Aga? Ta. Meie tahame elada ja kirjutada aegade raamatusse need Anna Haava sõnad Jüri Parist noodirüüs olid aastakümneid Eesti vanima pidevalt tegutseva mees kuuri Konstantin Türnpu nimelise meeskoori motoks. Aegade meelsuse sunnil olid lauljad sunnitud oma esimese motokuuri asutaja Konstantin Türnpu kirjutatu panema kalevi alla ootama paremaid aegu. Ja need ajad on nüüd käes. Kolmandal märtsil kell 13 astub Estonia kontserdisaali lavale Konstantin Türnpu nimeline meeskoor, et tähistada kuuri 70 viiendat sünnipäeva. Ja seda kontserti alustatakse taas kuuri esimese motoga, mille autoriks on Konstantin Türnpu. 75 aastat on inimese elus aukartust äratav aeg. Kurje ajaloos võimendub selle tähtsus mitmekümnekordselt. On ju iga laulja killuke kuuri ajaloost, mis kokkukirjutatuna annavad mahuka kroonika. Enne aga, kui hakkame kroonika lehekülgi tagasi keerama, laskem kõlada August totmani Reekviem il, mille on tüdruku nimeline Eesti NSV teeneline meeskoor Arno Kallikorm juhatusel, laulnud linti 25. veebruaril 1966. aastal. Türnpu meeskoori praegused laulumehed ei olnud veel sündinudki. Eesti vabariigi sünnist ei olnud veel avalikult midagi kuulda. Kümnendal veebruaril 1916. aastal tulid kokku 26 tõsimeelset ja väge täis eestimaa meest. Et Eestimaal Venemaa tsaarivalitsuse ajal hakata kuus laulma eesti keeles ja eesti meeles. Kuuri asus juhatama Konstantin Türnpu. Koori koosseisus oli kaheksa esimest tenorit, 14 tenorit, kaheksa baritoni ja kuus passi. Mõne kuu pärast, 18. aprillil 1916. aastal anti Estonia teatrisaalis esimene kontsert. Aasta hiljem, 11. märtsil registreeriti kubermangukomissar Jaan Poska poolt Tallinna Eesti meestelaulu selts. 11. mail 1918. aastal Harjumäe einelauas saalis peetud pea koosolekult tõstab Johannes Reinsalu üles eesti lauljate liidu loomise mõte. Samal koosolekul võeti vastu ropu ettepanekul seltsi märk. 12. septembril 1922. aastal esineb kuur riigikogu hoone avamisaktusel. 23. aasta algul siirdub kuuri juht türpu Saksamaale tervist parandama. Alul asendab teda professor Artur Kapp, kuid varsti tuleb tema asemele juba professor August Stockman kelle taktikepi all koor esineb kaheksandal üldlaulupeol kahe iseseisva kontserdiga. 24. oktoobril 1925. aastal on Estonias Türnpu 60. sünnipäeva puhul aktus. 30. jaanuaril 1926. aastal seltsi 10. aastapäeva puhul toimunud kontserdil Estonia saalis juhatab koori viimast korda Konstantin Türnpu. 1934. aasta hooaeg osutub koori ajaloos raskeimaks. Professor August Stockman lahkus koorijuhi kohalt, see järele astus tagasi kogu koori juhatus. Sellel raskel perioodil asub dirigendi kohale Gustav Ernesaks. Moodustub ka uus juhatus, mille esimeheks saab Johannes Reintal, kes oli 1916. aastal meeskoori asutamise mõtte algataja. Sama aasta 11. oktoobril Tallinna meestelaulu seltsi aastakoosolekul valiti seltsi auliikmeks tolleaegne riigivanem Konstantin Päts ja helilooja Aleksander Läte. Vaatamata raskustele oli koori kontserttegevus siiski üsna intensiivne. Seltsil oli rekordarv liikmeid 626, neist 216 laulumeest ja teine sama palju toetajaliikmeid 20 auliiget ja 54 sõprusliiget. 15. veebruaril 1936. aastal toimus koori 20. tegevuse aasta puhul kontsert Gustav Ernesaksa juhatusel. 15. veebruaril 1944. aastal andis aga kuur oma viimase kontserdi Tallinna meestelaulu seltsi koori nime all. Sama aasta seitsmeteistkümnendal novembril toimus juba järgmine kontsert ja seda siis Jaan Tombi nimelise kultuurihoone meeskoori nime all. 1965. aastal Konstantin tüdruku 100. sünniaastapäeva puhul omistati koorile Konstantin Türnpu nimi. Türnpu meeskoori ajalugu on seotud tema juhtide eesti koorikultuuri suurmeeste Konstantin Türnpu, professorite Artur Kapi, August Stockmanni, Gustav Ernesaksa, Alfred Karindi, Jüri variste nimedega. Kõige kauem, 38 aastat oli dirigendi kohar Harri Ilja. Koori dirigent, ideks on olnud Velgarcadius, Krull, Anton Kasemets, Jaan Tamberg, Ants Sööt, Arno Kallikorm, Merike Toro ja Monika karm. Käesoleval aastal on koori peadirigent Heikki Põhi kes on dirigendi kohal olnud juba 1980.-st aastast. Terpu meeskoor on aktiivselt kaasa aidanud Eesti muusikaelu organiseerimisel üldlaulupidude korraldamisel, konkursside läbiviimisel, uute meeskorde laulude saamiseks. Viimasel konkursil 1990. aastal laekus 24 uut meeskoorilaulu. Milliste paremik kantakse ette kuuri 75. aastapäeva juubelikontserdil kolmandal märtsil Estonia kontserdisaalis. Need olid suvalised väljavõtted koori ajaloost. Ajaloohõnguline on ka Jüri variste laul laskma sul laulan. Arno Kallikorm juhatusel on Kuursele linti laulnud 25 aastat tagasi. Edasi jätkame jutuajamisega, mis sai lindistatud mõned päevad tagasi Tallinna transpordiga juulis Tehnika tänaval, kus koor praegu harjutab mikrofoni ees on koori teeneline liige Ralf Me okas, juhatuse esimees Eerik klõps Raul Siimon ja alles kuuri tulnud Linnar Viik ning peadirigent Heikki Põhi. Omal ajal, kui meie andsime koori juubelikke puhulbuklete välja, siis need kajastasid põhimõtteliselt ainult nõukogude aegset perioodi. Tegelikult koolil oli väga suureks raamatus on juba palju varem siis kui oli juba tähendab Eesti iseseisev vabariik ja, ja ütleme nii. Muudatuste aeg hakkas peale Jubart kori esimestest asutamisaastateks. Ja niimoodi arenes, no mitte üksinda laulu koha pealt, vaid ka uut järvemuusikaelu, sel ajal oli. Tallinna meestelaulu seltsi eestvedamisel. 13. novembril 21. aastal kutsus Tallinna meestelauluselts kokku üle vabariigi kõikide kooride dirigendiks ja teised heliloojad muusikateadlased ja koosnebki ühiselt laulupeo üldlaulupeo kava. Ja läbi viiakse oli ka nii suures osas selts. Kui tuli tähendab 40 aasta pööre, siis laulis selles vanustel meestel seltsist koorist veel umbes kolmandik või natuke rohkem. On paljudel meestel oli seltsi liikmeid, kooriliikmeid oli veel kuni 56. aastani. Laulis koor. Kui pika lauljastaažiga on praegu teie koori kõige staažikam laulja? Kõige staažikam on augus turm 50 ligi 51 ahtlik. Ja kõige nooremad on siis no siin jaanuarikuus tulist viimati. Isegi veebruaris kaks tükki. See hooaeg on meil eriti õnnestunud, meil on 21 noort lauljat, tuli juurde selle hoojooksul juba sügisest kuni praeguseni välja. Aga kuidas on, kas need mehed, kes on siin aastakümneid laulnud ja kes on juba pensioniikka jõudnud, kas need üldse tahavad seda, et noored mehed tulevad kaasa, kas ei löö seda koori igapäevarütmi natukene ja ka ütleme seda laulude tempot natukene sassi? Ei, minu arust oli see just nende Vaname vanematel meestel oli justkui mitmed aastad oli see mure, et kui noori lauljaid juurde ei tule, koorunud väljasuremisohus. Et kui kaua üks, üks ja teine langeb rivist välja, aga koor oli niivõrd suurte traditsioonidega ja nii vanakoor ei tohi välja surf. Kas uute lauljate vastuvõtmisega siis seondub ka mingi traditsioon? On küll kuidagi kodukorrad, see on ette nähtud niimoodi, et on katseaeg vähemalt kolm kuud ja kui see möödub, siis kooli juhatus, dirigendid otsustavad kas see kandidaat väärib vastuvõtmist või peab ta veel pikemat aega kooris laulma, ennast näitama. Värvilise kooriliikmena. Kas noorele lauljale siis öeldakse ette ka, mis teda ees ootab ja mis, mida ta peab siis tegema selleks et kolme kuu möödudes teda koori liikmeks vastu võetakse? Öeldud ei ole küll midagi, aga eks oodatakse ainult ühte kooli koorivokaalne potentsiaal paraneks iga uue ja noore lauljaga ja seda kõik noored lauljad püüavad anda endast ilmselt. Mina olen selle kooriga liitunud perioodil, kus on kõige intensiivsemaks olnud koolitöö, selles kollektiivis ja väga suure pingega valmistutakse juubelikontserdiks. Loomulikult sel ajal ei ole palju vaba aja veetmiseks ja vaba aja ürituste läbiviimiseks Puuri juhatusel. Rohkem tehakse tööd ja arutatakse kontserdiga seotud asju. Aga ADS paistab läbi see, et on üks hulk mehi koos, kes ajavad ühte asja ja loodetavasti dirigendid kandees ajavad sama asja. Oli mugav astuda selle suure seltskonna võõraste meeste ette öelda, et ma tahan teiega koos laulda. Ei raske see küll ei olnud. See oli selline hetk, et et kui kunagi varem ei ole sellest kuurist midagi kuulnud, siis tuled, vaatad, koed kõige esimesel hetkel. Kas üllatuse, pettumuse, meeldiva rõõmu kõik see, mis sa saad uue repertuaariga, kõik see hakkab sulle mingit muljet avaldama. Kõik see, kuidas sinu ümber laulavad kõik see, kuidas dirigendid sind juhatavad. Kõik hakkab alles pilti looma ja sellest nendest väikestest osadest hakkab tervik kujunema. Artur Kapi laul vaikne paik ja Rudolf Tobias õõtsub, meri on lindistatud 1974. aastal Jüri variste juhatusel. Aegade jooksul on Hando, edasi üks vaim. Aimsus, see on sellest ajast peale, kui koor loodi. Ja seda vaimsust papp hoidma lõkkel. Just koori juhatas, tulevad uued lauljad. Nemad peavad saama teada, missugune selle koorivaimul on esimene nõue. Aatelisuse edasiandmine põlvest põlve. Koorilauljad ei ole mitte ainult lauljad vaid nemad peavad olema suhtlejad. Nad teavad paljude paljude. Sõpruskooridega suhtlema, paljude inimestega suhtlema. Ja see on selline väike kasvatuslik, selline meeste kogu võib ütelda ei ja see on oleks väga vajalik olnud vajalik, et inimene, kes tuleb kollektiivi ta sulaks kollektiivi kokku, et teda võetaks seal hästi vastu ja et jagatakse teinekord oma muresid ja rõõme. Ega siis elu ei ole nii tavaliselt nii väga sile ja koolist saab nii mõndagi abi tuge. Päevad on rasked ja õhtul on hea sõber ja nalja näoga mees vastas sisalduda. Läheb kergemaks. Alfred Karindi öölaul on linti lauldud 1981. aastal. Koori juhatas siis Jüri varist õpilane Harri Ilja. Alustati pikalt tänavalt praegusest krõpsi paleest ja siis on kas 64. aastal, 65. aastal, millal koliti ümber Salme tänav 12. Ja sellest ajast alates, mehed on koos käinud kogu aeg selles majas ja ta on olnud nagu meie põhialus. Aga nüüd ei ole ta enam Salme tänaval ka. No praegu on ta meil ainult, kuidas öelda, jäänud jäänud meie nagu endiseks ülemuseks või ülekohaks, kellega veel suhelda. Meil ei ole oma pangaarveid, meil ei ole oma lihtsalt oma kohta veel päris oma maja, ei ole olemas kindlat mujal, kuigi me käime praegu, koosin transpordikoolis seal nagu meie uueks majaks. Ja seda ka vist tänu sellele, et Eerik lõps olete siin õppejõud. No kas nüüd seda, aga võib-olla tänu mõistvale kooli juhtkonnale, kes omal ajal omaaegseid traditsioone nagu tahaks koolis ka uuesti ellu äratada, sest kunagi oli siin ju estraadiorkester ja ja meeskoor oli omal, keda juhatas siin ladiagarendi ja kulujärvele ja noh, niimoodi poistekoor. Ja, ja tuua need meeste laul siia majja on natukene andnud tulemusi. Tulevad poisid ikka vaatama ja lähevadki laulma, üks on juba peaaegu kindel laulja, kes on juba ütelnud niimoodi, et mulle meeldib käima pardike on ära langenud, vist nalja, multiajad ka sel ajal? Ei mängi välja. Aga, aga mis puutub nüüd kultuuripaleesse, siis üks põhjus oli muidugi, miks me otsisime siia linna keskele. Salme tänaval on väga halb transport. Sellest on olnud palju juttu juba varasematel aegadel ja praegu nagu ei julgegi nõuda seda, sest meie elu on väga keeruline ja, ja aine et seal hakkaksid käima bussid või, või midagi taolist kergemas linnaga ühendust pidada. No võib-olla mitte jäetud, ma ütleksin, võib-olla ülekohtuselt, aga ta on jäänud lihtsalt, sest et ei suuda energiat, ei ole linnavõimudele, et seda kultuuri niimodi toetada. Ja nüüd me oleme siis leidnud väljapääsu lihtsalt sellega, et oleme, arutame siin Tallinna transpordikoolis, kes on ka meie sponsoriks sellel teel ja on leitud mitmed teised head asutused, kes on meil neid, eriti 75. aastaga seonduv oja. Aidanud meid rahaliselt toetama maid. Aga kuidas mehed ise, need, kes on siin aastakümneid laulnud, kas sidekooriga ikkagi säilib teil? Paljudel juhtudel kindlasti ja kuna ma olen ise bassilaulja, siis ma tean oma passi, rühma mehi, kes on aastaid laulnud kooris. Need mehed on kõik meie kooriüritused, peaaegu, mis on olnud suuremad üritused, on nad kaasa teinud kõik meie suuremad kontserdid, mis on olnud siin Tallinnas, pea kõik kontserdi, mida on Tallinnas peetud väljaspool Tallinnat vähe, väga harva. Üldiselt Tallinna kontserdi kindlasti laulupeod ka kindlasti teevad kaasa või noh, kuidas tervis võimaldab. Naiskoorielu ma natukene tean, seal aeg-ajalt tehakse kohviõhtuid ja, ja, ja küpsetiste õhtuid jaamaski palle ja, ja, ja kadriõhtuid ja kuidas meeskooriga loodan. Viimane viimane õhtu oli meil koos naiskooriga Ilo. See oli selle aasta jaanuaris. Nääripidu. Ja nendel õhtutel siis mitte ei istuta ainult malelaua taga, vaid. Kolm viimast aastat käinud naedus, projektid puhkebaasis Kuke rannas oma suvist laululaagrit pidamas ja loomulikult lisaks tööle on seal ka lõbulaul, peabki olema ja ei saaks teiste sõpruskoolide vastuvõtule ja ühisõhtutele. Olime nüüd 10. veebruaril 75. aastapäev, seal kohe päris sünnipäev ja siis oli oma mees korral õhtud väga vahvad ja loomulikult ohtra lauluga. 10 aastat tagasi koori 65. sünnipäeva kontserdil kõlas Harri Ilja juhatusel eesti rahvalaul, meie tamm läheb tantsima. Gustav Ernesaksa laulu kutsuti pulma on koor laulnud linti 1983. aastal Harri Ilja juhatusel, solist on Mihkel Sildos Jaak Laanetil, Heikki põhis. Teie kooril on muidugi palju traditsioone, aga üks läbi aastakümnete on alati seotud olnud kunstating tüdrukuga. Ja see on puusünnipäev. Oli aeg, kus me käisime igal sünnipäeval Kloogal, tema sünnikohana, aga hiljem aegade tempo juba oli, otsustati igal. Käia kooriga augustikuu on tavalt selline kuu, kus koor enam koos ei käi ja selleks tuleb ekstra kokku tulla. Aga siiski oleme seda koalitsiooni pidanud. Mis toodi ära kalamaja või Kopli kalmistult sinna, eks see võib ühel heal päeval sealt kaduma saada. Ja me juba tõstsime küsimuse ülesse Eesti, mis tõuseks, või mujal ka, et see tuua üle tema haua juurde metsakalmistul. Ainuke viga on praegu selles, et on liiga kõrge ja seal ei ole lubatud nii kõrgeks sambaks üks seal on vaja üks kujunduspaneelid teha. Et ta sobiks selle ümbruskonnaga kokku. Kuu aega tagasi käis türpu nimeline kuur raadio stuudios lindistamas oma praeguse peadirigendi Harri Ilja õpilase Heikki põhja juhatas, katusel lauldi linti mitu Konstantin Türnpu laulu. Üks nendest on mu eestimaa. Teie koori peadirigent Heikki Põhi on ise selle kuuri ees kasvanud. Sa tead peast vähemalt viimase 10 aasta koori repertuaari, tead selle koori viimase 10 aasta taset. Kuidas on tunne seista selle koori ees ja, ja valmistuda itaalia konkursiks? Kehva tunne, miks mitte meestega oleks halb tööd teha, aga 75 aastane inimene vananeb. Ja meil on ka koor vananenud ja eks selles on süüdi dirigendid juhatas kõik. Aga õnn on see, et inimene vananeb edasi, aga koor võib kauemaks saada. Ja praegu ongi tööd hästi palju. Juhatusel meel dirigentide ka sellepärast, et juubelihooaeg on vastutusrikas. Lauljate kontingente kohal vahetuma võib olla üht-teist meie traditsioonides peab muutuma. Repertuaaris peab suur muudatus tulema. Jah, nii et võib-olla võib-olla oleks isegi pidanud seda varem tegema hakkama mõtlema lauljate peale, kes laulavad ka 10 20 aasta pärast aga praegu on viimane aeg seda teha. Tööd on palju. Missugune saab olla muutus koori repertuaari osas? Kõigepealt väärisrepertuaar hakkame eesti muusikast peale. Viimasel 10-l aastal ma ütlen, oleme laulnud vähe eesti meestelaulu väärisrepertuaari, võib-olla sellepärast punkt üks, et me ei küündinud selleni. Lihtsalt meie koori füüsis ei ole lubanud. Ja teiseks ei ole olnud julgust võtta aega aega maha õppida seesama väärisrepertuaar selgeks, sellepärast et viimasel kümnendil muidugi vähem, aga koor on ka valveorganisatsioon olnud ja kes kõikjal peavad välja tulema laulma seda, seda repertuaari, mis sel päeval tuntakse ja siis me sellepärast võib-olla ongi ilmselt kõik koorid olnud Nõukogude valjuhääldit, eks vahepeal või laulikuteks ja ja, ja meie töötempo, meie õppimise tempo ei ole kindlasti nii kõrge, kui ütleme noortel meestel tipi-koolis või noortel kooridel, sellepärast ei ole jõudnud seda teha. Aga sellega peab tegelema hakkama kindlasti. Konstantin Türnpu laul Meil aiaäärne tänavas. Seal 75. hooajal on nüüd meil hästi suur tööhulk lauluhunnik ette võetud. Me tegime kevadel meestelaulu konkursi ja sinna meie koorilaulude konkursile laekus 24 tööd ja nüüd aastapäeva kontserdil me kanname sellest kaheksa ette esimeses pooles. Nii et nelja kuuga praktiliselt tuleb õppida. Kaheksa tuttuut lugu. Ja Mul on alati olnud unistuseks teha meeskooriga täis Türnpu kavaga kontsert. Ma loen Türnbudüheks paremaks meestele laulu kirjutaks üldse Eestimaa peal. Ja teine pool nüüd ongi meil ainult Türnpu kava. Aga sinna ei ole mahtunud veel kõik need laulud, mida ma tahaks teha. Ja me kõike veel ei suudagi laulda neid kõige raskemaid teoseid. Aga see, see ülesanne on meil ka veel ees, et tuleks ära laulda kõik Türnpu meeskoorilaulud. Ja nüüd siin ennist oli juttu ka sellest, et et eriti siin Linnar mainis, et polegi rohkem praegu mahti millegi muuga tegeleda uute laulude õppimisega. Aga ma olen vaadanud rõõmuga. See mobiliseerib kooride ohutult ja distsiplineerib kooli tohutult. Ja kui me harjume hästi töötama, siis me jõuame ka muud tehast. Türupu priiuse hommik, kuuri juhatab Tõnu Kangron. Et hästi laulda ja et oleks pinge, sellepärast on tarvis ikka palju tööd teha. Just sellesama pinge pärast, et oleks huvi, saab võitu paremaks, sest et nii hea lavalt ära tulla, kui laugud laulu korda läinud. Ikka ikka mitte ainult dirigendile, vaid meistriga. Kõik on tähtis ja kõik on väga tähtis, isegi ütleme niimoodi, sellepärast et Läheksin juba austust vääriv inimene, see, kes tuleb õhtul päris rea harrastuskoori proovile. See tähendab, et selles inimeses on veel midagi. Ta jõuab veel ennast endast anda. Ja koorilaulja peab olema kindlasti himuga laulu juures. Ta peab olema himuga koorielu juures. Koori seltsielu tõstab kooli mainet ka, kuigi mitte nii palju, aga ta tõstab koori ühtust väga palju. Ja koorilaulja jaoks peaks olema ka vastutustunne. Siiski kuna kui võrkpallur on võrkpalliplatsil, siis ta peab ikkagi mängimas ta võrkpalli ja püüdma hästi mängida. Kui koorilaulja on harjutusele kontserdil, siis ta peab ikkagi laulma ja püüdma hästi seda teha. Konstantin Türnpu uinu dirigeerib Sven Peterson. Saate tahaks lõpetada sõnadega, mis võetud kuuripukletist. Laul on olnud meile sõbraks ja saatjaks eluteel on olnud ja on kõigi inimeste südamehääl ja ühine keel. Aegade jooksul on vahetunud koorilauljad ja koorijuhid, kuid süüdatud laulu tuli leegitseb kustumatult edasi. Põlegu see leeksis hästi heledalt ja teine kolmveerand sajandit veel kindlasti. Enne aga, kui kõlab lõpulaul Konstantin Türnpu lauluke, tuletan veelkord kõigile meelde, et türpu nimeline uueneva koosseisuga meeskoor peab oma 70 viiendat sünnipäeva pühapäeval, kolmandal märtsil kell 13 Estonia kontserdisaalis kutsutud. Kes Eesti koorilaulust lugu peavad koorile ka õnne ja edu.