Jüri Gerretz on üks meie aktiivsemaid interpreetide nii solistina kui Tallinna trio koosseisus. Viis aastat tagasi tema interpreedi juubeli puhul oli kavas saade, kus ta rääkis oma õpingutest ja kujunemisteist. Meenutuseks nii palju, et ta lõpetas Tallinna muusikakeskkooli 1961. aastal Asmik Matsava ning 1966. aastal Moskva konservatooriumi Kalina paarina viiuliklassis 68. aastal samas aspirantuuri. Samast aastast pedagoog, algul Tallinna muusikakeskkoolis, alates 72.-st aastast kuni tänini konservatooriumis. Eile sai Jüri Gerretz viiekümneseks. Ja kuigi meil on tava anda juubelisaated tähtpäeva eelõhtul Tull Jüri Gerretz sil, loovutada see õhtu Mozartile kes suri täpselt 150 aastat enne tema sündi. On ju Mozart teasta ja praegu kõlabki allegro Mozarti divertismendist, F-duur Tallinna konservatooriumi kammerorkestrit, mida juhatab Jüri Gerretz. Orkestri kolmanda detsembri kontserdilt, ongi salvestatud kogu selle saatemuusika. Kuidas Mozarti aasta teie loomingutegevuses on välja näinud? Õieti ei oskagi öelda, keda sa nüüd rohkem esindad, kas pedagooge või, või interpreet või, või nüüd viimasel ajal ka dirigentide kilda kukkunud. Ja kuigi ma ennast dirigendiks ei pea, aga, aga õpilastest hakata võrd õpilastega on alati Mozarti mängitud muidugi, kuigi jah, võib-olla kammerorkestriga oleme sel hooajal eriti palju Mozarti mänginud. Teatud põhjusega ka tellitakse, kõigepealt tahetakse kuulata oni Mozarti aasta ja siis võib-olla kõige ja suurem võib olla ettevõtmine oli Tõnu Kaljuste kooriga kammerorkestriga, siis oli see Mozarti Tseedul missa mis tuli esitusele. Jyvaskyla suvel. Siis oma orkestriga oleme mänginud tänavu aasta kõike moodsate kolme töötismenti ja õppinud just sel aastal ka väikse muusika, seda sai ka mängitud nii Soomes kui Eestis. Oma soolokontsertidest ei ole nagu põhjust eriti rääkida, sest viimasel ajal on üsna vähe mänginud solistina. Kuigi jah, mõned korrad kindlasti. Kui ma nüüd täpne olen, siis, siis Kuopios mängisin viimati kuu aega tagasi Mozarti Tseedursonaati, mida mul polnud ka 20 aastat mänginud. Nii et niisugused Mozarti mängimise aastad on olnud. Aga noh, ega sellepärast teised heliloojad pole ära unustanud. Jätkame siiski praegu moodsatega. Kõlab esimene osa andante divertismendist, bee tuur. Tolles eelmises saates me rääkisime nii üsna pikalt ja põhjalikult teie õpingu ja kujunemise teest võib-olla siis võtamegi tänases saates rohkem vaatluse alla need viimased aastad. Nad on teie jaoks kõigepealt toonud rohkem dirigenditööd ja mis veel on olnud niisugust mida need aastad on lisanud teile. Minu isiklikult ei ole, kui on enda vaatevinklist vaadata, siis kui ma varem olin küllaltki ühiskondlikult aktiivne selt tegev inimene, no kasvõi kateedri juhatamine või või parteipiletit taskus hoidmine, see juba iseenesest nagu pani tööle mingil määral ühiskondlikult, siis need aastad on tõesti võib-olla sellest ühiskondlik-poliitilisest elust, ma olen rohkem nagu pealtvaateossa jäänud. Ma ei häbene seda öelda, sest et see ei tähenda sugugi mitte see, et ma vähem eestlane olen või, või vähemalt kaasaegse erandeid sugugi mitte, aga aga puhtalt niimoodi aktiivselt ühiskondliku tööga tõesti ei ole tegelenud ja, ja võib-olla on selle tõttu rohkem loominguga rohkem tegeleda ja, ja. Ja võta endale lausa võib-olla kahe-kolmekordne koormus võrreldes möödunud aastatega. Tegelikult, millal siis veel, kui mitte nüüd? Nojah, õpilased on mul nagu teist aastat juba Kuopios. Õpetan seal ja ka Tallinna konservatooriumis samaaegselt juures. Koormus ei ole küll eriti suur, kuid siiski lahmi kokku ta teeb kuskil 16 keskeltläbi. Ja siis pluss kammerorkester ka kus on 17 inimest, nii et et küllalt pingeline töö seejuures kammerorkestrid on niisugune regulaarne töö ja minule loominguliselt palju pakkuv, sest seal mängivad kõik õpilased ja ja, ja mul on tore nendega olla. Noh, naljaga pooleks nad nimetavadki seda umbes, niiet keratsi orkestri, eks, aga tegelikult andiski konservatooriumi orkester kuigi ja enamuses minu õpilastest koos linnas hooaeg läheb meil ja mul on väga hea meel, et orgistel on tööd. Orkester areneb kogu aeg, noh, minu minu vaatevinklist igal juhul. Ja seda ka viimase Tartu kontserdi järgi inimesed, kes olid seda orkestrit mitu korda juba kuulnud ka televisioonis ja Tartus oleme esinenud mitu korda Igalühel vähemalt korra. Et ütles, et jah, et tuleorkester tõesti nii sügavuti areneda Kas oma orkestri loomine oli teil mingi ammune mõte või kuidas see orkester üldse sündis, miks ta sündis, miks hakkasite dirigendiks? Ma ei taha tunnistada, et ma, dirigent olen, ma parema meelega nimetan kunstiliseks juhiks või pedagoogiks või siis olete kapellmeister, Irib oh, see sobib palju paremini. See on täpsem, võib olla mõte, oli muidugi ammu kõigepealt see tõsiasi, et vabariigis kammerorkestrit tegelikult ei olnud. Ja pikki aastaid oli vahepeal tõesti väga sümpaatne kammerorkester Paul Mägi juhatusel, aga kahjuks paari aasta möödudes see kooslus nii-öelda lattu kas olemast ja muidugi loomulikult põhjustel, kuna Palgale ei tuldud tihti heast tahtest ja nii-öelda isetegevuslikus korras. Kuigi noh, niisugust asja isetegevuslikud ei saa teha, see ei ole koorilaulmine kaugeltki mitte noored inimesed, ka vaja igalühel tööle minna ja leida endale nii-öelda palgaline koht. Ja loomulikult siis on niisugused Kammerorkesterit juhatada kui ka koos hoida ja proovidel käia, sest proovid peavad iga päev loomulikult olema. Aga teie orkester mängib praegu puhtasse mängimise lustist. Ega me kaua ka sellega arvestada ei saa loomulikult, sest et minu kõige suurem mure ongi, et see kooslus jätkuks. See on hoopis teine küsimus ja ma üldse ei mõtle, et ma pean seal ees kogu aeg olema ja neid nii-öelda lastena võtma, nii nagu neid praegu võtan. Ei sugugi mitte. Pingsalt otsin just inimest, kes oleks sobilik, kes suudaks seda austavat ülesannet täita minu arvates, sest et minu nii-öelda võimalused on ammendatud, ma ehk olen nad nii-öelda üles kasvatanud, aga seal peab edasi tulema juba professionaalne dirigenti, need. Seda ma olen sinu palju vaaginud juba. Isegi leidnud ühe inimese, kes võiks see olla kahjuks talle pakuti paremat tööd lihtsalt. Nonii tehtatest dirigent tõmmati ära parema palgaga, aga kas on mõni asutus, kes võtaks ka mängijat palgale? Ma olen lootuse kaotanud, ausalt öeldes ma sponsorlust tänapäeval enam ei usu, võib-olla see aasta tagasi oli veel võimalik mingil moel. Ja, ja selles mõttes ma olen loobunud ka lootmast, noh et kultuuriministeerium kuidagi reageerib asjale või, või leiab, et vot vabariigil niisugust vaja oleks. Kõige kindlam pist perspektiiv, kui realist olla, on ikka see, et omaette omadel jalgadel joovad oma võimu ja jõuga. Sest et kui ise ära ei tegigi seda sinu eest ära. Eeskujusid on, võib ju paljusid tuua, Inglismaal on viis fantastilist maailmatasemel orkestrit neist üks või kaks orelit palgal, tähendab, elavad oma rahadega nii-öelda oma omas tööst. Muidugi, eks ta ebaõiglane ja keelpillimängijate suhtes võib-olla on, et, et meil on palju palgalisi koore, kas või eks ole, kus on tunduvalt suuremad koosseisud kui nii võtta. Aga kahju on kui 17 aastat kõrgharidust saanud keelpillimängija, kes lõpetab konservatooriumi, peab, ütleme alla oma võimete minema kas orkestrisse istuma ja siis ma mõtlen suurde orkestrisse, kes võiks vabalt kasvulistega tegutseda. Niisuguse solisti tasemega, ma arvan, on vähemalt neli, viis, kuus inimest. Kes võiksid vabalt ka soolokontserte anda, aga noh, selles olu kontsert, ma tean, ise ära ei ela. Sellepärast tuli eluaeg teha ka pedagoogitööd, ega ma seda ei kahetse lahvlingutada. Aga neid näiteid on väheseid, kes ainult interpreedi tööst ära elavad. Mulle tundub, et siis selleks, et see orkester ikkagi püsiks, kui reteisterigenke ei leia, te peate ikkagi ise seda asja jätkama, sellepärast et muidu laguneb ta jälle laiali ja ei ole meil ju siiamaani olnud kutselist kammerorkestrit ei ole meil kutselist keelpillikvartett. D väga kaua olnud, tähendab, noh, mis oleks tõesti pidevalt alaliselt tegutsev kollektiiv kellelegi millegi juures või omaette, aga mitte nii, et nad teevad seda lihtsalt muu töö kõrval ainult suurest rõõmust ja armastusest selle muusika vastu, sest iga armastus saab üks kord otsa. Leivakott on lage. Nojah, õnne õnneks või õnnetuseks, kuidas seda nüüd nimetada, sest nii või teisiti, kui ei leita siin tööd, leitakse praegu maailmas tööd ja, ja ma mõtlen, et noh, et keelpillimängijatele ei tule kuskile koristajaks minna, nad leiavad seda ala igalt poolt maailmast. See, see oht on muidugi väga suur, sest praegu kui palatersust, eks ole, kui paljud viiuldajad ja keelpillimängijad on lahkunud, kui palju veel lahkumas on? Siis ma kardan, et meie haridus ka konservatooriumi piires, no ma ise hoian end nüüd 10 küünega versiin, eks ole. Kuigi mul on korter Kuopios ja, ja loomulikult mitmeid kordi suurem palk, eks ole, kui ma ütlen teile, et ma ühe tunni eest seal praegustes vääringutest saan siin kuupalga, siis on see natuke imelik, eks ole veel pillimängijatel tööd leida kuskil mujal maailmas praegu ei ole mingit probleemi, Arvo Leibur, seesama Harblaibur, kellel ei korterit Tallinnas ei ole tööd õieti noh, tööst ütleme konservatooriumis ta ütles ära. Sest ta on veel noor inimene, tahab mängida, tõesti, tahab endale jalad alla saada, kontsepteerida tal on kõik õigused selleks, nagu moraalsed olemas. Ja igal, igal juhul, kui talle pakutakse tööd ja seda talle on pakutud mitmeid kordi mujal maailmas kuskil kas või ütleme nii nagu Kalle Randalu läks, eks ole. Aga see tähendab, et vabariik jääb varsti tühjaks tipptasemega mängijatest just seda karjuvalt valus rääkida, nii et mul sellest Kammerorkesterit tõesti sponsorlust palju lihtsalt sel põhjusel, et noh, et ta ei ole niisugune noh, ütleme eluaegne asi ja see võib olla aastaks leping või mingisugune niisugune seaga Jaber kauba, ma arvan, et praegu ei ole kellelegi nii palju raha, ent endale niisugust luksust lubada, et ütleme, 500 rubla inimesele maksta kuus, 17 korda, korrutada seitsmeteistkümnega veel sinna lisakulutused, juurtega saali saali üürimine või midagi niisugust tähendab proovida, kas meil ei ole ka õie õiget kohta, ma ei ole veel seitsmeteistkümnekesi väikses klassiruumi sajuta. Jah, kusjuures muidugi see 500 rubla tegelikult naeruväärselt väike palkvel. Nonii on näiteks Lätis, praegu kammerorkestrile makstakse, leidsid sponsori endale, lätlastele makstakse 500 rubla kuus. Esinemiste tähtsamad esinemised on vist ilmselt, ma ei tea, kuidas täpselt seal, aga ma arvan, et, et jah, et mingi protsent läheb neid sponsorile või kui see üldse protsent lähebki. Esimene osa allegro Timolta, Johann Christian Bachi klaverikontserdist, Es-duur solist on Merrit, Gerretz. Ja mis te arvate, kas on niisugused reaalsed võimalused, et orkester suudab ennast ise elatada, kas on nii palju võimalik anda kontserte ja teenida? Kui me kas või kaks-kolm kontserti anname väljaspool vabariiki, ütleme läänes ja seda praegu võimalust on olnud, et siis võib end vabalt ära toita nii-öelda, kui sa lähed panka vahetama raha, kuigi ausalt ma pean ütlema, et ma ei ole ühtegi marka nii-öelda vene rublaks vahetanud seda nagu ei ole põhjust olnud teha ja ma arvan, üliõpilased üldiselt ka selle peale väga noh, nii naljalt ei lähe lihtsalt. Sest need on niisugused imelikud vääringud kõik, mis nagu muusiku pähe ei mahu. Ma mõtlen, et niisugust kultuuri subsideerimist või toetamist peaks riiklikult lihtsalt organiseerima, nii et ütleme, mingisugusel firmal ei lähe siis maksud maha, kui ta toetab kultuuri peale panema, mujal maailmas ta nii on enamasti ja siis tõesti orkestrid, tavaliselt saavad toetust. Kas pankadelt, siis firmadelt ja ja kasuve kursuseid organiseeritakse nii seal ainuke niisugune perspektiiv, võib-olla kui symbol rääkida. Mul tänavastam kolm lõpetajat, kes lõpetavad konservatooriumi, nad peavad tööle minema, nad peavad koha leidma, tähendab, elus, kus neile palka makstakse, muidu nad oma peret, näiteks kui nad tahavad luua, nad ei ja paljudel on pere praegu aga lihtsalt et nad ei ela ära lihtsalt. See tähendab seda, et nad hakkavad tasapisi niimoodi ära kaduma noh, iga päev on niisuguseid juhtumeid aldirühma kontsertmeister on praegu Saksamaal tööl kuuks ajaks ja ka tšellorühma kontsertmeister on Saksamaal. Said pakkumise, eks ole, kuuks ajaks ja miks mitte, ma ei saa ju neil, keda üks tütarlaps möödunud aasta aldi rühmastakse õppima Ameerikasse. Mul hea meel loomulikult, aga ta vähemalt avaldas soovi, et kui ma tagasi tulen, kas te võtate mind veel tagasi. Nii et noh, need on need meeldivad hetked muidugi orkestris, aga palju ebameeldivam on see, kui jah, et et praegu neid kammerorkestrit tegelikult noh, nagu seeni kasvab pelgalt ma mõtlen siin niisuguseid, kas siis ühekordset kokku pandud kooslusi või siis vaev aetakse lihtsalt abi, siis on, käib tavaliselt ikka nii, et palutakse siit orkestrist teise orkestrisse ja kahjuks niimoodi ühest orkestrist teise jooksmine on küllalt levinud. See ei ole ka õige muidugi. Ja, ja see segab tööd kõigepealt ühel orkestri, see, kes statsionaarselt tegutseb Ega midagi tuleb ikkagi hoida pöialt ja loota, et seal Ameerikasse läinud neiul on orkester veel kuhu tagasi tulla, kui ta oma õppimise seal lõpetab ja et orkester ikkagi edasi tegutseb. Et ma ise olen ka selles päris veendunud tegelikult, et see orkester jääb elama, sest et see kõige raskem aeg võib olla kriisimoment kui selline. Mulle tundub, et seal möödas Nadali just üsna alles. Kuulame kolmandat osa Adaadiot Eduard Tubina kontserdist keelpillidele. Mis siis nüüd veel realisti tegevust jätkata ju ikkagi ka pedagoogitöö kõrvalt nagu varemgi. Teate, ma tegelikult kolm aastat tagasi ütlesin igasugustest Venemaa reisidest ära, Mont tähendab soojust, kontsert oli see nii-öelda leivaisa, kes mingil määral siiski eesti interprojektidele ma mõtlen, kus neil tuli kuskil 50 ringis. Siiski pakkus tööd kogu aeg ja, ja kujunit tagantjärgi mõelda, nüüd 10 aastat tagasi, no siis on, keskeltläbi oli umbes see vahekord niimoodi, et kolm kontserti oli sinise eesti piiris hooajal ütleme kuskil 42 43 mööda nõukogude liitu. Ja nende 20 aasta jooksul, mida. Nagu interpredina, ütleme soius kontserdi kaudu käisin. Ausalt öeldes väsisin ära. Ja ja nüüd on rohkem lihtsalt võib-olla kammermuusikat ja kooslused, mind huvitavad rohkem kui oma solistikarjäär, mis on tegelikult juba selja taga minu jaoks. Ja plaanid on rohkem seotud tõesti niisuguste sümpaatsed muusikud, aga kellega nüüd on tutvust nagu rohkem peetud igal pool maailmas see interpreet Gerretz dirigendipuldi ees, ühesõnaga muusika ikkagi interpreteerimine ikkagi ja siin selles mõttes ma nagu meelsamini Kammerorkestri plaanidest ka ka täna tahaks, tahaks võib-olla paari sõnaga rääkida, mul on viimasel ajal väga meeldiv tõdeda seda, et Tõnu Kaljuste meie kammerorkestrist huvitatud ja on teinud kasu, pikaajalised plaanid, ütleme seesama Mozarti abonoment järgmisel aastal poole aasta jooksul, mis tähendab igakuist koostööd Kaljuste kammerkooriga ja, ja siis ka oma plaadistamised nende samade sakslastega, kellega me tegime ühe Tseedil plaadi ja, ja siis Karlsruhe päevad kus meil on üpris palju kontserte 10 ringis. Täna just sain teada, et 26.-st hakkab meie esimene nii-öelda Saksamaakontsert 26.-st aprillist, siis vahepeal on siin plaanis ka üks plaat teha. Ja, ja nüüd see kuu on eriti tihe, kui detsembrist rääkida, siis kaheksandal sõidame Soome poole ja on Henri messias kavas Tõnu Kaljuste kooriga kuu jooksul kolmel korral siis oma rassiõhtu Kuopios, kus siis esinevad nii minu, Soome õpilased kui ka Tallinna õpilased siis kammerorkestriga koopias ja Porbosson, meil kaks niisugust isegi Lapin Lahtis kolm kontserti on kammerorkestriga, osad heategevuslikud, nii et, aga osa neist on ka makstavat ja siis mis veel? Puhasta kontserdit, pakkumisi on tulnud palju, neid niisuguseid pidudelt nagu lillepeod ja, ja ütleme, uue aasta pea ja jõulud ja need on alati muusikutele toovad palju, muretsesid, et tuleb palju kontserte lihtsalt mängida. On see muidugi väga tore, kui, kui kutsutakse esinema kammerorkestrit. Sest vahepeal oli kahjuks meil nii, et pidudele kutsuti rohkem ainult seda, mida nimetati süldibänd. Ja noh, praegu jah, on seda tendents on sinnapoole täiesti, ma elan ise ka tähele pannud, aga natuke püütakse ikka niimoodi, et algatuseks teie siis pärast tulevad need õiged mehed õigel ajal, eks ole. Aga see selleks ma küll ausalt öeldes ei ole tähele pannud, et oleks saalid läinud rohkem rahvast täis nagu mõõdan selle mõõdupuu järgi. Sest noh, ühelt poolt ma saan aru, et esinduslik on niisugust ka näidata, ütleme oma valitud seltskonnale, et me armastame klassikalist muusikat. Et see on natuke rohkem niisuguse reklaami maitsega rohkem kui võib-olla tõsiseltvõetav see pakkumine, ma mõtlen, noh, niisugustesse kohtadesse mängima tulla niisuguse klassikalise muusika austamine ja armastamine. Ma arvan, et see on ikka ühiskondliku mõtlemise viis. Kahjuks jah, meil rohkem see noh, nagu, mis oli keelatud või mis hästi halvasti jõudis siia, see oli nagu populaarsem meelitas noori rohkem ligi sugugi neile pahaks ei pane, ma ise armastan vägagi kerget muusikat, aga aga kui ma võrdlen, ütleme Saksamaa või Tšehhoslovakkia või Soomega, kasvõi siis on muidugi nendel see muusikaharidus kui selline on väga kõrgelt koteeritav elukutse kõigepealt ja see on kohe lastele ka selge issand see poiss või see tüdruk õpib viiulit, klaverit või veel mitut pilli. Seal prestiiži küsimus igale perekonnale. Ma ei saa öelda, et meil oleks vähem kontserte või tuleks halvemad kontserdid või maailmatähti võib-olla siia põikab harvem sisse nii-öelda, aga, aga. No vanasti ma ütlesin niimoodi, et noh, et mis elukutse mul on, et ma saan kolm korda vähem kui bussijuht eks ole, mujal maailmas oli see lausa Viiekordse vahega, ent teisipidi nii et mul oli endal oma lapsi viiulit klaverit mängima panna, oli suur probleem, mis tulevik neid ootab, mingi praktiliselt palkuri läheks 20 aastat oli 145 rubla, aga noh, kui muusikat teed, siis unustad niisugused asjad ära. Kahjuks millegipärast me räägime täna palju rahvast, aga see on aktuaalne vist küll, aga õnneks leidub ikka neid hulle, kes teevad ikka muusikat, kuigi vähemaks. See pisik on jah, niisugune asi, et kui ta surnud researchi vahelanud mängisid, segasin teda välja, enam ei saa. Muusika poolelt tuleb nüüd esimene osa allegro Jaan Räätsa kontserdist kammerorkestrile. Kas trio ka ikka mängib? Mõnikord enda lõbuks vähe on teist kuulda olnud viimasel ajal statsionaarselt me nüüd vähem tegelema, sellepärast et noh, et ei ole kontserte kõigepealt needsamad vene Marisid, millest ma ütlesin kolmastutena ja ei olnud nõus enam nii-öelda neid katsumusi läbi tegemas. Kas Eestimaal muidugi mängiks rohkem? Ei ole, alati olen tahtnud mängida rohkem, aga ei ole nagu pakkumisi olnud ja ega siis ise ei pressinud. Kus te olete nüüd viimasel ajal lääne pool veel peale Soome käinud? Möödunud aasta vist käisin Šveitsis seda küll oma kulu ja kirjadega käisin Šveitsis nimelt Arvo Leibur esines seal konkursil. Võistlus ja väga-väga hästi tegi seda minu arvates. Finaalist jäi üle noatera jäi välja, kuigi ma Aleksei helistanud teda rohkem kui võib-olla neid kolme, kes finaali pääsesid. Siis ma käisin kui noh kui toetaja, kui, kui sõber kui pedagoog käisin lihtsalt, kas huvi pärast. Ja muidugi vaatasin siis šveitsi ära mind kui turismimatkad ainult huvitavad, võib-olla veel London ja jaapani. Muidu Euroopas on nagu, no Prantsusmaal ei ole veel käidud Hispaanias ütleme, niisugused riigid, aga põhimõtteliselt ma olen nagu paikseks jäänud. Võib-olla selles ongi see vanaduse esimene tunnus, et, et enam ei taha ringi tõmmata. Ja ma arvan näiteks, et kui need karsruue päevad on, teil on seal suur programm, eks seal on ju hoopiski mitte ainult Karzzove rahvas, vaid igasugust muud publikut võib olla ka see ei anna talle mingeid uusi kontakte ja uusi võimalusi. Kasu ees ootavad mind tegelikult kõik muusikud, sõbrad juba ees, kindlasti leidub mõni muusik veel ka seal, kes kellega tuleb koostööd teha. Üks pakkumine Nende kammerorkestri poolt, et me ühise kavaga, eks. Nii et ma mõtlen, et minul ainult ei teki, vaid just ka mu perel nii-öelda kammerorkestri tekivad seal mingisugused teatud sidemed, kasvõi sellel tasandil. Muidugi, ja mul on väga hea meel, on muidugi selle üle, et, et väga paljud noored saavad praegu väga palju sõita. Ja tõesti nad on rohkem käinud kui mina võib-olla eluajal kokku. No siin näiteks ma võin tuua mõne kammerorkestri liikmed, kes on üheksas, 10. välisriigis käinud alates Hispaaniast, lõpetas Inglismaa ja, ja ütleme Saksamaa, Itaalia ja ja kõik muud riigid veel sinna juurde nende ees on praegu dialemma muidugi, et võimalikult võimalikult rohkem ära öelda, neid sõitumis nendele kasulikud ei ole, ma mõtlen mitte rahalises, vaid loomingulises mõttes. Et niisuguse pealegi libedale teele ei oleks minekut, vaid ikka seal, kus endale loominguliselt kasu on suurem, kui nad tihtipeale saatnud, nüüd ütleme Austrias käisid nad suvekursustel või siis nüüd Saksamaal on, aastavahetusel on maailma noored tulevad kokku, moodustavad orkestrinädalased kursused. Siis oli siin mitmed, võtsid osa veel suvekursustest Soomes ja, ja noh, niimoodi loominguline moment on väga oluline neile, et nad mitte, nad näeksid maailma ja samas näeksid ka, mida me mujal maailmas tehakse. Sest tahes-tahtmata laiskuse, nisuse, lõpuse ja lohakuse pisik on ka muusikuid puudutanud, see, mis meil üldiselt tuleb, siis lood täitsa organism on ikka nii palju terveid ta sellest pisikust suudab jagu saada. Ei no resultaadid tegelikult käegakatsutavad, nad on märgatavad mitte mitte ainult mängus, vaid ka distsipliinis, lihtsalt et kui alguses väga suuri raskusi tuldi, umbes niimoodi viis, 10 minutit hiljem, kuidas parajasti pähe tuli, siis nüüd on enamasti õigeks ajaks kõik orkester ikka koos. See niisugune nägemine, kuidas mujal maailmas toimub ja et, et mitte ei räägita juttu ja igal loeta lehte või, või tee seda veel midagi muud mängimise kõrvalt, eks ole. Siis see on muidugi välistatud mujal maailmas. Nii et tasapisi hakkame siis võtma maailmamalli üle. No muusikutel on kerge õppida, sest nad on õpihimuline rahvas üldiselt ja mul on hea meel, et nad ei pea häbenema oma niisuguse professionaalse taseme poolest, et nad sobivad igale poole, neid oodatakse alati tagasi ja kutsutakse. See on tõesti see, see pluss, millest võib-olla meil on vähe räägitud, aga ometigi omal ajal paljud eesti interpreedid ja eriti viiulimängijad said ju Moskvas koolituse, aga tol ajal oli maailma üks parimaid konservatooriumi. Muuseas, praegu on sinna jäänud ainult kaks õppejõudu viiuli erialast. Kõik mujal on mujal maailmas leidnud koha, nii et praegu enam Moskva konservatooriumis unisust muusika Mekast enam ei saa rääkida, nüüd on juba teised kohad. Aga kena on see nüüd siiski ka meie interpreedid on õppejõududeks teistes maades ja järelikult hinnatakse. Ja suusatama usun jah, et ega nad läbi külgele kuskil ei tee. Häbi, tee ja neid on pikaajalised lepingud tavaliselt ja on jälle jälle ja jälle pikendatud need lepingud, nii, ma ei tea ühtegi juhust, et oleks niimoodi lahti lastud või, või, või öeldud, et aitäh et me teid enam ei vaja. Vastupidi, noh, ma võin öelda, et mulle koopias näiteks pakutud pikaajalist, eks ole koostööd ja niimoodi tahetakse jälle jälle. Kuigi ma iga kord püüan seda minimaalselt viia see seda tööd, et siin siiski kas või nende samade laste pärast. Kui palju proportsionaalselt oma ajast praegu, siis veedate soometööga. Ööl otseselt ütleme 50 50 protsenti ütleme kaks nädalat siin kaks nädalat seal. Me oleme nüüd rääkinud palju ja kole tõsistel teemadel ja peamiselt kammerorkestrist. Paistab, et see pluss pedagoogitöö, mis on üksteisest lahutamatult praegu on siis teie elus praegu kõige tähtsamal kohal. No tundub küll jah, mu ikka lõviosa ajast 90 protsenti läheb otseselt selle pedagoogi ja kammerorkestri tööle. Lõpetame saate lõpuosaga Arkanšellogorelli jõulukontserdist. Siin mängib Jüri Gerretz ise kaasa nagu tõeline kapellmeister teose sünni ajal.