Päevaleht 1933. Eile, neljandal novembril pidas Kultuurikkapitalieelarve komisjon oma järjekordse koosoleku. Tähtsaimaks päevakorra punktiks oli Kultuurikapitali summade jagamine üksikute sihtkapitali-ide vahel. Kultuurikkapitali summade vähenemise tõttu oldi paratamatult sunnitud kõigi sihtkapitali eelarveid kärpima. Eriti tugevasti kärbiti helikunsti sihtkapitali eelarvet. Seadus Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi 1953. aasta riigieelarve kohta. Tallinn 21. augustil 1953. Kindlaks määrata Eesti NSV 1953. aasta riigieelarves assigneeringud sotsiaalseteks ja kultuuriliseks üritusteks 595 miljoni 463000 rubla suuruses kogusummas ehk 54 protsendi ulatuses kuludest mis tähendab 1952. aastaga võrreldes suurenemist 21 miljoni 485000 rubla võrra. Nõukogude korra viljastavates tingimuses on hiigelsammudega arenenud meie sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik kunst. Eriti Eesti nõukogulik helilooming. Kodanliku korra ajal loodud ühele ooperile vastandavad Nõukogude Eesti heliloojat neli ooperit ja ühe korreograafilise poeemi, milles neljale helitööle on omistatud üleliiduline kõrgeim tunnustus. Töö. Arvelt kokku ei ole. Ette. Palusime mikrofoni juurde Eesti nõukogude heliloojate liidu sekretär-referent Edgar Arro et kuulda, missuguseid suure vormilise teoseid on lähemal ajal oodata meie heliloojatelt. Kunagi varem pole meie heliloojal töös olnud nii palju suurevormilise muusikateoseid kui praegu. Vabariigi rahvakunstnikul Gustav Ernesaksa all on käsil kolhoositeemaline ooper käsikäes. Leonormetil Valmis ooper Franz leeberehti tuntud jutustuse valgus koordis ainel mis tuleb tõenäoliselt tuleval kevadel ettekandele riiklikus teatris Vanemuine. Rahuteemalise ooperi loomiseks töötab Villem Reiman. Uusi sümfooniaid kirjutavad vabariigi rahvakunstnik Eugen Kapp, Sergei Prohhorov ja Villem Kapp. Anatoli Karsnek lõpetas töö oma esimese sümfoonia kallal ja asus kirjutama oratooriumi verstriatško ja Meelis liidi. Auster jätkab tööd balleti Tiina loomisel. Esmakordselt on meie heliloojad asunud nõukoguliku opereti loomiseks. Juba sel aastal valmib mul koostöös Leo normetiga klaviir lumeti Meringu muusikalisele komöödiale Rummu Jüri mille järele koos Leo Tautsiga jätkame tööd nägi vaha otto, operetikarjuse laul, muusika loomisel. Möödub aasta ja meie nõukoguliku muusika kunstivaramu rikastub paljude uute suurteostega mis kajastavad meie tormiliselt arenevat elu ning jäädvustavad kunstis Meie kommunismi ehitamise ajastu paatuse ja ilu. Seda jutustavad meile ajaloo kaks lehekülge kaks lehekülge, millest ühel on kriis ja tööpuudus, laostunud viletsus, teisel töö õitseng, vägilase sammudega arenev. Sirvides ajaloo koltunud lehekülgi kerkib kogu oma sügavast tähendusrikkusest meie otsus, mille eesti rahvas langetas 1940. aasta suvel Nõukogude võimu kehtestamisega sünnimaal püstitas meie rahvas hiilgavaima tähise oma ajaloos. Sealt algas tema tee jõulisse tänapäeva homsete tööde ja rõõmude poole.