Vikerraadiokava jätkub saatega sarjast kirjutamata memuaare. Värskendagem ühismälu. Eesti kagupiiritagune näib olevat ahvatlev kond suurte sõjaväeõppuste korraldamiseks. Ka 1939. aastal sai sõjavägede staap kevadpühade aegu teate et punaarmee suurem ratsaväekoondis on korraldanud demonstratiivrünnaku Eesti piiri suunas. Vaatluse andmeil on mitu kilomeetrit laial rindel suured ratsaväemassid lähenenud lahingukorras meie piirile. Mõnisada meetrit enne piirile jõudmist on ratsavägi asunud rünnakule, kusjuures ratsaväelased on relvadega veheldes ja hurraa karjudes kihutanud 1000 nelja meie piirini. Seal on ründajad peatunud, meeskond jalastunud ning komandörid uurinud kaar jaa, kiikritega vaadelnud meiepoolselt maala. See oli esimene suurem Nõukogude Liidu sõjaliste jõudude demonstratsioon piiril. Ei tea, kuidas toonased riigijuhid tõlgendasid seda sõnumit ning milliseid järeldusi sellest tehti. Igatahes poole aasta pärast olid Eestis idanaabribaasiväed. Ja edasi ei kulunud enam aastatki, kui punaarmee politrükid võtsid sõna Toompea lossis eneses. Elada laskmisi hakkas tulema otsekui konveierilt. Seekord oli see seltsimees Neeme Ruus esimesi mehi, vene saatkonna vahet käimas keskkomitee ideoloogiasekretär ja agaramaid agitaatorid, kes ei jätnud käimata ka Eesti väeosades. No tema sealt siis pikalt-laialt rääkis nendest hüvedest, mis meid ees ootavad ja aga ta kole halvasti suhtus. Ta ütles niiviisi, et tervist, ohvitseri kesed ja nahad allohvitseride kohta seal mõned olid noh igatahes sidemeeste poolt temal mingisugusel poolehoidu ei olnud, kuulati ära ja, ja ta läks ära. Oli alanud koosolekute lubaduste, loosungite miitingutel õnnestav aeg. Kunni loosung, kui miiting olid eestlase kõrvale veel võõravõitu sõnad. Juhtus nii seda asja näidus haiglates. Ametiühing tegi teinekord koosoleku, keset tööpäeva tõmbas kõik selle keskmise arstid muidugi ei jätnud oma tööd hooletusse või arst tegi oma tööd. Aga just nii keskmise astme alamastme personal tõmmati haigete juurest ära ja peetib tööpäeval. Koosolekuid peeti keset päeva jäite oma töökoht sinnasamasse. Ma ei mäleta enam, mis haiglasi oli. Aga lühidalt leidis aset selles, selle ametiühing korraldas seal koos, kus arutati mitmesugust olmeasju ja kõiki küsimusi. Ja lõpuks võeti, siis võttis keegi sõna ja ütles vatt, et te tunnete seda jaanivelsker või midagi. Keskastme töötaja velsker, võib-olla tema, Jaan, neil ei olnud ka nii, ma ei mäleta enam või poldant Jüri või Peeter oli, aga ta oli mingisuguse keskastmele. Velsker jamad tinglikult imetadiaad, vate kõik zoojaanitunnete. Ta on töötanud juba üle 20 aasta, on töötanud, meil on töötanud selle professori käe all ja selle professori käe all ja selle professori käe all selle professor käe all. Ja tal on teadmisi, kogemusi kaugelt rohkem kui mõnel noorel arstil ja sellepärast. Ma teen ettepanekut, edutav jaan, arstiks, üldine aplaus, üldine aplaus ühel häälel kõik, aga seal koosolekul viibis kaks praktikanti üliõpilast, kellel oli vist kursusi juba läbi, tegid oma praktikat seal ja ja üksilip nendest võttis sõna ja algas samuti suure paatosega vatt. Seltsimehed, et te kõik tunnete meie. Mira oli üks vana hobune, midagi viis kuusse saadad vana hobune, üks ruun ja sellega veeti siis surnukuurist, laipu veeti, et vot te kõik tunnete. Ta on töötanud üle 15 aasta kohusetruult iga päevaga, olgu külm või palav, või vihmane, või lumi, mida ühtegi korda tööpäeva vahele jätta. Ja sellepärast ma teen ettepaneku edutada admiral autoks. Sellest oli suur pahandus, oli muidugi asja, uuriti ja selgitati lõpuks välja ikad, et üliõpilased on lihtsalt nii nalja teinud ja et nad ei ole aga see rikkusele terve koosolekumeeleolu väga ära ja muidugi arstiks saanud ja ja üliõpilaste nali, lõpi, vot niisuguseid asju tuli ette. Tolle aja keelekasutusse ilmus ähvardava varjundiga laene kontrad ehk Kont, revolutsionäärid, ekspluateerimine, eks proprieerimine, natsioniliseerimine, nende tegelik tähendus, selgus õige pea. Ma võin ainult ühte asja ütelda, meil kohvikus ei olnud kunagi vargusi. Aga esimesel päeval, kui ma läksin sinna, kui olin ratsionaliseerimise käsk siis kondiitrid läksid koju ja ma vaatasin, et olid pakid käes, ma küsisin, missioon ütles, et võima, andsime selle kaasata. Noh, kõik on ju meie omad. No see oli väga võigas nii-ütelda ei osanud ette arvestada, et keegi nüüd võid varastama. Aga nii see tegelikult oli. Kui ma olin juba kuu aega seal töötanud, siis oli niisugune asi, tahtsin teada, kuidas siis meie äri läheb ka. Ja pöördusin raamatupidamise poole. Raamatu pidamiseks olid siis uued ruumid kohviku kus olid kolmandal või neljandal korrusel. Minu aeg oli nii, et oli üks raamatupidaja poole kohaga Eesti pangast, kes töötas ja siis peale pangatööd tuli meile ja tegid sissekanded siis raamatupidamise tööks. Peale selle oli üks meie perenaine, kes oli ühtlasi Arvi ametnik, kelle käest käisid kõik arved läbi, kes tegi siis selle eeltöö ära ja iga üle-eelmise päeva seis oli järgmise päeva hommikuks mul teada, kohustused, kasud, kahjud kõik. No, ja kui ma läksin siis kuu aega hiljem sinna uute raamatupidamist, siis seal oli terve elu, korter oli neid raamatupidajaid täis. Kui palju seal olen, ma isegi, mul on raske praegu ütelda, aga oli neid väga palju, igatahes kassapidajad ja abi raamatupidajaid Arvi ametnik ja ja, ja sealsamas-is oli siis, minu teades oli ka siis kaadrite osakond ja nõnda edasi igatahes mitukümmend inimest. Ja kui mina läksin, siis pearaamatupidaja oli üks minema eestlane, läksin tema juure. Küsisin, et kuu on nüüd läbi, see oli juba kolm päeva juba üle läinud. Et kuidas me eri siis läheb, siis ta vaatas minu rumala peale, ütles, et ma ei mõista teid, et bilanss tuleb umbes kahe kuu pärast sauna. No ma ei osanud ka midagi ütelda, siis ma olen siin nagunii peab olema, et ehk siis tuleb, jäigi mul teadmata. Äri halvasti ei läinud, sest inimese kohvikus käis kindlasti ja oli näha, et käis. Nii see minu töö kestis kuni ühe teatud päevani, kui tuld. Minu juure alla ülevalt. Sul teed oli tulnud Pravda korrespondent. Ta tahtis teha siis foto meie kohviku Eedee kandis, kes olid rahvariietes ja siis mina kui direktor tehniline unustati ütlemata, nähtavasti mina kui direktor, siis pean siis ajalehte käes ja loen siis ettekandjatele neid maailma uudiseid, mis on sündinud Pravdast. Ma vene keelt ei osanud. Ja panin siis ikka õigetpidi selle lehe kätte ja tüdrukute bukett oli ümberringi. Foto oli väga ilus, väga-väga imposantne. Mina vaatasin ka, et noh ikke võimas värki, tikke, tore, kohe mõtle, kui oled pükse, suure riigi ajalehte oled sattunud ja. No see oli siis hommiku, kui midagit kella 10 paiku kell kella kahe aeg oli kohe meie selle kohvikukeskus asus, siis ma ei teagi kusagil. Linna sees oldi seal üteldi, et teie olete päevapealt vabastatud ametist oma, kui, siis need, mis põhjusel siis üteldi, et kas te ei tea, et teie pilt ilmus ajalehes, aga teie olete ju omanik? Ma ütlesin seda, ma tean, et omanik olen, aga mis seal siis suur patt oli, et kas siis see oli siis patet pildi peale pandud ütelda, et meil ei ole enam midagi muud rääkimist ja korras isegi kahe nädala tasu emaksetud sele oligi tööta tööline siis uue korra ajal. Riigistati kõik ettevõtted, kus töötas 20 või enam inimest. Kui seal leidus aga mingeid mehhanisme või masinaid, oli piirmääraks juba 10 töölist. Ettevõtetesse ja pankadesse suunati komissarid, kelle ülesandeks oli tööd jälgida ja distsipliini hoida. No meie pank riigipank aga meie panga swed, mõningepteerisitkede arvati oma meesteks, rõhk mõlemaid kandistess pankadesse. Komisjonid, eks vist, Eesti Panga komissariks sai ka üks meie töötaja komisjonid ja nii, et siis saaks seda ülevõtmisse uut rahanduses. Vähese maaga talupoegadele laenude andmiseks krediitühingute süsteem. Niisiis taheti kangesti liinidele viia kõik need pangad, et töötaval talupojana oleks lihtne kätte saada laenu, mis talle määratakse. Bankesi, siis tuli neil moodustada 125 panka. Ja meie siis mäletan ühte iseloomulikku sõitu maata või vähese maaga talupoegadele andmiseks, moodustades muuseas Jõgevale Swedbank. Ja meil tuli siis keskpangas minna, siis juhendama, kuidas seda moodustada, juhatust valida, ja. Mina kui asjatundja nüüd krediidialal, siis ja siis ametiühinguboss Zeitš kaasa. Ja Moskastel siis keskpangast põllumajandusse keskkongestunud käeks töötaja, kes siis tuli ka kaasa õpetada, kuidas krediiti ei anda, jagadagi, kuidas juhatasin Moldovasse ja seal siis võeti asja päris tõsiselt kõik vähese maaga talupojad, ema juurde lõikesaajad olid need koos ja ta oli nii üles seada sissejuhatuse liikmekandidaate. Seati siis ylesse seal muuseas üheks kandidaadiks üks kohalik talupidaja. 14 hektari hoidel maad mäletan selgelt. Ise pidid igaüks seletama ka, kuidas, mis nende plussid on. Sellest 14-st hektarist alustasid viljadki, kuur, lehma, seatelik, kandidaat üles ja hakkab siis valimisele ülemine. Ja siis Moskva esindaja võtab sõna. Kas ei pannud tähele, missuguseid inimesi läbi käisite? Meil on kolhoosidel üle kuut lehma. Temal on kuuri ikka eht kulak niisugust asja läbi lasta. Te peate olema väga valvsad. Eesti liideti augustis 1940 nõukogude impeeriumiga või kulumiseni korratud propagandas trumpi kasutades võeti vastu Nõukogude rahvaste vennalikku perre. Kuid enne imet piirid jäidki suletuks. Ei olnud siit võimalik sõita töörahva paradiisi imetlema ega sealt poolt vaba pääsu. Eestisse tulijad olid suunamiskirjaga, parteikaader, NKVD ülekuulajad, käte väänad, suurt kodumaad ülistavad kirjanikud, ajakirjanikud, kamaruska, tantsijad, valitud sportlased. No Leningradist tuli meile küll üks meeskond, küllase oli Leningradi düna ja lehte nähtud, oli üks mäng Tallinna dünamoga ja teine mänguline ettenähtud. Koondusid Eesti koondusega ja no meid saadeti neid jaamas vastu võtma ja kui harukordset külalisi ja ootasime, rong tuli sisse, jäi niisugune mulje, et neid ei tule, aga seal taga platvormi lõppusikaks. Neid oli, ühel oli siis niimoodi pakk kaenlas, kas ajalehe sisse keeratud või rohelise kotiga üle õla visatud kampsiku peal või oli tal siit mingisugune ürgkaikas seljas? No ühesõnaga, nii umbes nagu meie kraavi allik, umbes niisugune punt. Meil oli seal. Lõpuks selguski, et see punt oligi meeskond. Ja kui need siis ära saatsime jagu kuldklubis, bankett tuli, siis need olid kõik nagu noored härrad kunagi pealaest jalatallani riide pantud siin ja kingitud nendele kõik, kui nad ära läksid, siis olid need nii suured sõbrad venelastelt et paremaid sõpru enam ei oskanud. Hetk kui juht, kes selle kingituse tegi, no peamiseks tuli meie jalgpalliliit ja küljesponsorid, muidugi need van Jung peal, mis sitsi, vabriku direktori ja siis veel Teisu neid ja need muidugi panid kõik sümbsess nii maksma. Läks meil oli kõik see nii odav, riietus oli ju nii odav. Fabrikaadid lootsid veel oma elu sellega päästa. Me olime taus korda endaga rikastele meestele kaasa tõi, noh, see oli teadus, see oli ju kõigile teada, ega nad muidu siin siis eakanud. Kadriorus revideeris arvatavasti enesega väga rahulolev marionett, ülemnõukogu presiidiumi esimees, luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Muide ükskord ma küsisin temalt Et kust tulevad teie kõned? Need saabusid suuremas ümbrikus tavaliselt ja olid kas eesti või vene keeles masinkirjas trükitud. Teda ei pannud see küsimus imestama. Ja ta vastas mulle, et ma ei tea, kust nad tulevad. Sellest nagu järelduks, et need kõned, mida vares tollal pidas, ei olnudki tema koostatud. Eesti vabariigijuhid kõrgemad sõjaväelased kadusid üksteise järel. Kindral Laidoner, peaminister Eenpalu, president Päts olid esimesi. Viimast korda nägi kindral soodsi tema vennanaine. Et oli juuli-augustikuule, sõitis ta Tallinnasse ja Tallinnast, arreteeriti kohe Tallinnast või õieti tegin jää, tervalisike seal seal maja. Mammi, seal oli see Anendinime, tõusis genes tõlki sinna ja ja muudkui tulete, kaasane. Ja mis ta seal veel tahtnud. Lipsu kaela panna või midagi nihukest tähendab mind esindajad, et kas need teised ei ole tarvis. Kuidas järg jõudis silmaarstist riigimehe Friedrich Akelini meenutab riigivanema tütar. Viimane aasta enne äraviimist töötas papa jälle Niguliste tänaval oli üks polikliinik ja seal töötas isa silmaarstina ja sealt vastuvõtult tulles kodulävel, siis võeti teda kinni. Ma ei elanud seal, ma elasin nõmmel, Meil on, aga vanem õde elas vanematega ühes majas. Ema ei olnud sel momendil kodus, ema oli läinud kuhugile. Ja kui isa oli koju tulnud, siis olid tal särgi jooksnud madrused jala ukse vahele pannud. Isa ei saanud oma järelust kinni tõmmata, Helleksid siis. Muidugi seal oli siis mingisugune häälitsemine või mis oli vanem õde alla tuli. Ja nägi seda siis, kuidas isaga väga halvasti käik, tee panditleda istuva ühe keerleva klaveritooli peale keerutati seda klaveritooli ja. Ja naeruvääristati teda keldummati taskust ära, sõrmus käes. Papa oli 69 aastat vana. Järgmine aasta oleks seitsmekümneseks saanud. Võib ette kujutada, mida tema üle elas. Oli tõugatud ta küünarnukkidega ja püssipäradega ja väga inetust ja naeruvääristatud mingisuguse naeruga oli see asi kõik sündinud selle peale vaatamata väga. Uue võimu käsul pidi kaduma kõik, mis kuidagi meenutas Eesti iseseisvusvõitlust kirjandusteosed, ajalooõpikud, mälestusmärgid. Ja siis see oli siis ja sügisel siis 40 aastal septembri lõpus, oktoobri algul v tulime linna, Ma pidin valvesse minema, mind määrati merejõudude staapi raadiovalvesse. Aga mul kell 12 hakkas öösi valve ja ja tuli varem linna ja minu käes ka üks kolm-neli poissi oli seal kuningas neljakesi või viiekesi, mul mitte meeles. Aasimal juttu Viru väljakul, all seal seal. No Viru värava mägise musimägi, mis nimetatakse ja vaatame üle platsi sinna üles Estonia reaalkoolivahepealt ära murda seal jai tasust, karjumist kõik ja vaatasime üle platsi, siis oli seal turuplatsil tookord. No lähme vaatame ussi muga, lähme vaatame nii et sinna jõudsime, küsisime inimeste käest, mis siin on. Inimeste ütles, et näete, taeva viidi mälestussammas ära ja et inimesed tahavad lilli v sinna ja aga nüüd Harromedylazis miilitsat veel ei olnud minu teaderromeetolitarroyneilset varrukal punase lindi valge tähtedega, neil oli oma hüüdnimega erru ja Harro röövlid omavahel. Ja siis, noh, me ei pidanud palju aega plaani pidanud, meil lilli ei olnud viia ja nüüd lähme sinna platsile, kas me saame läbi, et lähme ana ausele kohale ja meid lasti läbi miilitsat? Romeo Neilasime ilusti läbi, aga meil oli, tol päeval saime Vene mereväetunnused. Varrukal saime punase viisnurga ja mütsilint oli pikk, nagu mereväes on, taga rippus pool, teisel kalla, esimereväes oli ainult lühike lint tuli siin vasakul pool kõrva ääres. Nad arvasid. Me oleme vist, ma arvan nii nagu mul pärast, nagu selgus, et nad arvasid. Me oleme Vene mereväelast ja laseb ilusti läbi kaks treppi, et üles astunud üle ja sinnal pillutud, lillekimpu seotud ja, ja eraldi ja ja seisime siis rivistusime üksteisel nii Kasmi joontes välja ka meeles, enam ei ole ja käsi kõrvardiaalse vahu. Miilitsad, rumeenlased märkasid, et nüüd on Eesti Eesti mereväed, Eesti meremehed, sõjaväelased, siis karjusid, madrused kinni võtta, rahvas karjusid madrusest lahti. Siis olime kord rahva kätel kontrollimas, nende miilistada, vahel näru meeste vahel. Roomlasi oli noidioonidele palju, see mootorratastega olidaat mootorrattaga sõitsid tasakesi inimesi laiali, veel terni rap nagu rattaga paremini. Ma ei tea, palju aeglase reservi kestis, seal siis ma sain jooksu panna. Jooksin siis Pärnu maantee suunas Draamateatris mööda üle Pärnu maantee ja siis vaatasin ta kaks meest rumei taga, mul. Siis ma tahtsin kuskil nagu alla vis keerates vana postkontor kus oli vanasti seal hinnamäe, jõudsin ära, tahtsin nagu alla keerata kuskil keldris ja Tabistunud kinni. No ma ei saanud ka nende rabeleda, tugevad mehed olid ja viis mind tagasi sinna ausamba juurde. Seal hoiab veoauto, oli valmis juba üks või kaks või seal juba inimesi peal ja mind ka sinna ma ütlesin, näete, ma olen ju sõjaväeline. Et mis mind, viitja, no ei ole midagi. Seal juba keller täis neid, noh, rohkem oli kooli, neid reaalkooli õpilasi, koolitüdrukud olid seal ja ja siis, aga see lükkamorca tehtud sinna eaka Murkates sisse ja missugune Kawe kelder seest. Ja nüüd oli ehitad sinna väiksed, need kambrid juba laudades löödud kokku iga kammeralise oma etteuks oli, tead, ja. Ja siis ma olin seal tund aega sees, diakloppin ukse peale ja siis tuli see valvur, kes olid. Olete Mario sõjaväelane, mis Genjoojatasindajad lõi uuesti tagasi, siis ma mitu korda ja siis kutsus mind välja. Nurgas oli seal üks must punase lindiga mees, arvati mõni ülemus vist, või? Kuidas oma juuri ja no mis te tegite, ma ütlesin, ma tegin. Andsin au, vabadus, langeta mälest sambale seal, meie, Eesti sõduri püha kohus. Seda ma tegin. Kurje kuulutavateks mõisteteks said Kawe kelder pagari tänav Tartu hall maja, kuhu viidud inimesi tavaliselt enam ei nähtud. Jah, oli kuulda tartust, et kadusid ja kadusid nii kaitseliidu tegelasi kas kaduma ja siis teisi ka ja sisse neide vene rahvusest ärimehi ja neid hakkas kaduma siit tartust ärimees Kitaijev ja viidi ära ja need olid, sest osa olid, need olid salt revolutsiooni Alt siia Eestisse tulnud ja osali need, kes olid Nanseni passi omanikud, siin aga kodakondsuseta kodakondsust ja isik, need ahistati kõik esimeseks korra, see läks nagu see vene võim sinakas, hakati neid kohe ära viima. Vaikselt, see oli nii, et kee tõusis, vahistas ja ja veeti kõik Tallinnasse keskvangimajja kokku, Tartus oli selle NKVD ülem. Kas Afanasjevi nimeline ja see elas selle Entson Tartu suurkaupmehel. Mart Jänes selles kaasa, Afanasjev oli Venemaalt tulnud, see oli Venemaamees, jah, venelane oli. Kas te seda meest oma silmaga oletan? Jah, seda oli mul nii juhuslikult oli näha, sellepärast aga ta oli, ta oli ta korra oli Pummelt, on Tartus ja siis oli kaduma jäänud, järgmisel päeval ei olnud teda tööle ilmunud ja siis tuli Tartu kriminaalpolitseisse. See. GPU ülema asetäitja, üks polkovnik ja ütles, et neti ülemus on kadunud ja kui kes ei leita, siis kuulutatakse Tartus sõjaseisukorda välja. No ja siis terve see kriminaalpolitsei ametkonda, see tilis oli siis veel komissar ja see organiseeris siis selle Afanasjevi otsimist. Ja kas teiega sellest osavõtjate, jah, no mina võtsin sellest osa ja ja käisime siis seda tema maja vaatamas, seal, kus ta elas, jänes maja, mingisuguseid nii sissemurdmisega neid jälgi seal ei leidnud, kõik olid alt keldrikorrusel, niga, pööning on kõik, aknad olid terved, juuksed Need olid ja, ja midagi seal märke ei olnud. Ja siis hakkasime kõrvalt restoran seedeni seda läbi vaatama. Ja siis ühest toast nii teisel korrusel avasin ukse ja vaatasin, et seal oli pikk laud, oli selles kabinetis oli ja ja siis seal olid sissid, igasugused napsupudelid laua peal ja toidukraami ja üks mees nii särgi väel. Jooksis edasi-tagasi mihukene mees laua taga vaatas, ma arvasin kohe, et see on nüüd see ülemus, kes Afanasjev, nuia, panin ukse tagant kinni ja see komissartilis tuligi parajasti sele ülema ase, täitsa polkovniku ka. Ja siis ütlesin sellele tilis sooled, siin on kabinetis üks niisugune tegelane ja siis aga tilis oligi juba näinud, vaid kuidagi tutvustatud selle Afanasjevile ja see tegi ukse lahti ja ja ütles siis, mina seisin seljatada, Aias ütles sellele asetäitjale, et võtke oma ülemus ja pani ukse kinni ja tulime ära, nii et sellega siis operatsioon lõppes. Tore lugu eesti politsei, Teabe Eegaaveedee ülemust, aga nii, et näed, nii ta juhtus, siis ma nägin, oli võimalus näha seda Afanasjevit ka lühikene mees oli, tal oli, see oli korju pääl, oli see sinine J ülikonda, kuubolüsaali vormi ei, Erary rõivennani. Mis kuulsusega lõbustus kofeeden oli Tartus, Eden oli restoran, restoran olid ja siis võõrastama ja kah olid võõrastama, toad olid nii, et kui sa daamide järele igatsust tundsid, siis toodi sulle vasta raha eest. Mind vabastati esimesel septembril 40, hiljem vahetati siis komissar välja ja siis tulid uued komissarid. Ja, ja siis need uued ametnikud, kes olid Need, olid ka niisugused, mõned olid nii kahtlase minevikuga. Üks, kes minu käest toimikut üle võttis, oli endine, mitmekordselt registreeritud taskuvaras jänes Sult sull. Vanglaseinte vahel toimuv oli tollal siiski seaduste riigis elanud inimese mõistusele käsitamatu kujuteldamatu ja on seda tänapäevalgi. Ja siis hakkasid need väga rasked nii-öelda üle kuulama, nad olid nähtavasti paar poissi kinni saanud, keda ma olin meie organisatsiooni valvanud ja. Võib-olla mõni oli nii-öelda nõrki olnud ja oli siis näpuga minule näidanud. Kui ma sinna kinni kukkusin, siis ma tegin nendele otsuseks, et mina ei reeda mitte kedagi. Kui nii see nii peab olema, siis ma ennem suren. Ja ma peaaegu nii kaugele läksin ka sest kasutasid šokke, see peksmine, see oli nii-öelda väike asi, aga aga just elektrishokk oli jube jube piin. Kas need piinariistad olid hallis majas hallis maas ja siis pärast tooliga sinna Tartu vanglasse seati seal ka siis, seadis ajal ka sisse ja seal oi, tervise vangla või täis. Ja ma mäletan, minu minul numbriks oli 217 vang number 217, number mulle eluaeg meeles. See, millepärast mulle meelde Eesti ajal oli üks kriminuut kalaga kutsud. Kes olid need elektrimehed seal need spetsialistid, kes venelased vedas? Minu, see peamine ülekuulaja oli Marrakechi tähtsamate asjade kohtu-uurija marošizzin. See oli puht juut. Venemaalt tulnud juut ja teine oli lätlane. Nimi ei tule praegu meelde. Ja see kestis umbes kolm kuud. Ma palun ette vabandust ühe ebamugava küsimuse pärast, aga rääkige palun, kuidas korraldati elektrishokk. Oja viidi tähendab sinna sinna ruumi, kus see asi oli, kisti nii-öelda riided seljast, alasti halvasti, pidid seal olema ja siis seoti kas seal tooliga tooloisel kummialusega, no mis seal all oli niux Evi tool oli kohe seal seoti kinni ja siis peamised just suguosadesse panti kontakti siis hoidvad laua peal või reostavad või midagi niisugust, see siis suurendas või vähendas seda elektriseda. Amplituudi või kuidas seda kutsutakse ja siis oli, vahest võid, sa nii-öelda ütlesin, räägi kes nii-öelda sidemees ja kes on su organisatsiooni peamees ja kus sa ei ole käinud ja keda soolde värvanud ja nii edasi. No ma lihtsalt vaikses vahel pääle seda peksja jälle uuesti, niikaua kuni ta minestasin kohe seal nende käest ja väga meeldib oks neile, tähendab Nad ajasid seda, seda kontakti pärasoolde ja siis panin rõõmus, see oli, need olid venelased, spetsialist, oja, Vene muutunud spetsialistid täiesti kohe ise, kes kolm kuud umbes mind viidi Tähtvere taha parki, kus hoid, lasketiir, kaitse, laske siiruse ja viidi sinna kraavi äärde kolme, nelja mehega panti seljaga nende poole. Kui sa nüüd ei räägi, siis lasime maha kohe siin ja seal oli paar tükki ees selles kraavis Tähtvere pargis. Ja siis ma võin seda ka praegu ausalt öelda. Ühel hetkel, kui niisugune asi on tulemas ini mina küll väga üksinda. Aga üksinda maailmas? Eestis täitusid vanglad. Venemaa avarustes ootasid sunnitöölaagrid. Skeemad hakkasid liikuma, minu teada, minu teada hakkasid liikuma talvel seal 40 41 vist juba hakkasid liikuma, mis tähendab skeema skima oli just nende inimestele mõeldud, keda siis taheti sinna külmale maale saata. Tervist kosutav, nii kutsute neid vangi langenud skeemadeks, Nad olid nummerdatud järjekorra numbritega ja nii nad siis said Patarei vangimaja juures neid laaditi, kus neid vaguneid ette valmistate Kopli kaubajaamas ja kuidas seal oli niimoodi, nii kui nendega oli alati üks suur skandaal nende vagunite ka sellepärast, et vagunis ei jätkunud ja siis tulid nad siis, kas nad olid luubi all või olid need siin mindi all siis õieti ju lahtist tsemendist lahtist lub, vagunid tulid, siis tulid hobuste loomade juurde ja nii edasi, kõik need pagunid olid mustad, siis nüüd viidi, ehitati üks niisugune plaan, vorm sinna Kopli kaubajaama kaubaoodi ideedele üks platvorme hääle tee peale ja sealt hakati siis ikka neid pesema ka last ja neid üle veega pritsiti netica kord üle ka ajaga võttis rähvat misse pritsimine, siis oli vaguniga. Kui ta ikka vääre nägijaga, siis lastele, naistele, mis vagunid nii tihti kahekordseks, terve üks pool vagunist ja teine pool kaubavagunist tehti, lavad lavasid ja vot niimoodi tehti sinna. Ja kui niisugune töö käis, teil pidi juba selge pilt olema, mida see tähendab, oligi see oli ju teada, et nüüd lähvad Patarei vangimaja juurde see skeemale läheb, tuleb näiteks 20 80 30 lagunemist, tavaliselt nad olid lähe Patarei vangimaja. See oli kõik teada, ei ole. Sest me ise teenisime neid sinna meniga, piisime sel ajal, kui nad laadimisele läksid seal öösel tavaliselt ikka tundidel hommiku, varastel tundidel nad ikka laadi, siis ta nii et ja siis oli see tee aru piiratud, siis ei lastud sinna enam sõit oligi, ainult üks kord oli seal niisugune võimalus, need olid vist laadimisega hiljaks jäädud ja siis saime sõita. Laadimine käimast toodi grupi kaupa välja mitte korraga ei olnud seal ootamas ühinud Acatoodiks, teatud gruppaetiks pakun täis, siis tuli järgmine ja järgmine ja niiviisi käis Patarei vanglast ja Patarei vanglast ja kalasadamast. Ja niimoodi rohkem ma ei trehvanud, sest ma tavaliselt sõitsin reisirongis, aga mul see asi läks natuke viltuse 40 peale valimisi, kui hakkasse. Kommunismi ehitamine kõvasti peale komsomoli moodustamine ja parteirakkude loomine ja siis kutsuti mind kah uue tipu õue peale, seal oli üks mingisugune kon, tuli, ruum pidi olema, sisse läksin, siis olid seal niisugused mehed ees hirmu peale ajasid revolvrit puusa peal ja kõik ja puha. Siis öeldi mulle nii, et noormees, kõik vanad, nendel ei ole meie jõus kohta, meie juures. Tuleb osa võtta, tuleb meid abistada, tuleb aidata. Ja nii edasi, aga ma vaatasin seal ringi. Mõtlesin, et mul on tegemist, ma teen sporti ja seedetööd ja ja mulla ennist aitab ja head aega, mehed tulid uksest välja. Nädala pärast sain juba tundakse uksest väljas, siis mind võeti reisirongist maha. Paindlik plank pandi meid siis manöövlisse. Ja siis anti ka üks hirmus halb vedur, kõik vihmane veduri see üldse liikuda võistkonna Saariaegne T-seeriavedu tselluloosi nii raske tööd teha ja nii edasi, aga noored poisid, olime mõlemad Abikaja asi, sära. Liiva küla ess ela hästi hiilime ja. Kõik oligi nii. Maagia, majad võeti ära. Punaarmee komandör Riigikogus kõikamas, elagu Stalinile. Riigikogu liikmed, ministrid, riigivanemad aga Pagaris ja patareis. Tuhanded inimesed loomavagunites teel Siberi. Kõik ühe inimja kestel nähtud. Kas ajalugu võinuks minna teisiti, kas oli mingi pääsetee?