Vikerraadio lainel kuulajateni saadet kirjutamata memuaare. Tänapäev mälestusi rääkivali meeskoorile on olnud aastakäik 1924 üks riskantsemaid sünniaasta 1924 tähendas sõja ajaks meheikka jõudmist ja see omakorda, kes teab, mida. Selle aastakäigu esindaja on ka tänase saate jutustaja. Võrumaal sündinud Heino Salumaa. Eestis perekonnapea enne oli lätipärane nimi, mu isa, lätlane, lukkum ja siis Võrumaal oli talu, siis esitati ära, isa poolt oli siis tal nimeks Richard ja seda kutsuti ikka talu järgi, et Võsu rikku ja siis tuli eksitamine. Siis ta ütles, et mis ma eksitan, kui mind juba rikkus kutsutakse, siis las dollariku ta oli siis kõva näitaja tegelema ja orkestrimees ja kõva põllumees ja. Ja siis läks nagu edasi, kui tuli venelane sisse siis ma lõpetasin algkooli, tahtsin minna siis ametit õppima ka. Võrus oli tööstuskool, mis mind kõvasti tõmmas, aga seal on nii palju neid aineid, et ei julgenud minna neid aineid õppima sinna. Ja siis läksin Võru linna. Ja siis, kui sakslanna juba oli pihku Assis isa ühe kohaliku Lepistu valla mehega, Julius pervega tegid virma Pihkva lennuväljale ja hakkasid siis ehitama lennukiangaar ja paratisid lennuohvitseridele. Nemad värbasid vallast siis seal sulaseid ja kes oli vabamehi ja siis kirjutati siis üle piiriload, mis oli siis vene piiri pääl Irboska taga, siis käivad tööl? No tööl keegi ei läinud, raha pärast olevasse saksa markadega midagi teha ei olnud, aga seal tehti kõvad äri. Kõige parem äri oli tuletikkudega, eestishi maksud, tule tikut, mõni penn ainult, aga Pihkvas matšis kolmarka toos ja lõugas neli marka doos need iga nädala siis kui mees tuli kodu, siis võttis ikka kõva kõva portsu tikkusid kaasa, viis poodi ja siis sai sealt sellest kõva raha. Kas elu oli siis palju raskem ja vaesem? No Pihkvas oli ikka väga kehva, väga kehva tulemus ikka sõjaaeg oli ja toitlustus oli seal ikka kohalikul rahval kehva. Eestlased vedasid sinna siis jahu ja pekki ja mune ja võid isegi põrsaid turule. Ei no seal olid juba omad, kus olime korteris, see perenaine siis ise müüs maha ja sai sealt vahelt Nemad ülesostjad, nojah, temal oli oma kunded, kes Raivot ja siis perenaine endale jalad alla, tema mees oli muide punaarmee tanki istunud ja tema siis sain surma. Mõlemad tema siis tütrega elasid seal korteris ja siis nii nende see elu läkski. Aga kuidas nad sakslase peale vaatasid? Sakslased lossi, nendel ikka, see on kaunis kaunis lahedalt kaubelda turul ja üht ja teist, nii et mina jään küll midagi kõrvalist. Mida sa Pihkva lennuväljal ehitati, siis angaare? Ei sinna siis ehitati lennukite angaarid ja soome barakid kokkupandavad monteeritud barakid ohvitseridele ja siis meie siis isa ja Julius värbasid siis vene poisikesi, kes siis öösel rookisin lund ja raiusin seal kirgastega neid mingisugust vaiade Oczpostisid ja need poisikestel siis olid need vanad tsaari sõjaaegsed, mütsid peas, me kutsusime neid täitorniga, mütsid ja isa oli naljamees, võttis pool pätsi leiba, lõikas viiludeks ja võttis kirvega poisikest Apit leiba saada, maa raiunud selle taitorni maha, poisid tulid kohe järjekorrast sealpool Meli poissi lõi ära. Järgmisel päeval poisid, tule tööle ja see auk oli kinni nõelutud ja isa mis ema ütles emodest, noh, kus sa said tüki leiba ka, ütlesin praegu ilusam veel, kui ta enne oli. Nii et niiviisi töö käis, seal. Tuled ikka, võeti kaasa. Nii 10 10 doosi, väike pakk 25 väikest makki kutsute veerand, neid veerandit võeti 14 tükki kaasa, seitse tükki läks ühte kartulikoti, 17 kartulikoti ja siis vennashis tõi hobusega Antsla raudteejaama. Seal siis muugeldasin enda rongi peale ja siis Pihkvasse, kui Pihkva seda panna jaamas, siis tulid maha talvel siis oli kelgupoissi seal palju panid käigu poisile tippu Need pakid peale ja ütlesin, et vot sinna hoolitsuse sinna kauplusse võitlikud ise läksid 50 meetrit aga tulle pärast need kohalikud politsei neid pudite siis ronkadeks, kui need märkasid ära, siis võtsid poiste käest ära, ise keerasid ringi, läksid minema ja olidki oma kaubast ilma. Politsei, venelased, venelased ja nemad olid mustad reisijad, allit varrukad olid need siis kutsuti ronkadeks kohalikud. Aga muidu poisse võis usaldada. Daiiulikult poisse võiks usaldada, seal midagi ei juhtunud. Kui vanameest ja siis sel ajal olid arvestama välja, nii, ma 24. aastal sündinud ja see oli siis 40 teiseaastaseks diisel. 42. aasta sügisel kui ma kukkusin turu pääl kinnisandarmeerial piiras turu operett noormees, kes noored mehed olid, kõik võeti kinni põlgurit, Logartit ja spekulandid ja pandi siis määramata ajaks strahv laagrisse, olid need saksa ketikoera jajajaja, lekete juured ja mõtlesin turu ringi ja siis Veliika jõe ääres oli vangilaager, ma ei tea, palju seal siin neid oli, selleni vangilaagri Emoli VR linn, mitte Berliin, aga Berliin V tähega. Ja seal siis käisin tööle, mul jäi alles vihmade kilohoidja ja olles natuke saksa, markasid Janschil kõik baraki vanemale ja mind hoiti seal. Eestlane, kes mulin selle laagri kohta, mind hoiti seal väga. Ja nüüd see laager, kus me olime seal olid eesti poisid, 34. pataljoni poisid olid vahtkonna mehed, valvasid laagreid ja poisi draiverit. Mischa, kuramus, siin loo kardad, et tule meile siin, sured nälga ja täie täis. Mõtlesin rääkiga ülemusele raat muidugi läks paar päeva mööda või kolm ja nii laagri komandant, mis nähtavasti baltisakslane ja hõikab, et kaaluma tuleb välja homme laadi teenima Shandermeeriasse eesti keeles ja eesti keeles ja seal see pika aktsendiga puhtalt eesti keeles. Poisid juhatasid mind pataljoni staapi. Aga nüüd, enne seda, kui ma läksin pataljoni staapi, lasin selle vene noorikusele korteri perenaise juurde, ütlesin, kuule, anna mulle pudeli konjakit, et ma lähen nüüd sõjaväkke, et võib-olla ma midagi parema koha. Ja ta ütles, konjakit mul ei ole, aga mul pudeliruumi modellu ükstapuha. Anbude rummi panin selle tasku. Lasin siis pataljoniülema juurde kuskil all nagu oli alumise korra pääl istusse üksinda oma kabinetis laua tagapataljon major hello pere. Baxtuse tubli, väga kena mees. Ja tööd, härra major, ma teen teile väikse suveniiri, panin laua peal ja ta ütles, et keda poleks küll vaja olnud, aga väga ruttu võttis ära ja torkasin olla kapi enda kirjutuslaua kapi asi, sõikased, varustaja, tulge siia sellele noormehele, andke täitsa uus varustus. Pandi mulle paki kõik omal korralik pesu ja saapad ja pintsak ja ütles, et no nüüd asi vangilaagris vist näljane ja täie täis ja must ja ma annan sulle puhkuse ja sõidad kodu kuu aega puhkusel ja pead jõulud taraja. Et siis tuleme tagasi, vaatame, mis ei saa. Need olid 42. aasta ei olnud sel aastal jõulud, jah. Ilus käisin kodus, siis ära keegi omakseid ei teadnud, kus ma olin ju kadunud kaks kuud, meil on hea meel, et poiss sai ikka nüüd elusalt ja tervelt tagasi ja jõulud on meeles, 42. Joo ja jõulud ja siis ma isegi olen piss kolmekuningapäeva, kui ma ei eksi, olin ka veel kodu. Mis siis viga oli, kuusk oli toas, ei olnud midagi karta, kuna kõik oli nii nagu oli ja ikka rahval oli ju, elamine oli väga tugevus, Eka seapekid ja singid ja vorstid, kapsad ja kõik oli väga-väga-väga korras. No aga saksa ajal seda vana kõva kärakas joontega mul isa oli Mõisa ajal piiritusvabrikus Tsoorus töötanud ja tema viinategemine oli tol ajal kaunis käpas ja siis, kui ma läksin tagasi Pihkvas, võtsin ikka seal mõned liitrid kaasa ja läksin siis jälle uuesti selle majori juurde. Ta ütles, et no mis ma sinuga teen, et mul suts punkti sind ei taha saata sinna neid kuramuse punkreid valvama ja kajutskunkton suts punkt, kaitsepunktid või sarnaselt. Et ma panen sind külasse, et seal on ekskavaator, kaevab kraavid, aga seal raudteetammi kõrval on raudpunker one, seal olete oma jao ka sees ja valvata öösel pardi said neid õhku ei lase, aga seal me ei saanud kaua olla, likvideeriti ära ja sakslane siis isegi kahe mäe vahele orgu tegi, pääst kasvatas tangi tõke seina, pandi kase või pajuoks, läks, tehti sõna, on võrk Paimat üle üle selle jõe või oru ja siis pandi pikk toru, torul olid augud sees ja siis oli pump ja kuidagimoodi sisse toru keeras, piserdas siis kogu aeg kõva külmaga, siis kasvas sõnane ja säin sinna 200 oleks tanki pidanud. Oleks pidanud küll, ta oli niivõrd paks teda kogu aeg kasvatati, jaga säält libela käe seinast, ei lähe ju tank üle. Jälle pereskis lennuväljal valvas aga selle talvel oli kõva pommitamine neete. Seal oli spioon kindlasti mängus tolle pärast, et sel momendil, kui see pommitamine see oli, oli jaam Pihkva jaam, see Dawarnova ja kaubajaam oli kuivalt ešelone täis, seal oli hobuseid ja sõduritega ja kõike kõiki asju ei ole. Aga ma olin just sel ajal, ronin kolu, kui see pommitamine oli siis vene mehed ja naised siis kirvestaga raiusid, need hobuse sünkisid ja kelkudega siis vedasid külasse või koduja, kus nad läksid seal siis tulime kevadel Lutsa linn, see on siis vene piiriajal, Lätis on väikse järve ääres sääsis Valloosime organisatsioon, tooti, ladusi, seal siis olid lauad ja aknad, jumalat ja tööriistad ja materjalid. Ja seal oli väga-väga tõtt, oli siis sõjaväeline ehitus ja nemad olid vanad mehed, pruunid pintsakud seljas, spetsialistid, kõik müürsepad ja ehitusmehed ja Cherry saane spets sõjaväe ehituskomandole endale. Aga kord sõjaväe kordio täielikult nende oli samuti sõjaväetoit, margid enda ja nende alt mänge saimegi oma toidud ja pargid Endre ja nii et seal ei olnud väga väga vigagi, kuidas Pihkvas hakkama said, oli teil vene keel suus vene keel, kui ma olin juba seal isaga selles tööle, siis ma käisin ju turu peal müümas, jääb Vene see perenaine oli venelane ja muusis nii igapäevane prosta vene keel juba mul suus, kuidas ma muidu turu peal kaubelda sain, aga seal hädaga pidid juba õppima, eks ole, praegu venelane elab siin 50 aastat, ei oska nüüd rohkem kui kahte sõnaga seal ma vangilaagris kummuli seal poolteist kuud, ainult üksinda venelaste hulgas, ma pidin, õpib seal ja ma oskasin päris ehkki igapäevast juttu vesta maha müüa. Ühe isel hajutaja seda juttu ei olnud. Nüüd siis jõudsite Lätti, Lätti ja lutsialin lutsialinsele Väikse järve ääres, väike linnake, sõjaline piiri lähedal Vene piiri peal, et jah, see kaugel Vene piirist ja seal siis olime kuni kevadeni kevadeni. Vaat mul on mälu selle kohta nende kuupäevade ja kuude kohta aastate muhtru. Nonii, pole aega ikka tagasi ja praegu juba lihtsas elus juba väga palju asju. Ei, ei mäleta enam täpselt. Olite ikka politseipataljon vormis Ricoika ikka kogu aeg kogu politsei Botomi vormis, seal siis toodi meid. Jõhvi Tammiku mõisa Tammiku mõisas pargis oli see suur hunnik kokku veetud Saksa lennukeid, mis rondil said tabamuse, need veidi kokku kaeti rohelise võrguga maskeerimisvõrguga ja meie näitšis vallusime, keegi sinna rüüstama ei tule, kõrval oli siis lennuväli, seal oli Eestile jah, lennud käia jajaja ja siis olime jupp aega veel jõhvis käisime raudtee pääl valvamas ladusid ja siis oli venelane, hakkas juba nii jultunud ööse pommitamas, räägitakse, et need olid naised, kes nende metsa vahtidega käisid ja siis oli kuulda juba kaugeldama, sõitis kuusid või lülitaks nagu mootoriga võttis gaasi maha, siis ainult üks väike propelleri, sahin oli kistabildu sõnaliselt väikseid pommika siis on, ma ei tea paari-kolmekümnekiloseid. Ja õnnetul kombel jõhvi jaama lähedal raudtee lähedal oli üks pikk baraki ja seal olid siis juba nunnad tulid kuremäe kloostrist sinna evakueerunud midagi 11 või üheksa, ma ei tea. Ja täpselt see pomm juhtus sinna tappis kõik need naised sinna ära, järgmisel hommikul käisime vaatamas, siis need muste riidetükid ja laipasid oli seal. Räägiti, et ja et Vene ratsaluure juba on tulnud juba juba siia kuremäe kanti ja kuskil Agusalus on ja siis oli meil evakueerimine, hakkasid 44. aasta sügisel sügisel, nii et Virtsu jõudsime septembrikuul. Kapten pilt oli meie kompaniiülem, võttis mehed rivisse, pakkus igalühel pitsi konjakit ja ütles, et mehed rohkem ma teid ei käse ega kamanda. Nüüd kes tahab, võtku varustus ja Eestimaale ja kodumula, kes tahab, näeme laevaga praamiga, üleme Saaremaale ja läheme läände vaatama, mis, mis annab teha ikka politsei, lõiko ikka ikka füüsika, politsei, Botor, kogu aeg ja, ja noh, mina noor poiss, kus mina tea see kuu parem jääda ja mul oli nii pääsmatu moment ja maatriksmeheta, ma pigistan silmad kinni, keerutan kahte kätt ja löön Fermat kokku, kui sõrmutavad kokku, siis sõidan Saksamaal kui või siis seal maha ja nagu kokku leini oli küüne alla ütlesin. Lähen siis meil oli kaasas sinimustvalge lipp ja eesti vapp kipsist, kui ma ei eksi. Ja selle matši Virtsu sadamas ja mis mitte sees olema, mis praegu on, aga seal edasi pool on üks teine sadam vist kaubasadam ja sinna suure kivi alla, kraapisin siis kätega augu ja mõtlesin sinna ära. Ja siis praami peale praamiga kuivastusse. Transporti meil endal mingisugust ei ole maha jäänud, meil oli, see jäi Mandrisse paljudes, mine mehi oli, oi oi oi, neid oli ikka üks 100 ringis või 100 ringis siis jala, hakkasime siis kuivatust läbi muhu üle väina Kuressaarde, aga meile otseteed otseteed mööda ei lastud minna, seal oli nii palju liikujad ja me läksime siis kõrval, paremalt poolt kusid Leisi ja Upa ja saue Butla ja siis upol olime seal täitsa peaaegu Kuressaare lähedal oli siis rehepeksu olis olime paar päeva võiks rehepeksul ja siis seitsmeteistkümnel septembri õhtul läksime laevale, see oli su Lapland, läksime sinna pääle sellega siis hakkasime sõitma Saksamaa poole. No vot, ja siis me võiks, läksime, tantsige kui ma ei eksi siis viidi meid kuhugi ära, ma ei tea, 10 kilomeetrit vist seal sadamast ühte Mõisa soli söönvarlingi mõis oli, kes tahtis, siis aitas mõisniku suhkrupeete kitkuda ja kes tahtis pinnaga toit tonti, kolm sigaretiga vist anti ja seal siis me ootasime. Kui palju seal mehi üldse koos oli? No ma ütlesin 100 mehe ringis ainult teie Puha eestlased, söönvarlengis sõelvarning ja ja seal siis esimest korda elus mängisin ma kaarte, ma vastasin kaarte mängida eesti all poe juures ma võib-olla seekord mängis 50 senti, kaotasin võib-olla krooni võitsin ja vastupidi ja mehed kutsuvad tule mängima, tule mängima. Hakkasin siis heinaküünis me, ega me ei olnud kuskil kasarmus heinaküünis olime, soojaaeg oli septembrikuu hakkasime mängima, mängisin enda täitsa palju. Mul oli siis midagi 20 mark oli mul veel raha järgi jäänud, oli maha, mängin must tasku Kelbryymawatš, inglise oma, siis oli parabellum, püstol ja sõrmus ja kui viimase kaks marka panin panka, siis ma ei tea, tuli nagu keeras 360 kraadi juba 180 kraadi, keerasse kaart. Hommikuks kella kolmeks olid mehed paljalt viimaseni ja ma läksin siis nagu meeletuks, ma enam ei mõtlen miskeid, jätsin seal kolmaneljateistkümne pääle ja tuli ja tuli ja tuli hommikul oli mul kõikuva nodi tagasi ja 23000 poeg Saksa marka juba mitte seda frondi oma reis marka riigimarka ja, ja sellest ajast olema kaarti pihku võtnud. Tubli mees ja see oli vist õige otsus täitši hoida, aga muidu üks Venemaapoiss oli kohale, kui ma hästi tugev poisiga Kulikult tulema, no mängime veel edasi ja proovime ikka veel emat, ah Current taha tuju, kehva kurrat kodumaa on läinud ja ega nad sellest numbrit ei teinud miskit. Ja siinse raha ära mahtusid veel. Kuule, selle kulutasime niisama ära, kantiinid olid ju õlut täis, seal oli väga hea. Schwartz Piero Mul on tehtud suhkru peetidest ja see ei makstud mitte midagi. Ja, ja siis seal siis viidi juba rongiga viidemaid. Põlaagressin ja maris, seal oli eesti mehe juba rohkem Harjumaal, seal oli palju seal palju ikka neid kompaniisid oli seal palju ja, ja siis tegime õppust ja ükskord siis kuulutati välja, kes tahavad vabatahtlikult minna sõjakooli või ohvitseride kooli. Aja ennast registreerida, valmistuda eksamiteks. Mõtlesin need, või ma praegu siin lüüakse krundile, lüüakse maha, aga ma lähen kooli ja panen seal mõne kuu. Nii palju on, et seal jälle jälle noh, elupikendus ja võib-olla selleks ajaks juba on seda ka on läbi, panin siis nimekirja. Esimene asi oli kohe antikirjand, kaks teemat oli, üks oli varemeteks, tõuseb kättemaks, aga teist ma ei mäleta ja mina tegin siis kirjandi, varemetest tõuseb kättemaks. No mis mina algkoolipoiss oskasin, aga ma ikka seal midagi kirjutasin ikka sõnast rõõmushoico isamaalist asja. Nii ilusti läbi siis suli, häälebroo, võitjad, jagu mehi, 12 meest pandi ritta ja siis esimene mees, tule välja. Anna seal käsklusi, andsid käsklust ära, läksid tagasi, tuli teine mees, mõni seal võib olla adises uudises, aga no mul ikka seda häält oli jumal andnud. Siis oli kolmas lugu, oli suur saal, vaibad olid maas, need olisi saksa, vene relvi täis, noorelvasid monotoonselt, nüüd Nõgisto seal ühteteist, keda tundsid, see oli korras. Siis oli strateegiline klass, see oli siis liivakaste täis igas kaarti, siis oli vastav situatsioon seal jõgi ja Sheldia metsad ja asjad, noh, kuidas teeks, kui seal vaenlane, mis sa ette võtad? Oskasime, oskasin, kuidas rääkisin ja sellega läks ka. Aga siis oli üks klass, kus oli siis kaardid kaartidega oli mul asi natuke kehvem, ei teadnud seda. Krahvid, aga no ikka nagu teadsid ilmakaared ja ühte, kui teistpidi näed, läksin läbi ilusti. Ja siis seesama ja sõbrannad, kelle mul fotot on siin haarata ja luua, siis haarati ka, nüüd oli tal juubel 80, temaga olime seks ühes voodis oli alumise korra peal, mina olin ülemise korra peal ja siis algasid meil septembri lõpus sõit läbi Praha nimekla mõisasse Tšehhoslovakkias ja seal siis hakkas meil siis kool pihta. Mahvi oli seal kõvasti seoleid siis ööd kui päeval hoida õppused, õppused, õppused, õppused ja siis ma ei tea, kui kaua siis mitu kuud oli, ma arvan, midagi kolme-nelja kuu ringis oli, toodi tagasi nõiamõrsja uuesti, siis ma olin juba aus Bilder, tegin seal väikest õppuste rivi, passisime, kui sakslane ei, näit peal, siis ajasime juttu, seal oli väga palju eesti tsiviil, tsiviilisikud, kes olid sõjaväes ja oli isegi sarnaseid vanemaid mehi, kes olid isegi vabadussõjasoont, rääkisid oma sõitlusi, kuidas ta siis venelasi seal vedas alt ja piiruselt ringi ja no mina poisikene kuulasin, kuramus küll nii kõrvad, kikki, mis nemad rääkisid ja mul oli seal natukene häbi ka üks kuramuse poisinolk, mina sain veel tol ajal noorte ports juba oli niivõrd noor, ma ei tea. Mitmeaastane sakslane, selle noh, arvestaks seda vajadust, et ma sain iga nädalalõpul midagi Shar pätsi leiba ja jupi vorstiga seal margariini või, või midagi antikest oli sa liha, jah, lisaja. No ja siis seal, kuis lõppes ära ja hakati kogu aeg frondile viima, frondile viima ja frondile viima ja front tuli kaunis lähedal juba oli mürinat kauget kõminat oli kuulda, siis meie rühmaülem ütles, et köögist anti korraldused. Polügooni kõrval on suur looduskaitseaeg. Seal on palju hirvi sees, et kahe mehega võtavaks mees kaasa jalgrattad, relvad, seljakotid ja minna niukse irve ära. Ja mina siis ühe Viljandi metsa või poeg, üks kuusk, kuusk, Aare vist oli ta nimi, sellega sõitsime taime Jerva ilusse kodu ära, andsime kööki ja siis saime ikka nii. Korjas parasjagu süüa. Nii palju, kui välja ei tulnud. Ei, tuulde ei tunta, aga no ükskord kukkusin metsas vahele ka. Ma ei mäleta, kas mul on kaks või kolm tükki, lasin ja lasin ühe emase maha ja sakslane seal oli jahiloss vaid Joyce oli sellest looduskaitsealast läbi seal muide, piiratud aiaga traadiga, mitte okastraadiga traadiga. Ja seal siis oli sakslane oma linnuga harakas hektariga Kolmeraudne jahipüssi, siis õla peal tuti osana pintsliga Kabuli pääs, aga tema õnneks, et tema ei näit. Kui me lasime ja kui looma ära tõime ka. Ja küüslauk, mis te töötasime? Ahjaa, ja siit edasi olete kohal. Me tänasime, läksin minema, vaatlesime taha, tema keeras oma lossi, pole, me tegime suure ringi, tegime ikka looma, viskasime üle-i ära, kõige raskem oli seda üle aia upitada. Hirv on nii rasked, kui võtad sisikonna maha, lööd tal neli jalga tõmmanud rihmaga kokku kase pika lati läbi, siis noh, 50 meetrit või 100 meetrit jõuab ka ikka ära viia. Aga siis kui saime üle aia, siis oma maaba, seal polnud midagi karta enam miskit. Aga muide Saksamaal oli jahiseadus väga-väga range sõja ajal oi-oi, väga-väga ranna, seda, see oli väga suur suur patutegu, kui sa julgesid kuskil sugu või hirve maha lasta. Ja viimane irve liha. See vist jäi ka selle silmapesu kaussi iva kuhugi selle koksi pliita päeval Boshulka pääl, mis sai voodi alla venelaste kätte. Front tuli, näed jälle, siis ma võtsin pussi, läksin pesuruumi, keerasin bussid ära, väljapoole lõiketera väljapoole, aga selgroo panin jala labale vastu luuded, tera ei vigastaks luud ja siis pann rusikaga otsa. Sülitasin pääle ja šokk jalga. Ja siis paari päeva pärast vist hakkas natuke nagu mädanema, läksin arsti juurde. Ja kui sellest, kuidas see juhtus, ma lõhkusin selle kirvega või täägiga koksi ja nad Lainamalaia saab, pole ka väikse täkke sisse. Praeguse arv on ka siin jalaval. Ja siis anti mulle kolm vaba päeva ja selle kolme vaba päeva jooksul, mis ma seal nõia hammere laagris olin, viidi kõik peaaegu frondile, jäi ainult järgi sinna üheksa inimest, seal oli siis sprint komando või kes pidi siis seal lõhkama pärast või pärast tagandamist põlema panema, siis oli seal sidemehi, mõni siis oli kokkasid, need meid oli viis sakslast, neli eestlast pandi veomasinale pääle. Toit oli siis kaaslaselt viite oma kompaniile toitluse kotletid, kaste, kartul ja sigaretid. Sakslased, need läksid kabuhirmu täis, kes lõhkus seal oma parteipiletit ära, käis seal oma postkaardid, naiste pildid, mina ei tea, aga millegipärast minul oli väga rahulolemine, võtsin oma seljakoti, mullu oli hästi nudi, oli seal tubakat oli ja lükkasin padruni rauda kaitseriivi kolisime siis auto peale ja hakkasime sõitma nõi hammeri laagrist, välja on autopaani. Minu teada peaks olema Berliin, press, lauauto, Paan. See autobaan ei ole kaugel nõiamerest kaks, kolm kilomeetrit võib olla. Sõitsime autopaani, pööra ja nüüd keerama, siis ooderi poole frondi poole vasakule. Ja saime sõita, on oma maad ja viis, kuus kilomeetrit, aga mingisugust sidet enam ei olnud mingisugust sidet, joont, viimane teada oli, et mingisugune sidemes ola tuluta tuli tulnson Kushi metsast. Meile öeldi, et ei ole midagi, et mõni üksik vene luure šaldkon üles transi jõe tuld ja rohkem ei tea midagi. Ja see oli siis 13 märtsi õhtupoolikul hakkas juba väikselt hämarduma ja nüüd Saksamaal nagu on Estake, olid Alt sõidab auto autopaan ülevalt, siis sõidab rong. Ja enne seda vasakut kätt enne estakaad ja oli keegi liikumine ja ma mõtlesin, no mõni kuramuse sander voi keegi siin võib-olla, ja nagu silla lähedale sain, ei ole ist, oi, oi, oi. Ja kõik, kes me auto peal olime, keegi tulda ei avanud ja mul ainukene mõte oli see ainult jooksta ja nii nagu ma siis autom päev ülevalt alla hüppasin. Tahtsin nüüd metsa vasakul poole joosta, aga see suur võimas luuregrupp liikus kahelt poolt metsa mööda. Aga nagu teada, Saksamaa metsad on puhtad seal risu ega miskit ja nemad vabalt seda ilusat männimetsa mööda liikusid. Edasi Eka Berliini poole, aga autopaani hoidsid vabaks. Ja mina sain vist kaks või kolm sammu hüpotonohlai-d ja kas ma siis hirmust Ma kukkusin või paremjälg, jäi mul vasaku püksisääre taha ja komistasin. Samas öeldakse, et kui inimesel on üks väga kriitiline moment, et siis see pea raalse jagab ja võtab selle kõige õigema otsuse vastu, nii nagu vabadussõjas tuli kohe meelde, et ära liiguta DNA surnuks. Ja nüüd minu kõrvale kukkus teine mees ja see hakkas nagu roomama liikumatult, härra, liigutav. Röögatas talle. Ja meie jäimus ja lamama. Metsast tuli siis anne, Kuned oli maru kune tuli peale seda laskmist oli nurme, arvan seitse, kaheksa või 10 sekundit, mis oli ja siis nad tulid purju joodetud täitsa täis, jooksid siis sinna meile sinna juurde jalgadega taguma. Ja ma hüppasin püsti, käed üles ja ma ütlesin nestorile eite, tema soovut Akoi ja sealsamas mulle öeldi, et ära ütle, et sa oled eestlane siis rotiseisus ja nii üks virutas mulle gone paraga siia otsa ette, igasugused harva üles. Müts kukkus maha ja see sinna maha jäigi. Üks, ma ei tea, seersant paenlasel pääl oli hämaras ja siis oli see suur tankitõrjegranaat raskem Kütuse väit käsi aga tahtis sellega surnuks lüüa, aga leitnant noorem lendab hüppas juurde, siis peksis selle kuradi karja sealt juurest minema. Kõige esimene asi, mis kuu sinuni uuri, uru luur, uur oli kõige esimene ahi mõeldud mulle uuri ei ole. Ja sellega rahu ja siis küsis minu käest, et kas sa orienteeruda oskad, miks ma ei oska, siis. Samas oli kuuldav rondi poolt see, mis see elands, buldog, traktor, teaduse suur kummiratastega ja siis rooliga keerati teda käima, rooli võtsid päält ära, selle käima sibulafrondi poolt selle taga oli siis leppis üks veomasin buldoniga kaetud ja sealsamas kamandad, neil oleks väikene suudled, midagi nelja 50 millimeetrine, kamandati see kohe hakkama sinna. Püksitagumik jooksjate vastu maad ja kõne oli tal seljas, mina viskasin suure männi taha pikale, mine tea, järsku läheb hirmsaks madinaks lahti veel teisest mehest ja teistest, mis teised nüüd, kui see mees, kes minu kõrval, kelle ma ütleksin, et ära liiguta ja see tõusis ka püsti, köised Akto võtta, kui aga tema ei saanud midagi aru, kehitas õlgu ja siis ütles rumala sõna, et Leemets sinna käiks, need motiksid otsa ja viidi teisel pool autopaani siis paremale poole ja oli pauk, aga see pauk jumate temale ja see mees on elus ja ma teda nägin viiekümnendatel aastatel Kohtla järvel käimas, nii et me kahekesi jäime üheksast mehest järgi. Teised langes, kõik olid kõik ja siis ma pärast räägin, kuidas asi läheb sinna tulema tagasi aia. Nii, nüüd see traktor nüüd jõudis selle veoautoga, ei eta, sõitis Berliini poole, Janiga maandute koe, davai, ja nüüd ta laskis nii kehvasti, et ei lasknud ratturi pihta, aga laskis selle veomasina esirattasse ja sellega tõmbas trossi puruks. Nüüdse veomasin jäi maha ja rattur süütas minema ja panin sarnased tuurid peale. No ta oli. Diiseltraktor käis popaga parašis nagu õmblusmasin ja laskis ühe paugu tagantjärgi sellele laskis üle Leeguuliga keis kamadetavaieszi, Odin laskis teise ka ja see rattur pääses minema. Aga nüüd nemad, vaesed meede Juumedžele veomasina juurde minna, et mine tea, seal võib sakslane sees olema, mis, ja siis lasti kabiini väljuks pauk, selle kahurist noosis jooksid juurde ja midagi sealt nendele saada ei ole. Meie automine see siis, mis maha jäi, lükati kraavi, tehti siis paljaks need kotletid ja soust ja kartul ja see kuradi see oli siis nende oma. Ja siis mulluse poisike mul taga ja nüüd hakkan siis tagasi liikuma jälle nõiamari poole Myanmari poole tagasi keerasime siis autobanist nüüd õppelaagri poole, peeti siis tünni ja tuli juurde üks nahkmantlis suurema asjamees, ma ei tea, mis Aukraator võis olla, seal näha ei olnud ja see tegi siis väikse ülekuulamisega, räägi nüüd ära, kes seal laagris on, mis paljusid tanke, palju seal suurtükke ja sõdureid ja maadlased, minge julgelt, seal pole mitte kedagi, et seda ma vastan oma peaga. Harosoodi hüperpoloid helistam, oi, mul oli selge pildi, et nüüd sära. Ja nüüd siis ma hakkasin uuesti nüüd liikuma jälle autopaani mööda jälle tagasi ja hakkas lumelörtsi, tuleb mul seda Pirodka pääsu ei olnud, mis maha löödi ja tuli siis hobu, hobuvoor või hobusemees seal oma kolaga ree peal, mis ta seal oli. Ja nüüd mul oli juba kaks inimest, üks minu ees, teine minu taga. Tuul oli vastu ja ma pidasin plaani ära nüüd kui ma kuulen, kui nad endajate midagi räägib, et noh, nüüd on paras aeg, teeme, lõputuur oli vastu, et ma viskan selle Palace enda päeval töösse, oli mul nagu vanaemal suuradik pea peal üleval, et vihkan seal õhku, tuul viskab tagumise mehele selle vastu nägu, selle paladka, esimese panen jalaga ja mulle ainuke ainult Joosse plehku panema, mainin kõva spordipoiss, saan minema. Ei midagi, saime siis autopaani peale autopaani mööda hakkame nüüd siis kolmekesi minema, üks ikka ees, mina taga ja saime nüüd sinna kohta, kus nüüdse meie auto seal kraavis oli ja meie surnud seal ja püssid oli puru pekstud, seljakotid olid kõik siis ja arutatud ja soomusära tehtud, mis oli. Need ülejäänud ja siis ütle siis istusime maha, sinna kuskile mätta peale kraaviperve pääle või kännu pole, ma ei mäleta. Shakuurim no mul midagi ei olnud ja siis tema siis nagu vene mees ikale ühte tasku käe ja sealt ma seda, kas jätta vällja kerale ajale, jah, seal rebis tükkija teisegi asi, pani teisi püksitasku, seal tõmbas põuda seda mahorka puru ja keerasid mulle igavese junni ette. Ja tead, mul pole elus ühtegi nii magusat sigarit sigaret joonud, kui tooli ellu jäid. Teine asi, see, tundsin jälle. Et võib-olla kunagi veel kodumaad ka kurrat küll see oli ja suits. Needki. Ja meie siin ka ja kaadi kaudu luuran. Meid. Mees jäi. Siin pall ja. Kahvli freesil. Kaugel järve ega kosmed. Õlatu puudel. Me. Emmed sõnadega ja teie saatemaad see. Minu. Ma ei Tea. Kas ta? Jõu ta nagu tuumahaaran ka näha see. On kuu aasta salli maa rinnal. Loo ju vaata. Et ma Ei. Ela. Ära.