egiptoloogid, kes on kas seal töötanud on arvanud, et vana riigi ajal see on siis tsirka 2700 kuni 2000 242200 enne Kristust vana riigi aegne elanikkond oli poolteist kuni kaks miljonit inimest. No tänapäeval Egiptuses 73 miljonit inimest, nii. 200 aastat tagasi oli Egiptuses samuti kaks miljonit inimest. Inimväärseks elukõlbulik asuala, kus niisutus ja nii edasi on kõige rohkem praegu Kosoaasidega ligi 40000 ruutkilomeetrit. Nii et oluliselt väiksem kui Eesti vabariik. Ükskõik millistes piirides 73 miljonit, aga kaks miljonit ideaalselt, siis mahuks ära ja Niiluse üleujutusi iseenesest. Kui niisugune need tsüklid muinasegiptuse aasta jagunes kolme nelja kuulisesse tsüklisse mille siis üleujutuste nii-öelda haripunkt oli juulis-augustis siis hakkasid veed taanduma. Ja veebruari lõpust kuni juulini algas see semu, saan siis kuivuse periood ja need võimaldasid siis kroonud öödele jumal-kuninga siis ehitamise objektiivsed kaasata väga palju meie mõistes ütleme pool päri soorusliku põllu Halijaid, sest talunik ei saa öelda talupoja mugasesse. Egiptuses ei olnud talusid, seal oli teistmoodi need põllul, pigem on edasi ja maa harjaid kelle arv kindlasti ulatus töö, Murry täid siis rasketel töödel ütleme, 30 kuni 40000-ni. Nendel hooajatöödel seal oli väga raske, kindlasti sai seal ka, mis nad palju surma. Aga nad olid paljuski ka huvitatud oma, sest see, sest jumal, kuningas kätkes kogu ühiskonna kohut, sensatsiooni, Egiptuse noh, nii-öelda tipp või jõudu. Samuti oli ka pidevaid püsi siis käsitöölisi, arhitekte, mõõtjaid ja neid jagatakse, võis olla mõni 1000, ütleme, neli võib-olla isegi kuus, 8000 kes siis aastaringselt seal skulptorid näiteks töötasid ja. Aga kas tänapäeval on püütud kuidagi järele mängida seda ehitust, et võtame siis sellise hulga inimesi ikka proovime, kuidas on murda oma kätega kivi. Proovime, kuidas on oma kätega neid kolm kilomeetrit lohistada. Proovime, kuidas neid siis on võimalik 100 meetri kõrgusele tõsta neid Doc. Lubage mulle siis mõnesuguses mõnu vastatele ekskursi ka sellise sissejuhatav ekskursioon. No punternigsed vanasti Egiptuses ja kaasaegses Egiptuses olen ise seda vaadelnud, nii ei kardeta kive, see tähendab ja vot see on, ütleme, olmetasandil need oskused on mitte sajaprotsendiliselt paljuski edasi läinud, see on lõppkokkuvõttes ka keskaegsem mošeed ja küll nad ei ole maailmaimed, nii ikka põhiliselt tulu uudis on, see on, minaritides on see täis, nad on mitukümmend meetrit kõrged, nad on suured ka. Ja on see, et ma olen ise korra näinud Egiptuse muuseumis. Nii kõrvalruumis suure Vaharo sõna otseses mõttes skulptuuri, seal kohe mitu-mitu tonni ka kindlasti, niiviisi hakati lihtsalt ümber kanti, maas oli paarkümmend 30 meetrit, noh, saad teise teise saali nagu veidi otsa niiviisi. Üks tüüp lühem liisi, ronisin ülesse, istus õlgade peal seal ja juhatas seal üleval, et kuhu siis tuleb seal nii kantida ja lükata ja seal olid kangid ja siis oligi seal vähemalt üks mingi köisni. Korra vaatasin, nüüd läheb see kõik vitriinide peal ja pagan võtaks, mis siis nüüd saab nii. Aga ehi olid rahulik, kuidagi seal mõni saar, kaljus õiendasin niiviisi omavahel. Ja läkski. Ma isegi ei saanud aru, kuidas see niiviisi oli võimalik v8 see tähendab, et tehniline taip pidi olema ikka väga hea ja ja nüüd siis on see, et nad ei kartnudki või no võib öelda meilgi nii kive karta, aga seal on hoopis teistsuguselt kvalitatiivse tasemel. Sest kivis saadab egiptlased praegust niiviisi. Sünnist saadik ja Egiptuses on erinevaid kivide liike, sale diaktiitja, teoreetia, balsa Alt ja graniitliivakivi ja lubjakivi. Seal muudki, isegi alebastriteriti raske töödelda on nii-öelda habras, kaasa arvatud isegi väheväärtuslikku siis marmorit mitte võrrelda Kararrowei Kreekaga, aga on ikkagi. Ning see on ele ammu tõesti selles sees. Puit on seal vähe ja kui ühel uuest riigist, tõsi küll, pärid, maalingud näiteks kujutatud ilusates värvides, nad on praegu ju väga erksad seal. Kuidas üks töö suurem töörühm rühm, vaid üksnes ütleks niiviisi ehitusväeosa pataljon köitega lohistab suurt vaarao skulptuur on kohe näha loomulikult kah, et mina ei olnud seal, saaks niimoodi esimesena lugesid üle, palju siis neid töömehi seal on kujutatud niiviisi. 121. Jah, ma nagu selle ehituspataljon, vaata et mis asi on nii ja on näha, olin ordinaa, et see on tavaline töö, neil. Tsirka 25 aastat tagasi jaapani teadlased, muinasteadlased, arheoloogid, Egiptoloogid otsustasid, tõestavad teie poolt lihtsalt katse korraldada. Noh, nad pöördusid siis riikliku korporatsiooni ennetškey poole, see on tele-raadiokorporatsioon, meie raha päris palju. Ja siis läbirääkimised käisid lausa, Anvar soldati tasemel ja lepiti kokku, nii ei tee, ehitatakse Cheopsi püramiidi 10 korda vähendatud koopia see tähendab mitte ligi 150 meetrit vaid 15 meetrit ja ehitatakse siis jaapani egüptoloog inseneride arheoloogide üldjuhatuse all. Ja siis töömehed on kohalikud, kes seal piirkonnas elavad, kes on kujuriga skulptorid või muidu lihtsalt töö rühmajad veega midagi, jaapanlased on nõus päris hästi maksma, seal tollal seal viis dollarit päev hea asi. Ja siis hakkaski. Ah et töö nendele kohalikele nad sain maigu suhu, töö sun. Ja nüüd, kui sa tead, mis jaoks need on vaja. Taoti plokke tähendab kohe omaaegsete meistritega ja kive ei olnud raudteeriistu vähemalt massiliselt ja hakkas liikuma, läkski päris hästi, kuni umbes nagu öeldakse poole peale ja siis kõik siis juba jaapani üldjuhatajad ei osanud midagi teha, mõistus sai otsa ja, ja vastavalt lepingule, isegi kui nad oleksid Koos mõistusega lõpuni viinud lede jaapani pool kohustus sellepäraste monteerima, aga nüüd nad pidime poolde monteerima, sest no seal on reaalsed ikkagi maailmaimede, milleks even vat nii, aga jaapanlased tegid sellise. No NSVL oli oma suur huvi sees, et noh, et teha film müüjaga asi on ju rahas, vaid see oli ka reklaam ja ka tunnetuslik niiviisi, et kuidas siis nii on? Ma olen lugenud, et püramiid hakkas paarova endale ehitama juba oma eluajal valmistuma selleks, kas tema pani mingid plaanid paika ja kas oli siis nii, et iga juht tahtis ehitada eelmisest kõrgema Juhkema, et ikka ennast tuua. Hakkame seda, me ei tea, seda, see tähendab vot selliseid kirjalikke noot, kes seda nii-öelda keegi ehitas konkreetselt, et kas siis jumal kuningas ise joonestus joonistas niiviisi seda vähemalt mitte selles mõttes, et me ei tea, et konkreetselt tema siis oleks selle joonestamisega tegelenud küll loomulikult oma tahte, oma soovid hoiu tahe käsutada muidugi andis jaa sakras oleva algselt 62,5 meetrit kõrge astmikpüramiid. Selle ehitaja arhitekt, arvatakse, et järsku oli ta Gioosseri poeg, osa teised arvavad, ei olnud. Aga noh, igal juhul sugulane, Immhotep nimi tähendab muide rahus saabunud tema ja ehitas selle püramiidi valmis olles maailma vanim nimeliselt, vaata, oleb arhitekt. Kuidas ta välja nägi, kaasaegsete andsid meid ja Sonwarautšoossele. Küll aga on teada tema nimi ja tiitlid, nii et ta lisaks arhitektilt oli visiir ja varahoidja. Ametlik titulatuur on tal selline Alam-Egiptuse kuninga vara hoida Ülem-Egiptuse Kuninga esimene asemik, suure palee haldur, sünnijärgne ülik, Heljo poolise ülempreester, ehitaja, skulptor Kiviva sidevalmistaja. Otepää kõlab väga uhkelt, väga uhked, kusjuures osa neist ametist olid autiitlid aga osa mitte ka reaalselt. Nii et. Maailma arhitektuuri ja ehituskunsti esimene teadaolev esimene nimeline teeniasse, need arhitektid võivad olla super uhked olla, nende amet on ohohoo kui vana need tsirka 4700 aastat tagasi ta elas ja tegutses. Astmikpüramiid, kus ma olen korduvalt viibinud. On nii, et see on maailma vanim, täie likult töödeldud kivist ehitatud monumentaalehitis mille töötluses ja on veel hoomata. No kivid on väikesed, palju väiksemad kui need, neljanda Nastja plokid, keskmine plokkide kaal kaks ja pool tonni. Et neid veel töödeldi sarnaselt Niiluse lõssi muda tehtud tellistega. Et ei osatud veel nii suurt suuremat kivi või ainult kivist ehitada, muide ei kasutatud mitte mingit sideainet, välja arvatud savi või siis muda, mida võidi too kiviklibu sellist meie mõistes sellist betooni sideainet ei olnud. Kultuurimaja. Te ütlesite enne, et püramiidid ei ole seestpoolt lõpuni läbi uuritud. Miks ei ole? Tänapäeval peaks olema tehnika selline, et saadad robotkaamera peale igale poole ja ja filmipera kardetakse ära lõhkuda või kardetakse, et kukub kokku. Ma arvan, et selles küsimuses osaliselt vastuse võlgu küll need, seda ma ei ole insener aga no üks näide, üks näide väga markantne näide. Samas 62,5 meetrit kõrge siis niiviisi Sakarosher püramiidis 109 korda 121 meetrit ei ole veel selline, noh, klassikaline püramiid. Et seal töötas aastakümneid, on vähe öelda, ise ka peaaegu sama vana kui püramiid, Vaksümbu prantsuse arheoloog, egüptoloog, arhitekt, Lauer Lauer. No tema esimese, mis mul mulle kätte võib-olla endiselt varem oli erialase artikli avaldas, ma olen näinud aastast 1926 vene keelde, üks tema rammis, vilistab püramiidi avalde kujunenud aastatele lõppu. Ja nägin ühes prantslase noh, nende siis Prantsu luubis, meie omaaegne ühiskondlik-poliitiline, iga nädal ilmub seal 200 lehekülge sellist niis erinumbrit 1995 siis Egiptusele lahkeid, seal president, siis Jacques Chirac niiviisi tema seal näitab iseenda üle 90 töötlev ja nii edasi. Ja intervjuu, mis laua võeti, ütles, et ta muidugi ka tehnikat kasutanud ja tema näpunäidetel juba nooremad Egiptoloogid ka inimesed. Sellest Sakara püramiidist ei ole veel kõike veel teada. Muide, seal on maa-alused kõik hästi palju see tähendab nii omal ajal siis rajatud tema suguseltsile. Samuti on seal seal leitud üks lapp lapse muumia, kaheksa aastane Alabastrist ind sellises kirstus suurtes ei ole. Ja ka röövlite poolt seal pandud panuseid umbes 40000 selles püramiidis Al ja selle ümbruse käikude alates oli umbes 40000 on leitud teadlikud ja juhuslikke arheoloogi mitte ainult nende poolt leitud egi muinasegiptuse muinsuste. Mõelge kas täielikult säilinud, osaliselt aga spekuleeritud. Ka selle üle, et ehk oli püramiididega mingi muu funktsioon peale hauakamber on. On kui ta oligi observatoorium, no näituseks suur püramiid, see Huffi oksi püramiid. Ta on üllatavalt väga ilusasti välja rihitud Orioni tähtkuju ja siiruse põhjapooluse järgi. Kuidas tuleb silmas pidada, jällegi on astronoomid, enamik Egiptoloogid ei saa olla hea strong, koostööd tehtud ja üks astronoomia, Egiptoloogid, Nad tegid tähekaardid tagasi, et kuidas oli siis omal ajal ühes monograafias, ma ise nägin seda täis taevast, ta oli veel täpsem kui praegu. Nii, ja on, kas ta oli ka veel observatoorium, võtleme tähtede seisu täpsema paikapanemise või määrata sinna, kus on juba nihitis pilka seda tähti väga hästi teadma, loomulikult ma eeldan, et see võis olla nii. Ma pean seda tõenäoliseks küll, aga Ma ei pea tõenäoliseks Denikini neid noh, need ufode ja muide neid ehitusi, et ufod tulid ja sellist ütlust ehitisest suure püramiidi valmis, vaata mingi pelgupaik rahvale ei võinud olla sõjahädaga. Teate, mis, väga hea jälle küsimus. Seda on küsitud ja. Ma olen mõnuga vastanud. Püramiid ei ole ehitad, nii et seda külastataks. See tähendab näituseks, kui ma käisin suures püramiidis. Mulle ta isegi rohkem meeldib see väiksem tiramis seal, kus olid trammid, tekstiteeti unas ja nii edasi, niisiis inimene peab. Ja noh, giidid, kes seal on, nad peaksid inimestel kohe ütleme sellise asja. Kellel on klaustrofoobia sinna mitte minna. Kellel on kõrgenenud vererõhk oluliselt mitte minna. Sinna lastakse hapnikku sisse voolikust, nii et see ei olnud üldse mõeldud, seal käiakse nii kuidas nad oma lahe selle niisi valmis ehitasid, seal lõpus pidid olema ainult meistrimehed, ma tõesti täpselt ei tea. Kui maeti vaarao sinna püramiidi Sis püramiid suleti. See tähendab sinna mitte keegi enam ei läinud ja juba mainisin, kolm tonni oli suletud maa-alune Sarga kamber ja ka teised Sarge kambri, mis selle juures olid niisiis väljaspool kolmetonnise graniitrahnud toodud assonist. Vaadake, kui kaugel kommunikatsioon jumala kuningaga, sest püramiid oli ju tema võimu sümbol ja tema võimu teostas mannifistatsioon juba teispoolses ilmas teispoolses korrapärastatud universumis, sest universum peab olema korrapärastatud. Muidu kaos, muidu on väga halb. Nii. Ja seda, need siinpoolses egiptlased siis nägid selles mõttes kommunikatsioon temaga surnud vaarao või kus kohas võis toimuda, see toimus püramiidi ümbritsevas nii-öelda teemennosest son kreeka sõna, millega noh, ka teistes siis teadusvaldkondades usundiloos tähistab takse pühade territooriumi sakraalterritooriumi mida seiskas hauakambrite siis templite ja nii edasi juures märgistati kasteelide müüridega müüriga nagu siis hakkas, või siis spetsiaalseid ei kirjadega ja seal võis küll kommunikatsioon olla. No mismoodi vaaraokujude juures hiljem neljandal aastal tuli nii-öelda oru templid ja surnurituaalide Santingrid praegusele tõlgendus kus siis kujude ees preestrite lihtrahvas muidugi sinna ei läinud, ei saanudki minna, siis toimus ohverdus, ohverdus ja kommunikatsioon, palvetamine ja vot vot selline. Jaa, aga püramiidis eneses seal ei olnud, kõik, see oli tema privaatne maailm hiljem julgesid sinna sisse tungida, ainult noh, inimesed on alati olnud need röövlid. Nii et võib ainult aimata. Ta on, mul ei ole Baraksi fantaasia, ei ole miga Valderi. Missuguseid ohte ja hiigelsuuri tõesti varandusi, nii et võidi seal siis leida, kui Tottenham on selline, nagu on, nii, ja mida nad said, see oli. Kas teadlased on kokku lugenud, mitu püramiidi on üldse? Väga hea küsimus, jälle kiida nägida, mina olen helintes teatmeteostes näinud erinevaid andmeid, niiviisi, kõige väiksem oli 76 püramiidi käes raamatu selle 102 püramiid, nii et ma olen alati öelnud umbes 100 ja neist säilinud on, on niiviisi, et mis selle 100 all ma mõtlen 100 Niilusarf, nii, mida ma selle all mõtlen, ma mõtlesin niiviisi. Kas püramiidi, mis enam-vähem on säilinud siis väga halvasti säilinud püramiidid seal pooleldi lagunenud ja nii edasi ja siis seda kohta, kus on siis teadlased kindlaks kindlad, et siin oli püramiid ja püramiide ehitati alguses ainult jumal kuningatele ja siis nende lähikondlastele hiljem ka kuningannale. Nii need väiksemad arvatavasti vana riigi lõpus ka kohalikke lokaalpüramiidikujulisi, noh mitte ainult Mazdabaike kaljudesse ka ülikud. Peamiselt muidugi püramiidid olid ikkagi valitsejatel nende siis õukonna siis nüüd isegi ütleks lähikonna siis igavesed nii-öelda elukohad, paleed. Aga püramiidis võiks palju rääkida, aga nende isikutega seonduvalt on kaks momenti, nimelt mis on eriti minu meelest põnevad ja huvitavad. Suure püramiidiehitaja, Vaarouchi oksiid, ilmselt nõbu, teised ütlevad poeg. Või vendaga kõige sagedamini nõbu Semjon tema skulptuur on säilinud ja see hemon hemoni õnneks on, see skulptuur asub meile väga lähedalt maailmas hinde sai, mis Saksamaal. Ja see on tsirka, 155 meetrit kõrge, elusuuruses istuv, nii-öelda arhitekt. Samasugune geniaalne siis kui sisse infot silmad on, seal oli poolvääriskivist välja kratsitud. Nii, aga ikkagi need hästi toidetud, töötan kohe näha ja seda mõnuga eksponeeritakse siin eriti tollases siis ühiskonnas, nii et tema, vot ehitaski selle vot selle suure püramiidi algselt 146,6 meetrit siis kõrge. Ja see on siis elusuuruses skulptuur. Ja teisalt on huvitav asi see, et abidusest leiti väike 7,6 sentimeetri kõrgune Hufu vandel elevandikujuke mis kujutab troonil istuvat siis valitsejat, see on ainus kindlalt teda kujutav skulptuuriga kuju kunagi neis võis olla vähemalt sadu hästi suur ja nii edasi helgena hävitatud, hävinud ja need ainult sellest Kyoksist, huumor on säilinud 7,6 seeme kujuke, mida siis Kairos praegu Egiptuse Muuseumis võib seal näha nii ja tema sees hiigel daamid. Ülejäänud kaks skulptuuri vaieldavad veel. Kui sa seda ka ei teadnud, et see on Hufiops vaid Egiptoloogid, nad suutsid hiljem siis keegi seal nägid seal nagu mingid jooned või kritsaldused ja siin ühe külje peal on tema nimi, see osati restaureerida ja tuligi huuh. Kultuurimaja. Tänaseks tuleb kultuurimaja oma uksed. Saime veelkord kinnitust väitele, et mida kaugemale ajas rääkida, seda rohkem on hüpoteese ja oletusi. Ja võib-olla ongi niimoodi parem, annab rohkem tööd oma isiklikule peanupule. Kui seda andis ka tänane saade, loevad Sergei Stadnikov ja Tarmo Tiisler oma ülesande täidetuks kuulmiseni järgmisel laual.