Tere, kultuurimaja tervitab laupäeva hommikusi mõtisklemis huvilisi. Jaapani kultuur ja kõik, mis seal sees on, tundub meie jaoks võõrastav ja kohati ka veidi hirmuäratav. Eriti kõik see, mis puutub Militaarsusesse. Ja kindlasti on jaapani sõdalastest samuraide Est loodud kristlikus kultuuripildis vägagi hirmuäratav kuju. Tänases kultuurimaja suuri mägi, kes olid samurai, ei tea, kas nendest loodud kuvand vastab ka tegelikkusele. Teejuht kultuuri ja see on täna Eesti humanitaarinstituudi õppejõud Maret Nukke, saatejuht Tarmo Tiisler. Head kuulamist ja soovitavat kaasamõtlemist. Kultuurimaja. Maret Nukke, kui me selle saate eel natukene omavahel rääkisime, mina seletasin teile, millest me võiksime rääkida, siis siis teie ütlesite, et samuraid ei olegi tegelikult samuraid, et see on eurooplaste ja lääne kultuuriinimeste poolt neile külge kleebitud silt. Räägime kõigepealt sellest, millest me täna räägime, ehk siis on nad samuraid või ei ole või kes nad siis. No tegelikult nad nagu on samuraid ka selles mõttes, et kui on millelegi, mida me tähistame nagu selline silt külge pandud, siis me võime teda ju nimetada niimoodi nagu ütleme, lääne inimeste keeles on nad samuraid, aga jaapanlastel endal Nad ei ole. Nad ise ei nimeta neid seda klassi, seda keskajal võimutsenud klassi mitte samuraide, vaid nemad on bussid. Ehk siis käibele on läinud sellest sõnast bussi, mis koosneb kahest tiina märgist, teise märgi, jaapanipärane hääldus selles mõttes nad on jaapanipärase häälduse järgi küll jah, samuraid, aga aga jaapanlased ise neid niimoodi ei nimeta. Jaapanlased midagi nimetavad samurai üks. Vaevalt küll jah, sest et samurai on üldse selline nendel ikkagi ajalooga seotud termin seal kasutavad ikka bussi nina. Aga kas nad teavad, et eurooplased, Neid samuraid, eks nimetatud. Loomulikult teavad sellepärast, et nagu ma ütlesin, juba see tuleneb jaapani keele omapärast, kuna jaapanlastel on Hiina märgid võetud Hiinast üle ja nendel hiinamärkidel on olnud oma hääldus hiinakeelne hääldus, jaapanlased on seda enda jaoks mugandanud, aga see ei tähenda, et et neil oma kultuuris ja keeles ei oleks olnud siis varem kõnekeelena käibel sõnavara, eks ju. Nii et jaapani keel oli ennem olemas, selles keeles on jah samuraid. Kui sõna olemas olnud. Täpsustame ühte terminit veel. Tavainimene ütleb, et tihti harakiri. Teie ütlesite enne saadet, et ei tehta sugugi harakiri, tehakse hoopis. Mina ütleks ja hääldakse Puku, kuidas teie hääldate seletage, mida siis tegelikult tehakse? Traditsioon mida siis needsamad bussid või samuraid? Enese enesehävitamiseks nii-öelda läbi viisid või see oli nagu ütleme selline. Rituaal, et rituaali nimetame ikka Sepukuks. See on jälle seesama asi, et Sepuku märgid on ühed samad. Hiinapäraselt hääldame Sepukkuja jaapanipäraselt, loeme neid samu märke, harakiri märgid on täpselt needsamad. Et kui tavaline Eesti inimene ütleb harakiri, siis ta tegelikult väga ei eksinud. Ei, ta ei eksi, aga jaapanlased ise seda niimoodi ei nimeta. Sellepärast et, et üldse, kui Hiina märgid kasutusele võeti, siis tekkis selline lausa teadusharu, mida nimetati hiljem kangakuks, ehk siis Hiina teaduseks. Tekstid olid kõik praktiliselt hiina märkidega kirjutatud ja, ja, ja neid loeti ka hiina keeles, aga hiljem siis juba jaapani pärase hääldusega ja sealt tekkis edasi jaapani selline kirjakeel, eks. Nii et nii et jaapanlastel on nagu see hiina keel on olnud selline väga nagu noobel keel, milles tehakse teadust ja millest räägitakse religiooni asjadest ja ja see oli nagu ka selline kloostrite ja, ja noh, mungad, kes tegite teadusteks, tsen, mungad hiljem, et nemad nende selline teaduskeel ja selles mõttes on Sepuku on nii-öelda sellises nooblis keeles väljendatud kõhu lõhki lõikamine, mis on siis nagu rahvakeeli ehk siis tõenäoliselt talupojad tol ajal ütlesid ikkagi harakiri, sest et nemad ei osanud ju lugeda. Nemad ei tundnud jaapani noh, jutumärkides ladina keelt, siis no ütleme niimoodi jah, nühkis nende samuraide juurde, keda mina ütlen ikkagi, et olid samuraid ja Teie, ütlete, et samuraid, ütlemisi, samuraid nüüdisnende juurde, eesti inimene teab, et jaapani solid samuraid. Kas nad on seal olnud kogu aeg? Millised olid klassikalised samuraid ja on neid praegu ka? No see on jah, selline pikk teema selles mõttes, et et loomulikult samurai klass, kui selline me räägime ühiskonnaklassist, siis see tekkis kusagil ütleme niimoodi, 11. 12. sajandi paiku alles aga sõdalaste klannid, kui sellised on olnud juba tunduvalt varasemast ajast, kuskil 300 aastat enne meie aja arvamist, kuigi nemad ei arvuta loomulikult Kristuse järgi oma ajaarvamist, nendel arvutatakse seda keisrite järgi ning seal keise keisri valitsemisperiood ja see on teatud ajastu, nii et need esimesed. Me võime neid nimetada, et sõdalaste klannid Need on siis päris varajased ja, ja klannide ajastu, kus siis neid klanni nimetati utsideks olid klannide pealikud ja igasugused klannid olid, kes tegelesid erinevate erialadega nii-öelda ühed olid siis sõdalaste klannid, kes tegelesid sõjapidamisega, teised olid rohkem, nagu hoolitsesid religiooni rituaalide eest, millest hiljem kasvas välja muuseas näiteks keisri institutsioon. Et neid nimetataksegi jaapani aerus rohkem nagu keisri klannideks. Et põhimõtteliselt need on selline väga vana teema juba Jaapani ajaloos, aga jah, esimesena nad. Ütleme, kus nad võimule pääsesid, oligi 12. sajand ja selle põhjuseks oli ka oli ka tegelikult keiser ise, kes lõi oma õukonna juurde sellise alguses nagu politsei institutsiooni. Need samuraid alguses tegelesid tegelikult tema ihukaitsjatena, hiljem siis linna peal politsei ülesannetega ehk siis politsei selles mõttes, et püüdis kurjategijaid ja oli ka kohtumõistja, nii et samas kohapeal või seda ka selle hukkamise täide viia. Selles mõttes väga suurte volitustega olid samuraid alguses. Ta oli siis ikkagi palgasõdur. Ta oli põhimõtteliselt palgasõdur ja ta algusaastal, nagu ma ütlesin, oli ta keisri õukonna ka rohkem seotud. 12. sajandil nad siis said rohkem vabadust, see oli ka jällegi keisri enda poolt tehtud nii-öelda viga, mille ta kogemata tegi, et ta Need politseinikud, samuraid, kes võimutsesid liialt juba Kyoto linna peal, nii et ta lihtsalt lasi viia linnast välja kaugemale, moodustada nendele selline spetsiaalne residents ja seal nad omandasid veel suurema sellise vabaduse ja võimu, millest hiljem siis tekkisid Sogunat ehk siis Soogunita võimu all olev väli, valitsus. Me teame, et Jaapani ajaloos on olnud ju 12.-st sajandist alates praktiliselt kaksikvõim kuni 19. sajandi nii päris kui seitse sajandit. Ta on olnud keiser ja siis on olnud samuraide klassi ülemvõim, ehk siis Sooguni võim. Et nagu kohapealne asevalitseja Est asevalitsejad, kui nii võib öelda, millal samuraide tähtsus hakkas muutuma, kui me võtame selleks algpunktiks, 12. sajandil. Noh, selle alguseks võib ka seda niimoodi ajaloos nagu piiri tõmmata ei saa tegelikult. Et konkreetsed muutused toimusidki alles 19. sajandil, siis, kui keisrivõim taastati, keisri ainuvõim taastati, 1868 oli see aastaarv. Aga, aga ütleme, samuraide niukse lihtsamoraide tähtsuse või rolli muutumine ühiskonnas algas arvatavasti jaapani ühendamisega. 1600 ühendati Jaapan nii-öelda terviklikuks riigiks, enne seda olid sellised pisikesed klannid, võitlesid omavahel ja olid nagu väikeriigi täiesti killustunud oli kogu saareriik, nii et nii et siis kui lõpuks jaapan ühendati siis esialgu, väliselt võib vaadata küll, et Soogunil oli tugev võim ja tugu kava Soogunitsis nagu valitsesid veel umbes kaks ja pool sajandit, eks ju. Rohkemgi ja aga aga lihtsamuraid, kes siis kellel seoses töö kadumisega sõdu enam ei olnud. Töö kadumisega hakkas nagu selline ilmselge allakäik, et osad, kes jäid veel teenistusse, need olid jällegi ihukaitsjate ja, ja selliste politseiametnikena tegevuses, aga aga väga paljud. Ja olid sõdades näiteks kaotanud oma oma isanda, nendes said isandate samuraid ekrooninid. Ja nendest väga paljud läksid muidugi munkade kloostrisse, aga väga paljud läksid maantee röövliteks tänavakaklejalt just kellel ei olnud lihtsalt millestki süüa. Et loomulikult samuraide palgaks oli ju riis ja teisest küljest riis riisi mõõduühikuks, vanas Jaapanis oli kokku, mis on muuseas ka kõlaliselt täpselt seesama sõna, mis tähendab maad riiki ja on teada, et peale selle, et selle riisi koguse kokku Nendele palgaks maksti, oli ka mõningaid juhtumeid, kus nad omandasid ka maad, kui nad väga tublid olid. Nii et see riisiühik kokku on siis nagu riisi mõõta, aga samas on ta nagu maalapi mõõt, kus pealt see riis on kogutud, tal on nagu kaks tähendust, aga siis, kui sõjad lõppesid, siis lõppes ka. Riisisaamine ei saanud nagu mitte millegi eest palka. Samuraid eks sünniti või saadi? See on nii ja naa, selles mõttes, et samurai klass loomulikult püüdis hoida ennast noh, väga sellise Järjepidev ana ja loomulikult sündinud samuraid. Hoidsid nagu oma lippu väga kõrgel ja nendel olid omad ütleme, perekonnamärgid ja sellised asjad, mida pärandati edasi. Aga loomulikult on väga palju selliseid juhtumeid ka, eriti enne kuueteistkümnendat sajandit, kus lihtsalt Külamees ta oli väga tubli, osav ja nutikas, võis endale osta mõõga. Mõõk oli loomulikult see, mis samurai klassi eristas talupoegadest talupojad ei tohtinud relvi kanda. Ja, ja kui ta veel väga nutikas oli, oskas endale selja taha maalida sellise toreda samurai suguvõsa, siis teda ja ta oli samas nagu väga osav sõdalane, siis loomulikult võis temast alguses saada järgmine samurai klann. Nii et see ei olnud üldse välistatud. Selliseid juhtumeid on olnud. Aga kas samuraid kasvati kuskil erilises koolis või see tuli perest isa järgi olid neil seal pered ka. Loomulikult pered samurai tähistab bioklassi, klassi nimetus, klassis puhkes kaklus, aeg-ajalt ei seda küll mitte, et samuraide klass teatud ühiskonnaklass Jaapanis ja loomulikult samurai klassi naised olid need, kes õpetasid alguses lapsi kuninad noh muidugi poisslaste puhul siis päris varajases eas kusagil, noh kuue 80 aasta vanuses saadeti veel kloostrisse lisa õppima, aga esimene õpetaja oli ikkagi emaga võitluskunstides, muuseas et isa oli nagu see, kes on tõsine, selline noh, nagu tänapäevalgi jaapani mehed töötavad päeval kontoris ja eriti oma lapsi ei näe samamoodi õliga. Samurai klassi perepapa töötas kusagil suur maaomaniku taimio juures ihukaitsjana või sõda lasena ja siis põhilise töö perekonnas laste kasvatamisel tegi ära naine, nii et samurai naised olid, olid väga haritud sõjakunsti vallas, teoreetiliselt loomulikult ja sellise algteadmised olid neil olemas. Aga kas selle õpetamise aluseks oli oli füüsiline jõud või oli see võitlus või mis see ideoloogia oli, mille valguses hakati neid noori õpetama? Vaevalt et füüsiline jõud, kui nüüd vaadata natukene seda samurai moraalikoodeksist, seda tänapäeval nimetatakse bussi Too, mis tegelikult tähendab nagu otseses tõlkes sõdalase teed või rada mööduda kulgeb. Selle see busside, muuseas ei ole kunagi kirja pandud seal olnud suusõnaline õpetus ja ilmselgelt seda andsite edasi just need samurai naised, emad oma lastele. Ja kui selle bussida, õpetuse järgi natukene vaadata, siis seal rõhutatakse nende näidetega, mida seal on hästi palju kuulsatest sõdadest, sõdalastest. Nende näidetega rõhutatakse pigem sellist vaimset valmisolekut. Et füüsiline pool oli ilmselt nagu see, mis pidi keha pidi karastama ikkagi nagu lahingus, aga vaim oli see, mis seda asja kõike nagu üleval hoidis ja mis siis nagu eelduse lõi, selleks, et, et sõdalane lahingus hästi toime tuleks. Aga mida see vaim ütles, milline see laps pidi olema, milliseks ta pidi kasvama, mida ta pidi tegema ja mida ta ei tohtinud karta? No vussi too, nagu ma ütlesin, ei ole tegelikult kirja pandud, kuigi ta on. Ühe sellise tuntud jaapani kultuuritegelase ina tsooni tobe poolt on ta 1900. aastal meie jaoks Lääne inimeste jaoks kirja pandud inglisekeelsena, kusjuures mitte jaapanikeelsena ja praegusel hetkel on seda Jaapanis. Ma eelmisel suvel nägin raamatupoodides kusagil neli erinevat tõlget, on on praegu tehtud sellest jaapani keelde inglise keelest tõlgitud oma nagu jaapanlased teos jaapani keelde, nii et on praegu nagu väga populaarne teema. Ja kui sellest raamatust nagu vaadata neid näiteid, mida siis lastele nagu eeskujuks seati, siis. Samuraid käitusid meie jaoks või meile Meile meie jaoks nagu mõne mõnevõrra julmalt või väga veidralt oma lastega näiteks oli komme väikesi lapsi selliseid viie kuue aastasi lapsi saata öösel üksinda, nii-öelda nagu palverännakule kusagile üksikusse templisse. Täitsa loomulikult viie-kuueaastane laps kartis pimedust ja kõiki neid hääli ja eriti kui teada jaapanlaste sellist rahvausk, kumusi kõigist nendest jubedatest, kollidest ja koletistest, kes nendel metsades ja väljadel elavad. Neid on tohutul hulgal, meie need kratid ja pisu annad, ei anna sinna üldse mitte nagu võrdlusekski. Et siis võib kujutada ette, et see vaene väikene laps, kes sinna mäkke üksinda öösel saadeti oma vanemate poolt ööbima, ta veel pidi ööbima seal pimedas üksikus templis, et see oli päris selline ränk katsumus ja selliseid asju praktiseeriti kuni sinnamaani, kuni ta läks siis templisse või kloostrisse päris munkade käe alla. Või naga kasvatati selliseid hundikutsikaid. No üsnagi jah, ütleme, et selline üsnagi karm, karm õpetus oli või näiteks teine asi, mis seal bussitoos tuuakse. Näiteks on on see siis, et kui oli see Sepuku rituaal ehk harakiri rituaal siis tihtilugu lasti nendel väikestel samurai poistel tunnistada olla nii-öelda tunnistajaks selle surnukeha juures, mis on ka üsna jube vaatepilt, tõenäoliselt väikese lapse jaoks, nii et selliseid asju praktiseeriti ja nagu harjutati neid mõnevõrra selliseid raha oma tundeid maha suruma ja igal juhul jääma selliseks külmaks, ükskõik mida ta ka ei näeks või mida ta ei tunneks, igal juhul mitte, nagu seda oma hingeseisundeid välja näitama. Ja selliseid asju nagu praktiseeriti selliste tegudega. Nii et see kuvand, mis meile näiteks filmidest edasi antakse, sellise kivistunud näoga jaapanlane, kes ei liiguta kulmugi aimugi, kui midagi juhtub, see, see ongi tegelikult nii, mitte kunstiline liialdus. Jah, see oli niimoodi üldse jaapanlastel on traditsiooniline traditsiooniliselt niimoodi, et tundeid ei näidata välja näos ega üldse oma füüsises, see ei tähenda, et et neid ei ole, et välismaainimesele Jaapanis käies kuidagi jääda selline mulje täiesti emotsioonitult ja mis muuseas näiteks teise maailmasõja ajal ja järel näiteks ameeriklased ka kultiveerisid, et jaapanlased ongi sellised veidrikud ja ja, ja noh, et täiesti nagu mingid robotinimesed ja eriti kui see Jaapani majandusime toimus, eksju pärast sõda, siis samamoodi kujutati neid läänes nagu mingisuguste liini peal töötavate robotitena, kes tänu sellele robotlikkusele suudavad nagu niivõrd noh, majanduse niivõrd kõrgele viia, et see on nagu ma arvan, sealt pärit selline jälle valearvamus või. Kas sellise samuraikasvatuse said ainult poisid või tüdrukud, tüdrukud ka täpselt samasuguse? Täpselt samasuguse tüdrukuid lihtsalt ei saadetud kloostritesse, et sealtmaalt nagu kus poisid Läksid, ütleme, kloostrites vanu tekste, tekstide lugemist õppima ja ega see kloostri kloostris viibimine ei olnud mitte ainult selline mediteerimine või võitluskunstide harjutamine, vaid see oli ka hariduskool. Seal õpiti vanu, ajalootekste ja religioosseid tekste lugema, mis oli tol ajal nagu hariduse osa. Aga kuidas ikkagi ühele noorele jaapani poisile või tüdrukule tehti selgeks, et sa ei tohi karta, et see ei olegi asi, mida tuleks karta. Seda ei olnud vaja selgeks teha sellepärast, et. No juba samurai klassi hiilgeaegadel oli ju Jaapanis? Põhiliseks. Usundiks samuraide klassi hulgas just oli tsenbudis ja üldse budismi järgi eriti tseni järgi. Surma ei ole, on ümbersündimine, et see oli nagu see ei olnud surm iseenesest ei olnud mitte mingisugune teema. Vanade jaapanlaste jaoks. Aga kelleks või milleks ikkagi neid väikeseid samuraid kasvatati, mida näiteks isa ütles pojale, miks sa pead selliseks kasvama. Tänapäeval öeldakse, et saad hea ettevalmistuse, saad korraliku töökoha ja sealt palka, et kas see oli sealsamas. Täpselt samamoodi, ma arvan jah, et kui oled tubli samurai, siis saad alguses kusagil suur maaomaniku värava peal. Mingisuguseks. Valvuriks lihtsalt ja edasi juba natukene lähemale sellele põhi põhikojale ja, ja hiljem oled nagu suur maaomaniku või mõne kuulsa klanni juhi parem käsi ja see oli väga suur au ju. See oli samamoodi karjäär. Niisiis kultuurimajas uuritakse täna samuraide hingeelu uurijateks Eesti humanitaarinstituudi õppejõud Maret Nukke ja saatejuht Tarmo Tiisler. Kultuurimaja. Meie oleme kasvanud humanismi vaimus ja see ütleb, et Eesti inimesed ei ole ilus tappa. Kristlus ütleb, et tuleb teine põsk ette pöörata. Nemad seal ju robustselt väljendades õppisidki tapma 11. Jaapanis mitu korda käinud, miks see niimoodi? No mina arvan seda, et samurai klassi inimesele oli. See oli töö. Et töö oli tema töö ei olnud ju tegelikult mitte tapmine, tema läks lahingusse lahingut võita. Vaevalt et nad mõtlesid tapmise peale. Nemad tahtsid lahingut võita, seda oli võimalik võita mitut moodi. Üks võimalus oli muidugi kõik vaenlased ära tappa. Teine variant, võita oli loomulikult, kui vaenlane oli tugevam, siis oli kaks varianti, ei, alles, kas plehku panna, mis oli väga suur häbi või siis või siis ennast ära tappa. Et seal samuraid olid, elasid? Niimoodi, et see oli üks nagu oleks iga päev olnud üks ja ainus päev, mil elada nii, et nad olid ise valmis surema, nii need, kes, kes olid need vastased, kui ka need, kes nagu ise lahingusse läksid, nii et vahet praktiliselt selles mõttes ei olnud. No mina sellest aru ei saa, mina ütlen ausalt, kas sina saad sellest aru või mõistad sa neid, mina mõistan küll neide. Millal sulle see mõistmine kohale jõudis. Kui kaua solid jaapani kultuuriga tegelema? Ma ei oska öelda, millal mulle see kohale jõudis, aga aga kuidagi see no meile ütleme, lääne kultuuris võib tõesti tunduda selline ühepäevaliblika mõtteviis, et ainult täna ja homset nagu ei ole, aga tegelikult ja kõiki asju võib vaadata mitmest küljest, Jaapanis on see vaatenurk nagu just nimelt teiselt poolt, et et kui ma elan ainult tänasel tänasele päevale, siis ma võtan sellest välja maksimaalse. See tähendab, et inimene püüab ühe päeva jooksul elada niimoodi tõepoolest nagu see oleks tema viimane ja kui neid kujutad ette, et iga päev on elatud täiega on olnud. Noh, on teada, et samuraid olid oma Klanni siseselt väga seotud, need olid eluaegse sõprusega, teinekord seotud sõpradega kokkusaamised selle päeva siis missised sinna päeva, siis see võis ka lahing sattuda sinna päeva sisse jäi kindlasti. No mediteerimine mingite tekstide lugemine, et see päev oli väga tihe ja kui sellised iga päev on selline väga tihe, siis on väga tore elu, et selles mõttes minu meelest see ei ole nagu väga selline mõistetamatu või ma ei oska nagu ise öelda ka, et kust või millal minul nagu see teadmine sellest mõtteviisist tekkis, eks vist. Et nagu. Lugedes raamatuid ja vaadates ja mõeldes nende asjade üle, et see on päris tore mõtteis. Aga see identiteet oli ikkagi klannisisene. Sama klassi samurai teisest lainest oli vaenlane tingimusteta. Jah, võib küll nii öelda, et ega see Jaapani ühendamise jaapani ühendamisega nagu midagi erilist ei muutunud lihtsalt soo kun, Soogunni võim oli selline tugev keskvõim sõdasid, põhimõtteliselt ei toimunud, aga see ei tähenda, et mingisuguseid selliseid kokkupõrkeid või lahinguid samurai klannid omavahel ei tekkinud, et on teada isegi, et et noh, ma ütlesin, et 1600. aastal pidada nagu seda aastaarvu kui jaapani ühendatega ainult mingi 14 aastat hiljem seesama mees Tokugawa ei asu, kes kes ühendas jaapani juba läks sõtta oma endise liitlase vastu, nii et seda on nagu teada, et Osaka piiramine oli ühe aasta jooksul kaks korda ja see, et põhjused ei olnud üldse mitte mingisuguseid märkimisväärset meie mõistes, vaid tegemist oli halva naljaga ja siis selle peale solvumisega, mis põhjustas, põhjustas kaks korda sõjakäigu, eks ju. Et selliseid sõjapidamisi oli hiljemgi veel palju. Klannide vahel oli kogu aeg hõõrumisi, maadejagamisi ja piiride nihutamisi, see ei lõppenud ära. Klannisiseselt kui kaks sõpra ühel hetkel ei saanud naljast aru, mida üksteise pihta tegi ja siis võeti kohapeal mõõtja hakati andma või. No vaevalt täitsa sõprade vahel toimus, see, seda küll ei usu, et see sõpruse või selline noh, me võime stajaga siin nimetada nagu väga lihtsalt sõpruseks, aga. Samurai kultuurist pärit on just nagu selline õpetaja-õpilase vaheline suhe, mis tihtilugu oligi nagu meie mõistes selline sõprus, ehk siis õpilane, kes oma õpetajale kõige selle temalt saadu eest tunneb sellist tänutunnet, mis on ja ka kohustust, mida siis jaapanlased nimetavad sõnaga on. Mitte nagu meie on, vaid, vaid see on üks Hiina märk, mida niimoodi loetakse, et, et seda on nii tunti nagu oma selle õpetaja või ka vanema kolleegi vastu, et see on nagu selline hulga tihedam, see ei ole lihtsalt nagu selline noh, nagu jaapanlase puhul ütleme, et võib-olla samuraide selline kõige sõprusonju, et lähme pärast rasket sõjakäiku või rasket päeva kusagile teemajja või kõrtsi ja võtame saket ja joome ja siis räägime just mitte selline, vaid, vaid see on nagu sõprus sügavamas mõttes. Seal on väga palju selliseid komponente, mida ka tänapäeva Jaapanis on kõik edasi kandunud. Kuidas samuraid tänava peal ära tund? Ta samurai klassil oli oma tihetus põhimõtteliselt kui filmidest, nagu, mis meile siia jõuab, eriti seda noh, väga nagu hästi võib ju laine. Sellepärast et need filmid tavaliselt ei ole väga ajalootruud just nimelt selle loodud keskkonna poolest. Aga tegelikult kui see traditsiooniline riietus, mida arvataksegi, et on nagu jaapanlaste pool nagu rahvusriietusin ja see ongi tegelikult sellest samuraide klassist pärit, et on, on meestel kimono ja siis hakkama niuksed pikad nagu volditud seeliku moodi püksid. Ja siis loomulikult kõrgematel samuraide olid seal peal veel eri erinevad sellised nagu meie mõistes nagu trakside moodi sellised vestikesed või, või sellised pikema või lühema varrukaga jakid, et need olid nagu väga kindlaks määratud, millise millise sündmuse puhul, millist riietust kanda ja need on tänapäevani muidugi noh, näiteks. Giookeanis, mis on jaapanlastel klassikaline komöödiateater, seal võib neid ajaloolisi kostüüme näha veel kuidas nende soengule soenguga oli niimoodi, et et kui mees sai või poiss sai täisealiseks meheks, siis ta pidi oma samurai klassikuuluvuse märgiks pea kiilaks ajama ja seda sellist tüdrukute moodi soengut ehk siis, kui kõik juuksed on veel ikkagi peas seda peetigi, nagu siis ütleme, noorukite selliseks stiiliks ja jaa, jaa. Kui mees oli juba ütleme, teatud vanusesse jõudnud ja ikka ei olnud veel oma pead kiilaks ajanud, siis see oli teistele samuraide le ütleme selliseks pilt ja objektiks, teda peeti nagu selliseks tütarlapsel likuks ja, ja ilmselt ka niimoodi, nagu temasse suhtuti rohkem nagu selline homopoiss või selline et see oli nagu selline samuraide klanni märkalise kiilaks aetud pea ja selline pisikene krunni või sabasse pandud juuksed. Aga sumomaadlejate, tänapäeva pikad juuksed, kust need tulevad? Noh, eks need on, see on ka traditsioon Aga see ei ole kuidagi seotud samuraide, kui klassiga. Vot selle kohta ma ei oska nagu niimoodi kindlalt väita, et see sellega seotud ei ole, selles mõttes, et et suma matse ju peeti ka esialgu Sinto püha mõttes. Ja see juuste asi, ma ei oska nüüd öelda, kas see on seotud rohkem selle pühamu kultuuriga või või mitte, aga, aga üldiselt näiteks tänapäeval, kui keegi hakkab jaapanis sumoga tegelema, siis ta esialgu neid juukseid kasvatanud tükk aega, ega ta selliseid sumomaadlejad on väga vähe näha, kes julgevad sumoringi astuda niisuguse tänapäevase soenguga, et selliseid on väga vähe. Relvakandis samurai kogue. Üldiselt jah, üldiselt kogu aeg välja arvatud siis, kui ta ütleme, kas keisripaleesse sisenes või, või siis ütleme ka soo kun võis seada piirangut, kes võis tema ette ilmuda relvaga ja kes mitte. Eks need relvad jäeti siis ka olenevalt siis sellest auastmest, kui kaugele maha, et niuke madalam samurai pidi selle jätma lausa. Residentsi ukseesisele maha ka kõrgemad samuraid, siis asetasid oma relvad maha, ütleme siis konkreetselt Sooguni ees põlvitades. Aga karjääriredelil tõusti vastavalt teenetele või oli üldse madalamal samurai võimalus kõrgele tõusta teenetele vastavalt ikka jaa lahingusse, loomulikult nagu sõjaväes nagu ikka sõjaväes ja räägime kaks sõna siis sellest haarakkerist ka. Miks seda tehti? Seda võib öelda, et sellele on niivõrd palju põhjusi ja, ja ja harakiri-l on väga palju erinevaid vorme, ka meie tunneme tõenäoliselt jälle kuskilt filmidest nähtuna ainult seda, kuidas kuidas samurai siis oma väikese mõõgaga pakkisassiga endal kõhu lõhki lõikab, aga tegelikult oli neid neid vorme väga palju. Kui nüüd põhjustest rääkides, siis kõige esmaseks põhjuseks võib pidada, no ütleme niimoodi, et see oli võimalus samurai-le auväärselt surres oli auväärne surm. Ja kuna me teame, et surmaga ei saanud läbi tee siis polnud selles midagi imelikku. Jah, ja see kõhu lõhki lõikamine iseenesest on ju, see ei ole mingisugune ka jaapanlaste endi välja mõeldud asi, sellist sarnast, sarnaseid rituaale on näha, näiteks ma olen kusagilt lugenud, et Vengide juures kus siis šamaanid lõikasid oma või vigastasid ennast noaga rituaalide ajal või siis lausa lõikasid kõhu lõhki, et näidata, et jumalatele ja vaimudele, et nendel ei ole mitte midagi varjata, et see kõik mis nende sees on, hing on ju ida rahvastel, asetseb kõhus. Selles samas haras kõhus, nii et seda hinge näidati, et siin ei ole mitte midagi varjata, et ma olen puhas. See põhjendab ka seda, et oleks ju noh, ütleme nii lihtsamaid enesetapuvõimalusi ka kui kõhtu lõhki lõigata. Jah, aga sellest, nagu see tulenebki ja ja loomulikult ütleme see, kuna harakiri oli, oli selline võimalus, seda ei antud muidugi kõigile, mitte kõigile samuraide, et kui näiteks samurai oli millegagi hakkama saanud. Ja see võis põhjus võis olla väga erinev, näiteks. Näiteks no kõige lihtlabasem oli kuriteo toime pannud näiteks teise samurai lihtsalt ära tapnud on ju, talupoegade tapmist ei peetud loomulikult mitte millekski. Aga, ja keskajal oli näiteks teada, et pääsukese tapmisest võis ka nagu surmanuhtluse saada, aga mitte talupojatapmise eest. Ja näiteks ütleme, kuriteo kordasaatmisel või siis näiteks on teada selliseid juhtumeid, kus samurai lepak pakuti mingisugust sellist tööd mida ta ei saanud vastu võtta. No näiteks selline juhus, et, et samurai pidi tapma oma selle sensee, eks, õpetaja õpetaja ja et ta siis tal tekkis selline vastuolu hinges, et ta ei saanud seda teha, siis ta valis selle harakiri. Et selliseid juhtumeid on väga palju, aga, aga hilisemal ajal juba hakati harakiri kasutama ka kui ühte hukkamismoodust. Ja need ara kirid tuleb siis nagu täiesti eraldi hoida, et need ei ole nüüd enesetapud, et on nagu vormiliselt käituti täpselt niimoodi, nagu see oleks selline auväärne enesetapp, aga tehti võib suisa öelda nende vaeste samuraid ega igasuguseid trikke, et näiteks sel hetkel, kui ta oma viimast teed Jõi sel hetkel näiteks löödi lihtsalt pea maha või tal oli nagu valmistunud, et ta et ta teeb nüüd selle enesetapud, oli oma hinges kõik selleks valmis ja nii edasi ja siis lihtsalt nagu julmalt hukati või siis näiteks toodi talle kandikul, kus tavaliselt toodi talle see väikene mõõgvaki sassi toodi hoopiski. Lehvik levikuga ju enda ennast ära ei tapa, nii et siis oli nagu kohe selge, et see ei ole enam nagu tal ei anta seda võimalust, vaid ta lihtsalt lihtsalt hukatakse, et neid variante on hästi palju ja nendel on jaapanis kõigil omad nimed, nendel harakiri variantidel. Aga kas see oli selline kogukonna sündmus või helide küla sündmus, mida siis kõik tunnistasid või tehti seda ka templis? Mitte mingil juhul ei olnud ta mingisugune avalik hukkamine et pigem oli ta just selline väga reglementeeritud ja kõik kohalviibijad olid äärmiselt hoolikalt valitud valitud seltskond ainult noh, alates juba sellest, et see harakiri tegemise käsk toodi, kui ta oli, ütleme, hukkamisena või ütleme, karistusena mõeldud. See toodi alati öötundidel, et see oli juba selline nagu noh, ütleme, et ta ei olnud avalik selline käsu paberitoomine, vaid see kõik toimus pimeduse varjus. Ja tavaliselt siis toimus ta samurai isanda residentsis, spetsiaalselt valmistati ette see ruum või siis, kui sellist ruumi ei olnud võimalik kasutada, siis kasutati ainult templit või templi sisehoov. Ja need inimesed, kes seal viibisid, kohal oli loomulikult alati soo, kuni valitsuse mingisugune esindaja, kes nagu pidi siis vastutama selle eest, et see akt kõik leiab aset. Ja alati noh, ütleme just pärast seitsmeteistkümnendat sajandit juba siis oli väga nagu moes kutsuda ka välismaalasi sinna juurde, et nad näeksid samurai vaprust. Loomulikult sääs neile hirmu nahka, et need kirjeldused, mis on need välismaalased pärast. Harakiri juures tunnistajana viibimis teinud, need on ikka päris sellised sellised õudus täis pajatused, kuidas, kui, kui õudne, kui õudsad inimesed need jaapanlased on. Ja loomulikult oli siis väga vajalik tegelane, seal oli kaissaku, ehk siis võib öelda seda, et tema oli siis assistent või sekundant harakiri sooritajale tavaliselt ta valiti väga hoolikalt välja selle konkreetse samurai sõprade seast kas siis sõber või õpetaja, kes teda väga hästi tundis. Ja selleks oli olemas oma põhjus. Nimelt kui see Samurai, kes sooritas oma tegu, murdus mingil hetkel siis pidise kaissaku selle hetke ära tabama juba ennem kui teised sellest aru said, et siis nagu see pea maharaiumisega nagu see tegu lõpule viia, sest et mitte mingil juhul ei tohtinud see samurai näidata ennast nõrgana või, või mingi valu grimassides või midagi sellist, et selle ärahoidmiseks olidki just kaissaku valitud. Kui palju on teada juhtumeid, et tõepoolest see samurai murdus enne ja ei suutnud enam? See seda teha, no ei ole selliseid asju mina küll lugenud kusagilt, et ilmselt kui selliseid asju juhtus, siis nad varjasid seda, et kuna ma ütlen, see seltskond, kes sealjuures viibis, oli väga piiratud, see oli võib-olla mingi kuus, seitse inimest, ainult siis arvata on, et juba selle samurai klanni enda huvides, seda nagu välja sealt ei tassitud sellest kohast seda informatsiooni, nii et see jäi sinna. Ma kuskilt olen lugenud, et kui Jaapan hakkas 19. sajandil lõpu poole kohtuma eurooplaste ka siis, siis hoiti nendest vanadest traditsioonidest nii hirmsasti kinni, võideldi jätkuvalt mõõkadega, eurooplastel tulirelvadega oli siit tulenevalt väga suur eelis on seal tõe põhjal. No ma ei oska nagu sellele väga konkreetselt vastata, aga ütleme, 19. sajandi lõpp on juba nii-öelda see uus moderniseeruv Jaapan, et tõenäoliselt on tegu ikkagi enne enne seda eurooplased hakkasid juba kusagil 15. 16-l sajandil jaapanis käima ja loomulikult oli neil tulirelvadega eelis olemas, aga ütleme, jaapanlaste eriti samuraide poole pealt vaadatuna oli see väga selline salakaval ja noh, ütleme ei olnud nagu aus võitlus, nooremad olid jah ikkagi harjunud, eks ju, mees mehe vastu ja see on tegelikult mõnes mõttes täpselt seesama asi, mis ütleme ma ei tea, ma olen lugenud, kusagilt filmidest vaadanud, et kuidas tegelikult Euroopat muutis just nimelt see esimene maailmasõda, et kus nagu noh, ka samamoodi esimene sõda, kus ei olnud enam mingisugust, nagu mees mehe vastu oleks anonüümsed jah, just, et see on nagu see oli nagu see, mis jaapanlastele ka nagu noh, ei olnud vastuvõetav, et kusagilt kaugelt keegi sihib ja laseb sind, et ei tule nagu väljagi üldse välja peale. Et on, on teada muidugi ka seda, et, et jaapanlaste Se mõõgavõitlusstiil, mis ka erineb tunduvalt lääne omast, et see tundus ka selline väga noh, kohati isegi jabur mõte, et niisugune keha paljastav ja, ja selline endast pidevalt märku andev röökimisega ja nii edasi, et see ei olnud nagu no ilmselt nagu see oli mõlemapoolne, et jaapanlastele tundus, tundusid lääne inimesed sellised ebameeldivad salakavalad ja lääne inimestele tundusid jaapanlased lihtsalt mingid pöörased metsikud barbarid, nii nagu neid kujutati. Kaheksa ja kui palju on tänapäeval Jaapanis inimesi, kes on uhked selle üle, et nad on samuraide päritolu? Üldiselt seda ei eksponeeritud, samuraid asi on ikka rohkem selline tänapäeva urbaniseerunud jaapanlaste jaoks, nii palju kui mina olen aru saanud, on ikka selline suhteliselt mõistetamatu asi. Kui vaadata Jaapanis muuseas iga päev telekas näidatakse, nagu meil on Mehhiko ja Venetsueela, igasuguseid seebiseriaalid näidatakse samurai seepe. Ja nendes seriaalides on on ka muidugi väga palju selliseid õilsaid tegelasi, aga nad, et see seebiooperid on nagu kuidagi lahendatud väga sellises nalja võtmes, et üsna palju on selliseid koomilisi situatsioone ja nende samuraide kulul tehakse ikka väga palju nalja. Tavainimesel ilmselt ongi nagu samuraide selline pilt jääbki, ütleme tänapäeva jaapanlastele. Et lihtsalt niuksed, natukene veidrad tegelased ja ja põhiline, põhiliselt jaga sellised noh, kergesti ärrituvad ja selle tõttu väga selliseid konfliktseid tüübid ja see selles mõttes, see on nagu väga hea imidž, nendel küll ei ole, et keegi nagu seda noh, ei eksponeerida, on teada, mõned sellised, praegu tegutsevad jaapani korporatsioonid, mis on kunagi olnud nagu samurai ettevõtted 19. sajandil ja näiteks mäletan, et 93. 94. aastal oli Jaapani peaminister, oli Hosokkava, kes on ka teatavasti vanast samurai perekonnast pärit, aga seda ta kunagi ei eksponeerinud, et see niimoodi on. See on lihtsalt üldteada fakt, et see nii oli. Kultuurimaja. Sellised olid tänased jutud samurai testija Jaapanist. Kui me peakski neid jätkuvalt samamoodi võõrastama, siis äkki saame nende käitumisest ja tegemistest paremini nüüd aru. Seegi suur asi ja kultuuri ülesanne ongi aidata inimestel ühest või teisest asjast paremini aru saada. Tänase erakuulamise eest tänavad Eesti humanitaar, saarinstituudi õppejõud Maret Nukke ja saatejuht Tarmo Tiisler. Kuulmiseni nädala pärast.