Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head kuulajad, jutusaade kolmveerandtund sellest septembri esimesest pühapäevas on pühendatud mehele raha juurest. Tere tulemast, pikaaegne Eesti panga presidenti ja peagi ERA panganduses taasalustav Vahur Kraft. Tere hommikust. Kõigile. 10 aastat on rekord püsida keskpanga presidendina. Kui kaua võttis aega? Me peame mõttega, et enam polegi panga president? Noh, kõigepealt võiks öelda niimoodi, et ega neid kümneaastase staažiga panga president on ikka teisigi, et kasvõi tuletame meelde Eesti Panga ajaloost, Jüri Jaakson, kes oli täpselt samuti, et üle 14 aasta ilmselt oleks kauemgi olnud, kui teda ei oleks siis Venemaale ära viidud. Maailmas ma arvan, on, kui mul nüüd õieti meelde tuleb, kõige pikema staažiga on olnud kas 25 aastat, et üks panga president ja näiteks Itaalias määratakse panga president eluks ajaks, nii et ega see 10 aastat nüüd ühelt poolt on ta muidugi pikka aega ka teiselt poolt, eks on paras aeg. 34 aastane mees saab panga presidendiks, siis on ikka Euroopa mõistes erakordne. Eks ta veidi erakordne oli küll, selles mõttes, ega nii, nii noori inimesi tõepoolest ei olnud, et enamasti panga presidendid on ikkagi veidi auväärsemad ja ja tavaliselt minnakse panga presidendi ametikohalt pensionile, et see on justkui karjääri rahanduskarjääri panganduskarjääri tipp. Eestis läks ju omal ajal kõik veidi teistmoodi, et kui peaminister oli, oli kolmekümneaastane ja välisminister täpselt samuti, et miks siis panga president võiks olla 34 aastane, nii et ilmselt see oli selline aja märk ja, ja asjaolude kokku sattuma sattumine õnnelike asjaolude kokkusattumine. Eks ta muidugi algul võib-olla veidi sellist võõristust tekitas, aga kui sa oma asjadega hakkama said ja, ja leidsid kolleegidega, siis ma arvan, ega tegelikult vanusest asi sõltu vaid pigem ikkagi sellest, et kuidas sa oled, mis sa räägid, kuidas teistega läbi saada. No 10 aastat tagasi, tollased kolmekümnesed on suutnud jääda ka 10 aastat hiljem nii-öelda tüüri juurde ja ohjade juurde. Kas, kas, kas pole kummaline, et kunagi, kui nüüd Eesti uuesti vabaks sai, siis noor põlvkond puks siis vanad eest ära suuremas osas ja seesama noor põlvkond on nüüd koos riigi vanusega lihtsalt kaasas käinud ja uusi noori pole ette lasknud? Ei, ma ei usu küll, et see asi nüüd nii hull on, et lõppkokkuvõttes ikkagi sõltub, mina arvan inimesest endast, et kes soovib, tahab ennast näidata, kellel on oskused, võimed ja teadmised, siis siis kindlasti ta ka ütleme sellises juhtivasse kohta saab tööle, aga muidugi mida võib-olla praegu rohkem rohkem hinnatakse, teatavad kogemused, probleem omal ajal oli see, et lihtsalt neid kogemusi eikuskilt võtta, eks ole, julgemad said kohad. No ma ei tea, kas julgemad ja aga, aga lihtsalt jah, ei olnud neid neid kogemusi oskusi võtta, et vähemalt kes, kes oskasid ja teadsid ja võib-olla arvasid midagi, et noh, nemad said ja, ja ma arvan, et see näitab seda, et ilmselt siis oli see põlvkond ka karastunud erinevates eluraskustes ja erinevates formatsioonides, kui nii võiks öelda ja ilmselt see karastus on siis selles mõttes kasuks tulnud. Mais lubasite, kui lahkusite panga presidendi tööpostilt, lubasite õppida, puhata ja otsida uusi väljakutseid. Kolm kuud otsisite tööd Nordea Panka Eestis juhtima, nüüd lähete. Kuidas selle puhkamise õppimisega läks? No vot huvitav ongi see, et tegelikult kolm kuud on suhteliselt kiiresti mööda läinud, et tundub jälle, et kolm kuud pikka aega, aga kui toimetad, siis läheb hästi kiiresti, et kolm kuud on olnud väga huvitav aega olen õppinud käisin traditsiooniliselt Hiiumaal maalima, siis võtsin osa sellisest vanalaevade regatist Ahvenamaal, mis oli uskumatult tore kogemus sõita tegelikult suurele avaral merel Kuunoriga iiris Ahvenamaale ja seal siis sellest regatist osa võtta, siis õnnestus siin mõni nädal käia Ameerikas, vaadata suuri loodusnähtusi, nii et vastab tõele, puhkasin, õppisin ja, ja vaatasin uusi väljakutseid. No siis on läinud see kolm kuud igati asja, et vot seesama see maalilaager, see on teil esimene kord seal Hiiumaal maalilaagris olla või mis, mis siis tänavu suveteemaks oli, ma sain aru, et eelmisel aastal oli mingi abstraktne maal enam-vähem vä? Selle maalimisega on tõepoolest niimoodi, et olen osa võtnud siis sellest avatud ülikooli õppeprogrammist juba kuuendat aastat, et võiks öelda, et olen veteran ka selles osas üks vanimaid osavõtjaid kuus aastat sellisel kujul üldiselt ongi ongi käinud. See aasta oli siis selline suletud ja avatud maastikukursus samal ajal õppejõud Anne Parmasto andis juba nagu öeldakse, vanematele osavõtjatele ja olijatele ka võib-olla rohkem vabu käsi ja vabu mõtteid ja vabu pintslitõmbeid, mida keegi siis ise soovib, tahab või oskab teha, aga endiselt oli, oli väga tore. Mis küll oli, huvitav, et võrreldes varasemate aastatega oli, oli osa võtjaskond oluliselt suurenenud 18 inimest tavaliselt on olnud kuskil niimoodi alla 10. Et ju siis ju siis need kursused on ka kuidagi populaarsust kogunud, aga, aga endiselt oli, oli väga tore. Alati on midagi maalimisest juurde õppida, loodusest midagi juurde õppida, nii et igati rahul selle veedetud nädalaga. Maali, mis saab õppida, võidab jumalast ka midagi olema vä? No kes seda nüüd oskab öelda, et seest peab ju midagi tulema või, või, või noh, ilmselt võib-olla on isegi tähtsam see, et endal on soov ja tahtmist midagi teha, et kui seda soovi tahtmist ei ole ka siis ei saa ju midagi teha, et et kindlasti on hea, kui, kui endal on see soov, tahtmine näe, kui võib-olla endal mingisugune niisugune alge sees on olemas. Aga, aga muidugi lõppkokkuvõttes ka see iseõppimine viib ikkagi teatavatele nendele põhitõdedele ja alati võib-olla on parem siis kui, kui õppida, aga, aga noh, see on alati niimoodi, et nagu on eriti erinevates kunstistiilidest öeldud, et tihtilugu võib siis koolitus justkui selle ürgse ande, ma ei taha nüüd öelda, et mul mingid ürgsed nimelt on ürgse ande kuidagi võib-olla kammitseda ja mitte teda lasta sellisel kujul välja tulla, nii et raske öelda, ilmselt see oleneb ikkagi inimestest. Mina olen küll tõesti kuidagi juhuslikult selle asja juurde sattunud, tõsi küll, kunagi nooruses ma käisin ühe aastaga Tartu lastekunstikoolis, võiks öelda, et Aapo pukk oli minu minu kursusevend ja küll ma siis teda kadestasin, küll tal tuleb jooni joonistamine hästi välja ja ja, ja siis, kui astusin ülikooli, siis ma ühe aasta ütleme, õigemini paar korda olin ja võtsin osa ka siis Tartu ülikooli kunstikabineti sellistest sessioonidest, siis juhtis seda Kasema. Aga mulle tundus, et kuidagi väga lihtsalt algul seda asja kuidagi alustati värvipliiatsitega ja ja nii edasi ja mulle tundus, et mu suurt annet ja oskusi ja teadmisi ei piisavalt, ei ei siis hinnata ja nii siis asi juhtuski, et pärast seda ei ole üldse asjaga tegelenud ja nüüd ainult siis tõesti suviti. No see, see värvipliiatsite lugu tuletas mulle meelde, et mul oli kunagi lasteaias sõber Andres, kes kes joonistas lund ja ega tema ei teadnud, et lund tuleb sinise pliiatsiga joonistada, tema arvas, et lumi tuleb heleda pliiatsiga kollasega teha. Ja siis tema tegi lumekollaseks ja kui õpetaja ütles, et und ikka tehakse sinise värvipliiatsiga, siis ta tegi selle kollase lumesinise värvipliiatsiga üle ja tuli roheline lumi. Et see, et mingisugust põhitõed, mingit kompositsiooni tõed on ju olemas, et maalima või joonistama asuda. Kahtlemata on olemas, aga, aga samal ajal tegelikult, et noh, maailm on üldiselt vaba ja miks ei võiks tegelikult ka lumi roheline olla, kui, kui inimene näe, lasteaias ei tohtinud. No vot, see ongi, et, et võib-olla teinekord liialt ka piiratakse, et lihtsalt näidatakse, et ühtpidi on lumi, lumi küll valge, aga teiselt poolt, kui inimene näeb lund, lund, rohelisena ja puid näiteks mis iganes punaste või, või sinistana, siis miks mitte, eks ole, et see on kõik nii, kuidas ikkagi inimesel sees tuleb, kuidas ta seda ise oskab, tahab näha ja paberile panna, tähtis on see, et sellest tuleks üks tervik, üks sihukene terviklik kompositsioon, et seal oleks mingit tunnet, et tihtilugu ka nagu meil seal kursustel ka on öeldud, et võti panna küll justkui värvid paberi peale, aga tuleb nagu väga ühetaoline nagu tapeet. Samal ajal võiks öelda, et tapeet on ka ju lõpmatu korduste jada ja rada, aga eks ole, et, et et selles on ka mingi oma võlu, nii et lõppkokkuvõttes mulle tundub, et kindlasti on olemas põhitööd. Aga iga inimesel on oma vabadused teha nii, kuidas ta seda tahab, peaasi et talle endale meeldib ja kui ka teised sellest rõõmu ja lõbu tunnevad. Mis saab veel paremat olla? Teil on kevadel ju oma, näitas ka Eesti panga ruumides, kus sa selle julguse võtsite ette ei näidata, küsisite kelleltki? No vot, sellega on tõesti niimoodi, et eks ma ikka natukene enam nõu pidasin, sest eks suhteliselt pretsedenditu samm oli. Sest noh, nii nagu on, et kui inimene ikkagi ennast kuidagi ootamatust või teistsugusest küljest näitab, eks ta siis ennast justkui haavatava maksja rünnatavamakska teeb. Aga ma jah, mõningate ikkagi oma heade tuttavatega ja kunstnikega natukene rääkisin, näitasin oma pilte, et kas, kas nendes on midagi, kas tasub näidata. Ja, ja üldiselt kuulsin selliseid heakskiitvaid hinnanguid ja sealt see julgus tuli. Aga tegelikult idee oli selles, et mul oli samal ajal sünnipäev ja ma mõtlesin, et et sünnipäeva võiks kuidagi hoopis teistmoodi tähistada, seda enam, et tegemist oli sihukeselt numerous loogiliselt ka huvitava kokkusattumuse ka nagu 44 ja ja miks seda siis mitte teistmoodi tähistada? Ega tarvete numeroloogia ei usu? Ei. Ants Juske, kunstikriitik, kes teie näite sellest, ta ütles, et ta suurem osale töödest annaks p või b hindeks. Aga see naiseskulptuur on seal küll kõvem kui isegi Tauno Kangro skulptuuride, see väärib kindlasti A hinnet. Nii et sellisel tasemel need, need asjad seal olid. Kas kas kuivikust, pangahärra imidžit usub avalikus muidu rohkem või? No ma ei tea, küsimus on lihtsalt selles, et ma loodan, et ma ikkagi kuiviku muljet ei ole jätnud, kuigi noh, mine tea. Teiselt poolt on see, et ilmselt ikkagi iga mingisuguse sõnumi või, või ma ei tea, võib-olla ka teiselt poolt ametipostiga käib kaasas mingisugune ma ei tea inimeste poolt arvatud imidž või, või selline selline olek, eks ole, et võib-olla tõesti väga-väga tavaline ei ole, panga panga juht võiks ka maalida, aga miks mitte, eks ajaloos on neid näiteid teisigi olnud. Lõppkokkuvõttes on ikkagi, et inimene tegeleks sellega, mis, mis talle meeldib ja mis teda huvitab, millega ta tahab tegeleda. Nii et võib-olla veidi ootamatu see tõesti oli, aga aga, ja noh, nii ta läks ja mina ausalt öeldes olen tagantjärgi küll väga-väga rahul, et olen kuulnud väga häid kiitvaid hinnanguid ja toetavaid ja lõppkokkuvõttes on see, et see on mind innustanud edasi toimetama. Et kuivõrd siiani ma olen tegelenud ainult suviti, et võib-olla see annab nüüd jõudu ka talvel maalida. Sellest imidžist justin veidi, nüüd oli juttu, et kas, kas olete te jälginud ennast viimased 10 aastat, et te olete nüüd Eesti panga presidenti ja ja noh, tööl peab käima korralikus ülikonnas ja, ja mitte väga palju muust elust lobisema kui ainult nii-öelda pangast, majandusest, rahast. Et eks, ja te arvate, et inimesed ootavad, et panga president on selline ühekülgne konservatiivne? Võib-olla natukene on küll, tähendab kuivõrd pangandus, selline konservatiivne ja ja alalhoidlike valdkondi ala on, siis, mulle tundub, et võib-olla inimesed ootavad seda, et kui ma olen asjast valesti aru saanud, siis, siis on muidugi siis tuleb ennast parandada, aga aga teiselt poolt on see, et et tõepoolest selline konservatiivsus, Alasooalalhoidlikkus noh, ma ei tea, kas on see siis mõjusus või, või või, või et võib-olla need käivad selle ametikohaga ilmselt samuti on võib-olla arstil oma mingisugune imidž, et ka eks ole, arst tegeleb või õpetajaks, eks me kõik ootame õpetajalt ka teatavaid selliseid käitumisse. Karm, eks ole. Kui ta, kui, kui see õpetaja käitumisnorme natukene avardab, noh kindlasti see on väga hea, et õpilastele meeldib, aga jälle on teine lugu see, et, et on teatav piir, et kui seal piirist üle minnakse, siis õpilased enam õpetajat ei usalda või, või kui nad liialt ütleme kuidagi omataoliseks lähevad, et siis kaob võib-olla selline selline lugupeetuse mulje või, või arvamus ära, et, et võib-olla on pangajuhtidega samuti. Aga kuidas see tegelikult on, eks jälle, eks see selline piiride kompamineja piiride piiride seadmine ei ole, eks ole. Keskpank on algusest peale ümbritsenud selline saladuste loor ja inimesed teevad tähtsat tööd ja uurivad seal miskit ja aeg-ajalt teevad siis tähtsaid avaldusi Eesti majanduse kohta. Ja maja on selline uhke ja tugev ja, ja tavainimesed saavad sisse ainult nii-öelda erilistel päevadel nagu eile näiteks avatud uste päevadel. Kas need inimesed seal pangamaja sees on siis kuidagi tavalised või erilised? Mina arvan, et ikka kõik inimesed on, on, on selles mõttes tavalised inimesed, nagu inimesed ikka lihtsalt on oma teatavad võib-olla oskustega kogemustega, ilmselt on ka Eesti panga inimesi koolitatud, nad ise on koolitanud ennast teatavas valdkonnas viimaks teadjamaks ja nii edasi, et tegelikult see erilisus ehk tuleb läbi nende oskuste, teadmiste ja kogemuste, mitte see, et nüüd kuidagi inimesed erilised oleksid. Aga mis küll Eesti Panga maju põhiliseks, et et huvitav on see, et tegelikult Eesti panku on Eesti riiklusega olnud väga tihedalt seotud, on ju tegelikult Eesti pangahoonetekompleksis kuulutatud välja ju Eesti vabariik on, vähemalt on päästekomitee seal kogunenud ja Otto Tiefi valitsus sai kui ja, ja nii edasi, et tegelikult on see hoonete kompleks küll selline selline ajalooline, nii nagu tegelikult eesti eesti banki. Nii et ilmselt see, see hoonete komp Läks ise heas mõttes annab sellise sellise soliidse pitseri tegevustele ja tegemistele. Aga tagasi tulles inimeste juurde jah, et, et Eesti pangainimesed, aga head, väga kompetentsed mitte ainult siis Eestis, aga ka rahvusvahelises võrdluses ja mul on olnud väga hea meel, et meie inimesed on olnud Eesti Panga inimesed, on olnud konkurentsivõimelised minema tööle nii erinevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, Euroopa keskpanka, IMF ja nii edasi, nii et nii et see näitab, et ikkagi ikkagi, kui inimesed haavat suudavad, oskavad loodud vastav keskkond enese arendamiseks, siis inimesed sellega lähevad kaasa, selle üle on ainult hea meel teie Eesti Panga presidendina. Et nagu seltskonnas ennast tagasi hoidma või, või see oli lihtsalt kodune kasvatus, et just selline olite või, või noh, et, et kõigest ju nagu mingeid vihjeid, kõik ootavad mingeid vihjeid, kuidas läheb või et Maide haldasitaja valdasite päris palju informatsiooni on Eesti panganduse seisust, et valisite sõnu alati või veiniklaasringi käsitaja bankettidel. Nojah, eks sõnul ikka valida või selles mõttes, et informatsioon oli tõesti palju, aga, aga ega siis jah, ametikohaga ka kuulub, käib kaasas informatsiooni oma minema, aga ka teiselt poolt teatavad vaikimiskohustus, et nüüd see on paratamatu. Ja eks ma nendest põhimõtetest siis püüdsin ka ka lähtuda. Eks kodune kasvatus mängib ka alati alati mõju ja rolli, aga noh, nii see asi oli. Pangajuhil oli raske sõpru leida vä? Oli ikkagi suuresti endine kellega ülikoolis sai omal ajal koos käidud ja Tallinnaski tekkis uus sõpruskond, nii et võib-olla ma selles mõttes jah, väga kerge, uute tutvuste ja sõprussidemete looja ei olnud, aga aga kui need on ükskord loodud või tekkinud, siis mulle tundub, ma jälle olen nendest kinni pidaja või selliseid traditsioone, traditsioone pean, pean oluliseks ja oskan nendest ka võib-olla siis ka lugu pidada. Millega tegeleb varu Grazdibere. Pere kõigepealt poeg Kristo, läks see aasta siis üheksandasse klassi. See on siis põhikooli viimane klass. Abikaasa tegeleb raamatute pidamisega, peab siin, tegeleb raamatupidamisega, hoiab kodu korras. Nõmmel on meil maja, see nõuab oma hoolt ja vaeva ja eks niimoodi need päevad lähevad. Nüüd on teil aega ehk rohkem ka ju pere jaoks oli aegu, kui, kui tööpäevad pangas ilmselt kestsid südaööni, võib-olla enamgi. Krahtide suguvõsa tuntumad nimed leiab ikka peamiselt majandustegelaste seast, et et see Tartu Ülikooli majandusteaduskonda minek oli siis nagu ainumõeldav valik. Sain aru, et see maalimise pisik tuli tuhhi maha suruda, sest see ei ole väga tõsine asi, aga et et, et see on ainuainus, valik minna majandust, rahandust õppima. No ma ei tea, kas see nüüd ainus valik oli, aga, aga niimoodi ta kuidagi välja kujunes ja ei no kindlasti üksin suguvõsas. Nii onu onuroll on kindlasti ka olemas, vaevalt et see nüüd sajaprotsendiliselt lõplikult määrav oli, aga aga, aga koolis sellised majandus majandusteemad huvitasid ja ja nii see nii see tundus, eks ole. Võib-olla natukene ootamatu tuli see, et, et rahandust ja krediiti Läksin, läksin õppima, aga majandus tundus küll nagu suhteliselt loomulikuna, et tol ajal oli ju popule Aarne kaubandus, sinna oli ju suunavas economy, kaubanduslik oli väga äge ja kaubanduslik hommik oli nii äge, et sinna oli ainuüksi kuldmedaliga inimestel inimestest oli selline konkurss, et et hoia ja keela. Nii et, et majandus oli võib-olla jah, loomulikult rahandus ja krediit oli selles mõttes ootamatu, aga, aga teiselt poolt tundus, et, et see on jälle niisugune huvitav ala ja nii see juhtus ja ausalt, see ei ole küll olnud põhjust üldiselt kahetseda, et ma rahandust ja krediiti läksin õppima, nii et selles mõttes kogu pangandus ja rahandusselle selle najal ju ka ka üleval on, nii et, et sai uus õige valik tehtud ja panna see ongi ainus päris töö, mis te teha oskate ja teha tahate. Nojah, kui vaadata nüüd, pärast ülikooli lõpetamist olen ma tegelikult kogu aeg ju alates 84.-st aastast, ehk nüüd siis juba 21 aastat tegelikult rahanduse ja pangandusega tegelenud. Et võib-olla sellest tulenevalt võib öelda küll, et see on asi, mida ma tean. Ja ja võib-olla, et mida ma oskan ja selles mõttes tõesti naljatamisi on öeldud, et ma olen ka Eesti riigis kõige kõige staažikam ja vanem pankur, et võib-olla siis tahaks seda seda imidžit kuidagi jätkata. Aga tõesti kõige vanem pankur, räägime siis sellest, mis ootab ees kahe nädala pärast pärast Ivo Linna laulu. Jutusaatekülaliseks on täna Vahur Kraft kahe nädalaga pärast nordi Eesti juhatuse esimees. Kokkulepped on juba sõlmitud. Panga president Vahur Kraft oli eestlastel laenuralli sõnakamaid vaigistajaid. Nüüd läheb siiasamma Kraftis Nordea Panka. Panka. 100 aastat tagasi laenuralli avapaugu välja tulistas. Ma ei tea, kas see on mingi müüt või, või ei, aga aga noh kuidas ta seda nüüd ise selgitate, et oli, oli Nordea Pank tollal tollal see bankes, kes inimesed kiirelt laenama pani. Ja, ja panga Eesti Panga president Vahur Kraft oli see, kes on siin viimase aasta jooksul mitu korda sõna võtnud, et et inimesed, pidage hoogu ja mõelge järgi. Noh, kõigepealt tahaksin ma seda öelda, et oma põhimõtted ei ole muutnud ja olen endiselt seda meelt, et ülelaenamine on ohtlik ja hoiataks kõiki ülelaenamise eest. Ja teiselt poolt seda, et kui ikkagi laenu ei ole vaja, noh siis ei ole tarvis. Aga samal ajal on päris selge, et et maailmas ja majanduslaenamise baasil ka areneb ja teised poolt, kui, kui laenata on tarvis, on see täitsa normaalne. Nii et rõhutaks uuesti, et võib-olla on siin kuidagi välja kujunenud ajakirjanduses praegu selline mõte, et ma olen oma põhimõtteid muutnud ei, täpselt samadel põhimõtetega. Kui me nüüd räägime nordea pangast ja sellest justkui Norde pangalaenuralli alustamisest, siis kindlasti me peaksime vaatama natukene ajas tagasi, et lõppkokkuvõttes, millega norde välja tuli, oli ju intressimarginaalide vähenemisega intressimarginaal teiselt poolt näitab seda, et kuivõrd usaldusväärne on üks, üks panku, üks, üks riik ja see, et laenuintressid alanesid, see oli selline üldine trend ja tendents ju igal pool. Et võib-olla Nordia tuli selle selle trendiga nagu veidi varem välja, aga see oleks juhtunud varem või hiljem. Et laenuintressid vähenevad. Samal ajal tahaks rõhutada ikkagi seda, et Nordea Pank niisiis kui ka praegu on selles mõttes olnud kõige konserve konservatiivsem pank lähtudes oma riskijuhtimisest ja ka nõndanimetatud omafinantseerimise nõuete nõuete siis rakendamisest need põhimõtted, mida Eesti Panka omal ajal ütles, et igal juhul 30 protsenti võiks ja peaks olema omafinantseerimisseda, nord rakendab. Nii et mulle meeldib just see, et hoolimata hoolimata siis võib-olla välja kujunenud mingisugusest trahwaretist on ikkagi nordpank konservatiivne pank. Ja lõppkokkuvõttes olgu ta siis raadio või mõni teine pank. Ma kujutan ette, et iga pank peaks olema huvitatud kliendist just heast kliendist, kes suudab oma oma laenu teenendada, oma tagasimakseid teostada. Ega lõppkokkuvõttes ei ole ka pangal midagi teha selle kliendiga, kes võtab laenu, ei suuda laenutada teenendada, hiljem tekib sellega probleemid kliendil panga, nii et ma arvan, et et selles mõttes selles mõttes kindlasti ei ole pangad nüüd väljas selles, et, et igati igati nüüd laenumahtu suurendada, seda enam, et mulle tundub. Me oleme kaugele veel sellest ajast, mis siin kaheksakümnendatel aastatel oli Põhjamaades, kus tegelikult inimestele tuli ju postiga teatis, et olete tubli ja hea klient, et teil on eraldatud laenusumma, tulge järgi. Et kui, kui me võtame seda ütleme mingisuguseid prints margina või, või näitena, mis, mis omal ajal viis Põhjamaades just selles kinnisvara trahhini jaga pangakrahhi, siis sellest me oleme ikkagi hästi kaugel ja ma väga loodan. Ja ma omalt poolt, et ikka püüan teha kõik selleks ka, et sellist asja sellist asja ei teki. Nii et tagasi tulles Nordea näitena veelkord, et Nordial on tugev tugev riskijuhtimine, Nordea need laenupõhimõtted on, on väga selge, et seest ka norde olles ikkagi Põhjamaade suurim pank läbi elanud ka siis Põhjamaade suure finants ja kinnisvarakriisi. Nad teavad ka, millega siis ristitakse, nii et selles mõttes. Ma arvan, et olukord on kontrolli all, no selles mõttes on minu meelest küll asi hulluks läinud, et noh, inimesed tõesti võtavad võlakoorma mitte ainult endale, vaid ka juba lastele kaela ja on valmis inimesed kolima papist majadesse ja korteritesse, kus on kehvad planeeringud ja kitsad huvid ja ehituse kvaliteedist saavad nad aimu alles kahe kolmeaastased pärast. Mida nad tegelikult siis ostnud on, et kui palju Eestis on neid inimesi, kes võlakohustusest vabad on? See on hea küsimus, et ma ei olegi nüüd viimasel ajal neid andmeid hinnanud kuskilt võib-olla ma võin natukene eksida, ma kuskilt ajalehest lugesin, väide on see, et ega neid enam väga palju ei olegi, eks ole, et kas oli suurusjärk? Ma ei tea, võib-olla ma võin siin eksida, ma isegi ei julge välja öelda, aga alla 100000 või, või kuidagi nii lugesin ka 60 80000, keegi pakkus välja, et et need on need potentsiaalsed kliendid, kes siis nii-öelda veel ripakil on turult vaja üles korjata? Ei no aga ma ikkagi tulen selle küsimuse juurde, et kas on tarvis üles korjata, et, et kui ikka inimesel laenu vaja ei ole, noh ega siis ei pea ju seda laenu võtma, eks ole, aga samal ajal kui, kui inimene näeb, et ta tulevased kassavood on, on piisavad, on hea töökoht ka palk aastate jooksul tõuseb, inimene tahab oma elamistingimusi parandada, miks siis mitte, eks ole. Et see kõik peab baseeruma sellisel normaal maalsel olukorrale, et, et veel kord, et ei tohiks ja ei saa inimene elada üle oma võimete, täpselt samuti ka laenata üle oma võimete, et et see paratamatult võib ühel hetkel lõppeda väga ka väga halvasti, nii et selles mõttes jah. Ma arvan, et et ega see see laenuralli või selles mõttes, et keda nüüd veel turult üles korjata see ei ole see segment, millega tegeletakse tegelikult mulle tundub, et pigem milles on ka just niisuguse pankade jaoks, mulle tundub edasine potentsiaalne laenude suurendamise variant on just korporatiiv siis kliendid võib-olla väike- ja keskmise ette väikese ette kesk-väike- ja keskettevõtlusega tegelevad, et pigem just sinna korporatiivsektorisse vaadata. Ma arvan, et Eesti majandus kasvab hästi. Eesti ettevõtjad toimetavad hästi nüüd olles Euroopa liidu liige, kus selgelt avanenud avardunud võimalused oma tootmise tegevuse, eks sportimiseks, see on minu arust see segment, millega tegeleda, kasvõi turu turismindus, eks ole, ma arvan, et kui me vaatame siin ka suviti ringi käies, kui palju turiste ikkagi Eestit külastab ja ikkagi kui vähe on võib-olla selliseid majutusasutusi, kuhu saaks minna, et inimesed sõidavad ringi, tuleb õhtu kätte, läheks kuhugi ööbima ei olegi, eks ole. Et ka võib-olla sellise turismialale toimetamisega sinna investeerimisega, nii et need, ma arvan, neid valdkondi on nagu nagu rohkem, et et meil on ka võib-olla lihtsalt ületähtsustatud sõda seda majapidamiste ja elamu elamuehituse laenamist, nii et me peame ikkagi kogu seda laenamist vaatama laiemalt tervikuna ja, ja ma arvan, et see on see, millega kamaga Nordjas kavatsen tegema hakata. Lihtsalt mulle tundub, et need, kes eluaset soetavad, et nende hulgas on kõige rohkem neid inimesi, kes majandusriskidest vähe teavad, ettevõtjad vast kaalutlevad isegi rohkem, et lihtsalt need ohud võivad sealt tulla. Kas te olete mine Eesti pangas? Andis teile ka mõned meeldivad eelised, kuidas konkurente tunda? Ei, ma arvan küll, et siin eeliseid selles mõttes ei olnud, et et lõppkokkuvõttes võib olla eelis selles mõttes, et ma loodetavasti tean, tunnen Eesti makromajandust. Aga see, et nüüd ühe teise panga siseelu rohkem teada, ma arvan, see see küll ei ole, sest lõppkokkuvõttes tegeles ikkagi pankade siseeluga finantsinspektsioon otseselt Eesti Pangalt sellega tegemist. Tegemist ei olnud, nii et, et ma arvan, see on ka natukene võib-olla üle ülepaisutatud, ülepaisutatud teema, aga ei, kui me räägime konkurentsieelise, siis võib-olla läbi selle, et olen olnud Eesti Panga president, ehk mind natukene rohkem teatakse-tuntakse küll, et võib-olla see oli see konkurentsieelis. Millal see Eesti Panga Eesti pangas kõige huvitavam aeg oligi see, kui te hoopis 92. aastal veel asepresident olite ja krooni kehtestasite või pärast oli nagu sumbus kõik rutiini või? Ilmselt Eesti pangas tõesti on olnud ka erinevaid aegu. On selliseid aktiivsemaid aegu siis rahunemise perioode? Kindlasti võiks välja tuua võib-olla sellist kolm aktiivsemat perioodi minu minu siis Eesti pangas viibimise ajast, esiteks see, kui oli rahareformiks ettevalmistamine ja rahareformi läbiviimine, ehk siis 92 90 jah, 92, kas isegi 93, võib-olla teine, selline aktiivsem periood oli siis kogu sihukene pangandusreform pankade liitmine, pankade k siis sulgemine ja tegelikult kogu pangandusmaastiku korrastamine, mis tegelikult jäi siis ka 90.-te aastate keskele ja, ja võib-olla siis pigem sinna. 95 96. Ja kolmas periood oli kindlasti see, mis seostus Eesti ettevalmistustööga Euroopa Liidu liikmeks saamisega ja, ja ka nüüd ettevalmistusega eurole üleminekuks, nii et need on olnud võib-olla siukseid kolm kõige kõige aktiivsemate meelde jäänud jäävamat perioodi. No te olete töötanud Eesti krooni Eesti ja heaks, viimased ajad Eesti krooni vastu ehk euro heaks Pole sugugi kahju, et teie allkiri rahatähtedele kos otsassoni ja Kallase omaga läheb lihtsalt paberihunti. Noh, ma arvan, et osad raha tahavad, lähevad paberihunti, osad jäävad numismaatikud teleinimesed panevad oma mälestustehoiukarbikesest, sest just või siis kuhugile ajaloo annaalidesse või, või muuseumide riiulisse, nii et kuhugile nad ikkagi jäävad. Aga sõnul on selline emotsionaalne pool teiselt poolt kui vaadata ikkagi selles mõttes pragmaatiliselt, ma arvan, et see on õige ja normaalne etapp, et Eesti läheb üle eurole, sest see tundub kaasa veelgi meie majanduse tugevama integreerituse läbi selle konkurentsivõime investeeringute saamise inimestel on lihtsam, lihtsam reisida, raha ei ole vahetada, hind on võimalik võrrelda. Nii et ilmselt inimesed, kes nüüd on ka Euroopas reisinud erinevate riikide vahel ilmselt nad ikkagi tunnevad head meelt, et iga riigipiiril ei pea raha vahetama ja vaatama siis täpselt neid kursse milline kursson, kus on parem, kus halvem, kus vahetada, nii et ma arvan niini majandusele tervikuna, kui ka inimestele tervikuna eurole üleminek on, on positiivne ja kasulik samm. Siis on planeerinud praegu, et see e-päev teemal issand, ei usupäev igatahes on esimesel jaanuaril 2007. See ei ole ju ainult emotsionaalne päevad, raadiomaja kohvikus maksab tass kohvi kuus krooni 38 eurosenti. Ja kas te usute, et 38 senti hakkab küsima kohvikus keegi ikka küsitakse täis krool ja palju kergem on niimodi arveldada? Täis euro? No vot, siin ongi tegelikult tegemist nagu kahe aspektiga, esiteks see, et mida ka riik omalt poolt koos siis erinevate ettevõtlussektori, ettevõtlussektori, ettevõtetega või erialaliitudega peaks paika panema tegelikult ümmardamis reeglid, mis toimusid ka tegelikult ju rahareformi eel, kui me tuletame meelde, kui Eesti läks üle kroonile, siis tegelikult kehtestati ümardamis reeglid, kus oli selgelt kirjas, millisest tasemest alates võib ümardada ülespoole, millisest tasemest alates allapoole, et see on nagu üks lugu. Teine lugu on see, et, et tegelikult ka mida ka valitsus nüüd on ilmselt heaks kiitnud või heaks kiitmast. Et oleks selline hindade võrdlus juba varem ehk seda nõndanimetatud e-bla e päeva, et hinnad oleksid nii eesti kroonides kui ka ka eurodes eurosentides, nii enne seda e-päeva kui ka pärast teepäeva ehk tegelikult oleks võimalik siis võrrelda, mis siis hindadega on juhtunud. Ja kolmas lugu, ma arvan, on see, et lõppkokkuvõttes on meil ka ikkagi tegemist päris tiheda konkurentsiga ja kui ilmselt telemaja kohvikus kohvitass läheb. Ümar tähendab kohvitassi hind läheb kõrgemaks, kui kui teie või teised telemaja töötavad raadiomaja töötajad on nõus maksma, siis ilmselt nad lähevad ümber nurga või üle tee teise kohta ostma. Ja, ja ma arvan, et see konkurents ka selles mõttes ikkagi lase selliste sellist suurt hindade tõusu tekkida. Tõsi küll, mida näitab tõesti teiste riikide kogemus, et üldine, võib-olla selline, selline eurost tulenev inflatsioon oli ainult suhteliselt marginaalne, aga me peame ikkagi silmas pidama, et lisaks eurole üleminekul ka igas riigis majanduses toimub normaalne inflatsioon, mis paratamatult kergitab ka hindu, et sellepärast me ei saa, ütleme, eurole üleminekut segi ajada normaalse inflatsiooniga, nii et neid aspekte on palju. Ja ma arvan, et siin ongi kõige tähtsam see, et inimestele selgitada, millega on tegemist, kuidas hindu võrrelda. Minu arust peaminister tuli välja väga hea ideega, et igalühel olgu kalkulaator taskus ja muudkui siis arutagu, nii et noh, see on natukene ülekantud tähenduses, aga ideena õige, eks ole, et, et inimesed harjuksid ära võrdlemine muidu neid hindu ütleme siis eurodesse ümber arvutama. Ja veel kord ma arvan, et piisav teavitamine riigi poolt ette võetavad sammud, need kõik peaksid minu arvates selle ülemineku eurole tegema sujuvaks ja lõppkokkuvõttes Eesti ja Eesti ametiameti võimud ja ka siis erasektor tegelikult ka ju hästi lähiriigis Soomes on need valud ja vaevad üle elatud, ehk sealt saab ka kõiki neid kogemusi, teadmisi ja võib-olla neid probleeme ka ju piisavalt õppida ja, ja neid neid probleeme vältida Eestis, nii et mina olen küll väga-väga optimistlik, et see üleminek peab olema sujuv, rahulik ja, ja lõppkokkuvõttes kõigile kasulik. Siin on jäänud veidi enam kui 15 kuud. Rohi ilmselt võivad ju praeguseks juba kõiki hindu viieteist- ja poolega nii umbes läbi jagada. Hakkavad juba harjuma. Jutusaade hakkab lõppema, aga oleks imelik, kui ma küsiks septembri esimesel pühapäeval Oll teie käest. Et teie kui Eesti panganduse arvamusliider. Mida te arvate sellest, mis on juhtunud nüüd Ühispanga Ain Hanschmidti ja Tallinki ümber? Teie endine kolleeg Andres Trink finantsinspektsioonist tegi neljapäeval küll väga jõulise avalduse seoses Ühispanga endise juhi kohta ajakirjanduses esitatud süüdistustega, et no see ei ole ju palju kära ei millestki, et olete kuulnud jutte sellest, et kommertspangad armastasid firmadele raha abi anda nii-öelda tihtipeale isikliku osanikuks olemise hinnaga. Sellist asja ütlen ausalt ei ole küll kuulnud ja, ja teiselt poolt ma olen nüüd jah, alles selle nädala algusel saabusin tagasi pikemalt reisilt Eestisse, et ma kõikide nende nüansside ja võib-olla nende probleemidega, mis siin nüüd on olnud, ei ole kursis. Praegu on mul seda kuidagi raske kommenteerida, et ilmselt Andrest ringi arvamus, et et ja nii nagu on igas küsimuses, et, et vältimaks igasuguseid spekulatsioone või, või vääritimõistmisi arvamusi, tuleb selle kohta anda piisavat teavet, informatsiooni ja see peaks ka kõik need probleemid maha võtma, eks ole. Et ega mul muud targemat siin siin öelda öelda ei olegi. No kui nüüd alles vaid selgitus ei anna, kas see on siis Eesti ärieliidi süljelarakas Eesti pangale, tema allasutusele, finantsinspektsioonile? Ei, ma ei oska nüüd küll öelda, et kõigepealt on küsimus ikkagi iga panga enda tegevuses ja, ja nii nagu ma olen asjast aru saanud, et ka ühispangas on alustatud sisejuurdlusega jaa jaa, uuritakse, analüüsitakse kõiki aspekte ja probleeme ja, ja tehakse siis ütleme ilmselt ikkagi mingisugune järeldus, nii et lõppkokkuvõttes on olnud see ikkagi panga enda probleem. Me ei saa öelda seda, et see on nüüd kuidagi Eesti panga või finantsinspektsiooni probleem selles mõttes, et omal ajal Eesti pank kui nüüd hiljem finantsinspektsioon kindlasti on ka pankades käinud ja ja vaadanud ja, ja inspekti keerinud auditeerinud tegevusi ja ma arvan, et kui seal on olnud ka mingisuguseid probleeme, siis on neid ka panga juhtkonnale panga nõukogule teavitatud. Aga tegelikult see kõik ei peagi käima selles mõttes laia avalikkuse juures. Et pigem kui ongi ju inspekteerimise põhimõtteliselt see, kui on probleem, tuleb probleem välja tuua ja lõppkokkuvõttes antakse aeg selle probleemi lahendamiseks ja ma, ma loodan, arvan ma arvan, et nii on ka toimunud panganduses Andres Trink lihtsalt umbes sõnastas asja niimoodi, et et avalikkuse huviorbiidis olevad isikud võiksid kasutada võimalust kaitsta Eesti ärikultuuri ja ühingujuhtimise mainet ja kõrgeid eetilisi standardeid. Et noh, teie endise Eesti panga juhina ju tahaksite ka, selgitasid saada, mis teie ajal Eesti panganduses juhtus. Ja kindlasti Eesti, no ega meil midagi häbeneda ei ole, et meil on hästi läinud ja tegelikult meie ärikultuur ja põhimõtteid ju hinnatakse hästi. See on ka see, miks Eestisse nii palju on investeeritud, olgu siis erinevates kas pankadesse või muudesse ettevõtetesse, et ju siis tase ja standard pardal on olnud kõrge. Ja veel kord ütlen, et lisaks sellele, et on alustatud ühispangas sisejuurdlust see, et asjaga tegelevad kompetentsed organid, kaasa arvatud finantsinspektsioon kõik nad teevad oma tööd, et ja oma töö lõpptulemusena annavad sellest teadmisest ka laiemalt teada, et mis, mis siin muud. Aga selles mõttes ma olen kindlasti Ringiga nõus, et et, et ega me oma tuuri peal kõrgel hoidma. Vahur Kraft, kus te olete esimese esimesel jaanuaril 2007 kell null null null null, kui uus aasta on saabunud ja, ja euroaeg on Eestis, olete siis kuskil nordpangaautomaadi juures ja vaatate, kuidas sularahaautomaadist välja tuleb? Noh, ma väga arvan ja loodan, et eks nii nagu ka muudes riikides, kes oma tol ajal läksid üle eurole, toimusid ikkagi sellised laialdased pidustused ja ma loodan, et ma nendest pillutatult pidustustest ka osa võtan, on ta siis see Nordjas või Meie juures laia laiemalt Tallinnas või mis iganes, nii et ma arvan ja tulles tagasi veel selle teema juurde Nordea, et ja panganduse juurde, et tõepoolest võib-olla üks valikukriteerium oli ka see tõesti minna pangandus eelkõige Nordiasse, et ka seda omalajal alustatud nüüd üleminekut siis eurole, et me saaks nagu ka sõna otseses mõttes jätkata ja, ja vaadata siis neid tegevuse vilju ja, ja ka omas mõtte nemad omalt poolt ka Nordea Pangas toimetades kaasa aidata laiemalt sellele sujuva eurole üleminekule, nii et palk on juba ju osaliselt eurole nii-öelda üle üks kord läinud, eks ju, et Soome filiaal on sinna üle läinud ja, ja seal on oskusi, teadmisi, kogemusi, mida saapa saab jälle rakendada, nii et selles mõttes on see igati igati väga kasulik ja nii et tagasi tulles esimesel jaanuaril kindlasti rõõmustan koos teiega aitäh tulemast täna jutusaatesse, kahe nädala pärast, siis Nordea Eesti filiaali juht praegu veel puhkusel suvi on olnud igati kasutanud, ma sain eelnevast jutust aru, aitäh, et tulite tänasel pühapäeva hommikul siia saatesse aitäh kutsumast.